Marnik OÜ kaebus Maksu- ja Tolliametilt kahju hüvitamiseks summas 5752 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – Marnik OÜ, esindaja Andrei Ševljakov Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Marnik OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.25.12.2019 kell 12:15 saabus Narva maantee piiripunkti veoautode terminali Eestist väljuval suunal sõiduauto Mercedes-Benz ML 350 reg nr 493BAT, mille juht oli A. Š. A. Š. esitas tollile EXdeklaratsiooni nr 19EE1310EE73966093, millelt nähtus kaupade kirjeldus „PCB“ ja statistiline väärtus 12 880 eurot. Lisaks esitas A. Š. arve nr 1912024, mille järgi müüs Marnik OÜ Venemaa äriühingule OOO Renta (edaspidi: Renta) kaubad ESET-92804/1 ja ESET-92804/2 väärtusega 12 880 eurot. Ekspordideklaratsiooni vormistamisel tekkis tolliametnikul kahtlus, et kauba väärtus ei vasta deklareeritule. Kaup peeti kinni asjaolude väljaselgitamiseks ja kauba statistilise väärtuse määramiseks. Kaup tõkendati kaebaja juuresolekul ja koostati läbivaatuse akt nr 19LA2314091-1.
2.Marnik OÜ esitas 14.08.2020 Maksu- ja Tolliametile (edaspidi: MTA) taotluse varalise kahju hüvitamiseks. Kaebaja hinnangul tekkis talle varaline kahju tolliametnike tegevuse süül, kuna pika 1(6)
tarneaja tõttu loobus klient kauba soetamisest ning määras leppetrahvi lepingu tarnetingimuste mittetäitmise eest.
3.MTA jättis 14.10.2020 otsusega nr 6-10/022157-2 taotluse rahuldamata. MTA hinnangul ei ole põhjendatud ega tõendatud, et taotluses viidatud kahju on tekkinud just tolliametnike tegevuse tagajärjel. Tolliametnikud täitsid tollikontrolli teostades seadusest tulenevaid ülesandeid. Isegi kui kontrolli tulemusel oleks võinud kahju tekkida, ei näe õiguskord ette alust halduse toiminguga tekkinud kahju hüvitamiseks olukorras, kus õiguspärane toiming ei piira isiku põhiõigusi ega vabadusi erakordselt.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 11.11.2020 Marnik OÜ kaebus MTA 14.10.2020 kahju hüvitamise taotluse lahendamise otsuse nr 6-10/022157-2 tühistamiseks ja MTA-lt kahju hüvitamiseks summas 5752 eurot.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 24.11.2020 määrusega Marnik OÜ-le nõude MTA 14.10.2020 kahju hüvitamise taotluse lahendamise otsuse nr 6-10/022157-2 tühistamiseks.
KAEBAJA SEISUKOHAD
6.Kaebaja ei saanud jätkata eksportimist Renta ja Marnik OÜ vahel sõlmitud lepingu alusel. Ekspordi jätkamiseks oleks kaebaja pidanud alandama arvel märgitud summat. Lisaks oleks tekkinud tulevikus probleemid Venemaa Föderatsiooni (edaspidi: Venemaa) tolliametnikega ning Rentaga sõlmitud lepingu täitmisega. Lepingus ja arvetes olevad summad oleksid erinevad. Kaebajal oli kohustus Venemaa tolliametis näidata kauba lepingulist väärtust.
7.MTA seab põhjendamatult kahtluse alla kauba ostmise eraisikult ja sularaha eest, kuna kaebaja sõlmis kauba ostu-müügilepingu. Kaebaja selgitas tolliametnikule läbivaatuse käigus, et tema ise valmistab elektroonikat (tinutas detailid kokku).
8.Kaebaja ei saanud tolliametniku juhiseid järgida, kuna puudus võimalus jätkata kauba eksportimist Renta ja kaebaja vahelise lepingu tingimuste alusel. Tolliametnik edastas kaebajale suulise info ilma tõlketa ning kaebaja ei saanud sisust korrektselt aru. Läbivaatuse aktiga nr 19LA2314091-1 tutvumise järel kaebaja täiendas akti.
9.Lepingu sõlmimisel oli Renta tegutsev äriühing. Kaebaja kontrollis vastavat infot internetist andmebaasidest. Kaebaja sai MTA otsusest teada, et äriühing on likvideeritud. Samas tuli kaebajal täita omapoolsed lepingulised kohustused, sh tasuda leppetrahvi.
10.Kaebaja avaldas korduvalt soovi tutvuda MTA-s menetlusega, kuid MTA ei vastanud kaebaja pöördumistele alates 25.12.2019. Kaebajalt sooviti täiendavaid dokumente alles 14.02.2020. Peale kaebaja selgituste saamist lubas MTA 04.07.2020 kaupa eksportida ilma andmeid muutmata.
11.MTA ei tutvustanud kaebajale menetluslikke õigusi ja kohustusi. Samuti ei ole kaebajale tutvustatud isikut, kes vastutab menetluse läbiviimise eest. MTA esindajad palusid kaebajalt vabandust oma tegevuse eest, millest võib järeldada, et juht näeb oma alluvate tegudes süüd.
12.MTA ei ole põhjendanud, millisest seadusest tuleneb keeld juriidiliste isikute vahel arveldada sularahas.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
13.MTA palus jätta kaebus rahuldamata. Kauba kinni pidamine kuni asjaolude väljaselgitamiseni oli õiguspärane toiming. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 952/2013 (edaspidi: tolliseadustik) artiklile 48 võib toll pärast kauba vabastamist tollikontrolli eesmärgil kontrollida tollideklaratsioonis esitatud teabe õigsust ja täielikkust ning mis tahes lisadokumentide olemasolu, autentsust, õigsust ja kehtivust ning kontrollida deklarandi raamatupidamise ja muid dokumente, mis on seotud asjaomase kaubaga tehtavate toimingute või selle kaubaga seotud eelnevate või 2(6)
edasiste äritoimingutega. Samuti võib toll asjaomast kaupa läbi vaadata ja/või võtta proove ja näidiseid, kui tal on seda võimalik veel teha. Kuna ekspordideklaratsiooni vormistamisel tekkis tolliametnikul kahtlus, et kauba tegelik väärtus ei vasta deklareeritule, teostati kauba ja dokumentide läbivaatus. Lisaks tekkis kahtlus, et kaup ise ei vasta deklareeritule. Vastavalt tolliseadustiku artikli 267 punktile 1 kuulub Euroopa Liidu tolliterritooriumilt väljaviidav kaup tollijärelevalve alla ning toll võib seda kontrollida.
14.Tolliametnik võttis 11.02.2020 telefoni teel kaebajaga ühendust ning palus esitada uus ekspordideklaratsioon uue väärtusega. Seega kaebajal oli võimalik kaubad eksportida tolli loal alates 11.02.2020, kuid ta otsustas jätta ekspordiformaalsused lõpuni viimata. Kaebajal oli võimalik kauba eksportimisega vältida võimalikke lepingust tulenevaid trahve kauba mitteõigeaegse tarnimise eest, kuid otsustas ise jätta võimaluse tekkides ekspordiformaalsused lõpule viimata. MTA ei tegutsenud õigusvastaselt ega ole vastutav kauba ekspordi mittetoimumises, sest võimalik kahju tekkis kaebaja enda tegevuse tulemusel.
15.Kaebaja ei nõustu otsuse punktis 5 tooduga, et tegemist on elektroonikaga, mida A. Š. ise valmistas teise isiku tellimusel, väites, et ta lükkas esitatud tõendiga selle väite ümber. Kaebaja seisukoht on paljasõnaline. Ei ole arusaadav, kuidas selline väidetavalt tegelikkusele mittevastav väide on läbivaatuse akti sattunud või mida kaebaja sel juhul täpsemalt silmas pidas. Tegemist on vaid ühe asjaoluga, mille toll fikseeris.
16.Kaebaja väide on hüpoteetiline, et ta ei saanud eksportimist jätkata Renta ja Marnik OÜ vahelise lepingu tingimuste alusel, sest ta peaks alandama hinda ning tekiks probleemid erinevate summade tõttu Venemaa tolli ületamisel.
