ATKO Liinid OÜ kaebus Maanteeameti 07.05.2019 sunniraha määramise otsuse nr 24-4/19-0127/275-4 ja 30.03.2020 sunniraha määramise otsuse nr 274/190867/1117-4 alusel sunniraha rakendamise keelamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja ATKO Liinid OÜ, esindaja advokaadid Kristi Sild ja Margus Reiland Vastustaja Maanteeamet, esindaja Irina Embrich
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Jätta ATKO Liinid OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.05.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maanteeameti (MTA) 07.05.2019 sunniraha määramise otsusega nr 24-4/19-0127/2754 määrati ATKO Liinid OÜ-le viitega asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) §-le 10 ning ühistranspordiseaduse (ÜTS) §-le 82 sunniraha MTA 30.06.2016 ettekirjutuse nr 6-1/180 resolutsioonip-s 3 toodud kohustuse rikkumise eest 100 eurot. 1.1 Otsusest nähtuvad järgmised asjaolud: MTA tuvastas, et 22.02.2019 kell 05.10.26 liini nr 108 teenindama asumisel tõmbas ühissõiduki juht juhikabiinis kardina kaamera ette nii, et validaatorit ei ole kaamerast näha. Kell 10.31.12 ühissõiduki juht tõmbas kardina eest pärast liini nr 145 teenindamist ja alustas tankimist. Kell 13.00.15 uuesti liini nr 108 teenindama asudes tõmbas juht jälle kardina kaamera ette. Ühissõiduki juhi tegevus on jäädvustatud videofailidega 1) 1_20190222_050201_1010s_ 114BJH; 2) 1_20190222_102502_1010s_114BJH; 3) 1_20190222_130007_1010s_114BJH. Rikkumine fikseeriti menetlustoimingu protokolliga. MTA 15.03.2019 järelepärimisele nr 27-4/19-0127/275-2 saatis vedaja18.03.2019 taotluse, milles palus võimalust videoga tutvuda.27.03.2019 käisid ühissõidukijuht V. G. ja vedaja esindaja A. S. videoga tutvumas. Menetlejale anti teada, et saadetakse kirjalik seisukoht. Kirjalikku seisukohta järelepärimisele vedaja ja juhi poolt ei ole MTA-le saadetud. Harju Maavalitsus tegi 30.06.2016 vedajale ettekirjutuse nr 6-1/180, mille p-ga 1 kohustati vedajat kõrvaldama Harju maakonna avalike maakonnaliinide teenindamisel kasutatavates ning videokaameraga varustatud bussides juhi kabiini ümbritsev kardin, kuna kardin varjab olulisel määral piletimüügiprotsessi ning ei võimalda seetõttu teostada riiklikku järelevalvet. Ettekirjutuse p-ga 3 kohustati vedajat hoiduma paigaldamast Harju maakonna avalikel maakonnaliinidel kasutatavatesse ning videokaameraga varustatud bussidesse kardinaid või muid piirdeid juhi kabiini juhist paremale poole, kui see ei ole ette nähtud bussi tootjatehase poolt. Kohustus määrati tähtajatult. Ettekirjutuse p-s 4 täitma hoiatati vedajat, et kui ettekirjutust ei täideta, siis võidakse vedaja suhtes kohaldada sunniraha kuni 6400 eurot. 1.2 Otsuse põhjendused: 22.02.2019 toime pandud rikkumine tõendab, et vedaja ei ole täitnud kohustust hoiduda järelevalveks kasutatava kaamera vaatevälja varjamisest kardinaga. Sellega on aga takistatud riikliku järelevalve läbiviimine kaamera salvestise läbivaatamise teel. Sunniraha suuruse määramisel võtab MTA arvesse, et tegemist on kaua Eestis tegutsenud vedajaga, mis tähendab, et ta peab olema hästi kursis kehtiva õiguskorraga ning ettevõttele kehtivate nõuetega. Samuti võetakse arvesse asjaolu, et ettevõttetegevus on kahjumis ning
sunniraha ei tohiks ATSS § 3 lõikest 3 tulenevalt olla ilmselgelt liigselt koormav. Samas on ettevõtte vabade vahendite maht küllaltki suur, mistõttu ei saa tekkida raskusi tavapärase majandustegevuse jätkamiseks ka siis, kui sunniraha määratakse. Täismääras sunniraha mõistmine käesoleval juhul ei ole põhjendatud ja vajalik.
2.MTA 30.03.2020 sunniraha määramise otsusega nr 27-4/19-0867/1117-4 määrati ATKO Liinid OÜ-le viitega ATSS §-le 10 ning ÜTS §-le 82 sunniraha MTA 30.06.2016 ettekirjutuse nr 6-1/180 resolutsioonip-s 3 toodud kohustuse rikkumise eest 500 eurot. 2.1 Otsusest nähtuvad järgmised asjaolud: 19.11.2019 kell 17.01 liini nr 145 kontrollimisel tuvastas järelevalveametnik paikvaatluse käigus, et liini teenindanud ühissõidukis, riikliku registreerimismärgiga 120 BJH, varjas kardin kaamera. Järelevalveametnik tegi kaamera varjamisest foto ja hoiatas ühissõiduki juhti. 20.11.2019 kaamera vaate kaudu liini nr 145 kontrollides tuvastas järelevalveametnik, et liini teenindati ühissõidukiga, riiklik registreerimismärk 120 BJH, kell 16.09 ja kardin varjas kaamera vaate täielikult ning validaatorit ei olnud kaamerast näha. Suuline hoiatus ei olnud ühissõidukijuhti korrale kutsunud. Rikkumine fikseeriti menetlustoimingu protokolliga, juurde lisati kuvatõmmis kaamera videoklipist 1_2019119_170111_1010s_120BJH. MTA 28.11.2019 järelepärimisele, milles paluti selgitada, esitada arvamus ja vastuväited ning saata seda toetavad tõendid, vedaja ei vastanud. MTA kontrollis OÜ-le ATKO Liinid kuuluvat ühissõidukit riikliku registreerimismärgiga 120 BJH uuesti 30.01.2020 kell 16:31, kui ühissõidukiga teenindati liini nr 122 Vääna–Jõesuu peatuses ja kaamera oli kaetud, ei olnud võimalik kontrollida piletite väljastamist; 01.02.2020 kell 11:37 kontrolliti ühissõidukit riikliku registreerimismärgiga 120 BJH Rõõmu kaubamaja peatuses liinil nr 146, kardin varjas kaamera vaatevälja. Rikkumiste kohta vormistati järelevalveõiend. Harju Maavalitsus tegi 30.06.2016 vedajale ettekirjutuse nr 6-1/180, mille p-ga 1 kohustati vedajat kõrvaldama Harju maakonna avalike maakonnaliinide teenindamisel kasutatavates ning videokaameraga varustatud bussides juhi kabiini ümbritsev kardin, kuna kardin varjab olulisel määral piletimüügiprotsessi ning ei võimalda seetõttu teostada riiklikku järelevalvet. Ettekirjutuse p-ga 3 kohustati vedajat hoiduma paigaldamast Harju maakonna avalikel maakonnaliinidel kasutatavatesse ning videokaameraga varustatud bussidesse kardinaid või muid piirdeid juhi kabiini juhist paremale poole, kui see ei ole ette nähtud bussi tootjatehase poolt. Kohustus määrati tähtajatult. Ettekirjutuse p-s 4 hoiatati vedajat, et kui ettekirjutust ei täideta, siis võidakse vedaja suhtes kohaldada sunniraha kuni 6400 eurot. 24.11.2019, 30.01.2020 ja 01.02.2020 toime pandud rikkumised tõendavad, et vedaja ei ole korraldanud liinide teenindamist täites järjepidevalt kohustust hoiduda järelevalveks kasutatava kaamera vaatevälja varjamisest kardinaga. Sellega on takistatud riikliku järelevalve läbiviimine kaamera salvestise läbivaatamise teel.
Vedajale on 07.05.2019 tehtud sunniraha määramise otsus nr 27-4/19-0127/275-4 ja on määratud sunniraha 100 eurot mõjutamaks vedajat 30.06.2016 ettekirjutuse nr 6-1/180 täitmisele.
2.2 Otsuse põhjendused: Meeldetuletusena 07.05.2019 määratud sunniraha ei mõjutanud vedajat, seni on korraldamata ühissõidukis kaameravaate tagamine, mistõttu määrab MTA uuesti vedaja mõjutamiseks sunniraha. Sunniraha suuruse määramisel võtab MTA arvesse, et tegemist on kaua Eestis tegutsenud vedajaga, mis tähendab, et ta peab olema hästi kursis kehtiva õiguskorraga ning ettevõttele kehtivate nõuetega. Samuti võetakse arvesse asjaolu, et ettevõtte tegevus on kahjumis ning sunniraha ei tohiks ATSS § 3 lg-st 3 tulenevalt olla ilmselgelt liigselt koormav. Samas on ettevõtte vabade vahendite maht küllaltki suur, mistõttu ei saa tekkida raskusi tavapärase majandustegevuse jätkamiseks ka siis, kui sunniraha määratakse. Täismääras sunniraha mõistmine käesoleval juhul ei ole põhjendatud ja vajalik.
3.ATKO Liinid OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 06.06.2019, 16.08.2019, 28.10.2019 ja 29.04.2020 kaebused MTA 07.05.2019 sunniraha määramise otsuse nr 24-4/19-0127/275-4 ja 30.03.2020 sunniraha määramise otsuse nr 27-4/19-0867/1117-4 alusel sunniraha rakendamise keelamiseks ning ATKO Bussiliinid AS kaebus Maanteeameti 24.07.2019 ettekirjutuse 274/190356/515-3 ja 30.09.2019 ettekirjutuse 27-4/19-0491/635-4 tühistamiseks. Kohus võttis kaebused vastavalt 29.06.2019, 28.08.2019, 29.10.2019 ja 05.05.2020 menetlusse ja määras vastustajaks MTA. Pooled sõlmisid 21.09.2020 kompromissi osas, mis on seotud MTA ettekirjutustega nr 27-4/19-0356/ 515-3 ja 27-4/19-0491/635-4. Kohus kinnitas 22.09.2020 kompromissi ja lõpetas HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel menetluse MTA ettekirjutuste nr 27-4/19-0356/ 515-3 ja 27-4/19-0491/635-4 osas.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebuste põhjendused. 4.1 Hea halduse põhimõtetega ei ole kooskõlas sunniraha määramine viitega ettekirjutusele, mis oli tehtud ligi 3 aastat tagasi. Mitu aastat ei olnud vastustajal kaebajale ühtegi vastuväidet. Sellises olukorras oleks olnud proportsionaalne juhtida kaebaja tähelepanu puudusele ning anda kaebajale võimalus väidetav puudus etteantud tähtajaks kõrvaldada. 4.2 Ettekirjutus oli suunatud sellele, et kaebaja aitaks aktiivselt kaasa järelevalve teostamisele Harju Maavalitsuse poolt. Vedaja kohustust aidata aktiivselt kaasa järelevalve teostamisele ei ole sätestatud ei ÜTS-s, ÜTS-i alusel kehtestatud õigusaktides, EL määrustes ega välislepingutes. Seega loodi ettekirjutusega uus abstraktne kohustus. 4.3 Sunniraha alusena viidatud ettekirjutuse p 3, mis kohustus tegudest hoiduma, oli küll adresseeritud konkreetsele isikule, kuid see ei reguleerinud konkreetset kaasust, vaid tulevikus aset leida võivaid hüpoteetilisi juhtumeid. Seega ei saa väita, et kaebaja oleks mingi konkreetse kohustuse jätnud talle määratud tähtajaks täitmata.
4.4 Ei ole proportsionaalne sunniraha rakendamine väikese ja ilmselt bussijuhi inimliku eksituse tekkinud juhtumi tõttu. Riigikohus on rõhutanud, et järelevalvemenetluse eesmärk ei peaks olema ettekirjutuse tegemine iga õigusrikkumise ja puuduse kohta, mis riikliku järelevalve käigus avastatakse. Antud juhul oleks piisanud kaebaja tähelepanu juhtimisest puudusele. 4.5 Kaebajale ei ole tehtud ettekirjutust hoiduda järelevalveks kasutatava kaamera vaatevälja varjamisest kardinaga. Ettekirjutusega oli tehtud kaebajale kohustuseks hoiduda paigaldamast videokaameraga varustatud bussides kardinaid või muid piirdeid, mis ei ole ette nähtud bussi tootjatehase poolt. Seega oli keelatud kardinate paigaldamine teatud viisil. 4.6 Kardin bussis tagab suurema ohutuse reisijatele, juhile ja teistele liikluses osalejatele. Valgus bussisalongis peegeldub esiklaasilt ja piirab oluliselt bussijuhi nägemisvõimet. Kardin kaitseb juhi tõmbetuule eest ja vastavalt ka vähendab haigestumise tõenäosust. Samuti tekitab kardin visuaalse eraldatuse ja kaitseb reisijatepoolse bioenergeetilise mõjutamise eest.
5.Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 5.1 Kaebajale 30.06.2016 tehtud ettekirjutuses on selgesõnaliselt märgitud, et kohustatakse kõrvaldama Harju maakonna avalike maakonnaliinide teenindamisel kasutatavates ning videokaameraga varustatud bussides juhi kabiini ümbritseva kardina, kuna kardin varjab olulisel määral piletimüügiprotsessi ning ei võimalda seetõttu teostada riiklikku järelevalvet ning lisaks hoiduma paigaldamast Harju maakonna avalikel maakonnaliinidel kasutatavates ning videokaameraga varustatud bussides kardinaid või muid piirdeid, mis ei ole ette nähtud bussi tootjatehase poolt juhi kabiinile juhist paremal. Kohustus hoiduda teost on tähtajatu. 5.2 07.05.2019 sunniraha määramise otsusega määrati kaebajale sunniraha kõigest 100 eurot kardinate kasutamise eest. Otsusega võeti arvesse, et vedaja on 2002. a-st ettevõte, mille 2017 aasta majandusaasta aruande põhjal oli ettevõtte käibevara 2 366 249 eurot, kahjum oli 198 362 eurot ning vabasid vahendeid kokku ca 192 660 eurot. 30.03.2020 sunniraha määramise otsuse tegemisel tuli võtta arvesse lisaks varasemas otsuses aluseks olevatele asjaoludele, et tegemist on korduva rikkumisega, millest tulenevalt kujunes trahvimääraks 500 eurot, mis ei tohiks liigselt koormata ettevõtet. 5.3 Kui ettekirjutusega nõutakse lepingust ja seadusest tulenevate nõuete järgmist, ei saa see olla ettevõtte jaoks uus asjaolu, mille ettevõtte tegevusse ülevõtmiseks ootab ettevõtte põhjendatult iga uue ettekirjutuse koostamisel uut tähtaega, et viga parandada. Ettevõte peab oma majandus- ja kutsetegevuse kohta kehtivaid nõudeid täitma igal ajal. 5.4 Antud olukorras ei ole viga bussijuhis, vaid kaebaja tekitas olukorra, millega takistas piletijärelevalvet bussides. See ei ole väike rikkumine, vaid Harju maakonna läänesuuna avaliku teenindamise lepingu p 8.3.2. oluline rikkumine.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebused tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 6.1 Asjas on tuvastatud, et kaebajale tehti 30.06.2016 ettekirjutus kõrvaldada Harju maakonna avalike maakonnaliinide teenindamisel kasutatavates ja videokaameratega varustatud bussides juhi kabiini ümbritsev kardin, kuna see varjab olulisel määral piletimüügiprotsessi ega võimalda seetõttu teostada riiklikku järelevalvet ning hoiduda paigaldamast kirjeldatud bussidesse kardinaid või muid piirdeid juhi kabiinist paremale poole, kui see pole ette nähtud bussi tootjatehase poolt. Ettekirjutuses sisaldus hoiatus, et kui kaebaja ettekirjutust ei täida, võidakse tema suhtes kohaldada sunniraha. 6.2 Puudub vaidlus, et nimetatud ettekirjutus kehtib, samuti selles, et kaevatavates otsustes kirjeldatud juhtudel (22.02.2019, 19.11.2019, 20.11.2019 ja 30.01.2010) oli kaebajale kuuluvas ühissõidukis juhi kabiinist paremal paigaldatud kardin. Kaebaja leiab ekslikult, et kõnealuse ettekirjutusega ei kohustatud teda mitte hoiduma juhi kabiini paremale poole kardina paigaldamisest, vaid hoiduma kardina paigaldamisest teatud viisil. Ettekirjutusest nähtub selgelt, et kaebajat kohustati kardin eemaldama ja hoiduma kardina paigaldamisest. Kaebaja pole väitnud ega tõendanud, et kardin oli ettenähtud bussi tootjatehase poolt. Seega kirjeldatud juhtudel kaebaja ettekirjutust ei täitnud. 6.3 ÜTS § 82 lg 2 kohaselt võib riikliku järelevalve teostaja rakendada ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha ATSS-s sätestatud korras. Nimetatud korda on käesoleval juhul järgitud. Seega on kaevatavate otsustega kaebaja suhtes sunniraha rakendatud õiguspäraselt. Asjaolu, et ettekirjutus oli tehtud ligi 3 aastat sunniraha esmakordsest rakendamisest varem, ei oma tähtsust, kuna kaebajale pandud kohustus oli tähtajatu. Arvestades asjaolu, et juhi kabiinist paremale poole paigaldatud piletimüügiprotsessi olulisel määral varjanud kardin takistas riikliku järelevalve teostamist kaamera salvestiste läbivaatamise teel, pole kohtul alust pidada kaebaja suhtes rakendatud meetmeid ebaproportsionaalseks. Kaebaja pole ka väitnud, et rakendatud sunniraha oleks ülemääraselt suur. 6.4 Kaebaja kriitika ettekirjutuse aadressil pole käesolevas vaidluses asjakohane. Sunniraha rakendamisel peab haldusorgan kontrollima vaid sunnivahendi rakendamise, mitte ettekirjutuse tegemise eeldusi (vt RKHKm 3-3-1-31-15, p 14).
7.Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebused jäävad rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.