Rapla vald, Alu alevik, Mäe tn 8 korteriühistu kaebus Rapla Vallavolikogu 27.02.2020 protokolli nr 1-1/2 punktis 17.1 sisalduva otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 23.01.2020 taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – Rapla vald, Alu alevik, Mäe tn 8 korteriühistu, volitatud esindaja Monika Meerents Vastustaja – Rapla vald, volitatud esindaja Kaire Sädemets Kolmas isik – SW Energia OÜ
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Rapla vald, Alu alevik, Mäe tn 8 korteriühistu kaebus.
2.Tühistada Rapla Vallavolikogu 27.02.2020 protokolli nr 1-1/2 punktis 17.1 sisalduv otsus ja kohustada Rapla Vallavolikogu vaatama Rapla vald, Alu alevik, Mäe tn 8 korteriühistu 23.01.2020 taotluse uuesti läbi.
3.Mõista Rapla vallalt Rapla vald, Alu alevik, Mäe tn 8 korteriühistu kasuks välja menetluskulu kokku 399 (kolmsada üheksakümmend üheksa) eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.04.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.Rapla vald, Alu alevik, Mäe tn 8 korteriühistu (kaebaja) esitas 23.01.2020 Rapla Vallavolikogule taotluse Rapla vallas Alu alevikus Mäe tn 8 asuva korterelamu Alu aleviku
3-20-583
kaugküttevõrgust eraldumiseks. Kaebaja soovib taotleda SA-lt KredEx rekonstrueerimistoetust korterelamu terviklikuks rekonstrueerimiseks, sh eesmärgiga suurendada elamu energiatõhusust. Tehnosüsteemide renoveerimise käigus on planeeritud elamu üleviimine maasoojusküttele, mille kaudu hakatakse soojendama ka tarbevett. Lisaks on planeeritud elamu katusele paigaldada päikesepaneelid, mis aitavad elamu tarbeks elektrienergiat toota ja seeläbi vähendada tulevikus elektrienergiakulu maasoojuskütte tootmiseks.
2.Rapla Vallavolikogu otsustas 27.02.2020 istungi protokolli nr 1-1/2 p-s 17.1 mitte nõustuda kaebaja korterelamu kaugküttevõrgust väljaarvamisega ja sellekohase menetluse alustamisega. Volikogu selgitas 28.02.2021 vastuskirjas nr 4-5/313-2, et kaebaja saab hoone rekonstrueerimiseks toetuse taotluse esitada ka ilma maasoojuskütet paigaldamata. Sooja tarbevee valmistamiseks kaugkütte baasil on soovituslik pidada läbirääkimisi SW Energia OÜ-ga (kolmas isik). Otsuse vastuvõtmisel on arvestatud kaugkütte põhimõtteid ja ühe korteriühistu väljaarvamisel tekkivat mõju kaugküttevõrgule tervikuna.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Rapla Vallavolikogu 27.02.2020 protokolli nr 1-1/2 p-s 17.1 sisalduva otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 23.01.2020 taotlus uuesti läbi. Põhjendused:
3.1.Kaebaja korterelamu kuulub Rapla Vallavolikogu 31.08.2006 määruse nr 24 „Rapla valla kaugküttepiirkondade määramine, võrguga liitumise ja eraldumise tingimused ja kord ning nõuded piirhindade kooskõlastamiseks“ (määrus nr 24) 10.10.2011 jõustunud muudatuse alusel Alu aleviku kaugküttepiirkonda. Elamu kasutab kaugkütet üksnes elamu soojusega varustamiseks. Tarbevee soojendamiseks kasutab iga elamus asuv korter individuaalset elektriboilerit. Suvel katlamajast soojust ei väljastata.
3.2.Kaebaja soovib taotleda SA-lt KredEx rekonstrueerimistoetust korterelamu terviklikuks rekonstrueerimiseks, sh eesmärgiga suurendada elamu energiatõhusust, parandada sisekliimat ja pikendada selle eluiga. Rekonstrueerimise käigus on planeeritud soojustada elamu vundament, sokkel ja pööning, renoveerida fassaad, vahetada välja kogu elamu aknad ja välisuksed, renoveerida trepikojad, lisaks renoveerida elamu tehnosüsteemid ja ehitada välja soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Tehnosüsteemide renoveerimise käigus on planeeritud elamu üleviimine maasoojusküttele, mille kaudu hakatakse soojendama ka kogu elamu tarbevett. Lisaks on planeeritud elamu katusele paigaldada päikesepaneelid, mis aitavad elamu tarbeks elektrienergiat toota ja seeläbi vähendada tulevikus elektrienergiakulu maasoojuskütte tootmiseks (soojuspumba elekter). Korterelamu tervikliku renoveerimise tulemusena, sh korterelamu maasoojusküttele üleviimisega soovib kaebaja saavutada elamule vähemalt energiatõhususarvu klassi C, mis tagab kaebajale toetuse 50% rekonstrueerimistööde abikõlbulikest kuludest. Seetõttu soovib kaebaja eralduda Alu aleviku kaugküttevõrgust ja võtta elamu soojusega varustamiseks kasutusele keskkonnasõbraliku kütteviisi (maasoojusküte, mida kasutatakse mh aastaringselt kogu elamu tarbevee soojendamiseks).
3.3.Alu aleviku soojusmajanduse arengukava aastateks 2016–20261 (arengukava) p 2.1 kohaselt töötavad kolmandale isikule kuuluvad Alu katlamaja ja kogu kaugküttesüsteem ainult kütteperioodil hoonete küttevajaduse katmiseks ja sooja tarbevee valmistamine toimub üldreeglina individuaalsete elektriliste veesoojendite abil. 2014. a oktoobris käivitati hakkpuidukatel ja sellest ajast alates on põhikoormust kandnud pidevalt hakkpuidukatel, kuid selle kuu keskmine koormus jääb suhteliselt madalaks ja isegi aasta keskmine (2015) koormus
ulatus ainult 22%-ni. Pidev töötamine suhteliselt madalal koormusel viib alla katlamaja kasuteguri. Arengukavas toodud järelduse kohaselt on hakkpuidukatel olemasoleva tarbimise mahtu arvestades 1,5-2 korda üle dimensioneeritud. Seejuures toimub iga-aastaselt soojustarbimise vähenemine, mis eelduslikult toob kaasa katlamaja kasuteguri veel suurema vähenemise. Arengukavas toodud tegevuskava (p 7) kohaselt on nähtud ette Alu kaugküttevõrgu renoveerimise I etapp teostada 2016–2017 ja II etapp 2018–2020. Kolmas isik teatas 2018. a sügisel kaebaja järelepärimise peale, et tal ei ole hetkel plaanis Alu alevikus soojustrasse renoveerida. Soojustrasside renoveerimisega ei ole kuni praeguseni alustatud. Seega ei järgi soojusettevõtja arengukavas toodud tegevuskava ja Alu alevikus kaugküttevõrgu renoveerimist lähitulevikus ette ei näe. See tähendab omakorda, et kaugküttevõrgu (torustike) olukord halveneb jätkuvalt ja põhjustab torustikust soojuse eraldumise välisõhku.
3.4.Konkurentsiameti 2013. a analüüsi „Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugkütte võrgupiirkondades (aastase müügimahuga alla 10 000 MWh)“2 kohaselt on väiksemates võrgupiirkondades müüdava soojuse hind üldjuhul pigem kõrgem kui suuremates võrgupiirkondades. Üheks põhjuseks on asjaolu, et mikrovõrkude, kus soojuse müügimaht jääb alla 3000 MWh-i, on tehniliselt keskmisest ebaefektiivsemad, sest nende trassikadu on kõrge ja tarbimistihedus madal. Tarbijatele vastuvõetava hinnaga teenuse tagamiseks tuleks lõpetada kaugküttepiirkonnad väikestes võrgupiirkondades. Sellisel juhul saaksid tarbijad ise võimaluse valida neile kõige sobivaim kütmisviis, mis avaks võimaluse üle minna efektiivsemale lokaalküttele.
3.5.Kaugkütteseaduse (KKütS) § 9 järgi on soojusettevõtjal kohustus säästa energiat ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.06.2011 määrusega nr 51 „Soojuse müügi ajutise hinna kehtestamise kord“ (määrus nr 51) on kehtestatud soojusettevõtete efektiivsuse nõuded. Need annavad tarbijale kindluse, et ta ei maksa soojuse hinna kaudu ebaefektiivsest soojuse tootmisest tingitud lisakulutuste eest. Määruse nr 51 seletuskirja3 kohaselt on trassikadude tehniliste nõuete sätestamise eesmärgiks motiveerida soojusettevõtjaid tegema uusi investeeringuid trassikao vähendamiseks ja kaitsta tarbijaid ebaefektiivse jaotusteenuse jätkamise eest. Arengukava kohaselt oli Alu aleviku kaugküttevõrgu soojuskadu 2015. a 15,8%. Pärast 2015. a ei ole kaugküttevõrgu osas renoveerimistöid tehtud, millest tulenevalt praeguseks võrgukadu eelduslikult vähenenud ei ole, pigem on see trasside vananemise tõttu suurenenud. Seega ei vasta Alu aleviku kaugküttevõrk määrusega nr 51 kehtestatud tehnilistele nõuetele (alates 2017. a ei tohi trassikadu ületada 15%).
3.6.Arengukava kohaselt ja tegelikku olukorda arvestades ei ole ette näha Alu aleviku kaugküttevõrguga uusi potentsiaalseid liitujaid mahus, mis tagaks kaugküttevõrgu efektiivse toimimise. Arengukavas on potentsiaalse uue liitujana nimetatud üksnes Pargi tn 3 korterelamut, kuid ehitisregistri andmetel nimetatud elamu kaugküttevõrguga liitunud ei ole. Arvestades Alu kaugküttevõrgu väikest müügimahtu, tarbijate vähesust, uute potentsiaalsete liitujate puudumist ja soojustrasside üha halvenevat seisukorda, võib asuda seisukohale, et Alu aleviku kaugküttesüsteem on ebaefektiivne ja selle toimimine ei ole jätkusuutlik.
3.7.Arengukava p-s 1.6.1 on märgitud, et kui lokaalsetes soojusvarustussüsteemides kasutatakse mittepõlevaid taastuvaid energiaallikaid (päikeseenergia, tuuleenergia, keskkonnasoojus soojuspumpade vahendusel), võib eelistada neid, kui nende baasil toodetud soojus on odavam kui kaugküttesüsteemis müüdud soojus. Seega näeb arengukava ette võimaluse eelistada lokaalseid soojusvarustussüsteeme.
3.8.Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt tuleks määruse nr 24 § 4 lg 3 p 5 kohaldada ka kaugküttepiirkonnas asuvate kaugküttevõrguga liitunud ehitiste võrgust eraldumisel olukorras, kus ehitise rekonstrueerimise käigus võetakse ehitise varustamiseks soojusega kasutusele viidatud sättes nimetatud keskkonnasõbralik kütteviis. Kaugküttepiirkonda ei ole arvatud Alu hariduskeskust (Keskuse tee 4), mis muudeti rekonstrueerimise käigus energiatõhusaks. Sisuliselt tehti samad tööd, mida kaebaja soovib teha. Olukorras, kus kaugküttepiirkonna määramisel on vastustaja teadvalt jätnud kaugküttepiirkonnast välja endale kuuluva kaugküttevõrguga ühendatud hooned, kuid kaebaja poolt samadel tingimustel elamu energiatõhususe suurendamiseks vastustaja luba ei anna, rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet.
3.9.Vabariigi Valitsuse poolt 30.05.2019 heaks kiidetud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“4 (p 13, osa „Energiasääst“) kohaselt tuleb soojamajanduses soodustada kaugküttelahenduste arendamist või üleminekut alternatiivsetele lokaalsetele küttelahendustele vastavalt sellele, milline lahendus on piirkonnas jätkusuutlikum ja millega oleks tagatud vastavus keskkonnanormidele. Prioriteediks on seatud korterelamute energiasäästu investeeringute jätkamine. Arvestades eeltoodut, vastab kaebaja poolt esitatud taotlus riiklikult seatud eesmärgile soodustada üleminekut alternatiivsele lokaalsele keskkonnasõbralikule küttelahendusele, kuivõrd kaugküte ei ole Alu alevikus pikemas perspektiivis piirkonna ja tarbimismahu väiksust arvestades ilmselgelt jätkusuutlik.
3.10.Vastustaja otsus on sisuliselt põhjendama ja sellest ei nähtu kaalutlused. Otsuse tegemisel ei ole lähtutud haldusmenetluse põhimõtetest, sh ei ole rakendatud uurimispõhimõtet. Vastustaja ei ole uurinud ega kaalunud, kas Alu aleviku kaugküttesüsteem on efektiivne ja jätkusuutlik, kas taotluses nimetatud asjaoludel on täidetud eeldused kaugküttesüsteemist eraldumiseks. Samuti pole kaalutud kaebaja erahuvisid kuluefektiivsemale ja säästlikumale keskkonnasõbralikule soojusvarustussüsteemile üleminekule ja avalikku huvi Alu aleviku kaugküttevõrgu senisel kujul säilitamiseks. Vastustaja ei ole hinnanud ega uurinud, kas või millist mõju avaldaks kaebaja eraldumine Alu aleviku kaugküttevõrgule. Vastustaja on lähtunud üksnes kolmanda isiku arvamusest. Nii kolmanda isiku arvamusest kui vastustaja vastusest nähtuvalt võiks kaebaja lahkumisest kaugküttevõrgust saada alguse kaugküttevõrgu täielik lagunemine. See kinnitab kaebaja väiteid kaugküttesüsteemi ebaefektiivsuse ja jätkusuutmatuse osas, kuna jätkusuutliku ja efektiivse võrgusüsteemi korral ei mõjutaks üks tarbija kogu süsteemi toimivust.
3.11.Vallavolikogu 27.02.2020 protokollist nähtuvalt on kaebaja taotluse osas küsitud seisukohta ka kolmandalt isikult. Kaebajat soojusettevõtja poolt antud seisukohast ei teavitatud, seisukohta kaebajale tutvumiseks ei esitatud ja selle osas kaebajale arvamuse esitamiseks võimalust ei antud. Sellega rikuti ärakuulamisõigust. Lisaks ei teavitanud vastustaja kaebajat taotluse läbivaatamise ajast, millega välistati kaebaja võimalus osaleda volikogu avalikul istungil oma taotluse läbivaatamise juures.
3.12.Asjakohatu on vastustaja hinnang päikesepaneelide paigaldamise ebamõistlikkusele. Kaebaja taotluse põhieesmärgiks on viia korterelamu üle maasoojusküttele. Päikesepaneelidel on maasoojuskütet toetav funktsioon. Vastustajal ei ole õigust ega pädevust hinnata päikesepaneelide paigaldamise otstarbekust, vaid hinnata ja kaalutleda kaebaja taotlust kaugküttevõrgust eraldumiseks.
3.13.Samuti on asjakohatu tugineda taotluse rahuldamata jätmisel asjaolule, et kolmas isik on ise huvitatud tarbevee soojendamisest kaugkütte baasil. Kolmanda isiku seisukohast nähtuvalt
eeldaks tarbevee soojendamine kaugkütte baasil vähemalt 3 tarbija soovi ja valmisolekut selle teenuse ostmiseks. Kolmanda isiku arvamusest ei nähtu, et mõni Alu aleviku kaugkütteteenuse tarbija oleks vastavat soovi avaldanud. Lisaks eeldab kaugkütte baasil soojendatud tarbevee kasutamine majas sobiliku torustiku ja soojussõlmes vajalike seadmete olemasolu. Kaebaja korterelamus vastav valmidus puudub. Võib eeldada, et Alu aleviku kaugküttepiirkonnas ei ole tarbevee soojendamine kaugkütte baasil tõenäoline ega perspektiivne.
3.14.Kohatu on vastustaja viide, et kaebaja kavandatud tegevus on riigiressursi ebamõistlik raiskamine. Kaebaja poolt taotletavat tegevust finantseeritakse struktuurifondide vahendite arvelt.
3.15.Ebaõige on vastustaja seisukoht, et vastavalt määrusele nr 24 ei ole kaebaja elamu eraldumine lubatav. Kaebaja soovib teostada ehitusseadustiku § 4 lg 3 mõistes ehitise rekonstrueerimist, mis annab määruse nr 24 § 4 lg 3 p 5 mõistes kaebajale aluse ja õiguse kasutada korterelamu soojusega varustamisel muud viisi kui kaugküte.
3.16.Kaebaja väited katla ebaefektiivsuse ja suure trassikao kohta põhinevad arengukaval ning tegelikul olukorral, mida tõendavad kaebaja esitatud tõendid. Kolmas isik on 28.12.2020 vastuses lubanud asuda trasside soojustust parandama, mitte trasse renoveerima. Kolmas isik ei ole tõendanud oma väidet, et tänaseks on katlamaja kasutegur 85% ja kaugküttetrasside kaod 11%. Lisaks on kolmas isik kehtestanud uued soojusenergia ostu-müügilepingu üldtingimused, mis on vastuolus KKütS § 5 lg-ga 41, sest keelavad tarbijal osta kaugküttepiirkonnas alternatiivset soojusenergiat.
Rapla vald (vastustaja) vaidles kaebusele vastu. Põhjendused:
4.1.Kaugküttevõrgust eraldumise nõusoleku andmise pädevus on kohaliku omavalitsuse volikogul. Vastustaja küsis kaebaja taotluse menetlemiseks ka kolmanda isiku seisukohta, kes toodab ja müüb Alu kaugküttepiirkonnas soojusenergiat. Nimetatud seisukohta koos kaebaja taotlusega on käsitletud vallavolikogu majanduskomisjonis ja suunatud otsustamiseks volikogule. Vastavalt määrusele nr 24 on lubatud võrgust eralduda vaid lammutatavatel hoonetel või ehitise soojusvarustuse parameetrite muutmisel rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamine soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik tehniliste võimaluste tõttu (siinkohal on eelkõige peetud silmas tööstuse varustamist tehnoloogilise auruga või ülekuumendatud veega). Kaebaja taotlus eraldumiseks kaugküttevõrguga ei vasta määruses nr 24 toodud juhtumitele ja kolmas isik palus vastustajal kaebaja taotlust menetlusse mitte võtta ning mitte anda luba kaugküttevõrgust eraldumiseks ega väljastada ehitusluba, kus on ettenähtud kütteallikaks soojuspump või muu lokaalkütteallikas. Kaebaja saab esitada taotluse hoone rekonstrueerimiseks ka ilma soojuspumpa paigaldamata. Kolmas isik on ise tarbevee valmistamisest kaugkütte baasil huvitatud. Kolmas isik on taastanud sooja vee andmise viimase 3 aasta jooksul 5 kaugkütevõrgus. Alu kaugküttevõrgus on ta valmis pakkuma kaugkütet aastaringselt, kui valmiduse on taastanud vähemalt 3 tarbijat.
4.2.Väär on eeldus, et päikeseenergiaga toodetakse soojuspumpadele vajalik energia. Hoone tarbib 75-80% kütet aastaajal, kus päiksepaneelide toodang moodustab kogu toodangust 5-10%. Päiksepaneelide põhiline elektritoodang langeb perioodile, kus soojusenergiat ei vajata.
4.3.Alu kaugküttevõrgus toodetakse kaugkütet puiduhakke baasil ja sellele on väljastatud märgis ”Tõhus kaugküte”, mis annab hoone energiaklassi arvutamisel madalama kaalumisteguri ja on soosiv soovitud energiamärgise saamiseks.
4.4.Vastustaja ei ole nõus kaebaja lahkumisega kaugküttevõrgust. See ei vasta määrusele nr 24 ja soojusmajanduse arengukavale. Üksiku tarbija lahkumine kaugküttevõrgust on ebamõistlik
5(9)
3-20-583
riigiressursi raiskamine, kuna toetust on saanud juba Alu võrgupiirkond katlamaja rekonstrueerimiseks ja kaebaja kavandab järgmist lokaalkütteallika soetamist riigi toetusega. Kaebaja lahkumine kaugküttevõrgust halvendaks ülejäänud tarbijate olukorda, sest nendele tõuseks soojusenergia hind ja alguse võib saada kaugküttevõrgu täielik lagunemine.
Kolmas isik ei ole kaebuse kohta seisukohta avaldanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Vaidluse all ei ole asjaolu, et Rapla vallas Alu alevikus Mäe tn 8 asuv korterelamu kuulub kaugküttepiirkonda. Alu alevik (mh kaebaja elamu) arvati Rapla valla kaugküttepiirkonda Rapla Vallavolikogu 20.09.2011 määrusega nr 10, millega muudeti määrust nr 24.
