Teenistussuhted › Muud teenistussuhted

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja on vaidlustatud otsuse tegemisel rikkunud kaalutlusõigust. APolS § 42 p 3 kohaselt vabastatakse isik abipolitseiniku staatusest seoses abipolitseinikule sobimatu käitumisega, sh avalikus kohas käitumise nõuete rikkumise või muul viisil õigusvastase käitumise korral. Abipolitseiniku käitumise standardid on sätestatud ametniku eetikakoodeksis ning seaduses, mistõttu APolS § 42 p 3 grammatilise ja teleoloogilise tõlgenduse tulemusena on abipolitseiniku staatusest vabastamine põhjendatud siis, kui isik on rikkunud ametniku eetikakoodeksit või seadust. PPA heidab X ile ette ametniku eetikakoodeksi rikkumist. PPA põhjendused eetikakoodeksi väidetavate rikkumiste põhistamisel ei vasta faktilistele asjaoludele. Liiatigi on PPA ise käesoleva menetluse käigus viidanud võimalusele kaebajaga ka edaspidi koostööd teha juhul, kui kaebaja uuesti abipolitseinikuks nimetamist taotleks. Kaebaja ei kutsunud avalikkust üles seaduste eiramisele, mis ei olnud kaebaja eesmärk. Kaebaja eesmärk oli vastata intervjuus kaebajale esitatud küsimustele tema isiklikust subjektiivsest

vaatenurgast. Intervjuu sisuks olidki kaebaja subjektiivsed hinnangud hüpoteetilistele olukordadele. Tegemist oli avatud akadeemilise diskussiooniga erinevates poliitilistes küsimustes, mis ei ole tavatu ega keelatud. Kaebaja vaidlusalused väited ei käsitlenud ka seaduste või avaliku korra rikkumise õhutamist. Vastupidi, kaebaja on jaatanud PPA õigust trahvida isikuid väärteo korras nii Relvaseaduse kui ka nn koroonareeglite rikkumiste eest. Kaebaja on vaid viidanud, et menetlusalusel isikul ei ole kohustust menetlejale kaasa aidata (relva äraandmisest keeldumine) ning PPA tavaline avalikku korda tagav ekipaaž ilmselt ei vii 10 000 inimest korraga jaoskonda, kuigi riigil on selline ressurss olemas (protest Toompea ees). Kaebaja arvates on ebausutav, et avalikkus mõistis intervjuud vaadates, et kaebaja esindab PPA seisukohti. Kaebajat tutvustati intervjuu alguses ja video kirjelduses kui Euroopa Parlamendi saadikut ja EKRE liiget. Seega on intervjuus tehtud selgelt vahet, et selle saate raames annab oma isiklikke hinnanguid poliitik, mitte abipolitseinik. Viimaks vajab rõhutamist, et ka PPA ei pidanud kaebaja käitumist algselt taunitavaks. Vastustaja kaasas kaebaja abipolitseinikuna politsei tegevusse mitu kuud pärast väidetavat sobimatut käitumist. Juhul, kui PPA oleks arvanud, et tema väljaütlemised tõepoolest takistavad kaebajal abipolitseiniku kohustusi täita, ei oleks PPA lubanud kaebajal ka pärast 14.01.2021 abipolitseinikuna patrullis käia. PPA on pidevalt väitnud, et kaebaja on alati eeskujulikult täitnud oma abipolitseiniku kohustusi kaasatuna politsei tegevusse. Veelgi enam, PPA esindaja viitas kohtuistungil, et kaebajat oodataks tagasi abipolitseinikuna, kui ta esitaks selleks uue tahteavalduse. Järelikult on ka PPA ise seisukohal, et kaebaja on võimeline teostama abipolitseiniku kohustusi ja ülesandeid korrektselt ja kohaselt. Eeltoodu põhjal on väär PPA järeldus, et kaebaja on oma väljaütlemiste tõttu ebausaldusväärne ja erapoolik abipolitseinik. PPA on kogu kohtumenetluse vältel väitnud, et otsuse tegemisel puudus PPA-l kaalutlusõigus ning neil oli kohustus kaebaja ametist vabastada, mis on väär seisukoht. Seadusest tulenev volitus sisaldubki aga APolS § 42 p 3 sõnastuses endas, mille kohaselt PPA vabastab isiku abipolitseiniku staatusest seoses abipolitseinikule sobimatu käitumisega, sh kui abipolitseinik rikub avalikus kohas käitumise nõudeid või käitub muul viisil õigusvastaselt. Olukorda, kus asutus ise otsustab, millal vastab isiku tegu õigusnormides sätestatud eeldustele ning annab vastava haldusakti nimetataksegi HMS § 4 lg 1 kohaselt kaalutlusõiguseks. APolS § 42 p 3 kohaldamise keskne eeldus – sobimatu käitumine – on määratlemata õigusmõiste, mille sisustamine eeldabki kaalutlust, kas vaatlusalune käitumine on abipolitseinikule sobimatu või mitte ning nagu eelnevalt öeldud, saab seda hinnata eeskätt ametniku eetikakoodeksi ja seaduse rikkumise tasandil. Kui seadusandja oleks tahtnud, et iga sobimatu käitumisega kaasneks igal juhul abipolitseiniku staatusest vabastamine, siis sisaldaks APolS § 42 p 3 sõna „kohustus“. Sellest nähtubki, et APolS § 42 p 3 sisaldab kaht kaalutlusõigust – kaalutlust, kas käitumine on abipolitseinikule sobiv või mitte ning kaalutlust, kas isik selle käitumise pärast abipolitseiniku staatusest vabastada. Arvestades, et PPA on eitanud kaalutlusõiguse olemasolu, ei ole PPA teostanud otsuse tegemisel kaalutlusõigust. Tulenevalt Riigikohtu otsuse 3-3-1-62-02 punktist 18 on kaalutlusõiguse kasutamata jätmine diskretsioonireeglite rikkumine, mis toob igal juhul kaasa haldusakti materiaalse õiguspärasuse rikkumise ning haldusakti tühistamise.

Vastustaja on seisukohal, et PPA 23.03.2021 otsus X abipolitseiniku staatusest vabastamise kohta on õiguspärane.

Kehtiv APolS § 42 p 3 ei näe ette ei otsustus- ega valikudiskretsiooni ning kaalutlusõiguse teostamist PPA poolt, kuna tegemist on imperatiivse normiga. Haldusorganil ei ole APolS § 42 p 3 kohaldamisel ulatuslikku, õigusega determineerimata hindamisruumi. Abipolitseinikule sobiva või sobimatu käitumise kriteeriumid on muuhulgas ametniku eetikakoodeksi kaudu piisavalt konkretiseeritud, et välistada PPA kaalutlusruum APolS § 42 p 3 kohaldamisel. Seega on abipolitseinikule sobimatu käitumise tuvastamisel PPA-l imperatiivselt ainult üks võimalik käitumisviis, s.o abipolitseiniku staatusest vabastamine. Või teisiti öeldes – abipolitseinikule sobimatu käitumise tuvastamisel ei ole PPA-l seaduslikku volitust jätta abipolitseinikule tema staatus kehtima. X käitumise puhul ei ole tegemist ka erandliku või ebatüüpilise juhtumiga, mille puhul võiks PPA jätta APolS § 42 p 3 imperatiivse sisu kohaldamata. HMS § 4 lg 1 ei näe ette kaalutlusõiguse teostamist määratlemata õigusmõistete sisustamisel. Ka kohtupraktikas ollakse samal seisukohal. Näiteks on Tallinna Ringkonnakohus 29.10.2021 otsuses nr 3-20-2593 öelnud, et määratlemata õigusmõistete sisustamine ei toimu kaalutlusõiguse alusel (p 9). Vastustaja on järjekindlalt seisukohal, et APolS § 42 p 3 ei sisalda kaalutlusõigust. X abipolitseiniku staatusest vabastamise otsuse puhul ei kehti HMS § 4 lg-s 2 sätestatud nõue teostada kaalutlusõigust kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve ning HMS § 56 lg-s 3 sätestatud nõue märkida kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kõnealuse haldusakti puhul kohaldub aga HMS § 56 lg-s 2 toodud nõue märkida haldusakti põhjenduses haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus, mis on vaidlusaluse haldusakti puhul täidetud. Vastustaja peab vajalikuks märkida, et PPA-s on X iga vesteldud ja selgitatud abipolitseinikule kohast käitumist seoses kahe sündmusega: esimene oli seotud T füüsilise ründamisega 2018 novembris Tartus toimunud nn migratsioonileppe vastasel EKRE korraldatud meeleavaldusel. Rünnaku juures viibis vahetult ka X, küll aga poliitikuna, mitte abipolitseinikuna (käitumises midagi õigusvastast ei tuvastatud) ning teisel juhul lekkis PPAst seniteadmata viisil ajakirjandusse info, et politsei oli 16.11.2018 tabanud C autoroolist alkoholijoobes (PPA sisekontrollibüroo ei tuvastanud, et infot oleks lekitanud X, kes oli kaasatud abipolitseinikuna politsei töösse ja viibis politseijaoskonna ruumides koos Y iga). PPA leiab, et 14.01.2021 Youtube’s avaldatud saates Objektiiv väljaöelduga rikkus X ametnike eetikakoodeksis toodud usaldusväärsuse ja erapooletuse põhimõtteid. PPA arvates X selgitused, et tema ei ole kutsunud kedagi üles seadusevastastele tegudele, vaid üksnes selgitanud inimestele nende põhiseaduslikke võimalusi oma õigusi kaitsta, on hiljem välja mõeldud õigustus, millel ei ole 14.01.2021 saates öelduga mingit seost. X väljaütlemised kõnealuses saates on objektiivselt vaadeldavad kui suurema avalikkuse üleskutsumine õiguskorra muutumisel seadusevastastele tegudele. Seejuures lõi ta kuulajatele kuvandi, et tänane politsei ei ole võimeline piisavate ressurssidega reageerima üleskutse sisuks olevatele õigusrikkumistele. Selline tahtlik arvamusega mõjutamine õhutab ja julgustab isikuid, kes võivad üleskutsele reageerida, tekitades neis karistamatuse tunnet. Sealjuures olid X üleskutsed esitatud viisil, millega tema kui mõjuka poliitiku poolehoidjad ja järgijad võivad kohe kaasa minna. Seetõttu on X üleskutsed otseselt vastuolus APolS § 3 lg-st 1 tuleneva abipolitseiniku ülesandega abistada politseid mitte ainult avalikku korra rikkumise kõrvaldamisel, vaid ka avalikku korda ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel ja tõrjumisel.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuulanud poolte suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas kaevatav otsus on kaalutlusotsus ning kas kaebaja on temale süüks pandud ametniku eetikakoodeksi põhimõtete rikkumised toime pannud. Abipolitseiniku seaduse (APolS) § 2 lg 1 annab abipolitseiniku mõiste, mille kohaselt abipolitseinik on isik, kes vabatahtlikult oma vabast ajast osaleb politsei tegevuses seaduses sätestatud alustel ja korras. Abipolitseinik ei kuulu politseiametnike koosseisu. Seega abipolitseinikku ei saa käsitleda kui politseiametnikku. APolS § 2 lg 2 kohaselt politsei tegevuses osalemine käesoleva seaduse tähenduses on koos politseiametnikuga abipolitseiniku poolt abipolitseiniku pädevusse kuuluva ülesande täitmine või politsei ülesandel iseseisvalt käesoleva seaduse § 3 lg-s 2 sätestatud ülesande täitmine. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et politsei tegevuses osalemise ajal on abipolitseinik riigivõimu esindaja, kelle seaduslikud korraldused on täitmiseks kohustuslikud. APolS § 2 lg 31 kohaselt politsei tegevuses osalemise ajal, sealhulgas siis, kui abipolitseinik rakendab meetmeid või kohaldab vahetut sundi, tegutseb abipolitseinik Politsei- ja Piirivalveameti nimel ning lg-st 4 tulenevalt abipolitseinik peab järgima ametnike eetikakoodeksis sätestatud põhimõtteid. Tulenevalt APolS § 3 lg-st 1 abipolitseiniku pädevuses on politsei abistamine avalikku korda ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel ja tõrjumisel ning avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel. Seega abipolitseinik on politsei abiline, kelle ülesanne on abistada politseiametnikke nende töös. APols § 42 sätestab abipolitseiniku staatusest vabastamise alused, mille kohaselt abipolitseinik vabastatakse abipolitseiniku staatusest Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega: 1) abipolitseiniku algatusel; 2) tema mittevastavuse korral käesoleva seaduse §-des 4 ja 5 ning § 8 lõikes 4 sätestatud tingimustele või 3) seoses abipolitseinikule sobimatu käitumisega, sealhulgas kui abipolitseinik rikub avalikus kohas käitumise nõudeid või käitub muul viisil õigusvastaselt; 4) abipolitseiniku surma korral. Abipolitseiniku seadus näeb ette abipolitseiniku staatusest vabastamise võimaluse seaduses sätestatud juhtudel (abipolitseiniku enda algatusel, abipolitseiniku mittevastavuse korral seaduses sätestatud tingimusele, seoses abipolitseinikule sobimatu käitumisega ja abipolitseiniku surma korral). Kohtu hinnangul kõigi nelja punkti sõnastus ei võimalda kaalumist. Kohus osundab, et punkti 3 sõnastuses puudub sõna „võib“, mis eeldab kaalumist. Kohus nõustub, et abipolitseinikule sobimatu käitumise tuvastamisel on PPA-l imperatiivselt üks võimalus – isiku abipolitseiniku staatusest vabastamine ehk siis abipolitseinikule sobimatu käitumise tuvastamisel ei ole PPA-l seaduslikku volitust jätta abipolitseinikule tema staatus kehtima. Seejuures on oluline osundada asjaolule, et Abipolitseiniku seaduses ei ole ette nähtud

muid mõjutusvahendeid, mille kohaldamist võiks PPA kaaluda (nt hoiatus, noomitus). Lisaks kohus märgib, et sobimatu käitumine on määratlemata õigusmõiste, mida vastustaja peab haldusaktis sisustama. Samas kohus osundab, et määratlemata õigusmõiste sisustamine ei toimu kaalutlusõiguse alusel (Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2021 otsuse nr 3-20-2593 p 9). Praegusel juhul on PPA selle nõude täitnud ning otsuses selgitanud, mida on sobimatu käitumise all silmas peetud. Vastustaja selgituse kohaselt abipolitseiniku roll on avalikku võimu teostades sisuliselt sama, mis politseiametnikul ja tugineb ka samale ametniku eetikakoodeksile. Kuigi abipolitseinike osas ei kehti erakonda kuulumise piirang, tuleb seejuures arvestada ka erapooletuse ja sõltumatuse printsiipi. Vastustaja hinnangul X väljaütlemised saates ei olnud mitte erakonna platvormpoliitilisi vaateid kirjeldavad, vaid suurema avalikkuse üleskutsumine õiguskorra muutumisel seadusvastastele tegudele, seejuures luues saatekuulajale kuvandi, mille kohaselt ei ole politsei võimeline piisavate ressurssidega reageerima üleskutse sisuks olevatele õigusrikkumistele. Vastustaja arvates selline tahtlik arvamusega mõjutamine võib õhutada ja julgustada üleskutsele reageerivaid seaduskuulmatuid inimesi, tekitades neis karistamatuse tunnet. Vastustaja on arvamusel, millega nõustub ka kohus, et X Objektiivi saates avaldas seisukohti, mis ei ole abipolitseinikule ametniku eetikakoodeksile tuginedes sobilikud ning need ametniku eetikakoodeksi nõuete rikkumised on piisavalt tõsised ja annavad aluse X abipolitseiniku staatusest vabastamiseks APolS § 42 p 3 järgi abipolitseinikule sobimatu käitumise tõttu. Kohus märgib, et vaieldamatult abipolitseinik peab järgima ametnike eetikakoodeksis sätestatud põhimõtteid, mis on sätestatud kohustusliku nõudena APolS § 2 lg-s 4. Vastustaja, hinnates X väljendatud seisukohti Objektiivi saates, leidis, et rikutud on järgnevaid ametnike eetikakoodeksi põhimõtteid: - usaldusväärsus - selleks, et avalik teenistus oleks ja näiks usaldusväärne, ei tohi ametniku (antud juhul abipolitseiniku) eraelulised rollid (sh kuulumine erakonda) sattuda tööga konflikti ja - erapooletus - kui abipolitseinik kuulub erakonda või tal on poliitilisi eelistusi, ei saa ta võimul oleva valitsuse eesmärkidele erinevate poliitiliste eelistuste pinnalt vastu töötada. Kaevatavas otsuses on vastustaja piisavalt põhjalikult lahti kirjutanud usaldusväärsuse ja erapooletuse aspektid, mida kohus ei hakka üle kordama. Vastustaja asus seisukohale, et kõnealuses videolõigus väljendas X seisukohti, mis ei ole abipolitseiniku staatuses olevale isikule vastavalt ametniku eetikakoodeksile sobilikud. Kohus osundab, et Objektiivi saates esinedes oli X abipolitseiniku staatuses. Need väljendid, mida kaebaja kasutas saates, ei ole sobivad abipolitseinikule, kes peab oma staatusest lähtuvalt hoolikalt valima väljendeid/sõnumeid avalikel esinemistel. Kohtu hinnangul ei ole aktsepteeritav avalikult esinedes kasutada selliseid väljendeid nagu nt „kui valitsus peaks võtma vastu vihakõneseaduse, siis tuleb avalikkus keerata valitsuse vastu...“, „vihakõneseaduse puhul tuleb üles näidata allumatust...“ või „kui peaks tekkima olukord, et relva tahetakse ära võtta, siis tuleb näidata keskmist sõrme ja öelda nt et kadus ära, tehke mulle väärteotrahv, aga relva ma ära ei anna; tuleb mitte alluda absurdsetele nõudmistele...“ jms. Neid väljendeid ei saa tõlgendada üleskutsena seaduskuulekusele, sh politsei seaduslikele korraldustele allumisele.

Kohtu hinnangul abipolitseinik, kes politsei tegevuses osalemise ajal on riigivõimu esindaja ja kelle seaduslikud korraldused on täitmiseks kohustuslikud (APolS § 2 lg 3) ning kellel on meetmete ja vahetu sunni kohaldamise õigus PPA nimel (APolS § 2 lg 31), peab olema laitmatu käitumisega, sh õiguskuulekas ja eeskujuks teistele nii teenistusülesande täitmisel kui ka selle väliselt (nt avalikel esinemistel/diskussioonidel jms). Vaieldamatult peab abipolitseiniku staatuses olev isik jälgima oma kõnepruuki, kui avaldab avalikult oma arvamust avalikkuse huviorbiidis olevatel teemadel. Sõnum ei tohi mingil juhul olla ebasobiva, sh solvava, kontekstiga ning millest võiks vääriti aru saada. Seega on väga oluline oma sõnumid hoolikalt läbi mõelda enne nende avalikult väljaütlemist. Vastustaja on seisukohal, millega nõustub ka kohus, et kaebaja käitumine ei olnud abipolitseinikule sobiv Youtube keskkonda laetud Objektiivi saates oma väljaütlemiste tõttu, mis ei sobinud tema abipolitseiniku staatusega kokku. Vastustaja hindas seda ametniku eetikakoodeksi põhimõtete rikkumisena, mida on piisava põhjalikkusega käsitlenud vaidlustatud otsuses, mida kohus ei hakka üle kordama. Abipolitseiniku staatusest vabastamine ei ole võrreldav politseiametniku teenistusest vabastamisega. Abipolitseinik on isik, kes vabatahtlikult oma vabast ajast osaleb politsei tegevuses seaduses sätestatud alustel ja korras ning ei kuulu politseiametnike koosseisu, seega abipolitseinikku ei saa käsitleda politseiametnikuna (APolS § 2 lg 1). Abipolitseiniku staatusest vabastamisega ei võeta isikult õigust soovi korral uuesti kandideerida abipolitseinikuks vastavalt APolS §-le 7. Eeltoodut kokku võttes kohus leiab, et kaevatav otsus on piisavalt põhjendatud ning õiguspärane, seega puudub alus selle tühistamiseks.

MENETLUSKULUD

HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei ole taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.