Maksu- ja Tolliameti taotlus X OÜ suhtes täitmist tagavate toiminguteks loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kadi Saarepuu Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –X OÜ (registrikood XXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ja anda luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks X OÜ (registrikood XXXXXXXX) ettemaksukontole (viitenumber XXXXXXXX) summas 602,48 eurot ja pangakontole aresti seadmiseks summas 11 277,54 eurot.
2.Maksu- ja Tolliametil teavitada viivitamatult kohut käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest.
3.Sekretäril toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile ning pärast Maksu- ja Tolliameti teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest toimetada määrus kätte X OÜ-le.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
1(4)
4.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele käesoleva seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3). MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
5.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
6.Taotlusest ja selle lisadest nähtub, et täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Taotluse lahendamise hetkel kontrollib maksuhaldur käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil mai kuni august 2020 (04.11.2020 korraldus nr 12.2-3/054053-1) ning perioodil oktoober kuni november 2020 (22.02.2021 korraldus nr 12.2-3/054053-4). Samuti kontrollib maksuhaldur tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni ning erisoodustuste, kingituste, annetuste ja vastuvõtukulude ning ettevõtlusega ja põhikirjalise tegevusega mitteseotud kulude ja muude väljamaksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodidel mai kuni august ja okstoober kuni november 2020 (16.03.2021 korraldus nr 12.2-3/054053-7). Taotluse ja selle lisade kohaselt on kontrollimenetluste eesmärk maksuotsuse koostamine, mille tulemusena peab X OÜ tasuma käibemaksu summas 2219,77 eurot ja tulumaksu summas 9660,25 eurot. Tõenäolise maksusumma kujunemine nii käibemaksu kui tulumaksu osas on taotlusest jälgitav (12.03 lisad 3 ja 4, 17.03.2021 lisad 19 ja 20). Taotluse asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.
2(4)
7.Kohus leiab, et on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur on põhjendanud, miks tal on kahtlus, et X OÜ tegevuse tõttu võib määratava maksukohustuse sundtäitmine muutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur heidab äriühingule ette peamiselt dokumentide esitamata jätmist, mille alusel oleks maksuhalduril võimalik sisendkäibemaksu arvestuse ja pangakontolt nähtuvate väljamaksete ettevõtlusega seotust kontrollida. Seejuures on maksuhaldur detailselt välja toonud, milliste pangakontolt nähtuvate tehingute osas on dokumendid esitamata või puudulikud (17.03.2021 lisa 19). Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja korduvatele maksukohustuslase poolsetele lubadustele ei ole esitatud dokumente, mis võimaldaksid kontrollida maksuhalduri poolt kahtluse alla seatud väljamakseid (17.03.2021 vastus küsimusele 6). Kohtule nähtub, et maksuhaldur on küsinud äriühingult nii üldises sõnastuses pearaamatu väljavõtteid, lepinguid ja arveid (04.11.2020 ja 22.02.2021 korraldused) kui ka konkreetseid arveid, lepinguid ja muid dokumente (17.03.2021 lisa 23). Vaatamata sellele ei ole äriühing dokumente esitanud. Kuigi X OÜ-ga sõlmitud laenuleping on maksuhaldurile esitatud, ei ole esitatud laenuarvestust, millest nähtuks, kui palju on laenu saadud ja kui palju tagasi makstud, sh kui palju on makstud intressi. Arvestades, et pangakonto väljavõtetest nähtub, et X OÜ-lt on saadud väidetavat laenu erinevates summades vahemikus 5-9000 eurot ja teinud tagasimakseid erinevates summades vahemikus 100-5000 eurot, ei ole tavapärane ega eluliselt usutav, et laenutehingu tõelisuse korral puudub äriühingul arvestus, kui palju on tagasi makstud laenu põhiosa ja kui palju intresse. Aruandvale isikule tehtud väljamaksete kohta ei ole äriühing samuti dokumente esitanud ja 25.02.2021 kohtumisel on juhatuse liige palunud neid makseid arvestada hoopis laenu tagasimaksetena (17.03.2021 lisa 26 vastus küsimusele 3). Arvestades, et osaliselt on äriühing dokumente esitanud (12.03.2021 lisa 12), viitab vaatamata korduvatele meeldetuletustele teiste oluliste dokumentide (eelkõige laenuarvestus ja aruandva isiku väljamaksete alusdokumendid) esitamata jätmine, et äriühingul kas ei ole neid esitada või ei soovita neid esitada. Äriühingu pangakontodelt (12.03.2021 lisad 5 ja 6) nähtub sinna laekuvate vahendite kiire edasikandmine või sularahas väljavõtmine. Enamasti kantakse vahendid edasi või võetakse välja päeva paari jooksul nende laekumisest arvates. Seega sisuliselt puudusid kontrollperioodil äriühingu pangakontol likviidsed vahendid, mida ei saa pidada tavapäraseks. Mitmed maksuhalduri poolt kahtluse alla seatud tehingud on äriühing teinud endaga seotud teiste äriühingutega (X OÜ, X OÜ, 17.03.2021 lisa 19). Samuti on äriühing eelnevalt proovinud X OÜ-ga tehtud väidetava tehingu alusel sisendkäibemaksu alusetult maha arvata. Kuigi seotud isikute vahel tehingute tegemine ei ole keelatud, võib see koosmõjus vastavate dokumentide esitamata jätmise ja äriühingu pangakontolt likviidsete vahendite kiire väljaviimisega viidata maksupettuse toimepanemisele. Kohtud on leidnud, et maksupettusele viitavad asjaolud võivad viidata maksukohustuse sundtäitmise raskustele või võimatusele tulevikus (vt Riigikohtu 03.04.2013 määruse nr 3-3-1-4-13 p 22) ning et maksupettuses osalemine annab piisava põhjuse eeldada, et soovimatus maksukohustust täita jätkub ka tulevikus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2018 määruse nr 3-18-1856 p 11). Seega ei ole maksuhalduri kahtlus, et toime võib olla pandud maksupettus, põhjendamatu. Olukord, kus äriühing ei tee maksumenetluses koostööd ja viivitab dokumentide esitamisega, esitab dokumente valikuliselt ja viivitab seotud isikute vahel sõlmitud lepingute ja arvete esitamisega, on varasemalt proovinud käibemaksupettust toime panna ning on pärast kontrolli alustamist lõpetanud käibe ja majandustegevuse näitamise, viitab kohtu hinnangul sellele, et äriühing ei ole huvitatud maksude korrektsest ja õigeaegsest tasumisest. Seetõttu on maksuhalduri kahtlused, et määratava maksusumma hilisem sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, põhjendatud.
8.Maksuhaldur soovib seada ettemaksukontole aresti summas 602,48 eurot ja pangakontole aresti summas 11 277,54 eurot. 3(4)
Riigikohtu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p 57 peab kohus lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetusele arvestama ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust. Kohus leiab, et äriühingu ettemaksukontole aresti seadmine summas 602,48 eurot ja pangakonto arestimine summas 11 277,54 eurot on põhjendatud ja proportsionaalne. X OÜ-l puuduvad kinnisvara, sõidukid ja väikelaevad. Äriühingule kuulub 100% äriühingust X OÜ. Kuigi maksuhaldur ei ole taotluses kaalunud X OÜ-le kuuluva X OÜ osa arestimist, leiab kohus, et see täitetoiming ei oleks praegusel juhul tulemuslik. Äriregistrist nähtuvalt on X OÜ asutatud sissemakset tegemata, osakapitali suurus on 2500 eurot ja äriühing ei ole käibemaksukohustuslane. Samas on X OÜ-l määruse tegemise seisuga maksuvõlg üle 14 000 euro. Seetõttu võib X OÜ osa olla tegelikkuses väärtusetu ja äriühingu osa realiseerimine X OÜ maksuvõla katteks oluliselt raskendatud. X OÜ osa väärtus moodustab vähem kui neljandiku ja arvestades ka võimaliku sundtäitmise kuludega umbkaudu 15% tõenäoliselt määratava maksukohustuse suurusest. Seetõttu ei aita X OÜ osa arestimine tulevase maksukohustuse täitmist tagada. Kohus leiab, et maksukohustuslase suhtes ei ole võimalik kohaldada vähemriivat meedet ja kohaldatav meede on maksude tasumisest kõrvalehoidumise riski arvestades proportsionaalne. Maksuhaldur pole veel tagastussummat 602,48 eurot ettemaksukontole vabastanud. Ettemaksukonto arestimine ei takista äriühingul majandustegevusega tegelemist. Kohus möönab, et pangakonto arestimine on äriühingu õigusi oluliselt piirav meede, mis pärsib äriühingu majandustegevust. Maksuhaldur esitanud ka andmed, et äriühing ei ole kontrolli algusest alates esitanud käibemaksudeklaratsioone ega näidanud majandustegevust, millega on tegeliku majandustegevuse olemasolu pärast kontrollimenetluse algust seadnud kahtluse alla. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et olukord, kus käibevood suunatakse mujale, jääks maksusumma tõenäoliselt täies ulatuses laekumata ja kui puuduvad muud võimalused maksukohustuse täitmiseks, ei saa pangakontode arestimist pidada ebaproportsionaalseks (06.06.2018 määruse nr 3-18-653 p 10). Pangakonto väljavõtetelt nähtub, et maist augustini (k.a) laekus äriühingule rahalisi vahendeid 63 924,08 eurot ning oktoobris ja novembris kokku 41 635,36 eurot, mis teeb ühes kuus keskmiselt üle 17 000 euro. Kui äriühing jätkab majandustegevusega endises ulatuses, on pangakontol arestitav summa väiksem, kui varasemalt ühes kuus kontole laekunud vahendid. Lisaks on äriühing ka eelnevalt tasunud maksuvõlga X OÜ-lt saadud väidetava laenu arvelt (12.03.2021 lisa 5 kanded nr 155 ja 67; lisa 6 kanded nr 193 ja 96 ning 203 ja 110). Seetõttu leiab kohus, et pangakonto arestimine summas 11 277,54 eurot ei piira äriühingu õigusi ebaproportsionaalselt, kuna majandustegevuse puudumisel ei ole majandustegevust, mida arestimine halvaks ja majandustegevuse jätkumisel endises mahus ei ole arestitav summa nii suur, et halvaks olulisel määral äriühingu majandustegevust. MKS § 131 lg 4 võimaldab vajadusel ka tagada äriühingu majandustegevuse jätkamiseks vältimatult vajalike kohustuste täitmise.
9.Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt 11 880,02 eurot, arvestades tagatise liigist sõltuvalt ka sundtäitmise kuludega. Samuti lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui X OÜ kannab tagatissumma 11 880,02 eurot deposiiti.
10.Kohus rahuldab taotluse täielikult, kuna leiab, et taotleja põhjendusi ja valitud täitetoimingut arvestades on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud X OÜ ettemaksukontole aresti seadmine summas 602,46 eurot ja pangakontole aresti seadmine summas 11 277,54 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.