17.Kaebaja ei esitanud koos dokumentidega tolliametniku küsitud kauba tellimusi, mis võinuks tõendada kauba päritolu. Kaebaja ei ole selgitanud läbivaatuse aktis fikseeritud väidet, et tema ise valmistas elektroonika teise isiku tellimusel. Tegelikkuses ei ole kaebaja soetanud eraisikult P. B. ekspordideklaratsioonil deklareeritud kaupa 4400 euro eest. Samuti esitas kaebaja MTA-le kontrolli käigus dokumendi, millelt nähtuvalt Renta määras kaebajale 06.04.2020 trahvi summas 1352 eurot, mille kaebaja vastavalt esitatud orderile tasus Renta raamatupidajale sularahas 05.05.2020. Vene toll edastas 17.09.2020 MTA-le teabe, et Renta on likvideeritud alates 24.01.2020. Seega ei saanud kaebaja äriühingule trahvisummat mitu kuud pärast selle likvideerimist tasuda. Kahju tekkimine ei ole tõendatud. Pelgalt lepingu sõlmimine osapoolte vahel ei kinnita kauba tegelikku soetamist. Lepingu sõlmimise ajal Renta eksisteeris, kuid kaebajale väidetava leppetrahvi määramise ajal mitte. Seega on ebausutav, et kaebajale tegelikult trahv määrati ning et see tasuti.
18.Kaebaja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu. Tolliametnikud on täitnud tollikontrolli teostades üksnes seadusest tulenevaid ülesandeid ning kaebajale pole kahju tekkinud. Kaebaja on esitanud müügilepingu P. B. 4400 euro sularahas tasumise kohta ning leppetrahvi arve ja sularahas tasumise orderi, kuid arvestades sularahas tasumisi ning seda, et Renta oli tasumise ajaks likvideeritud, on tekkinud kahju suurus ebausaldusväärne.
19.Tolliametnik pakkus kaebajale 11.02.2020 võimalust esitada kauba ekspordi jätkamiseks uus ekspordideklaratsioon tolli poolt määratud kauba statistilise väärtusega. Kuna isik ei soovinud esitada uut ekspordideklaratsiooni ning 12.02.2020 otsustas tolliformaalsused jätta lõpule viimata, võttes kauba tagasi enda valdusesse, siis sellega põhjustas ta teadlikult olukorra, kus kaup jäi eksportimata ja kliendile tarnimata.
20.MTA on olnud pidevalt kaebajaga kirjavahetuses ning teavitanud teda menetluse olukorrast. Seejuures on otsuses selgitatud tegevuste kronoloogiat. Kaebaja ei ole täpsustanud, mis täpsemalt temas küsimusi tekitab. Vastustajale jäävad ebaselgeks kaebaja väited seoses esitatud dokumentidega või nende nõudmata jätmisega. Seejuures ei muuda kaebaja väited maksuhalduri tegevust õigusvastaseks. 3(6)
21.Kaebaja väide, et ta ei ole elektroonika detaile kokku tinutanud, ei mõjuta vaidlusaluse kahju hüvitamise otsuse põhjendusi ning jätkuvalt puudub alus kahju hüvitamiseks. Tegemist on vaid ühe faktiga, mis ei väära tolli õigust kaupa kontrollida. Olukorras, kus isik algselt väidab üht, kuid oma sõnad tagasi võtab, on põhjendatud kaubaga seotud asjaolusid täpsemalt kontrollida. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja väide vastava avalduse esitamisest kahju hüvitamise seisukohast asjasse puutuv.
KOHTU PÕHJENDUSED
22.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja taotleb varalist kahju seoses MTA tegevusega tollitoimingute läbiviimisel. Pika tarneaja tõttu loobus klient (Renta) kauba soetamisest, mille kaebaja oli eelnevalt soetanud 4400 euroga. Lisaks määras klient kaebajale leppetrahvi 1352 eurot, mis määrati kaebajale lepingu tarnetingimuste mittetäitmise eest. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise nõude eeldusteks on haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalikõiguslikus suhtes; isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; õigusvastane kahju tekkimine; põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kahju hindamisel tuleb lähtuda hüpoteesist, milline oleks olnud kaebaja faktiline olukord ilma hüvitamisnõude aluseks oleva haldusakti või toiminguta (vrd RVastS § 8 lg 1 teine lause ja võlaõigusseaduse § 127 lg 1). RVastS § 7 lg 2 sätestab, et tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Kaebaja peab kahju nõudmisel tõendama kahju aluseks olevaid asjaolusid (nt kahju, põhjuslikku seost läbivaatuse ja kahju vahel; HKMS § 59 lg 1; Riigikohtu 03.04.2020 otsus asjas nr 3-17-98, p 33).
