lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-2593/17

Rahvastik › Isikut tõendavad dokumendid

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 17.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-2593/17
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Isikut tõendavad dokumendid
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2144
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 88 lg 2, 3Menetlusosalise tutvumine toimikugaITDS § 207 lg 3, 4ELKS § 40 lg 1HKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 158 lg 3Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedHKMS § 79 lg 1Menetlusosalise eemaldamineITDS § 1 lg 2ITDS § 206 lg 2

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Direktiiv 2004/38 art 27Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ, 29. aprill 2004, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜEMPs kohaldatav tekst.

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-2593/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium29.10.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
3-23-26/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium31.01.20253-24-1574/14Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja14.01.20253-21-702/43Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium06.04.20233-21-702/22Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja07.03.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. märts 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2593

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 04.12.2020 otsusele nr 15.3-24/554-1

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – X (sündinud xx xx xxxx, Saksamaa kodanik) Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Triin Randoja

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Piirata osaliselt kaebaja õigust tutvuda haldusasja nr 3-20-2593 toimikuga, so. Politsei- ja Piirivalveameti 04.12.2020 otsusega nr 15.3-24/554-1.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 16.04.2021. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 04.09.20263-26-2476/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-2476/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 13.08.20263-25-282/40Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 13.08.20263-25-456/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.08.20263-26-2464/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.08.20263-26-2463/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.
Saksamaa kodanik X (sündinud xx xx xxxx) esitas 21.09.2020 Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotluse isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) § 205 lg 1 alusel.
2.PPA keeldus 04.12.2020 otsusega nr 15.3-24/554-1 (edaspidi otsus) Xle e-residendi digitaalset isikutunnistust välja andmast põhjusel, et isik ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut (§ 206 lg 2 punkt 1). Taotlejat teavitati sellest sama kuupäeva teatisega nr 15.324/554-2 (ITDS § 207 lg 4).
3.Tallinna Halduskohtule saabus 24.12.2020 X kaebus PPA otsuse tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4.Kaebaja seisukoht
4.1.Otsuse aluseks olev eeldus, et kaebaja ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut põhineb asjaolul, et kaebaja on süüdi mõistetud lapse suhtes toime pandud seksuaalkuriteos, mis on toime pandud 2006. aastal narkootiliste ainete mõju all. Kaebaja mõisteti nimetatud kuriteo eest vangi seitsmeks aastaks, millest ta kandis reaalselt ära kuus aastat. Kaebaja vabastati hea käitumise eest ning ta kahetseb oma kuritegu. Vanglas läbis kaebaja kolm aastat kombineeritud teraapiaid ja mitmeastmelise rehabilitatsiooniprogrammi, mille jooksul erinevad kohtu eksperdid tunnistasid kaebaja ohutuks.
4.2.Kaebaja plaanib lähiajal abielluda ja soovib kolida abikaasaga Eestisse, et siin elada ja asutada 3D-printimisega tegelev ettevõte. Kaebaja jaoks on e-residentsuse taotlemine Eestisse ümberasumise esimene samm. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmise järel eeldab kaebaja, et PPA piirab Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike vabalt liikumise ja elamise õigust liikmesriikide territooriumil ning on vastu ka tema Eestisse elama asumisele. Kaebaja viitab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ artikli 27 lg-le 2, mille kohaselt: „Avaliku korra või julgeoleku huvides võetud meetmed on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja põhinevad eranditult asjaomase isiku isiklikul käitumisel. Varasemate süüdimõistvate kohtuotsustega ei saa selliste meetmete võtmist iseenesest põhjendada. Asjaomase isiku käitumine peab kujutama endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist oht, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi. Põhjendused, mis ei ole juhtumi üksikasjadega seotud või mis rajanevad üldise preventsiooni kaalutlustel, ei ole vastuvõetavad“. Kaebaja leiab, et PPA tegi varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste põhjal ennetava otsuse, eeldades kaebajast lähtuvat tõelist, vahetut ja olulist ohtu avalikkusele, seda tõendamata ja arvesse võtmata kaebaja hiljutise käitumise ja asjaolu, et vastupidist on korduvalt intensiivsete psühhiaatriliste läbivaatuste käigus kinnitatud.
5.Vastustaja seisukoht
5.1.PPA jääb otsuses toodud põhjenduste juurde.
5.2.Vastuseks kaebusele selgitab vastustaja täiendavalt, et e-residendi digitaalne isikutunnistus ei anna selle omanikule õigust asuda Eestisse elama. E-residendi digitaalne isikutunnistus annab välismaalasele võimaluse kasutada Eesti avalikke ning eraõiguslikke e-teenuseid viibides ise Eestist eemal. Euroopa Liidu kodanik omandab Eestis tähtajalise elamisõiguse viieks aastaks, kui ta registreerib elukoha Eestis rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras (Euroopa Liidu kodaniku seaduse (ELKS) § 13 lg 1). Euroopa Liidu kodanikul, kes on tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elanud viis aastat järjest, on õigus alalisele elamisõigusele (ELKS § 40 lg 1). Eestisse elama asumise eelduseks ei ole e-residendi digitaalse isikutunnistuse omamine. Seega ei ole PPA e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamisest keeldumisega rikkunud kaebaja kui Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku õigust liidu territooriumil takistusteta liikuda. E-residentsuse andmisest keeldumise tagajärg on vaid, et taotlejal ei ole mugavat võimalust ajada äriasju välismaalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Juurdepääsupiirangu kohaldamine

2 (6)

6.PPA esitas 12.02.2021 taotluse menetluse osaliselt kinniseks kuulutamiseks PPA 04.11.2020 eresidendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise otsuse nr 15.3-24/554-1 osas. Kohus on seisukohal, et PPA taotlus otsusele juurdepääsupiirangu kohaldamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 88 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel (sh avaliku korra tagamiseks - HKMS § 79 lg 1 punkt 1) ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. Menetlusosalise toimikule juurdepääsu õiguse piiramisel piiratakse tema põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (põhiseaduse § 24 lg 2). Juurdepääsu tõenditele võib piirata eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks. Seega tuleb kaaluda ühelt poolt huvi saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tagada oma õiguste tõhus kaitse (vt Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, punktid 23–24; 09.06.2017 otsus nr 3-3-1-8-17, punkt 19; 15.05.2014 määrus nr 3-3-1-36-14, punktid 6 ja 8; Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2019 määrus nr 3-19-206).
8.PPA on põhjendanud, et vastavalt avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTs) § 35 lg 1 punktile 5l on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe politsei tegevuse meetodite ja taktika kohta, kui selle avalikuks tulek võib raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist. Iga e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja läbib taustakontrolli, mille raames PPA kogub andmeid erinevatest allikatest, kaasates asjassepuutuvaid asutusi ja tehes päringuid asjassepuutuvatesse andmekogudesse, töötleb ning analüüsib kogutud informatsiooni kasutades kindlaid meetodeid. E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamisest keeldumise aluseks olevate asjaolude avalikustamine menetlusosalisele annaks informatsiooni PPA e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotluse menetlemise läbiviimise meetodite ja taktika kohta. See annaks kuritegelike motiividega isikutele võimaluse varjata või moondada oma taustaandmeid või kasutada variidentiteeti, kuivõrd PPA taustakontrolli põhimõtted tuleksid asjaolude avalikustamisel ilmsiks. Selline tegevus võib soodustada e-residendi digi-ID väärkasutamist ja seda muuhulgas kuritegelikel ja avalikku korda ohustavatel eesmärkidel. Lisaks tuleb arvestada, et e-residentsus on uus programm ning maailmas ainulaadne ning loob uusi ohte avalikule korrale. PPA-l on kohustus selliseid e-residentsusega kaasnevaid riske maandada ja ennetada e-residendi staatuse väärkasutamist. PPA menetlustaktika avalikustamine ka teabe kogumise osas pärsiks PPA kohustust tagada avalik kord ning riigi julgeolek. E-residentsuse menetluse taktika ja meetodite avalikustamine ohustab avaliku korra kaitset ning nõrgestab riigi võimet kuritegude vastases võitluses. Seetõttu ei ole menetluslike üksikasjade avaldamine menetlusosalisele põhjendatud ja riigi huvi asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitsmiseks kaalub üles menetlusosalise õiguse menetlusdokumentidega tutvumiseks.
9.PPA otsusele on juurdepääsu piiratud juba haldusmenetluses, jättes selle kaebajale esitamata ITDS § 207 lg 3 alusel. ITDS § 207 lg 3 kohaselt ei ole menetlusosalisel ega muul isikul õigust

3 (6)

tutvuda e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluse käigus ega pärast otsuse jõustumist asjassepuutuvate dokumentide või toimikuga. Kuigi viidatud juurdepääsupiirang haldusmenetluse materjalidele ei ole automaatselt aluseks kaebaja õiguste piiramiseks kohtumenetluses, on tegemist siiski asjaoluga, mis juurdepääsupiirangu kohaldamist toetab (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2019 määrus nr 319-206, punkt 15). Kohus leiab, et ka praegusel juhul puudub põhjus eeldada, et kohtumenetluses PPA otsuse avalikustamisel ohtu avaliku korra kaitsele enam ei esine.

