Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits 04.03.2021, Tartu 3-19-1824 J.K. ja E.K. kaebus Tartu Linnavalitsuse 03.07.2019. a korralduse nr 698 ja 24.09.2019. a korralduse nr 982 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 30.12.2019. a otsus J.K. ja E.K. apellatsioonkaebus 27.01.2021 Kaebajad J.K. E.K. Volitatud esindaja v.adv. Robert Sarv Vastustaja Tartu linn Kolmas isik T.R.
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.12.2019. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebajate menetluskulud kaebajate endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 01.04.2021 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kolmas isik, kes on X tn 24 omanik, esitas 31.08.2018 läbi ehitisregistri Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale (AEO) kinnistule abihoone püstitamiseks ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti.
2.Tartu Linnavalitsuse AEO kaasas 16.10.2018. a kirjaga (tl I–100) X tn 26 kinnistu omanikud (kaebajad) menetlusse. Tartu Linnavalitsus keeldus 11.12.2018. a korraldusega nr 1389 (tl I– 123–124) X tn 24 abihoone püstitamiseks ehitusloa andmisest, kuna algatatud oli ehitusprojekti aluseks olnud Veeriku mikrorajooni 2. etapi detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlus.
Tartu Linnavalitsus tunnistas 21.02.2019. a otsusega nr 136 (p 1.7, mikrorajooni 2. etapi detailplaneeringu kehtetuks.
tl I–126–126p) Veeriku
3.Kaebajad esitasid 19.02.2019 läbi ehitisregistri Tartu Linnavalitsuse AEO-le X tn 26 ümberehitamiseks ja omavolilise ümberehituse seadustamiseks ehitusteatise ja ehitusprojekti (tl I–128–155), mis nägi ette garaaži 12-ruutmeetrise elutoa rajamise ja X tn 24 kinnistu poolsete garaažiakende suuremaks ehitamise. Samuti garaaži ette autovarjualuse ehitamise. Tartu Linnavalitsus leidis 14.06.2019. a otsuses nr O-19-0003 (tl I–76–79), et X tn 26 ehitusprojekt vastab nõuetele ja ehitusteatise ehitisregistris registreerimisest keeldumiseks alused puuduvad.
4.Kolmas isik esitas 15.03.2019 läbi ehitisregistri Tartu Linnavalitsuse AEO-le X tn 24 kinnistule abihoone püstitamiseks projekteerimistingimuste (PT) taotluse (tl I–7–7p) koos asendiplaaniga (tl I–167–167p).
5.Tartu Linnavalitsus määras 02.07.2019. a korraldusega nr 698 (korraldusel märgitud kuupäev 02.07.2019, kuid allkirjastatud 03.07.2019; tl I–15–19) X tn 24 abihoone püstitamiseks projekteerimistingimused vastavalt korralduse lisale PTH-19-043, võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 26 lg 2 p 1, planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 5 ja Tartu Linnavolikogu 28.06.2017. a määruse nr 140 „Ülesannete jaotus ehitamise ja planeerimise korraldamisel Tartu linnas“ (määrus nr 140) § 10 lg 1. Korralduse kohaselt on kavandatav ehitis kooskõlas üldplaneeringu tingimuste ja väljakujunenud hoonestuslaadiga. See, kas hoone sobitub või ei sobitu olemasolevasse keskkonda, ei riiva vahetult X tn 26 omanike omandiõigust, eraelu ega nende tervist. Eskiisis on märgitud abihoone kauguseks naaberkinnistu piirist minimaalselt 1,4m. Sellega on täidetud üldplaneeringu p 3.2.15 nõue, et ehitise kaugus krundipiirist peab olema vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest. Ehitusprojektiga soovitakse katusematerjaliks kasutada sandwich-paneeli tulepüsivusega EI60. Sellise tulepüsivusega katusekonstruktsiooni korral ei ole katuse tasapinnast kõrgemale ulatuva tulemüüri rajamine vajalik. Tuleohutusnõuetele vastavust kontrollib Päästeamet ehitusprojekti läbivaatamisel. Piisav loomulik valgus on eluruumis tagatud. X tn 26 kinnistupoolne abihoone osa on madalamal, et säiliks samaväärne vaade. Seni on X tn 26 hoonepoolses osas, kuhu soovitakse ehitada eluruum, asetsenud garaaž ja muud abiruumid, mis ei olnud eluruumid. Üldjuhul tuleb hoonet teenindav parkimis- ja manööverdamisvõimalus ette näha oma krundil.
6.Kolmas isik esitas 16.07.2019 Tartu Linnavalitsuse AEO-le ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti X tn 24 abihoone püstitamiseks.
7.Tartu Linnavalitsus jättis 27.08.2019. a korraldusega nr 879 (vaideotsus, tl I–24–26) kaebajate vaide korralduse nr 698 peale rahuldamata.
8.Tartu Linnavalitsus andis 24.09.2019. a korraldusega nr 982 (tl I–36–37p) X tn 24 abihoone püstitamiseks välja ehitusloa, võttes aluseks EhS § 39 lg 1 ja määruse nr 140 § 10 lg 3. Korralduse kohaselt taotletava abihoone asukoht ei riiva ülemääraselt naaberkinnistu omaniku huve ja õigusi. Hoone sobitumine olemasolevasse keskkonda ei riiva X tn 26 omanike omandiõigust, eraelu ega nende tervist. Naaberkinnistu omanik on oma hoones garaažist eluruumi ümberehitamisel teadlik taotleja soovist abihoone püstitamiseks teisele poole krundi piiri. Abihoone püstitamisel tekkiv riive naaberkinnistul asuva elamu valgustingimustele ei ole sedavõrd suur, et seetõttu ei oleks võimalik abihoonet kavandatud asukohta püstitada. X tn 26 kinnistu poolne abihoone osa on madalamal, et säiliks samaväärne vaade. Kavandatav abihoone paikneb X tn 26 elamu tuleohutuskujas ja on projekteeritud tulekindlana (katusematerjaliks
soovitakse kasutada sandwich-paneeli tulepüsivusega EI60). Päästeamet on andnud ehitusprojektile kooskõlastuse. Kaebus
9.Kaebajad esitasid Tartu Halduskohtule kaebuse (tl I–2–5p) ja täiendavad seisukohad (tl I–86–87; tl II–4–6, 89–90p, 109–111p, 114–114p). Kaebajad palusid tühistada Tartu Linnavalitsuse 03.07.2019. a korralduse nr 698 ja 24.09.2019. a korralduse nr 982.
10.Püstitatav abihoone ei sobi kokku piirkonna hoonestuslaadiga ega ole kooskõlas üldplaneeringuga. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks peaks eelistama ühe kinnistuomaniku mugavusest ja toredusest kantud soovi rajada abihoone vastu kaebajate kinnistul asuvat hoonet. Korralduses puuduvad kaalutlused abihoone alternatiivsete asukohtade suhtes. Kaebajate kinnistu väärtus väheneb kolmanda isiku abihoone tõttu.
11.Eskiisprojektis on näidatud abihoone katusematerjaliks sandwich-paneelid. Selline lahendus ei vasta tuleohutuse nõuetele. Päästeamet ei ole seda sisuliselt kontrollinud. Arvestatud ei ole autovarjualuse tuleohutuskujaga. Puudub tulepüsivust tõendav sertifikaat.
12.Vastustaja võttis aluseks ebaõiged insolatsiooniarvutused.
13.Korralduses ei ole põhjendatud, miks ignoreeritakse kaebajate välja pakutud kompromissi. Vastustaja andis kompromissarutelu koosolekul kindla nõude, et abihoonet ei saa krundi piirile lähemale kui 3 m planeerida. Kaebajad said sellega õiguspäraselt arvestada. Kaebajatele 31.05.2019 kooskõlastamiseks saadetud asendiplaanil on kauguseks märgitud 1,4m. Vastus kaebusele
14.Vastustaja palus vastuses kaebusele jätta kaebuse rahuldamata (tl I–93–98p; II–84–85p, 97).
15.Abihoone ja selle asukoht sobitub piirkonna hoonestuslaadiga ja vastab üldplaneeringuga kehtestatud hoonestustingimustele. Abihoone puhul, mille mahus on 21,8 m2 suletud netopinnaga panipaik (jalgrataste, spordivahendite, kelkude, muruniiduki jms hoidmiseks) ja avatud autovarjualune, ei ole tegemist toredusliku kulutusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 3 mõttes.
16.Vastustaja andis ehitusloa hoone ehitamiseks, mis vastab seaduses sätestatud nõuetele, s.h siseministri 30.03.2017. a määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (määrus nr 17). Ehitusprojekt ei pea sisaldama konkreetse firma toodet, vaid selles peab olema kirjeldatud, millisele tulepüsivusklassile ehitis ja/või selle elemendid peavad vastama. Kasutatud materjalide ja ehitise vastavust ehitusprojektile kontrollivad kasutusloa menetluse käigus nii kohalik omavalitsus kui ka Päästeamet. Ehitis, mis ei vasta projektis kirjeldatud ja õigusaktides nõutud tulepüsivusklassile, ei saa kasutusluba.
17.X tn 24 abihoone varjutab X tn 26 planeeritava elutoa aknaid vaid hommikusel ajal kella 78 vahel. Juba olemasolevates X tn 26 eluruumides insolatsioon ei muutu.
18.Täidetud on üldplaneeringu p-s 3.2.15 sätestatud nõue ehitise kauguse osas piirist.
Kolmanda isiku seisukoht
19.Kolmas isik palus oma seisukohas jätta kaebuse rahuldamata (tl I–182–187; tl II–45–48).
20.Kaebajate insolatsiooniarvutuses on analüüsitud ainult abihoone mõju garaažist ümberehitatavale elutoale. Kasutatud ei ole ehitusloa saanud projektide andmeid.
21.Naaber ei pea täitma juurdeehitise puhul ühtegi tuleohutusnõuet, kuna kolmas isik on oma hoonega nõus tagama täieliku tuleohutuse (hoone vastab EI60 ja REI60 tingimustele). Kaebajate tellitud ekspertarvamuses käsitletakse toodet, mis ei ole kolmanda isiku valik.
22.Valitud asukoht abihoone ehitamiseks on ainuke, kuhu reaalselt seda ehitada saab. Halduskohtu otsus
23.Tartu Halduskohus jättis 30.12.2019. a otsusega (tl II–124–134p) kaebuse rahuldamata; mõistis kummaltki kaebajalt välja 250 eurot menetluskulu kolmanda isiku kasuks ja jättis ülejäänud osas menetluskulud menetlusosaliste enda kanda; tühistas esialgse õiguskaitse.
24.Halduskohtu hinnangul põhjendas vastustaja hoone asukoha sobivust ja vastuolu puudumist piirkonna hoonestuslaadiga korralduse nr 698 p-s 4.1.4. Vastustaja esitatud ortofotolt (tl I–178) leiab kinnitust, et peaaegu igal piirkonna kinnistul on 1 või 2 abihoonet. Kaebajate esitatud tõend (tl I–43) on eksitav, kuna ei võimalda mõista tegelikku olukorda (üle on värvitud alad, millel tegelikult paiknevad kõrvalhooned). Kõrvalhoone paiknemine naaberkinnistu elumaja vahetus läheduses ilmneb kaebajate ja kolmanda isiku naabruses tupiktänava ääres (Ravila tn 18 ja 18a) asuvate kruntide puhul. Ortofotodelt ilmneb, et abihooned ei paikne kõikidel kruntidel samas kohas ning piirkonnas paiknevad hooned valdavalt tänavapiirist tagasiastega krundi sisemusse ja ühtsel ehitusjoonel.
25.Halduskohus nõustus vastustajaga, et täidetud on üldplaneeringu seletuskirja p 3.2.15 nõue. Vastustaja selgitas nii korralduses nr 698 (p 4.1.4) kui ka korralduses nr 879 (p 23), miks ei ole võimalik paigutada abihoonet krundil teisiti. Abihoone asukoha valikul on olnud asjakohane arvestada õueala mõistliku ja otstarbeka kasutamise vajadusega, vältides alternatiive, mis looks tarbetuid alasid, mis kasutust ei leia ja vähendaks kinnistu mõistliku kasutuse võimalusi. Halduskohtule esitatud fotolt (tl I–197p) nähtub haljastuse ja muru olemasolu kolmanda isiku kinnistul, samuti elektriliinid, mille kaitsevööndi olemasolu piirab abihoone asukoha valikut.