23.Kaebaja esitas MTA-le 25.12.2019 ekspordideklaratsiooni nr 19EE1310EE73966093, millelt nähtus kaupade kirjeldus „PCB“ ja statistiline väärtus 12 880 eurot (dtl 50). Tolliseaduse (TS) § 60 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet tollialaste õigusaktide täitmise üle MTA. Tolliseadustiku artikli 48 järgi võib toll pärast kauba vabastamist tollikontrolli eesmärgil kontrollida tollideklaratsioonis esitatud teabe õigsust ja täielikkust ning mis tahes lisadokumentide olemasolu, autentsust, õigsust ja kehtivust ning kontrollida deklarandi raamatupidamise ja muid dokumente, mis on seotud asjaomase kaubaga tehtavate toimingute või selle kaubaga seotud eelnevate või edasiste äritoimingutega. Samuti võib toll asjaomast kaupa läbi vaadata ja/või võtta proove ja näidiseid, kui tal on seda võimalik veel teha. Tolliametnik teostas ekspordideklaratsioonil deklareeritud kauba ja dokumentide läbivaatuse. MTA fikseeris läbivaatuse aktis nr 19LA2314091-1 (dtl 40). Aktist nähtuvalt tekkis tolliametnikul kahtlus, et kaup ei vasta deklareeritule, kuna kauba ESET-92804/2 kohta esitatud seeria numbrite, nimetuste ja välimuste järgi leiti, et tegemist võib olla Philips DVDmängija osadega (ühe plaadi peal on kirjutatud PHILIPS ja DVDR3480, mis sarnanevad PHILIPS DVD-mängija mudeliga DVDR3480). Samuti tuvastati, et arvel viidatud kaup nimetusega ESET92804/1 sarnaneb välimuse ja seeria numbri järgi HP Compaq 620 sülearvuti emaplaadiga. Tolliametnik võrdles kaebaja ekspordideklaratsioonil deklareeritud kauba andmebaasides eelnevalt deklareeritud sama kaubakoodiga ühiku väärtusi ning ekspordideklaratsioonil esitatud väärtus osutus tunduvalt kõrgemaks.
24.Tolliseadustiku artikli 267 punkti 1 järgi kuulub Euroopa Liidu tolliterritooriumilt väljaviidav kaup tollijärelevalve alla ning toll võib seda kontrollida. Nimetatud sätet aluseks võttes peeti 25.12.2019 ekspordideklaratsiooni vormistamisel kaup kinni asjaolude väljaselgitamiseks ja kauba statistilise väärtuse määramiseks. Kaup tõkendati tollitõkendiga nr ET 0065957. 4(6)
25.Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 332 punkt 4 sätestab, et kui kaupa esitav isik teatab või väljumistolliasutus teeb kindlaks, et esineb lahknevusi ekspordiks, reekspordiks või välistöötlemiseks deklareeritud kauba ja väljumistolliasutusele esitatud kauba vahel, teavitab väljumistolliasutus sellest eksporditolliasutust ega vabasta väljaveoks deklareerimata kaupa, kuni ei ole esitatud asjakohast ekspordi- või reekspordideklaratsiooni. MTA hindas ümber ekspordideklaratsioonil deklareeritud kaupade tegeliku statistilise väärtuse, mistõttu ei olnud lubatud ekspordideklaratsioonil deklareeritud andmete alusel kaupade eksport.
26.Kaebaja ei eita, et MTA ametnik võttis 11.02.2020 kaebajaga telefoni teel ühendust ning palus esitada uue ekspordideklaratsiooni uue väärtusega. Täiendavalt selgitas MTA 14.02.2021 tolli- ja ekspordiväärtuste määramise aluseks olevad reegleid. MTA selgitas kaebajale, et DVD-mängija osad (kaal 443,5 g) klassifitseeritakse Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 2018/1602, 11. oktoober 2018, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa alusel alamrubriigi kaubakoodiga 852290 00 ning kauba ekspordiväärtus on 74,15 eurot ning sülearvuti emaplaat (kaal 274,7 g) klassifitseeritakse alamrubriigi kaubakoodiga 847330 20 ning kauba ekspordiväärtus on 197,66 eurot (dtl 42).
27.Kaebaja ei viinud 12.02.2020 ekspordiformaalsusi lõpuni ja võttis kauba tagasi. Kauba tagastamise kohta vormistas MTA kauba üleandmise-vastuvõtmise akti nr 20YA2314091-1/1 (dtl 49).
28.Kaebaja hinnangul on tõendatud, et OÜ Marnik deklareeritud kauba väärtus oli 12 800 eurot. Kaebaja väidete kohaselt ostis ta vaadeldava kauba eraisikult P. B. summas 4400 eurot. Selle tõendamiseks esitas kaebaja 20.12.2019 kaebaja ja P. B. vahel sõlmitud lepingu, mille järgi P. B. müüb kaebajale elektroonilisi komponente sularahas. Samas on lepingus selgitus, et P. B. on sularaha 4400 eurot kätte saanud (dtl 179). Vaatamata nimetatud tõendile ei ole kohtu hinnangul kauba soetamine tõendatud. Kaebaja ei esitanud kohe tolliametnikule tõendeid kauba päritolu kohta. Samuti muutis kaebaja menetluse jooksul oma väiteid seadmete päritolu kohta. Esmalt märkis kaebaja, et tema ise valmistas elektroonika seadmed (tinutas detailid kokku) teise isiku tellimusel, hiljem muutis oma seisukohta. Eelnev viitab sellele, et tegelikkuses ei ole kaebaja soetanud eraisikult P. B. ekspordideklaratsioonil deklareeritud kaupa summas 4400 eurot.
29.Kaebaja ja Renta sõlmisid 06.05.2019 tarnelepingu nr BEK-08/19 (dtl 166). Lepingu p 4.5. kohaselt ei sisalda kauba hind tollimakse, lõive ega käibemaksu, mida maksab ostja seoses kauba sisseveoga Vene Föderatsiooni territooriumile. Punkti 10.1. järgi vabaneb pool lepingust tulenevate kohustuste täitmata jäänud või nende mittenõuetekohase täitmise vastutusest, kui see oli tingitud vääramatu jõu asjaoludest (vääramatu jõud), nt loodusõnnetusest, tulekahjust, sõjategevustest, streigist, massilistest rahutustest, embargost, riigivõimuorganite toimingutest; valitsusorganite vastuvõetud seadustest, mis takistavad või teevad võimatuks käesoleva lepingu täitmist (sh kui ei anta ekspordilitsentsi või kui seda tühistatakse); samuti muudest asjaoludest, mis ei sõltu poolte tahtest (mitte tarnija süül), mida pooled ei suutnud takistada mõistlike meetmete ja vahendite abil. Kui selline teade jääb ettenähtud tähtajaks tegemata, siis pool, kes on sattunud nende vääramatu jõu asjaolude mõju alla, kaotab õiguse viidata nendele enda vabanduseks, kui asjaolud ise ei võimaldanud teadet saata (p 10.4.)
30.Nimetatud lepingu 20.12.2019 spetsifikatsiooni järgi kohustus Marnik OÜ toimetama Rentale kohale toote artikliga ESET-92804/1, väärtusega 9400 eurot ning artikliga ESET-92804/1, väärtusega 3480 eurot (dtl 177). Kaebaja esitas tõendi, et tal tuli tasuda käsitletud lepingu p 8.3. rikkumise eest ning 06.04.2020 arve nr 1205 eest viivist 1352 eurot (dtl 153). Asja juurde on lisatud ka 05.05.2020 kviitung, mille kohaselt on summa 1352 eurot tasutud sularahas Rentale (dtl 48). Kaebaja väited selle kohta, et ta väidetavalt kontrollis Rentat lepingu sõlmimise ajal, kuid ei teinud seda nn leppetrahvi tasumise ajal, on paljasõnalised. Õige on kaebaja seisukoht, et sularahas tasumine tehingute tegemisel ei ole keelatud. Samas ei toeta teised asjas kogutud tõendid sularahas tasumist. 5(6)
31.Venemaa tolliteenistuse 17.09.2020 tõendi kohaselt on Renta seisuga 24.01.2020 likvideeritud. Marnik OÜ ei ole teostanud kaupade sissevedu Rentale alates 2017. aastast (dtl 163). Seega puudus Rental õigusvõime ning tal puudus õigus nõuda lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Lisaks nähtub eelnevalt tsiteeritud lepingu punktist 10.1, et kaebaja oleks saanud teist lepingupoolt teavitada tarne tähtaegselt edastamise võimatusest, s.o teavitada lepingust tulenevate kohustuste täitmise viibimisest ning seeläbi vältida kahju tekkimist (RVastS § 7 lg 1).
32.Kohtule jäävad arusaamatuks ka kaebaja väited seoses võimatusega muuta tollideklaratsiooni vastavalt MTA tehtud ettepanekule. Renta ja kaebaja vahel sõlmitud lepingu p 4.5 järgi puudus seos kaebaja Rentale esitatava arve ning tollimaksu vahel.
33.Kaebaja toob välja, et menetlus MTA-s ületas mõistliku menetluse tähtaega ning kaebajat ei teavitatud menetluses toimuvast. Kohus kaebajaga ei nõustu. Tolliseadustiku artikli 22 lg 2 järgi kontrollivad tolliasutused viivitamata ja hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse tegemise taotluse kättesaamisest, kas tingimused selle taotluse aktsepteerimiseks on täidetud. Pädev tolliasutus teeb lõikes 1 osutatud otsuse ja teatab sellest taotlejale viivitamata ning hiljemalt 120 päeva jooksul taotluse aktsepteerimise kuupäevast, kui ei ole sätestatud teisiti. Kui tollil ei ole võimalik tähtajaks otsust teha, teatab ta taotlejale sellest enne kõnealuse tähtaja möödumist, esitades põhjused ja määrates uue tähtaja, mida ta peab otsuse tegemiseks vajalikuks. See uus tähtaeg ei tohi ületada 30 päeva, kui ei ole ette nähtud teisiti (tolliseadustiku artikkel 22 lg 3).
34.Nagu nähtub asjas esitatud tõenditest ning vastusest kaebaja kahju hüvitamise taotlusele, esitas kaebaja tollideklaratsiooni 25.12.2019. 09.01.2020 esitas Narva maantee piiripunkti tolliinspektor päringu MTA tolliosakonna tollitariifide üksusele kinni peetud kaubale kaubakoodi ja kauba statistilise väärtuse määramiseks. 21.01.2020 edastas MTA tolliosakonna tollitariifide üksus vastuse 09.01.2020 päringule. 11.02.2020 võttis tolliametnik ühendust telefoni teel kaebajaga ja palus esitada uus ekspordideklaratsioon uue väärtusega või võtta kaup tagasi enda valdusesse. 12.02.2020 sai kaebaja kaubad kätte. 14.02.2020 edastas tolliametnik kaebajale vastuskirja nr 8-3/000307, milles selgitas kaubale ekspordiväärtuse määramise reegleid. Tolliametnik palus hiljemalt 21.02.2020 esitada ekspordideklaratsiooni kohta täiendavaid dokumente. 23.03.2020 edastas kaebaja MTA-le täiendavad dokumendid. 07.04.2020 edastas tolliametnik kaebajale e-posti teel vastuse, millest nähtuvalt anti kaebajale luba eksportida kaubad ekspordideklaratsioonil deklareeritud väärtusega 12 880 eurot. 16.04.2020 andis tolliametnik taotlejale e-posti teel teada, et dokumentide läbivaatamine jätkub järelkontrolli käigus. 25.05.2020 tühistati ekspordideklaratsioon 19EE1310EE73966093, kuna Marnik OÜ ei eksportinud kaupa. Eelnevast tuleneb, et MTA ei ole viivitanud menetluse läbiviimisel. Kaebaja ei ole tõendanud oma väidet selle kohta, et viivituse tagajärjel on kaebajale kahju tekkinud. Samuti ei nähtu kohtule, et MTA oleks jätnud kaebaja informeerimata vajalikest toimingutest või kaebaja õigustest (dtl 42).
35.Kuivõrd MTA-l on TS-st tulenev õigus kontrollida deklareeritavat kaupa ning peale vastavate toimingute tegemist oli kaebajal võimalus kaupa eksportida, kuid ta loobus sellest omal soovil, ei ole kaebajale vastustaja tegevuse tulemusel kahju tekkinud. Kohus jätab seetõttu kaebuse rahuldamata.
36.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.