10.Kuna PPA otsus sisaldab meetodeid ja taktikat e-residentsuse taotluse menetlemisel, siis on põhjendatud PPA huvi varjata otsuses olevat teavet. Juurdepääsupiirangu kohaldamine sellist infot sisaldavale otsusele on vajalik avaliku korra tagamiseks. PPA menetlusviiside ja –taktika kaitse vajadus põhistab riigi huvi kaebaja juurdepääsu piiramiseks PPA otsusele ning riigi huvi on kaalukam kaebaja õigusest otsusega tutvuda. Vajadus teabe mitteavaldamiseks ei ole ära langenud ka kohtumenetluses. Seega on kokkuvõttes põhjendatud kuulutada menetlus PPA otsuse osas kinniseks. Kohus märgib täiendavalt, et PPA otsuse esitamata jätmine kaebajale juba haldusmenetluses ei takistanud kaebajal esitamast kaebust ning oma seisukohti kohtumenetluses. Seega ei välista ega halvenda praegusel juhul juurdepääsupiirangu seadmine kaebaja võimalust oma kaebeõigust realiseerida ja oma õigusi kohtumenetluses kaitsta. Kaebuse lahendamine
11.Kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
12.PPA edastas kaebajale tema taotluse suhtes keelduva otsuse tegemise kohta teate nr 15.324/554-2, mis vastab ITDS § 207 lg-s 4 sätestatud põhjendamisnõuetele, st selles on märgitud haldusmenetluse seaduse § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud rekvisiidid (haldusorgani nimetus, otsuse teinud ametniku nimi ja allkiri, akti kuupäev, vaidlustamisviide) ning selles on viidatud keeldumise õigusliku alusena ITDS § 206 lg 2 punktile 1. Vastustaja esitas kohtule ka PPA otsuse, mida ei esitatud kaebajale ITDS § 207 lg 3 alusel haldusmenetluses ning millele kohus peab juurdepääsupiirangu kohaldamist põhjendatuks ka kohtumenetluses (vt käesoleva kohtuotsuse punktid 6–10), kuid milles sisalduvad põhjendused kaebajale e-residendi isikutunnistuse väljastamisest keeldumise kohta. Kohtu hinnangul on otsuses sisalduvad põhjendused piisavad PPA otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks.
13.PPA otsus tugineb asjaolule, et kaebaja ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut, mistõttu on talle e-residendi isikutunnistuse väljastamine ITDS § 206 lg 2 punkti 1 alusel välistatud. Tegemist on imperatiivse alusega. Avaliku korra mõiste tuleneb korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) §-st 4, mille kohaselt on avalik kord ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Ohu tasemed ja korrarikkumise mõiste on sätestatud KorS §-s 5. Ohtu avalikule korrale tuleb sageli hinnata äärmiselt piiratud informatsiooni alusel ja selle olemasolu saab põhjendada näiteks isiku varasema käitumisega, tema sidemetega või muude asjaoludega (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, punkt 12). Ohu hindamisel teeb pädev haldusorgan tõendatud asjaolude põhjal prognoosi isiku käitumise kohta tulevikus (Riigikohtu 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, punkt 26). Seega otsuse tegemine, kas isik võib ohustada avalikku korda või riigi julgeolekut või mitte, on PPA prognoosotsus, mille tegemisel kohaldab PPA kaalutlusõigust, mille otstarbekust kohus eraldivõetuna ei hinda ja millesse kohus ei sekku (HKMS § 158 lg 3). Halduskohus saab üksnes kontrollida, kas PPA on e-residendi isikutunnistuse väljastamise menetluses järginud menetlusnorme ning lähtunud asjakohasest teabest.

