lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-799/56

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 16.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-799/56
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1149
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2021, Tartu

Haldusasja number

3-20-799

Haldusasi

Xi kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 5000 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja I – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Tiina Prunn Vastustaja II – Justiitsministeerium, esindaja Eneli Kivi Vastustaja III – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik

Menetlustoiming

Kaebuse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1.Jätta Xi kaebus läbi vaatamata.
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel füüsiliste isikute nimed tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest

ASJAOLUD JA MENETLUS KÄIK

1.Tartu Halduskohtu menetluses on haldusasi nr 3-20-799 (Xi kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 5000 eurot). Väidetav kahju on tekitatud kaebuse kohaselt sellega, et kaebajat hoiti Tallinna Vanglas põhjendamatult ebaõigel (vahistatu) režiimil. Kohus on määranud haldusasja vastustajateks Politsei- ja Piirivalveameti, Justiitsministeeriumi ning Tallinna Vangla.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kohus määras 11. detsembri 2020. a määrusega haldusasja läbivaatamise 14. jaanuaril 2021 toimuval kohtuistungil. Tartu Halduskohtu poolt 11. detsembril 2020 kaebajale Tallinna Vanglasse

3-20-799

saadetud kohtumäärus ja kutse 14. jaanuaril 2020 toimuvale istungile tagastati kohtule kahetsusväärselt alles 30. detsembril 2020 märkega „Adressaat ei viibi Tallinna Vanglas“. Kohtute infosüsteemi ja vangiregistri andmetest ilmnes, et kaebaja enam Tallinna Vanglas ei viibi ning ta on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud. Harju Maakohtu 16. novembri 2020. a määrus kriminaalasjas nr Y on jõustunud 2. detsembril 2020. Kaebaja ise ei ole kohut vanglast vabanemisest ega oma uutest kontaktandmetest teavitanud.

3.Kuna kohtul ei õnnestunud kohtukutset kaebajale piisava ajavaruga enne kohtuistungit, kätte toimetada, tühistas kohus 30. detsembri 2020. a määrusega algselt määratud kohtuistungi aja. Kohus püüdis 30. detsembri 2020. a kohtumäärust kaebajale kätte toimetada aadressil F, millel ta on kohustatud elama vastavalt 16. novembri 2020. a määrusele kriminaalasjas nr Y. Sideettevõttel ei õnnestunud tähitud kirjaga saadetud kohtumäärust hoolimata kahest katsest (tl 107p) kaebajale kätte toimetada.
4.Seejärel andis kohus 13. jaanuari 2021. a määrusega kaebajale tähtaja (10 päeva kohtumääruse kättesaamisest), mille jooksul tuli kaebajal teatada, kas ta jääb kohtule esitatud kaebuse juurde ning kas tal on võimalus kohtuistungi määramise korral osaleda sellel videoühenduse teel. Kohus juhtis selles määruses kaebaja tähelepanu, et kaebaja on jätnud kahel korral kohtule teatamata enda kontaktandmete muutumisest: esmalt enda liikumisest Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse (tl 82) ning seejärel, millisel aadressil on ta elama asunud pärast vanglast vabanemist. Seeläbi on kaebaja käitumine põhjustanud menetlustoimingute edasilükkumise ja määratud kohtuistungi ärajätmise. Kohus selgitas määruses ka, et arvestades kaebaja senist käitumist menetluses, on tekkinud kahtlus, kas kaebajal on jätkuvalt huvi haldusasja menetlemiseks. Samuti selgitas kohus, et kui kaebaja ei soovi haldusasja menetlemist, on võimalus esitada kohtule avaldus kaebusest loobumiseks. Kohus selgitas selles määruses ka, et menetlusosaline on kohustatud kohtule tähtaegselt ja kohtu poolt määratud vormis esitama kohtu nõutud arvamused ja tõendid (HKMS § 28 lg 4) ning kohus võib HKMS § 144 lg 1 kohaselt jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebaja ei esita kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kohtu poolt nõutud tõendit, selgitust või vastust.
5.Kohus saatis 13. jaanuari 2021. a määruse tähitud kirjaga kriminaalasja nr Y 16. novembri 2020. a kohtumääruses märgitud aadressil. Aadressi paikapidavust on kinnitanud vastuseks kohtu järelepärimisele ka kriminaalhooldusametnik (tl 112).
6.Kohtule laekus 3. veebruaril 2021 kättesaamiskinnitus, millele on märgitud, et pärast kaht ebaõnnestunud kättetoimetamiskatset on saadetis 30. jaanuaril 2021 kohtule kaebaja elukohana teada oleval aadressil üle antud Z-le. Täpsustuseks on märgitud, et saadetise vastuvõtja on adressaadi tuttav (tl 114).

KOHTU SEISUKOHT

7.HKMS § 144 lg 1 sätestab, et kohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebaja ei esita kohtu poolt nõutud tõendit, selgitust või vastust või kui kaebaja jätab kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kõrvaldamata sellise menetlusdokumendis esineva puuduse, mille täitmata jätmine takistab asja läbivaatamist. Sarnaselt näeb HKMS § 151 lg 2 p 3 ette, et kohus võib kohtu nõude täitmata jätmise korral jätta kaebuse läbi vaatamata.

3-20-799

8.Praegusel juhul on pärast kaebuse esitamist korduvalt muutunud kaebaja viibimis- ja elukoht (vt määruse p 2) ning ta ei ole täitnud kohustust teatada kohtule oma kontaktandemete muutmisest (HKMS § 28 lg 3). Kohtu hinnangul on praeguses asjas menetluslik olukord kujunenud selliseks, et menetluse jätkamine ilma kaebaja selgitusteta ei ole võimalik. Kaebaja käitumine senises menetluses on tekitanud kohtu jaoks kahtluse tema tahte osas kaebuse menetlust jätkata (vt eespool määruse p 4) ning seda ei ole võimalik kõrvaldada ilma kaebaja selgesõnalise arvamuseta. Kaebaja ei ole vastanud kohtumääruses antud tähtajal, kas ta soovib jätkuvalt kaebuse menetlust. Samuti ei ole kaebaja vastanud kohtu küsimusele, kas istungi korraldamisel on tal võimalus osaleda sellel videoühenduse teel. Kaebaja arvamus asja läbivaatamise vormi osas on eriti tähtis ka põhjusel, et menetlusosalised asuvad erinevates linnades (kaebaja Pärnus, vastustajate esindajad ja tunnistajad Tallinnas) ning kohus Tartus. Lisaks on pandeemia jätkumise olukorras oluline kohtuistungi korraldamisel maksimaalselt jälgida seal osalevate isikute ohutust ning osaliste paljususe korral võimalusel korraldada kohtuistung virtuaalseid lahendusi kasutades või tagada sobiva suurusega kohtusaal1.
9.Tartu Halduskohtu 13. jaanuari 2021. a kohtumäärus on 30. jaanuaril 2021 kätte toimetatud vastavalt HKMS § 72 lg-le 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 322 lg-le 1 tema eluruumis viibinud isikule (vt määruse p-d 3 ja 5). Kohtumäärus sisaldas kohtunõuet ning määruses antud 10-päevane tähtaeg kohtule vastamiseks hakkas kulgema määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast (HKMS § 67 lg 2 ls 1) ning lõppes seega 9. veebruaril 2021. Kaebaja ei ole kohtu antud tähtajal ega ka praeguse määruse tegemise ajaks kohtule vastanud ega ole ka taotlenud kohtule vastamise tähtaja pikendamist ega näidanud muul moel huvi menetluse jätkamise vastu.
10.Kohtu hinnangul on eelnevat arvestades HKMS § 144 lg 1 ja § 151 lg 2 p 3 kohaldamise eeldused täidetud ning ei esine HKMS §-s 145 sätestatud piiranguid kaebuse läbi vaatamata jätmisele. Kohus jätab kaebuse seetõttu läbi vaatamata. Kohus on 13. jaanuari 2021. a määruses kaebajat sellise tagajärje suhtes ka hoiatanud (HKMS § 145 p 3).
11.Tulenevalt HKMS § 108 lg-st 4 kannab kaebaja kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata jätmise korral oma menetluskulud ise. HKMS § 104 lg 5 p-st 3 tulenevalt ei tagastata riigilõivu, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 3 alusel. Senisest menetlusest ilmneb, et kaebaja on tasunud riigilõivu 75 eurot. Kaebajal ei ole olnud esindajat ning ei selgu ka muude menetluskulude olemasolu. Eelnevat arvestades jääb kaebaja menetluskulu (tasutud riigilõiv) tema enda kanda. Kuna vastustajateks on haldusorganid, kelle põhitegevusse kuulub käesoleva kohtuvaidluse esemega seonduv tegevus, ei ole nende võimalike menetluskulude väljamõistmine kaebajalt kehtiva kohtupraktika2 kohaselt tõenäoline ning kohus ei pea otstarbekaks anda vastustajatele täiendavat tähtaega menetluskulu taotluste ja dokumentide esitamiseks.

https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/khn-kohtupidamine-peab-jatkuma-ent-riskide-vahendamiseks-vajalisaabinousid

Nt Riigikohtu 20. veebruari 2020. a otsus asjas nr 3-16-2267( p 21), 28. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-73-16 (p 48 ja seal viidatud praktika).

3-20-799

12.Kohus selgitab veel, et HKMS § 155 lg-st 6 ja § 43 lg-st 2 tulenevalt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse, kuid seejuures tuleb arvestada HKMS §-s 46 sätestatud tähtaegu ning vajadusel taotleda kaebetähtaja ennistamist (HKMS § 38 lg 5). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium