Xi kaebuse Tartu Vangla 21. septembri 2020. a vaideotsuse nr 111/454-2 tühistamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks laenutama raamatukogust maleõpik
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot Eesti Vabariigi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 17. märts 2021. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
X esitas 08.07.2020. a Tartu Vangla direktorile taotluse (tl 10) raamatukogust maleõpiku või maleraamatu laenutamiseks.
2.Tartu Vangla vastas taotlusele 16.07.2020. a vastusega nr 7-1/2512-2 (tl 11), et raamatukogu laenutab isikuliselt iseseisvaks õppimiseks vaid õppekirjandust. Maleõpik ei kuulu õppekirjanduse all, mille tõtu ei laenutata kaebajale soovitud raamatut.
3.X esitas 18.08.2020. a vaide, reg nr 1-11/454-1 (tl 8) Tartu Vangla 16.07.2020. a vastusele, taotledes soovitud raamatu laenutamist. X leiab, et haldusasja nr 3-20-763 raames on Tartu Vangla teatanud kohtule, et iseõppijatele võimaldatakse laenutada raamatukogust teavikuid. X soovib ennast male alal täiendada ja arvab, et male õppimine on samuti õppimine ja maleõpik on samuti õpik. Vangla fondis on mitmeid maleraamatuid ja õpikuid, nagu „Malelise mõtlemise saladused“, „Male“ sarjast „Tunne mängu“.
4.Tartu Vangla jättis 21.09.2020. a vaideotsusega nr 1-11/454-2 (tl 9) Xi vaide rahuldamata. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt ei kuulu raamatukogu vastusest lähtudes maleõpikud õppekirjanduse alla. Õppekirjanduse alla kuuluvad õpikud, mida kasutavad koolis käivad kinnipeetavad, et saada iseseisva õppe käigus juurde lisateadmisi õppeainest. Male puhul on tegemist vabaaja veetmise viisi ja spordiga, mis ei kuulu ühegi Tartu Vanglas tegutseva õppeasutuse õppe hulka. X saab soovitud raamatuid kasutada, kui need satuvad tema eluosakonda vähemalt kord poolaastas avatud osakondade vahel toimuva rotatsiooni käigus.
5.X (kaebaja) esitas 21.10.2020. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1) Tartu Vangla vaideotsuse nr 1-11/454-2 tühistamise ja vangla kohustamise nõuetes, et vangla käituks raamatute laenutamisel vangla enda poolt kohtuasjas nr 3-20-763 kohtule esitatud halduspraktika muutuse kohaselt.
6.Tartu Halduskohus võttis 16.11.2020. a määrusega (tl 26-27) kaebuse halduskohtu menetlusse ja saatis kaebajale vastustaja vastused kohtunõuetele.
7.Kaebaja esitas 27.11.2020. a kaebuse faktiliste asjaolude täienduse. Kaebaja hinnangul on vangla asunud hämama ja kohut eksitama. Kohtuasja 3-20-763 kaebajale väljastati raamatukogu põhifondis, mitte sektoritesse jagatud raamatute nimekirjas olevaid maleraamatuid: „Male“ sarjast „Tunne mängu“, 2002; G. Gasparov, „Male kui elu mudel“, Tänapäev, Tallinn 2009; P. Keres, „Valitud partiid 1931-1958“, Tallinn, 1961; A. Kotov, „Malelise mõtlemise saladused“, Eesti Raamat, Tallinn 1979; Al Lawrence, „Male ja sõjakunst: üldine tarkus mis aitab paremaks mängijaks saada“, Varrak, Tallinn 2017 ja veel mitmeid malealaseid raamatuid. Kaebaja vajab raamatuid enesearenduseks. Kaebaja on vangla korraldatud maleturniiridel saavutanud mitmeid auhinnalisi kohti ja soovib kasutada vaba aega juba lapsepõlvest arendatud mänguoskuse parandamiseks.
8.Tartu Vangla esitas 15.12.2020. a vastuse kaebusele ja vaidleb kaebusele vastu, taotledes kaebuse rahuldamata jätmist.
9.Tartu Vangla on seisukohal, et kaebajale soovitud raamatute laenutamata jätmine ei olnud õigusvastane ega kaebaja õigusi rikkuv. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei sätesta kinnipeetavatele raamatukoguteenuse võimaldamise ega raamatute laenutamisega seonduvat. Samuti ei reguleeri kehtiv õigus, millisel määral ja millise sisuga lugemisvara tuleb kinnipeetavatele võimaldada. Seega ei tulene kinnipeetavale kehtivast õigusest subjektiivset õigust nõuda raamatute laenutamise võimaldamist ega vanglale imperatiivse iseloomuga kohustust tagada raamatute laenutamise võimalust. Võimalus vanglas lugeda erinevaid raamatuid ja seeläbi tegeleda ka enese arendamisega, on käsitletav vaba aja veetmise võimalusena. Kuivõrd vangistusseadusest ega vangla sisekorraeeskirjast1 ei tulene vanglale kohustust tagada raamatute laenutamise võimalust ega sellega seonduvat regulatsiooni, siis sellisel viisil vabaaja sisustamisega seonduv on vangla enda reguleerida ja korraldada vastavalt olemasolevatele võimalustele. Kui enne 01.01.2020. a oli kinnipeetavatel võimalik saada lugemiseks raamatuid raamatukogust laenutamise teel, siis alates 01.01.2020. a muudeti lugemisvara kättesaadavaks tegemise viisi. 2020. a kevadel hindas vangla olukorda ja jõudis järeldusele, et õppekirjandust on võimalik laenutada ka nendel kinnipeetavatel, kes ei õpi koolis, kuid õpivad iseseisvalt. Seega muutis vangla oma halduspraktikat ja võimaldas õppekirjandust laenutada ka iseseivalt õppijatele. Vangla kodukorda viidi nimetatud muudatus sisse vangla direktori 27.08.2020. a käskkirjaga nr 1-1/104 ning TVK punkti 18.3.4 annabki iseseisvalt õppijale võimaluse laenutada vangla raamatukogust õpikuid ja teatmeteoseid.
Tartu Vangla selgitas 05.11.2020. a vastuses kohtunõudele, et vangla mõistes on iseõppija isik, kes ei osale hariduse ega riigikeele omandamises, kuid soovib iseseisvalt ja ilma juhendamiseta õppida ja seda ka teeb. Kuna iseseisvat õppimist on keeruline kontrollida, siis ajendatuna soovist saada vangla raamatukogu meelepärasemaid raamatuid, oleks kinnipeetavatel võimalik ükskõik, mis valdkonnaga seonduvale iseseisvale õppimisele viidates soovida raamatute laenutamist. Tartu Vangla ei eita, et haldusasjas 3-20-763 oli kinnipeetav pöördunud halduskohtu poole kohustamaks vanglat väljastama tema soovitud raamatuid. Vangla ei eita ka seda, et nimetatud haldusasja raames andis vangla halduskohtule teada halduspraktika muutumisest ning õppekirjanduselaenutamise võimaldamiseks ka iseseisvalt õppijatele. Tartu Vangla selgitas 05.11.2020. a vastuses kohtunõudele, et raamatukogufondis ei ole konkreetseid maleõpikuid, kuid on malega seotud raamatuid, näiteks „Maleaabits“ vms. Kaebaja täiendavatest seisukohtadest saab vangla aru, et kaebaja peab vangla 05.11.2020. a vastuses toodud väiteid eksitavateks. Sellist raamatut, mis kannaks nime „Male õpik“, vanglal tõesti ei ole. Vanglal on olemas 4 eksemplari“ Maleaabitsat“ ja P. Kerese „Malekooli“ 2. ja 3. osa (kumbagi üks eksemplar), mida tinglikult võiks pidada õpikuks, kuid kõik nimetatud eksemplarid on väljastatud eluosakondade raamaturiiulitele. Üks nimetatud raamatutest on lisatud suletud eluosakondadele mõeldud fondi, kust saavad laenutada ainult suletud eluosakondades paiknevad kinnipeetavad. Kohtu seisukoht
10.Käesolevas kohtuasjas on poolte vahel vaidlus kaebaja taotluse rahuldamata jätmise ja kaebaja vaide rahuldamata jätmiseks tehtud vaideotsuse õiguspärasusest. Kaebaja taotleb vastustaja kohustamist toimingu tegemiseks (maleõpiku laenutamiseks) ja kohustuslikus kohtueelses vaidemenetluses tehtud otsuse tühistamist.