4 (6)

14.PPA kohustub e-residendi isikutunnistuse väljastamise menetluses välja selgitama kõik asjas tähtsust omavad asjaolud (ITDS § 1 lg 2 kooskõlas sama seaduse § 92 lg-ga 8 ja HMS §-d 6 ja 38). Seega tuleb PPA-l koguda teavet ka selle kohta, kas esineb asjaolusid, mis välistavad isikule e-residendi isikutunnistuse väljastamise. Samuti on PPA-l e-residendi isikutunnistuse väljastamise menetluses pädevus hinnata isikust lähtuvat ohtu avalikule korrale.
15.Kohus tutvus PPA otsuse põhjendustega ning haldusmenetluses kogutud teabega, mis on PPA otsuse ning kaebaja osas tehtud ohuhinnangu aluseks. Seejuures on kaebaja mõistnud asjaolusid, mis olid talle e-residendi isikutunnistusest väljastamisest keeldumise otsuse tegemise aluseks. Kohus, hinnanud asjaolusid kogumis, on veendunud, et põhjendatud on PPA järeldus, et kaebajast võib lähtuda oht avalikule korrale, mistõttu tuleb talle e-residendi isikutunnistuse väljastamisest keelduda. PPA otsuse aluseks on isiku varasem käitumine ja kohtule ei nähtu, et PPA kogutud teabe hulgas oleks asjasse puutumatut teavet, millega otsuse tegemisel ei oleks tohtinud arvestada, või oleks PPA jätnud oluliste asjaoludega arvestamata. Kaebajal oli haldusmenetluses võimalus temaga seotud asjaolusid selgitada ja tõendada1 ning kaebaja esitatud lisadokumentides oleva informatsiooni ja selgitustega on vaidlustatud otsuses ka arvestatud. Kohus nõustub PPA järeldusega, et kaebaja toime pandud kuriteod on sedavõrd rasked ja ühiskonnale äärmiselt ohtlikud, millest tulenevalt ei ole võimalik neist mööda vaadata olenemata asjaolust, et teod on toime pandud aastaid tagasi ja kaebaja on nende toimepanemise eest kandnud vanglakaristust. Samuti ei saa kaebaja põhjendusi nende kuritegude toimepanemise kohta lugeda kergendavateks asjaoludeks, kuna kaebaja väidetud narkootiliste ainete tarvitamine on ka iseseisvalt ühiskonda kahjustav ning ohustav asjaolu. Riigikohus on 11.12.2006 otsuses nr 3-1-1-103-06 märkinud, et kuritegude korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur eeskätt näiteks seksuaalkuritegude ja narkokuritegude puhul (punkt 15). Kuna sedalaadi kuritegude toimepanemine on olulisel määral tingitud teatud isikulistest asjaoludest, siis võib põhimõtteliselt ka ühe sedalaadi kuriteo toimepanemise kahtluse pinnalt prognoosida selliste kuritegude kordumise ohtu. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et kaebaja karistusregistri väljavõtte2 kohaselt on tal kehtiv karistus kuni 03.11.2021.
16.Ohu hindamine on prognoosotsus, mistõttu pole vajalik ega võimalik tõendada, et oht tingimata realiseerub. Tegemist on riigi poolt lihtsustatud haldusmenetluses õigushüve andmise otsustamisega, mille saamiseks puudub isikul subjektiivne õigus, seega ei ole ohulävend väga kõrge. Kuna on alust arvata, et kaebaja puhul võib esineda oht avalikule korrale, on PPA vaidlustatud otsuses põhjendatult tuginenud ITDS § 206 lg 2 punktile 1.
17.Kaebaja eksib oma järelduses, et PPA keelduv otsus piirab tema ja tema abikaasa kui Euroopa Liidu liikmesriigi kodanike õigust liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja õigust asuda elama Eestisse. E-residendi isikutunnistuse väljastamine ei ole eelduseks sellele, et kaebajal tekiks õigus Eestisse elama asuda või siin äritegevusega alustada. E-residendi digitaalne isikutunnistus annab välismaalasele võimaluse kasutada Eesti avalikke ning eraõiguslikke eteenuseid viibides ise Eestist eemal. Seega on kaebaja taotluse rahuldamata jätmise tagajärjeks üksnes olukord, kus tal ei ole mugavat võimalust ajada äriasju välismaal viibides.
18.Eelnevast tulenevalt on PPA otsus õiguspärane ning kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Menetluskulud

Vastustaja 12.02.2021 lisa „2020_11_30_X_Ärakuulamine“ ja „Ärakuulamine – tõlge“. Vastustaja 12.02.2021 lisa „Karistusregistri väljavõte lk 2“ ja „Karistusregistri väljavõte – tõlge“.

5 (6)

19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebus jääb rahuldamata, kuid kuna vastustaja ei ole taotlust menetluskulude hüvitamiseks ega menetluskulusid tõendavaid dokumente esitanud, siis jäävad menetluskulud poolte endi kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20263-26-2461/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.08.20263-26-2462/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja