Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tallinna Halduskohtu menetluses on GECC Konsultatsioonid OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti (MTA) 21.10.2019 korralduse nr 12.2- 3/050081-2 ja 28.11.2019 vaideotsuse nr 6-1/4520-2 tühistamise nõudes.
Vastustaja esitas kohtule 13.07.2020 taotluse, milles palub lähtudes HKMS § 152 lg 1 p-st 4 ning § 108 lg-st 6 lõpetada haldusasjas nr 3-19-2425 menetlus ja jätta kaebaja menetluskulud kaebaja kanda. Ühtlasi selgitas vastustaja, et MTA esitas kaebajale 08.07.2020 teate nr 12.2-3/050081-8 8 kontrolli lõpetamise kohta ning sellest tulenevalt tunnistas 08.07.2020 otsusega nr 12.2-3/050081-7 kaebajale tehtud korralduse edasiulatuvalt kehtetuks. Otsused on kaebajale kätte toimetatud.
3.Kohus küsis menetluse lõpetamise osas 14.07.2020 kohtunõudega kaebaja seisukohta.
4.Kaebaja vastas kohtunõudele 24.07.2020 ja taotles järgmist:
4.1.Menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p-st 4 alusel jätta menetluskulud vastustaja kanda.
3-19-2425
4.2.Alternatiivselt, kui kohus leiab, et HKMS § 152 lg 1 p-st 4 alusel menetluse lõpetamisel menetluskulud jäävad kaebaja kanda, jätkata menetlust tuvastamaks OÜ GECC Konsultatsioonid OÜ veebruari kuni juulikuu käibemaksu deklaratsioonide kontrolli ja 21.10.2019 tehtud korraldus nr 12.2-3/050081-2 korralduse õigusvastasus. Menetluse lõpetamine
5.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
6.Kaebaja on esitanud alternatiivse taotluse jätkutuvastusnõudena menetluse jätkamiseks.
7.Leian, et jätkutuvastusnõude menetlemiseks antud asjas alus puudub. HKMS § 152 lg 1 p-st 4 ning lg-st 2 tuleneb, et kui kaebuses nõutav toiming on tehtud, jätkab kohus menetlust toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. HKMS § 44 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 45 lg 2 kohaselt, tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohtupraktikas on selgitatud, et põhjendatud huvi puudumist ei saa tuletada üksnes asjaolust, et vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. HKMS § 152 lg 2 mõte seisnebki selles, et põhjendatud huvi menetluse jätkamise vastu võib esineda ka vaatamata haldusakti kehtetuks tunnistamisele. Põhjendatud huvina on käsitatav preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (vt RKHK lahendeid asjades nr 3-3-1-88-08, 3-3-1-100-09, 3-3-1-24-10, 3-3-1-8-11, 3-3-1-8-14 ja 3-3-1-60-14).
8.Äratuntav ei ole, kuidas korralduse õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õiguste kaitsele kaasa aitab olukorras, kus maksumenetlus, mille raames see anti, on lõpetatud. Puudub ka ennetav huvi vastustaja poolt hilisemate korralduste väljastamise vältimiseks, sest korralduse aluseks olnud maksumenetlus on lõpetatud ning uute maksumenetluste ja seal antud korralduste osas on isikul talumiskohustus. Puudub alus eeldada, et vastustaja annaks teises maksumenetluses kaebaja suhtes õigusvastase korralduse. Samuti ei ole kaebaja esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, kuidas vaidlusalune korraldus jätkuvalt kaebaja õigusi mõjutab. Niisiis saab kaebaja õigustatud huvi menetluse jätkamiseks tuleneda üksnes õigusabikulude väljamõistmisest eduka kohtumenetluse korral. Leian, et see ei ole käsitatav õigustatud huvina kaebaja õiguste kaitseks, kuna menetluskulude hindamisel HKMS § 108 lg 6 alusel saab kohus hinnata, millistel alustel haldusakt kehtetuks tunnistati ja muuhulgas arvestada ka kaebuse perspektiivikust.
9.Eeltoodut arvestades leian, et haldusasja menetlus tuleb HKMS § 152 lg 1 p-i 4 alusel lõpetada.
10.Selgitan, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas sama nõudega kaebuse esitamine halduskohtule lubatud. Menetluskulud
11.HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
12.Leian, et vastustaja taotlus – jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda – on põhjendatud.
13.Kohtupraktikas on selgitatud, et HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel on menetluse lõpetamise korral HKMS § 108 lg 6 järgi vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulude väljamõistmine võimalik üksnes teatud olukorra esinemisel, s.t kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine on põhjustatud kaebuse esitamisest.
14.HKMS § 108 lg 6 eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel
2(4)
3-19-2425 tekkinud menetluskulud (TlnRnKo 3-20-583, p 15). HKMS § 108 lg 6 kohaldamisel tuleb hinnata sisuliselt, millistel asjaoludel haldusakt kehtetuks tunnistatakse ning võtta arvesse ka kaebuse eduväljavaateid. Seejuures asjaolu, et haldusakt on kohtulikult vaidlustatud, paneb põhjendamiskoormuse haldusorganile, kelle haldusakt on vaidlustatud (TlnRnKo 3-11-2149, p 16). Eeltoodust järelduvalt ei pea vastustaja kandma kaebaja menetluskulusid, kui kohtumenetluse ajal kaebuse eesmärgi saavutamine ei olnud seotud kaebuse esitamisega (tegemist ei olnud sisuliselt kaebuse õigeksvõtmisega), vaid selle tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist.
15.Vaidlusaluses asjas on vastustaja otsuses nr 08.07.2020 nr 12.2-3/050081-7 sõnaselgelt märkinud, et kolmandate isikute poolt esitatud teabe ja dokumentide analüüsimise tulemusena puudub alus ja motiiv menetluse edasiseks jätkamiseks. Sealjuures on vastustaja toonud välja ka kolmandad isikud, kellelt infot sooviti. Seetõttu pean usutavaks ja põhjendatuks, et menetluse lõpetamise aluseks ei olnud asjaolu, et kaebaja oli temale tehtud korralduse vaidlustanud, mis viis ka selle korralduse tühistamiseni. Sisuliselt langes ära teabe nõudmise vajadus, millest kaebaja ka keeldus korralduse vaidlustamise läbi. Ei oleks ka loogiliselt põhjendatav, et teabe ebapiisavuse olukorras lõpetab MTA maksumenetluse ja tühistab seejuures kehtetuks ka antud korralduse.
16.Puutuvalt kaebuse perspektiivikusse tuleb märkida, et kaebuse edukuse väljavaateid saab poolte esitatud väidete pinnalt pidada kasinaks. Põhjendan oma seisukoha alljärgnevalt:
16.1.Kaebaja on korralduse kokkuvõtvalt vaidlustanud põhjusel, et vastustaja poolt 21.10.2019 korralduses nõutud teave ja dokumendid kas ei seondu üldse menetlusega või ei ole enam asjakohased või on kaebaja küsimustele vastanud, mistõttu on tegemist korduva samasisulise teabe nõudmisega.
16.2.Maksuhalduril on maksukontrolli läbiviimisel õigus kontrollida maksude tasumise ja arvestamisega seotud dokumente ning saada maksukontrolli läbiviimisel maksukohustuslaselt või tema määratud isikult, teistelt isikutelt ning asutustelt teavet ja seletusi (MKS § 553 lg 1 p-d 2 ja 4). MKS § 60 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vastavalt MKS § 554 lg 2 p-dele 2 ja 3 on maksukohustuslane kohustatud esitama maksuhaldurile asjasse puutuvaid dokumente ja asju ning andma maksuhalduri nõudel seletusi.
16.3.Seega taandub küsimus sellele, kas korraldusega nõutav teabe küsimine on asjaolusid arvestades proportsionaalne. Hinnates MTA vastuseid kohtu poolt esitatud küsimustele (MTA vastus kaebusele lk 5 p 24-26), MTA selgitusi küsimuste asjakohasusest (vaideotsus p 12 lk 3-5) ja kõrvutades neid korraldusega, ei ole äratuntav, et küsimused oleksid olnud asjakohatud, vastatud küsimusi oleks alusetult uuesti küsitud või oleks teabe maht selline, mille esitamist ei saa kaebajalt mõistlikult eeldada.
16.4.Ma ei nõustu kaebaja seisukohaga, et haldus- ja maksumenetluse üldpõhimõtetega ei ole kooskõlas, et maksumaksja peab maksuhaldurile iga arvet, kulu, lepingut põhjendama ja esitama va. kui selleks on HMS § 5 lg 2, MKS § 10 lg 2, § 552 , § 82 vastav põhjus (kaebus lk 6). Viitan uuesti selles haldusasjas varasemalt viidatud kohtupraktikas väljendatud seisukohale: „Maksuhaldur valib kontrollitavad isikud ja vastavad perioodid välja kaalutlusõiguse alusel ega pea oma valikut põhjendama (vt nt TlnRnKo nr 3-12-1569, p 16).“ Kõrvutades seda asjaoluga, et maksumaksjal on MKS §-st 60 tulenev talumiskohustus maksumenetluse läbiviimise osas ja teabe andmise kohustus, samuti MKS §-st 56 tulenev kaasaaitamiskohustus, on isikul kohustus vastata asjakohaselt maksuhalduri küsimustele, kui need ei ole ilmselgelt asjakohatud ning teabe hulk ei ole kontrolliobjektiga võrreldes ebaproportsionaalne. MTA-l ei pea kontrollimenetluses dokumendi kontrollimiseks esinema kahtlus, et see ei vasta nõuetele, vaid nagu märgitud, kontrolliulatus ja maht on maksuhalduri kaalutlusõiguse küsimuseks, mille puhul kohus saab hinnata, kas kaalutlusreegleid on kohaselt järgitud (HKMS § 158 lg 2). Käesolevas asjas kaalutlusreeglite ilmselgelt rikkumist ma ei tuvasta. 3(4)
3-19-2425
17.Kuna haldusakti kehtetuks tunnistamine ei ole tingitud kaebuse esitamisest, ei ole ka õigustatud menetluskulude väljamõistmine vastutajalt ja menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Riigilõivu tagastamine
18.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p-i 2 või 4 alusel. Seega tuleb kaebuse esitamisel tasutud 15 euro suurune riigilõiv kaebajale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.