7.Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et kaugküttevõrgust eraldumist lubava otsuse tegemise õigus on Rapla Vallavolikogul (KKütS § 5 lg-d 2, 4, 6). Kui volikogu on andnud eraldumise loa, tuleb eraldumise taotlus esitada võrguettevõtjale (määruse nr 24 § 5 lg 7).
8.Määruse nr 24 § 4 lg 1 järgi on kaugküttepiirkonnas võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omanduses või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud sama paragrahvi lg-s 3 nimetatud juhtudel. Kaugkütte eesmärgiks on KKütS § 5 lg 1 järgi tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Seega on kaugküttevõrguga liitumine reeglina kohustuslik ning sellest eraldumine saab olla lubatav erandlikel ja põhjendatud juhtumitel.
9.Võrgust eraldumist reguleerib määruse nr 24 § 5, mille lg 6 järgi on võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas lubatud tarbijal taotleda alljärgnevatel juhtudel: 1) kaugküttevõrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamine; 2) ehitise soojusvarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu.
10.Kaebaja ei plaani Mäe tn 8 elamut lammutada, seega ei ole määruse nr 24 § 5 lg 6 p-s 1 toodud alus praegusel juhul asjakohane. Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja renoveerida elamu tehnosüsteeme ja ehitada välja soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi. Elamu soovitakse viia üle maasoojusküttele, mille kaudu hakatakse soojendama ka elamu tarbevett. Elamu katusele planeeritud päikesepaneelid aitavad elamu tarbeks elektrienergiat toota ja vähendada elektrienergia kulu maasoojuskütte tootmiseks. Vastustaja leidis, et tegemist ei ole ka määruse nr 24 § 5 lg 6 p-s 2 reguleeritud olukorraga. Vastustaja kordas kolmanda isiku arvamust, et siinkohal on eelkõige peetud silmas tööstuse varustamist tehnoloogilise auruga või ülekuumendatud veega. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja seda alust ise piisavalt analüüsinud ega põhjendanud, millised juhtumid saavad ja millised mitte sellise aluse juures arvesse tulla. Vaieldamatult on maaküte ja kaugküte erinevad küttesüsteemid. Vastustaja ei ole hinnanud ega selgitanud, kas maaküttel põhineva süsteemi väljaehitamine muudaks kaugkütte jätkuva kasutamise võimalikuks või mitte. Seega on vaidlusalune otsus olulise põhjendamisveaga.
11.Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja on jätnud tähelepanuta määruse nr 24 § 4 lg 3 p 5, mis sätestab: Alljärgnevate kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel on lubatud kasutada muud viisi kui kaugküte:
6(9)
3-20-583
5) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse keskkonnasõbralikke kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia jne). Kaebaja soovib hakata elamu soojavarustuses ja sooja tarbevee tootmisel kasutama maasoojust ja päikeseenergiat. Tegemist on keskkonnasõbralike kütteviisidega, mis võivad õigustada kaugküttest loobumist. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ei ole kaebaja planeeritav keskkonnasõbralik kütteviis piisavalt mõjuvaks põhjuseks kaugküttesüsteemist eraldumiseks, kuigi määruse nr 24 § 4 lg 3 p 5 võimaldab sellises olukorras kaugkütet mitte kasutada.
12.Vastustaja otsus lubada või mitte lubada kaebajal kaugküttesüsteemist eralduda on kaalutlusotsus. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2). Kohtu kontrolli kaalutlusotsuse üle reguleerib HKMS § 158 lg 3, mille kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Seega ei saa kohus ise kaaluda, kas kaebaja taotlus tulnuks rahuldada või rahuldamata jätta. Küll aga saab kohus hinnata, kas vastustaja on arvestanud kaebaja taotluse lahendamisel kõigi oluliste asjaoludega.
13.Kohtu hinnangul ei ole vastustaja kaebaja taotluse lahendamisel kaalumist teostanud. Nii haldus- kui kohtumenetluses on vastustaja kajastanud vaid kolmanda isiku 10.02.2020 arvamuses välja toodud seisukohti. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi enda seisukohta ega kaalutlust. Samuti ei ole näha, et vastustaja oleks kaalumisotsuse tegemiseks vajalikke asjaolusid uurinud (HMS § 6).
14.Kohtu hinnangul on pelgalt kolmanda isiku arvamusele tuginev vastustaja otsus erapoolik. Ilmselgelt kaitseb kolmas isik oma majanduslikke huve. Tarbija kaotus mõjutab tema sissetulekuid ja tegevuse kasumlikkust. Vastustaja ei saa aga otsust tehes kaitsta ainult soojusettevõtja huve. Kaugküttesüsteem peab olema ka efektiivne, usaldusväärne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav. Seega tuleb vastustajal hinnata kaebaja taotluse lahendamisel mitmeid erinevaid aspekte. Praegusel juhul sellist hindamist vaidlusalusest otsusest ega vastustaja poolt kohtule esitatud vastusest ei nähtu. Muu hulgas pole hinnatud tarbija huvi saada soojavarustust soodsama hinnata. Hindamata on ka tõenäosus, et kolmas isik asub müüma sooja tarbevett. Kolmas isik on seadnud selle võimaluse sõltuvusse huvitatud tarbijate arvust, kuid uuritud pole, kas ka teised tarbijad oleksid sooja tarbevee ostmisest huvitatud.
15.Vastustaja ei ole kontrollinud kolmanda isiku väidet, et kaebaja lahkumine kaugküttevõrgust võib tuua kaasa kaugküttevõrgu täieliku lagunemise. Vastustaja otsusest ei nähtu, kui palju tarbijaid vaidlusalust kaugküttevõrku kasutab, milline on kaebaja osakaal kaugküttevõrgust soojuse tarbimisel ning kas ja kuivõrd kaebaja lahkumine kaugküttevõrgust teiste tarbijate jaoks soojahindu mõjutaks. Tegemist on kolmanda isiku paljasõnalise väitega, millele tuginedes ei saa kaebaja taotluse rahuldamata jätmist põhjendada.
16.Vastustaja ei ole vastanud kaebaja väitele, et Alu kaugküttevõrk ei ole efektiivne ega jätkusuutlik. Kontrollimata on kolmanda isiku väide, et kaugküttetrassi soojakadu on vähenenud 11%-le. Kui arengukava järgi oli 2015. a suhteline võrgukadu 15,8% (lk 30) ja kolmas isik ei ole siiani trasse renoveerinud ega soojusisolatsiooni parandanud, siis ei saa olla usutav kolmanda isiku väide, et praeguseks on võrgukadu 11%. Tegemist on paljasõnalise 7(9)
3-20-583
väitega. Kaebaja esitatud tõendid (kirjavahetus kolmanda isikuga, video) näitavad, et soojatrasside soojusisolatsioon on katki ja puudub kohati üldse, trasse ei ole renoveeritud ega remonditud ning kolmandal isikul ei olegi kavas neid niipea renoveerida, kuigi selline kohustus talle arengukavast tuleneb. Kolmas isik on nõustunud soojatrasside soojusisolatsiooni parandama alles pärast seda, kui kaebaja on esitanud vastustajale taotluse kaugküttevõrgust eraldumiseks. Järelikult ei ole kolmas isik suhtunud oma kohustustesse hoolsalt ega ole taganud seda, et tema poolt müüdav soojus oleks põhjendatud hinnaga ja välditaks tarbijatelt ülemäärase soojakao eest tasu nõudmist.
17.Kaebaja on viidanud ka ebavõrdsele kohtlemisele. Rapla Vallavolikogu 20.09.2011 määrusest nr 10 nähtuvalt ei kuulu Alu hariduskeskus aadressil Rapla maakond, Rapla vald, Alu alevik, Keskuse tee 4 kaugküttepiirkonda. Kaugküttevõrguga on kohustus liituda kaugküttepiirkonnas asuvatel isikutel, seega ei ole kaebaja võrdses olukorras nendega, kes kaugküttepiirkonda ei kuulu. Tema erinevat kohtlemist võrreldes nendega, kes kaugküttepiirkonda ei kuulu, ei saa käsitleda õigusvastase ebavõrdse kohtlemisena. Ehitisregistri andmetel kasutab Alu hariduskeskus soojusvarustusena nii kaug- kui kohtkütet, seega jääb arusaamatuks, kuidas on kaebajat võrreldes Alu hariduskeskusega ebavõrdselt koheldud.
18.Kohus nõustub kaebajaga, et kaebaja on jäetud ära kuulamata. Pärast kolmandalt isikult seisukoha küsimist pidanuks vastustaja võimaldama kaebajal selle kohta oma arvamust avaldada (HKMS § 40 lg 1). Vastustaja ei ole viidanud, millisel HMS § 40 lg-s 3 toodud alusel otsustas ta jätta kaebaja ära kuulamata.
19.Vastustaja ei teavitanud kaebajat volikogu istungist, mille otsustati kaebaja taotlust arutada. Volikogu istungid on avalikud (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 44 lg 4). Volikogu istungil volikogu arutelu ja põhjendusi kuulates võinuks kaebaja saada volikogu motiividest paremini aru ja ta võinuks otsustada kaebuse esitamisest loobuda.
20.Kaebaja leiab õigesti, et vastustaja ei ole pädev hindama, kas kaebajale soovitava toetuse määramine oleks põhjendatud. Vastustaja sellekohased põhjendused on asjakohatud. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 04.04.2019 määruse nr 24 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ §-dest 3, 24 ja 25 nähtuvalt hindab ja rahuldab toetuse taotlusi SA KredEx. Nimetatud määrusest nähtuvalt ei küsi rakendusüksus toetuse taotluse hindamisel kohalikult omavalitsuselt arvamust toetuse otstarbekuse osas.
21.Määruse nr 24 § 4 lg 3 p 5 järgi on päikeseenergia kasutamine ehitise soojusega varustamisel üks keskkonnasõbralikest kütteviisidest, mis võib õigustada kaugkütte mitte kasutamist. Seega ei ole põhjendatud vastustaja seisukoht päikesepaneelide otstarbekuse osas. Pealegi selgitas kaebaja, et päikesepaneele kasutatakse täiendava energiaallikana.
22.Kohus jätab tähelepanuta kaebaja etteheite selle kohta, et kolmas isik on kehtestanud uued soojusenergia ostu-müügilepingu üldtingimused, mis keelavad tarbijal osta kaugküttepiirkonnas alternatiivset soojusenergiat. Kuna kaebaja ja kolmanda isiku vaheline leping ei ole praeguse vaidluse esemeks, siis ei saa kohus kolmanda isiku tegevuse õiguspärasust hinnata. Tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega, mille lahendamine on maakohtu, mitte halduskohtu pädevuses.
23.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja otsus ei ole õiguspärane. Seda ei ole piisavalt põhjendatud selleks, et kohus saaks kontrollida vastustaja kaalumise õiguspärasust. Seetõttu tuleb otsus tühistada. Vastustajal tuleb kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata ja teha selle kohta uus põhjendatud otsus. Kohus rahuldab kaebuse nii tühistamis- kui ka kohustamisnõudes.
8(9)
3-20-583
24.Kaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja taotleb menetluskulude välja mõistmist kokku summas 939 eurot.
24.1.Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
24.2.Kaebaja esitas menetluskulude tõendamiseks kohtule OÜ Munga Õigusbüroo 31.01.2020 arve nr 9 summas 540 eurot (sisaldab käibemaksu) ja selle arve tasumist tõendava maksekorralduse. Arvelt nähtub, et õigusabi on seotud kaugküttevõrgust eraldumiseks taotluse koostamisega. Tegemist on õigusabi osutamisega haldusmenetluses, mitte kohtumenetluses. Kohus saab välja mõista vaid kohtumenetluses kantud kulusid. Seetõttu jäävad haldusmenetluses kantud õigusabi kulud kaebaja enda kanda.
24.3.Kaebaja esitas menetluskulude tõendamiseks ka OÜ Munga Õigusbüroo 31.03.2020 arve nr 43 summas 384 eurot (sisaldab käibemaksu) ja selle arve tasumist tõendava maksekorralduse. Arvelt nähtub, et õigusabi on seotud halduskohtule kaebuse koostamisega. Seega on õigusabi osutatud kohtumenetluse raames ja selle kulu saab vastustajalt menetluskuluna välja mõista. Kohtu hinnangul on kulu vajalik ja põhjendatud suuruses (HKMS § 109 lg 6) ning tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
24.4.Kolmas isik osales menetluses vastustaja poolel, seega jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8).
/allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.