11.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.
12.Kaebaja 08.07.2020. a Tartu Vangla direktorile esitatud taotluse (tl 10) kohaselt soovis kaebaja vangla raamatukogust maleõpiku või maleraamatu laenutamist.
13.Tartu Vangla sotsiaalteenuste korraldaja 16.07.2020. a vastuse (tl 11) kohaselt lennutab raamatukogu isikuliselt iseseisvaks õppimiseks vaid õppekirjandust. Kuna maleõpik ei kuulu õppekirjanduse alla, ei laenutata kaebajale raamatukogust soovitud raamatut.
14.Sotsiaalteenuste korraldaja ei ole põhjendanud, millisel alusel kaebaja taotlus rahuldamata jäeti.
15.Tartu Vangla 21.09.2020. a vaideotsuse (tl 9) kohaselt ei kuulu raamatukogu vastusest lähtudes maleõpikud õppekirjanduse alla. Vaideotsuse kaalutluste kohaselt kuuluvad õppekirjanduse alla õpikud, mida kasutavad koolis käivad kinnipeetavad, et saada iseseisva õppe käigus juurde lisateadmisi õppeainest. Male puhul on tegemist vabaaja veetmise viisi ja spordiga, mis ei kuulu ühegi Tartu Vanglas tegutseva õppeasutuse õppe hulka. Kaebaja saab soovitud raamatuid kasutada, kui need satuvad tema eluosakonda vähemalt kord poolaastas avatud osakondade vahel toimuva rotatsiooni käigus. Vaideotsust on põhjendatud Tartu Vangla kodukorra (kodukord) punktiga 18.3.2.
16.Vastustaja esitatud kodukorra alates 01.01.2020. a kehtinud redaktsiooni p 18.3.1. kohaselt on kinnipeetavatel võimalik nii avatud kui suletud osakondades lugeda vangla poolt pakutavaid teavikuid. Samuti on kinnipeetavatel võimalus laenutada teavikuid seoses õppe- ja usulise tegevusega vanglas (tl 37p). Kodukorra p 18.3.2. kohaselt, millele on tuginetud vaideotsuses
(tl 9), on avatud osakondades lugemiseks mõeldud teavikud osakonna ühiskasutatavas ruumis riiulitel /..../ (tl 37p).
17.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 kohaselt on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Kuna vanglas raamatute laenutamisega seonduv on reguleeritud kodukorras, siis ei ole vangla 16.07.2020. a toimingu tegemisest (tl 11) keeldunud kaebajaga tsiviilõigussuhtes olles, vaid avalik-õiguslikus suhtes. HMS 107 lg 1 kohaselt peab toiming olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt peab haldusorgan toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määramisel järgima mh kaalutlusõiguse piire.
18.Halduskohus on seisukohal, et Tartu Vangla sotsiaalteenuste korraldaja on 16.07.2020. a toimingust keeldunud (tl 11) ebaõigesti, sest raamatukogunduses loetakse maleõpikud õppekirjanduseks ja seega ei saanud vangla maleõpikute isikuliselt iseseisvaks õppimiseks raamatukogust laenutamisest 16.07.2020. a vastuses toodud kaalutlustel keelduda. Tartu Vangla 05.11.2020. a vastuse (tl 15) kohaselt ei ole raamatukogufondis konkreetseid maleõpikuid, kuid on malega seotud raamatuid, näiteks „Maleaabits“ vms. Samuti kordab vangla vastuses oma seisukohta, et kaebaja soovitud raamatud ei kulu vangla hinnangul õpikute ega teatmeteoste hulka. Sama on vastustaja korranud, kaebusele esitatud vastuse p-s 17 (tl 36p), mille kohaselt sellist raamatut, mis kannaks nime „Male õpik“, vanglal tõesti ei ole. Vanglal on olemas 4 eksemplari „Maleaabitsat“ ja P. Kerese „Malekooli 2. ja 3. osa“ (kumbagi üks eksemplar), mida tinglikult võiks pidada õpikuks, kuid kõik nimetatud eksemplarid on väljastatud eluosakondade raamaturiiulitele. Üks nimetatud raamatutest on lisatud, suletud eluosakondadele mõeldud fondi, kust saavad laenutada ainult suletud eluosakondades paiknevad kinnipeetavad.
19.Nagu eelnevalt osundatud ei nõustu kohus vangla sotsiaalteenuse korraldaja 16.07.2020. a kaebajale antud vastuse (tl 11) kaalutustega. Raamatukogusõnastiku järgi on õppekirjandus raamatud jm väljaanded, mis on koostatud õppimiseks ja õpetamiseks: õpikud, õppekavad, metoodikavahendid jne {https://termin.nlib.ee/view/2785, 12.02.2021}. Sama sõnastiku kohaselt määrab teaviku tüüp teavikute jaotusüksuse neis sisalduva info otstarbemäärangu alusel, nt ilukirjandus, õppeteavik, teadusteavik {https://termin.nlib.ee/otsi?sona=teavik&keel=eesti , 12.02.2021}. Kohus loeb üldteada olevaks asjaoluks, et Eesti raamatukogudes kasutatakse ühtset raamatukogude kataloogi Ester. Raamatukogude kataloogis Ester on P. Kerese ja I. Nei „Maleaabits“ {https://www.ester.ee/search~S1*est?/Xmaleaabits&searchscope=1&SORT=DZ/Xmaleaabits &searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=maleaabits/1%2C5%2C5%2CB/fram eset&FF=Xmaleaabits&searchscope=1&SORT=DZ&2%2C2%2C, 11.02.2021} täiskirje kohaselt paigutatud märksõnade male ja õpik {https://www.ester.ee/record=b2403085*est, 11.02.2021} alla. Sama süstematiseerimist on kasutatud vastustaja viidatud P. Kerese „Malekool II osa ja „Malekool 3. osa“ puhul {https://www.ester.ee/search~S1*est?/Xmalekool+&searchscope=1&SORT=DZ/Xmalekool+ &searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=malekool+/1%2C9%2C9%2CB/fram eset&FF=Xmalekool+&searchscope=1&SORT=DZ&2%2C2%2C, 11.02.2021}.
E-kataloogi ESTER põhimäärus on kinnitatud 17.02.2016. a Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi üldkoosolekul. Põhimääruse p 3 kohaselt on E-kataloogi haldamise eesmärk liikmesraamatukogude bibliograafilise, norm- ja leidumusandmestiku koondamine ühtsesse korrastatud andme- kogusse ja sellele avaliku juurdepääsu võimaldamine. E-kataloog ESTER on ka Eesti rahvusbibliograafia andmebaasi
(ERB)
koostamise aluseks {https://www.elnet.ee/elnet-konsortsium/dokumendid/e-kataloogi-ester-pohimaarus/, 11.02.2021}. Ka Eesti Rahvusraamatukogu eesti rahvusbibliograafia andmebaasist P. Kerese ja I. Nei „Maleaabitsat“ otsides suunatakse laenutada soovija E-kataloogi Ester {https://erb.nlib.ee/?piirang=&otsi=maleaabits&alates=&kuni=&order=c, 11.02.2021}. MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium liikmeteks on Eesti Rahvusraamatukogu kõrval kõik arvestatavad ja suuremad Eesti ülikoolid, mille tõttu on halduskohus seisukohal, et kaebaja on õigesti maleõpikuid käsitlenud õpikuna raamatukogunduse tavaõiguse mõttes. Seega on vangla kaebaja taotlust rahuldamata jättes lähtunud asjakohatust kaalutlusest.