26.Kavandatav hoone suletud netopinnaga 21,8 m2 ega varjualune ei kujuta endast toreduslikku kulutust, vaid on igapäevaelus ja majapidamises vajalik. Kulutuse toreduslikkus iseenesest ei saaks riivata kaebajate õigusi.
27.Kolmanda isiku ehitisega ei võeta kaebajatelt ära sellist varasemat avarat vaadet ega valgusküllasust, millega kaebajad oleks pikaajaliselt harjunud. Ka ei varjataks vaadet miljööväärtuslikule objektile, vaid tavapärasele kodumajapidamisele). Hoone on projekteeritud lubatust madalamana (X 26 pool ca 90 cm madalam ja kõrgeim punkt 30 cm madalam (vrd PT tl I–16p punkt 4.1.7; tl I–18–18p ja eelprojekt tl I–118). Vaate vähenemist ei saa usaldusväärselt tõendada kaebajate valitud meetodiga, s.t akent osaliselt paberiga kattes (kaebuse lisa 10, tl I– 41).
28.Projekteerija esitatud insolatsioonianalüüsist ja kaebajate esitatud analüüsist tulenevalt varjutaks X tn 24 abihoone X tn 26 planeeritava elutoa aknaid vaid hommikusel ajal kella 7-8
vahel, kuid mitte hiljem (joonis „Kavandatava abihoone X tn 24 päikesevarju langemine 22. aprillil naaberelamule X tn 26“; tl I–174). Kaebajate esitatud insolatsioonianalüüsist (tl I–28– 30) ilmneb, et X tn 26 elamus on 3-tunnine insolatsioon tagatud vähemalt kahte tuppa, mis on piisav vastavalt EVS 894:2008+A1:2010/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ standardile (p 4.3.3). Seejuures ei mõjuta X tn 24 abihoone valmimine insolatsiooni olemasolevates X tn 26 eluruumides. Kaebajate väiteid valguse olulisest vähenemisest ei saa pidada tõendatuks, sest nende tellitud insolatsioonianalüüsi aluseks on võetud PT-s märgitud arvväärtused (abihoone kõrgus), mitte abihoone projektist ilmnevate andmed (vrdl PT tl I–16p punkt 4.1.7; tl 18-18p ja eelprojekt tl I–118).
29.Ehitusprojekt ei pea määrama konkreetset toodet, kuid oluline on, et toode oleks katsetatud ja sertifitseeritud. Kaebajate tellitud ekspertarvamus (K. Sahk, tl II–11–16) käsitleb Kingspan paneele, mille ehitamisel kasutamise kavatsusest ei ole kolmas isik teatanud. Kolmas isik on esitanud dokumentatsiooni nii Ruukki kui ka Kingspan tulepüsivuse kinnituseks, et kummutada kaebajate väide, nagu ei oleks sobivaid tulekindlust võimaldavaid paneele ühelgi tootjal olemas. Ehitusprojekti on kooskõlastanud Päästeameti Lõuna päästekeskus. Päästeamet märkis 02.12.2019. a e-kirjas (tl II–87), et eelprojekti staadiumis ei pea olema konkreetset toodet välja toodud. Halduskohus nõustus vastustajaga, et sellist kohustust kehtivast õigusest, s.h majandusja taristuministri 17.07.2015. a määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (määrus nr 97) sätetest ei tulene. Kuna valminud ehitise tuleohutusnõuetele vastavust kontrollib Päästeamet kasutusloa menetluses, riskiks kolmas isik tuleohutust mittetagava lahenduse või materjali kasutamisel sellega, et ta ei saa kasutusluba ega tohi ehitist valmisehitatud kujul kasutada. Päästeameti tegevus PT ja ehitusloa andmisel on olnud kooskõlas nende menetluste eesmärgiga ning kaebajate õigused ei jää kaitseta, kuna lõplik hinnang ehitise nõuetekohasusele antakse kasutusloa menetluses.
30.Praeguse vaidluse ajendanud abihoone ei ole võrreldav kaebajate viidatud haldusasjas nr xxx vaidluse tinginud mobiilsidemastiga.
31.Tuleohutus on järelevalveasutuste kontrolli esemeks. Väidetav tuleohtlikkus ei saa olla argumendiks kinnistu vääruse vähenemisele – tegemist ei ole püsiva negatiivse mõjuga naaberkinnistu omanikele või elanikele, vaid tuleohtlikkuse kahtluse korral on võimalus pöörduda pädevate järelevalveorganite poole.
32.Kaebajatel ei saanud tekkida PT eelnõu töövariandist õiguspärast ootust, et abihoone kaugus kinnistu piirist on 3 m. Kaebajatele on antud võimalus esitada PT eelnõule vastuväited 31.05.2019. a kirjaga, millele lisatud ehitusala skeemist ilmneb kaugus piirist min 1,4 m (tl I– 11–14) ning kaebajad pidid mõistma, et vastuväidete esitamisel tuleb lähtuda neile adresseeritud dokumendis ja selle lisades sisalduvast teabest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
Apellatsioonkaebus
33.Kaebajad paluvad 29.01.2020. a apellatsioonkaebuses (tl II–135–136p) tühistada Tartu Halduskohtu 30.12.2019. a otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus.
34.Kaebajate eluhoone tuleohutuskuja oli valesti määratud ja tuleohutus sisuliselt lahendamata. Kohtupraktika kohaselt tuleb minimaalse tuleohutuskuja vähendamisel rakendada lisaabinõusid. Praegusel juhul ei ole tõendatud, missugused lisaabinõud olla võiksid. Ehitusluba ei saa väljastada hoonele, mis asub eluhoone tuleohutuskujas ja mille tulepüsivus ei
ole tõendatud. Kasutusloa andmise hetkel on hoone juba rajatud ja selle muutmine ei pruugi olla võimalik. Kuna hoone rikub tuleohutuskuja nõudeid (s.t asub lähemal), peab ehitusloa väljastamisel olema väljaspool kahtlust, et eksisteerivad ehitusmaterjalid, mis tagavad tuleohutuse.
35.Kolmas isik on projektis kinnitanud, et ta kasutab abihoone ehitamisel materjali, mis ei vasta tuleohutusnõuetele.
36.Kaebajad viitasid Riigikohtu lahendile xxx. Kinnistu väärtust vähendab kinnistu piiril asuv tuleohtlik hoone. Vastus apellatsioonkaebusele
37.Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele (tl II–144–145p) apellatsioonkaebus rahuldamata ja kaebajate menetluskulud nende endi kanda.
jätta
38.Kohtule jäi eksikombel edastamata korralduse nr 982 alusel väljastatud ehitusluba nr 1912271/26967 ja ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekt. Ehitusloa saanud ehitusprojektis oli tulemüürist loobutud (et abihoone piirpoolne osa oleks madalam) ning katusepaneelidele nähti ette täiendavad tuleohutusnõuded (REI60). 2018. a ehitusprojekt oli esitatud halduskohtule tõendamaks, et kaebajad olid 2018. a teadlikud planeeritavast X tn 24 abihoonest ja selle parameetritest.
39.Vastustajal puudub õigus määrata ehitusprojektile rangemaid tingimusi, kui kehtiv õigus ette näeb. Tõendamata on kaebajate seisukoht, et Päästeamet ei kontrollinud ehitusprojekti vastavust kehtivatele nõuetele. Määrustest nr 17 ega nr 97 ei tulene kohustust ehitusprojektis eelprojekti staadiumis näidata ära konkreetseid ehitamisel kasutatavaid tooteid. Kui kasutusloa menetluse käigus selgub, et valminud ehitis ei vasta tuleohutusnõuetele, siis on võimalik teha isikule ettekirjutus hoone nõuetele vastavaks viimiseks kuni kohustamaks valminud hoone lammutada. Ehitusprojektist ega selle seletuskirjast ei nähtu, et kolmas isik on projektis kinnitanud, et kasutab abihoone ehitamisel materjali, mis ei vasta tuleohutusnõuetele.
40.Halduskohus jättis õigesti K. Saha ekspertarvamuse arvestamata. Arvamus on koostatud eelkõige Kingspan paneelile KS1000FF, kuigi kolmas isik on korduvalt selgitanud, et ta ei ole veel otsustanud, mis firma tooteid ta kasutada plaanib. Kolmanda isiku seisukoht
41.Kolmas isik palub seisukohas apellatsioonkaebus rahuldamata.
apellatsioonkaebusele
(tl
II–140–140p)
jätta
42.Kaebajate väited planeeritava abihoone tuleohutusele ei ole asjakohased, kuna Päästeamet kontrollis projekti, mitte hoone vastavust seadusele, sest hoonet ei ole veel rajatud. Hoone vastavust projektile ja seadusele kontrollitakse ehitusprotsessi edenemise käigus.
43.Kolmas isik ei ole saanud materjale veel valima hakata. Seega väited kolmanda isiku valitud ehitusmaterjalide kohta on kaebajate väljamõeldis.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
44.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
45.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgnevat.
46.Vaidluse põhiesemeks on küsimus, kas kolmas isik võib talle kuuluval kinnistul kavandatud asukohta ehitada lisaks seal asuvale eramule ka abihoone, mis koosneb auto varjualusest ja kuurist, või on naabril (kaebajad) subjektiivne õigus sellele, et kohalik omavalitsus ei lubaks kolmandal isikul ehitada.
47.Kaebajad tuginevad apellatsioonkaebuses üksnes tuleohutusnõuetele. Ringkonnakohus palus kohtuistungil kaebajate esindajal täpsustada, millistest normidest kaebajate õigused nende arvates tulenevad. Kaebajate esindaja täpsustas, et õigus tuleneb EhS § 42 lg-st 1 koosmõjus määruse nr 17 § 23 lg 2 punktiga 1.
48.EhS § 42 lg 1 järgi antakse ehitusluba, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele; seaduses sätestatud juhul peab ehitis vastama riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule. Kuni 28.02.2021 kehtinud määruse nr 17 redaktsioon oli kehtestatud EhS § 11 lg 4 ja tuleohutuse seaduse (TuOS) § 23 lg 3 alusel. EhS § 11 lg 4 järgi võib valdkonna eest vastutav minister määrusega täpsustada ehitisele esitatavaid nõudeid. Ehitisele esitatavad nõuded hõlmavad EhS § 11 lg 2 p 2 järgi ka tuleohutuse. TuOS § 23 lg 3 puudutas tuletõrje veevarustust ega ole käesoleval juhul asjakohane. Alates 01.03.2021 ei ole TuOS § 23 lg 3 enam määruse nr 17 õiguslikuks aluseks. Määruse nr 17 § 23 lg 2 p 1 sätestas, et tulemüür peab olema ehitatud vähemalt 0,5 m üle kõrgeima müüriäärse katuse, välja arvatud juhul, kui katuse tulepüsivus on vähemalt REI 60. Alates 01.03.2021 on määruse nr 17 § 23 kehtetuks tunnistatud. Täiendavalt viitas vastustaja sellele, et kaebajate subjektiivse õiguse alusena võib asjakohane hoopis olla EhS § 44 p 1, mille kohaselt pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-õiguslikele kitsendustele.
49.Ringkonnakohus leiab, et EhS § 42 lg 1 koosmõjus määruse nr 17 § 23 lg 2 punktiga 1 ja EhS § 44 p 1 ei välista üksteist, vaid täiendavad üksteist vastastikku. Ka hoolimata sellest, et määruse nr 17 § 23 on alates 01.03.2021 kehtetuks tunnistatud, on tuleohutusnõuetel ikkagi naabrit kaitsev mõju. Riigikohus on leidnud: „Mida lähemal paiknevad ehitised teineteisele, seda suurem on tõenäosus, et tuli levib ühelt ehitiselt teisele ja ohustab inimeste turvalisust ning põhjustab varale olulist kahju. Tuleohutusnõuded peavad tagama, et võimaliku tulekahju puhkemise korral on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud [...]. Kui ehitus- ja kasutusloa väljastamisel on eksitud tuleohutusnõuete vastu, ohustab see kaebaja turvalisust ja tema vara“ (RKHKo 31.01.2017, 3-3-1-69-16, p 25). Määruse nr 17 § 22 lg 1 näeb ette, et tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Määruse nr 17 § 22 lg 2 kohaselt peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m; kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 m, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega; kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Eelnevast tulenevalt on isikul tuleohutusnõuetest tulenevalt õigus sellele, et kui naaber ehitab isikule kuuluvale hoonele lähemale kui 8 m, siis tuleb ehitamisel
kasutada ette nähtud tulekindlusklassiga materjale. Kohtule esitatud projekti pinnal on see nõue täidetud. Määruse nr 17 § 22 lg 5 p 1 järgi peab olema tulelevik takistatud vähemalt 60 minuti jooksul, kui kuja on alla 4 m. Kolmas isik soovib rajada oma kinnistule abihoone, mis jääks X tn 26 elamust 2,3 m kaugusele. Vastavalt määruse nr 17 § 6 lg-le 2 tähistatakse hoone kandekonstruktsiooni ja tuletõkkesektsiooni moodustavate konstruktsioonide tulepüsivus lähtuvalt konstruktsiooni kandevõimest (tähis R), terviklikkusest (tähis E) ja soojusisolatsiooni võimest (tähis I); tulepüsivust väljendatakse minutites. Määruse nr 17 § 6 lg 3 p 1 järgi võib hoone konstruktsiooni, tehnosüsteemi või selle osasid lisaks § 6 lg-s 2 sätestatule tähistada järgmiselt: löögikindlus ja mehaaniline mõju (tähis M). Kohtule esitatud elamu abihoone projekti, mille on 14.08.2019 X tn 24 kohta koostanud arhitekt M. Pärdi, p 9 „Tulekaitse“ järgi on kavas rajada tulemüür EI-M 60, mis tähendab, et selle tulelevik on takistatud vähemalt 60 minuti jooksul, ning katus 200 mm kivivillaga sandwich paneelidega tulepüsivusega vähemalt REI 60, mis tähendab samuti seda, et tulelevik on takistatud vähemalt 60 minuti jooksul. Ka Päästeamet on andnud projektile kooskõlastuse. Ringkonnakohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et tuleohutusnõudeid kolmanda isiku abihoone projekteerimisel rikutud ei ole.
50.Ringkonnakohus selgitab, et halduskohus on põhjalikult ja igakülgselt hinnanud asjas esitatud tõendeid seoses tuleohutusega ja Päästeameti kooskõlastusega (halduskohtu otsuse p 21–25.3). Kuna kaebajad apellatsioonimenetluses selles osas uusi asjaolusid välja ei ole toonud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks hakata halduskohtu öeldut üle kordama. Ringkonnakohus peatub vaid kahel punktil, mida kaebajad on apellatsioonkaebuses tõstatanud.
51.Esiteks on kaebajad ajanud segamini ehitusprojekti vastavuse hindamise tuleohutusnõuetele ja valminud ehitise vastavuse tuleohutusnõuetele. Ehitusloa väljastamisel kontrollitakse vastavalt EhS § 38 lg-le 1 ning §-dele 41 ja 42 ehitusprojekti vastavust tuleohutusnõuetele. Kui aga ehitis on valminud ja ehitise omanik taotleb sellele kasutusluba, siis kontrollitakse vastavalt EhS §-dele 50, 53 ja 54 valminud ehitise vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele, sh ka tuleohutusnõuetele. Kaebajad väidavad, et kolmas isik võib ehitusel mitte järgida ehitusprojekti ja kasutada tegelikkuses tuleohtlikumaid materjale projektis ette nähtud vähem tuleohtlike materjalide asemel. Ringkonnakohus selgitab, et kui kaebajatel tekib põhjendatud kahtlus, et kolmanda isiku ehitustegevus ei vasta ette nähtud ehitusloale, siis on neil võimalik pöörduda ehitusjärelevalve algatamiseks kohaliku omavalitsuse poole. Käesolevas menetluses ei ole võimalik tagada absoluutset tuleohutust igaks elujuhtumiks. Ringkonnakohus arvestab seejuures ka asjaoluga, et kolmanda isiku kavandatav ehitis koosneb projekti järgi kuuriosast ja auto varjualuse osast, kusjuures viimane koosneb ainult tagaseinast, mis kulgeb paralleelselt kaebajate ja kolmanda isiku kinnistute piiriga, kahest kandepostist ja katusest. Kokkuvõttes koosneb abihoone seega tunduvalt väiksemast hulgast süttida võivast materjalist kui võrreldava põhiplaaniga täishoone. Samuti arvestab ringkonnakohus seda, et kolmanda isiku kavandatavasse abihoonesse ei ole projekteeritud küttekollet.
52.Teiseks selgitab ringkonnakohus, et isiku subjektiivsest õigusest, et naaber järgiks ehitamisel tuleohutusnõudeid, ei järeldu üldist õigust kinnistu väärtuse mittevähenemisele. Kaebajate viidatud kohtulahend (RKHKo 11.10.2019, xxx) puudutab väga spetsiifilist juhtu, kus küsimuse all oli kinnistu väärtuse vähenemine seetõttu, et naaberkinnistule rajati mobiilsidemast. Sellisel erandlikul juhtumil ei saa tõepoolest välistada, et naabruses asuva eluhoone kinnistu väärtus väheneb oluliselt. Käesoleval juhtumil on tegemist aga kaebajate paljasõnalise väitega, et nende kinnistu väärtus väheneb. Tegemist on tavapärase juhtumiga, kus kõrvuti asetsevate individuaalelamute omanikest üks ehitab enda kinnistule abihoone. Kaebajate kinnistu väärtus ei pruugi üldse väheneda, vaid võib selle asemel võita sellest, et naaberkinnistu tehakse ilusti korda. Korrastatud ümbrus võib hoopis tõsta kinnistu väärtust. Samuti ei saa linnas oleva eramu omanik eeldada, et naaber oma kinnistule midagi ei ehita.
Igaühel on võrdne subjektiivne õigus rajada oma kinnistule sellised rajatised, mida kehtivad õigusaktid võimaldavad, arvestades seejuures mõistagi naabri õigustega. Seda kolmas isik käesoleval juhul kohtu hinnangul ka teeb.
53.Kaebajad väljendasid ringkonnakohtu istungil lisaks muret, et nende eluhoonel on vastu kolmanda isiku krunti kuus akent. Kuuri ja auto varjualuse ehitamise tagajärjel väheneb valgus ning päikesevalgus ei saa enam fassaadi kuivatada, mistõttu tekivad niiskuskahjustused.
54.Ringkonnakohus märgib esmalt, et insolatsiooni küsimusi on halduskohus põhjalikult käsitlenud (otsuse p 19–20). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu otsuses öeldut korrata. Väidetavate fassaadi niiskuskahjustuste osas märgib ringkonnakohus järgmist. Esiteks on igal hoonel olemas ka põhjakülg, mis vähemalt enamuse aja aastast päikesevalgust ei saa. Ometi ei teki piisavalt soojustatud hoonete põhjaküljele reeglina niiskuskahjustusi seetõttu, et päike sinna peale ei paista. Teiseks ei tunne Eesti õiguskord naabri subjektiivset õigust sellele, et päike paistaks tema hoone fassaadile. Sellist õigust ei tulene ühestki õigusaktist. Lisaks märgib ringkonnakohus, et arvestab käesoleval juhtumil ka seda, et kaebajatele kuuluv hoone osa, millele liiga lähedale ehitamist kaebajad väidavad, oli algselt garaaž, mis alles tagantjärele legaliseeritud juurdeehituse tagajärjel muutus eluruumiks. Isegi kui kaebajad ise algselt illegaalset ümberehitust ette ei võtnud, siis omandatud hoone omanikena vastutasid nad ikkagi hoone seisukorra eest, sh ka varasemalt ette võetud ümberehituste eest. Ringkonnakohus ei leia, et kaalumine võiks kõike eelnevat arvestades jõuda tulemusele, et kaebajate õigus kaalub üles kolmanda isiku õiguse ehitada oma kinnistule abihoone.
55.Eelnevast tulenevalt ei ole kaebajad esitanud ühtegi argumenti, millest järelduks kolmandale isikule väljastatud ehitusloa õigusvastasus.
56.Kokkuvõttes jääb kaebajate apellatsioonkaebus niisiis rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
57.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajate menetluskulud jäävad seega kaebajate enda kanda. Kuna ükski teine menetlusosaline ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, ei ole selles osas vajalik seisukohta kujundada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.