20.Eeltoodud vangla sotsiaalteenuse korraldaja ebaõige kaalutluse tuvastamine (HMS § 107 lg-d 1 ja 2, HKMS § 158 lg 3) kaebaja taotlust rahuldamata jättes, ei tähenda aga automaatselt kaebuse rahuldamist.
21.HKMS § 158 lg 2 kohaselt, kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Käesoleval juhul seadus teisiti ei sätesta. Seega peab seaduse kohaselt kohus kohustamiskaebuse lahendamisel asjaolud tegema kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peab kohus hindama, kas toimingu sooritamine on haldusorganile kohustuslik ja lubatud kohtuotsuse tegemise, mitte aga taotletud toimingu tegemisest keeldumise ajal või kaebuse esitamise ajal (vt nt RKHKo 3-3-1-1-12, p 20, ja seal viidatud varasem praktika). Tühistamiskaebuse lahendamisel peab kohus hindama haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga, mis tuleneb ka HMS §-st 54.
22.Vastustaja on pärast käesolevas asjas 16.12.2020. a kirjaliku menetlusvormi määramist muutnud kodukorda. Nimelt kehtib kodukord Tartu Vangla direktori 12.01.2021. a käskkirjaga nr 1-1/4 kinnitatud redaktsioonis. Kodukorra punkt 18.3. kehtib käesoleval ajal järgmises redaktsioonis:
18.3.Raamatukogu kasutamine [muud 12.12.2019 käskkirjaga nr 1-1/191, jõust 01.01.2020]
18.3.1.Kinnipeetavatel on võimalik nii avatud kui suletud osakondades lugeda vangla poolt pakutavaid teavikuid. Samuti on kinnipeetavatel võimalus laenutada teavikuid seoses õppe- ja usulise tegevusega vanglas.
18.3.2.Avatud osakondades lugemiseks mõeldud teavikud on osakonna ühiskasutatavas ruumis riiulitel. Avatud osakonnast teise osakonda ümberpaigutamisel või vanglast lahkumisel, peab kinnipeetav kõik lugemiseks võetud teavikud raamaturiiulitele tagasi panema. Avatud osakondades lugemiseks mõeldud teavikuid roteeritakse vähemalt kord poolaastas, millest teavitatakse kinnipeetavaid vähemalt 1 kuu ette. Roteerimise hetkeks tuleb kinnipeetavatel riiulitelt võetud teavikud sinna tagasi panna. (muudetud 12.01.2021 käskkirjaga nr 1-1/4, jõustus 12.01.2021)
18.3.3.V üksuse suletud osakondades lugemiseks mõeldud teavikud on osakonna ühiskasutatavas ruumis riiulitel. Kinnipeetavatele võimaldatakse riiulitelt teavikuid võtta ja tagastada kord kuus. Korraga võib kinnipeetav võtta kuni 10 teavikut. Suletud osakondades lugemiseks mõeldud teavikuid roteeritakse vähemalt kaks korda aastas, millest teavitatakse kinnipeetavaid vähemalt 1 kuu ette. Suletud osakonnast ümberpaigutamisel , va teise V üksuse suletud osakonda paigutamisel, peab kinnipeetav kõik laenutatud teavikud tagastama ümberpaigutamist teostavale vanglaametnikule. Õppetegevusega seoses laenutatud teavikud võib kaasa võtta avatud osakonda paigutamise korral. III üksuse suletud osakondades korraldab teavikute laenutamist huvijuht-raamatukoguhoidja. Suletud osakondades võimaldatakse teavikuid laenutada vähemalt üks kord kahe kuu jooksul. Korraga võib kinnipeetav laenutada kuni 10 teavikut. III üksuse suletud osakonnast ümberpaigutamisel või vanglast lahkumisel peab kinnipeetav kõik laenutatud teavikud. Õppetegevusega seoses laenutatud teavikud võib kaasa võtta avatud osakonda paigutamise korral. (muudetud 12.01.2021 käskkirjaga nr 1-1/4, jõustus 12.01.2021)
18.3.4.Õppekirjandust laenutatakse eelisjärjekorras vanglas õppetegevusega hõivatud kinnipeetavatele. Teavikuid laenutatakse vastavalt vajadusele aga mitte kauemaks, kui kursuse või õppeaasta lõppemiseni. Õpikuid ja teatmeteoseid, mida on raamatukogus rohkem või millele ei ole suurt nõudlust, laenutatakse ka iseseisvalt õppijatele. Teavikuid laenutatakse inspektorkontaktisiku kooskõlastusega. Õppekirjandus laenutatakse iseseisvaks õppimiseks mitte kauemaks kui kolm kuud alates laenutamise päevast. Riigikeele õppega seotud teavikute laenutamist korraldab riigikeele õppe korraldaja, ülejäänud õppetegevusega seotud teavikute laenutamist korraldab hariduskorraldaja. Õppetegevusega seoses võib kinnipeetav laenutada kokku kuni 5 (viis) teavikut. Iseseisvalt õppija tähenduses mõistetakse Tartu Vanglas isikut, kes ilma juhendamiseta, ilma osalemata põhi-, kesk- või kutsehariduse omandamises, ilma riigikeele õppes osalemata soovib õppida ja seda ka teeb ning täiendab enda teadmisi iseseisvalt teaduspõhises valdkonnas. Õppekirjanduse alla kuuluvad entsüklopeediad, sõnaraamatud, atlased ning põhi-, kesk- või kutsehariduse omandamises kasutatavad õpikud. (täiend 12.01.2021 kk nr 1-1/4, jõustus 12.01.2021) [muud TV dir 27.08.2020 kk nr 1-1/104]
23.Seega teeb kodukord raamatukogu kasutamise osas vahet raamatute lugemisel (lugemisõigusel) ja laenutamisel ning sätestab kinnipeetavatele õiguse laenutada teavikuid seoses õppe- ja usulise tegevusega vanglas (p 18.3.1). Õpikuid ja teatmeteoseid, mida on raamatukogus rohkem või millele ei ole suurt nõudlust, laenutatakse ka iseseisvalt õppijatele (inspektorkontaktisiku kooskõlastusega). Iseseisvalt õppija tähenduses mõistetakse Tartu Vanglas isikut, kes ilma juhendamiseta, ilma osalemata põhi-, kesk- või kutsehariduse omandamises, ilma riigikeele õppes osalemata soovib õppida ja seda ka teeb ning täiendab enda teadmisi iseseisvalt teaduspõhises valdkonnas. Õppekirjanduse alla kuuluvad entsüklopeediad, sõnaraamatud, atlased ning põhi-, kesk- või kutsehariduse omandamises kasutatavad õpikud (p 18.3.4.). Kehtiv kodukord on niisiis andnud ammendava loetelu tarvikutest, mida kinnipeetav saab vanglas raamatukogust laenutada ja on nende hulgast välistanud kõik õpikud peale põhi-, keskvõi kutsehariduse omandamises kasutatavate õpikute.
24.Vaideotsuses on vastustaja teinud viite kodukorra p-le 18.3.2. kuid on kaalutlustes käsitlenud ka kodukorra p-s 18.3.4. reguleeritud asjaolusid vaideotsuse ajal kehtinud redaktsioonis tegemata, viidet viimati nimetatud punktile. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1 sätestab, et haldusakti võib jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist (nt RKHKo 3-17-1927).
Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, millistest kaalutlustest kaebaja vaiet rahuldamata jättes lähtuti. Seetõttu ei riku vaideotsus kohtu hinnangul kaebaja õigusi vaide esemest (toimingu tegemisest keeldumine, selle tegemiseks kohustamine) sõltumatult.
25.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab halduskohus kaebuse rahuldamata.
26.Kohus selgitab kaebajale käesoleva vaidluse väliselt seoses kaebuse rahuldamata jätmise tinginud kodukorra muutmiseks antud vangla direktori käskkirjaga, et Tartu Vangla kodukorra puhul on tegemist üldkorraldusega (HMS § 51 lg 2), kuna ta on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele (nt RKHKm 3-19557, p 8). Võimalikus olukorraks, kui kodukorra uus redaktsioon riivab kaebaja arvates tema õigusi õpikute laenutamisel, siis kohtupraktika kohaselt, üldkorralduse vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine sõltub sellest, millal avaldub selle mõju akti adressaadi õigustele. Juhul, kui üldkorralduse säte mõjutab isiku õigusi vahetult, tuleb kaebus halduskohtule esitada 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest. Kui tegemist on määratlemata arvu juhtumeid käsitleva sättega, mis akti adressaadi õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab isik esitada kaebuse üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist (vt RKHKm 3-3-1-95-07, p 14). Kohtu hinnangul on kehtiv kodukord ka pärast viimast täiendamist vastuoluline. Kui vangla loeks iseseisvaks õppijaks üksnes iseseisvalt põhikooli või gümnaasiumi õpet omandavat kinnipeetavat, siis toetaks käsitlust PGS §-s 20 sätestatud regulatsioon ja PGS § 20 lg 3 alusel kehtestatud määrus õppekirjandusele esitatavtest nõuetest {https://www.riigiteataja.ee/akt/129032016001?dbNotReadOnly=true, 12.02.2021}. Vangla käsitleb iseseisva õppijana: „/.../ Tartu Vanglas isikut, kes ilma juhendamiseta, ilma osalemata põhi-, kesk- või kutsehariduse omandamises, ilma riigikeele õppes osalemata soovib õppida ja seda ka teeb ning täiendab enda teadmisi iseseisvalt teaduspõhises valdkonnas.“ Tegemist on seega laiema käsitlusega võrreldes põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega. Kohtu hinnangul on täheldatav vastuolu ka kehtiva kodukorra ja kodukorra seletuskirja vahel (18.3. Raamatukoguteenus tagab kinnipeetava arenguks vajaliku informatsiooni kättesaadavuse ja soodustab isiksuse üldise arengutaseme tõusu) {https://www.vangla.ee/sites/www.vangla.ee/files/elfinder/dokumendid/tartu_vangla_koduko rra_seletuskiri_5.pdf, 12.02.2021}. Kuidas õpikute laenutamise piiramine kehtivas kodukorras seletuskirja kohast raamatukoguteenuse eesmärki täidab, jääb mõneti arusaamatuks.
27.Kuna kaebus jääb rahuldamata peaks kaebaja kandma menetluskulud (HKMS § 108 lg 1), kuna vastustaja pole aga vastavat taotlust esitanud (HKMS § 109 lg 1), puudub kohtul alus menetluskulude jagamiseks. Välja arvatud kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv, mis jääb riigi kanda, kuna kaebajal puudusid vahendid selle tasumiseks ja kohus kaebaja vastavast kohustusest vabastas (HKMS § 118 lg 3).
28.Kohtuotsuse avaldamisel tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.