Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.02.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-753
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla tegevusega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 940 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik
Asja läbivaatamise aeg
24.11.2020
Jätta X kaebus rahuldamata.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.03.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
6.2 Kaebaja soovi alusetult rikastuda näitlikustavad Tallinna Vangla turvakaamerate videod 17.02.2020 sündmustest ajavahemikul 10:40-11:10 kaebaja eluosakonnas. Vastustaja soovib esmalt tähelepanu juhtida ajavahemikule 10:41:00-10:42:41 kambri nr 12 ja 13 ees toimuvale, kust nähtub üheselt X poolt kambrist eseme andmine teisele kinnipeetavale. Ese omakorda antakse mitme teise kinnipeetava vahendusel edasi eluosakonna 1. korrusele ja sealt teise kinnipeetava kambrisse. Kogu protsessi juhib X, kes järjepidevalt käeviibetega juhendab, kuhu ese tuleb anda/viia. Nisamuti soovib vastustaja juhtida kohtu tähelepanu ajavahemikule 10:42:12 – 10:42:47, kus leiab aset järgmine X poolne eseme üle andmine kambrist nr 12 kõrval paiknevasse kambrisse nr
ja kondoomipakk, mis on ka vastaval lisal tähistatud. Röntgenseadme ülesvõttelt nähtub, et Xga avavanglasse liikumisel kaasas olnud teises kotis olid akupank „Maxell“ ja kalendermärkmik. Röntgenpiltide osas nähtuvaga on vanglaametnik andnud ka täiendava selgituse. Kui aga vaadata röntgenseadmelt tuvastatu valguses videot, on video ajahetkel 6:44 näha, kuidas X hoiab kondoomi käes. Ajavahemikul 5:59-6:05 on näha, kuidas X kontrollib, et ametnik ei vaataks tema tegevust, mis järel oluliselt kiiremate liigutustega võrreldes tavapärasega paigutab esemeid kotti, mille tühi olemist ta varasemalt, videol 04:50 paiku ametnikule näitab. Analoogselt varjatult valvuri eest paigutab X esemeid kotti ka ajavahemikul 6:49-6:51. Eriti kiire varjatud asjade ümber paigutamine X poolt saab alguse kella 27:54 kuni 28:12, kui valvur astub ajutiselt asjade läbiotsimise ruumist välja. 6.5 Kuigi Tallinna Vanglal ei ole võimalik otseselt tõendada, et kaebaja poolt nimetatud esemed ei ole Tallinna Vangla süül ära kadunud, on piisav asjaolu, et 17.02.2020 on kaebaja saanud ise kontrollida oma esemeid ja andnud kinnisest vanglast avavanglasse paigutamisel kinnituse, mille kohaselt on kaebaja kõik talle kuuluvad esemed kätte saanud ja administratsioonile pretensioone pole. Tallinna Ringkonnakohus on lahendis 3-18-2183 p 16 toonud välja, et teatud juhtudel on haldusorganil kohustus tegutseda ka olukorras, kus kõiki asjaolusid ei olegi võimalik täie kindlusega tuvastada, näiteks keskkonnamõju hindamine, avalikku korda ähvardava ohu ennetamine või haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise tuvastamine. Sellisel juhul tuleb asjaolusid hinnata kaudsetest tõenditest, asjaolude kogumist ning elulise usutavuse kriteeriumist lähtudes. Arvestades asjaolu, kuidas 17.02.2020 enne kinnisest vanglast avavanglasse üleviimist on kaebaja ise jaganud oma kambrist asju teistele kinnipeetavatele, üleviimisel kinnisest vanglast avavanglasse on kaebaja kinnitanud kõikide esemete kättesaamist, vastavad esemed viib kaebaja ise kinnisest vanglast avavanglasse ning kuidas röntgenpiltide pealt kui ka turvakaamerate salvestistelt on tuvastatavad mitmed suuremad esemed, mille kadumist kaebaja Tallinna Vangla tegevuse tulemusena väidab, on eluliselt usutav, et kaebaja ei ole ka ülejäänud kahju hüvitamise taotluses nimetatud esemed ära kadunud Tallinna Vangla süül, vaid kaebaja on need ise mingil viisil oma valdusest ära andnud pärast nende kätte saamist. Sellisel juhul ei ole aga tegemist vangla tegevuse tulemusena asjade kadumisega, vaid kaebaja enda poolt asjade tahtlikku ära jagamisega/müümisega/kaotamisega ja kahju hüvitamise nõue on alusetu. 6.6 Kaebaja valetamist tõendavad muu hulgas ka kaebaja enda tõendid, kuivõrd kaebusele lisatud ettekande kohaselt on X asjade kadumise esmasel väitmisel välja toonud, et kadunud on üks läbipaistev väiksemaid asju sisaldav kilekott. Arvestades läbipaistva kilekoti suurust, millega X liigub kinnisest vanglast avavanglasse (vt vastuse lisa 10), on tulenevalt X sõnastusest olnud väidetavalt kadunud teine analoogse suurusega, s.t. sisuliselt mini-grip läbipaistev kilekott. Seega sisuliselt väitis X enne ajutisse nimekirja kantud esemete nimekirjaga tutvumist väikese läbipaistva koti kadumist, pärast nimekirjaga tutvumist aga kõigi ajutisse nimekirja kantud esemete kadumist. Seal hulgas väidab X pärast nimekirjaga tutvumist kõigi nende esemete kadumist, mis: 1) olid enne registris isikuga koos kambris ja mille valdus oli alati X enda käes, s.t. nende kadumine sai leida aset vaid X enda tegevuse tulemusena; 2) selliste esemete kadumist, mis on tuvastatavad koos Xga kinnisest vanglast avavanglasse liikumisel röntgenseadme piltide abil ja 3) sellisel hulgal asjade kadumist, et nende kõigi paiknemine väikeses läbipaistvas kotis, mida X algselt väitis väidetavalt
kadunud esemete osas enne avavanglas ajutises nimekirjas olevate esemete nimekirjaga tutvumist, ei ole eluliselt võimalik. Kõik asjad, mis Xl olemas olid, kandis X ise kinnisest vanglast avavanglasse. Seega on üheselt selge, et ajutises nimekirjas olevate esemete osas kogumina kahju hüvitamise nõude esitamises nägi X võimalust vangla arvel alusetult rikastuda, mida X üritab käesoleval hetkel läbi kohtu realiseerida. 6.7 Kui kohtu hinnangul on siiski mõni X ese läinud kaduma just nimelt Tallinna Vangla süül, palub Tallinna Vangla võtta arvesse ka esemete loomulikku kulumist aja jooksul ning nende tegelikku turuväärtust, mitte kaebaja poolt nimetatud umbmääraseid ning endale kasulikke väärtuseid. Näiteks on X hügieenitarvete kott olnud vanglale teadaolevalt vanglas kasutusel alates 03.03.2017 ja uue hügieenitarvete koti väärtus on kaebusele vastamise hetkel 9,39 eurot, alates 03.03.2017 on Tallinna Vangla laos ka puhastusrull, mille turuväärtus on uuena 1,75 eurot, kondoomipakk on niisamuti olnud vanglale teadaolevalt laos alates 03.03.2017 ehk kondoomid on suure tõenäosusega olnud 17.02.2020 seisuga aegunud, samuti on ühe kondoomi tegelik väärtus 51 senti ning tuvastatud on röntgenpildi alusel X puhul kahe kondoomi olemasolu kotis; isegi uute ja tervete (X käekell oli kasutatud ja katkine, mis on fikseeritud vangiregistris) „Police“ käekellade väärtus ei ületa käesoleva hetke turuhinna alusel 200 eurot ning näiteks kasutud „Maxell“ akupanka on käesoleva turuhinna alusel võimalik osta 7,51 euro eest, samas „Samsungi“ laadija osas on vangiregistris fikseeritud, et laadija juhe oli katki, mistõttu oli laadija eesmärgipärase kasutamise vaates kasutuskõlbmatu. Seega juhul, kui kohus rahuldab kaebuse, palub Tallinna Vangla kohtul lähtuda esemete tegelikest turuväärtustest ning vajadusel küsida konkreetse eseme osas Tallinna Vanglalt täiendavat infot, kui see on väärtuse määramiseks vajalik.
tema väitel kaduma läinud ese – taskupeegel (vt vastustaja poolt 01.07.2020 kohtule esitatud välisel andmekandjal olev videofail „Lisa 7 video, 17.02.2020“ – ajavahemik 01:32-01:35). 7.3 Kohus ei pidanud kaebaja poolt taotletud isikute tunnistajana ülekuulamist vajalikuks (dtl 187), kuna kaebaja soovis nende ütlustega ümber lükata turvakaamera salvestistele rajaneva vastustaja väite, et kaebaja jagas 17.02.2020 kinnises vanglas enne üleviimist avavanglasse oma asju teistele kinnipeetavatele. Nimelt pole vastustaja otseselt väitnud, et kaebaja jagas kaaskinnipeetavatele laiali just väidetavalt kaduma läinud esemeid. Ka kõnealustelt salvestitelt ei nähtu kohtule arusaadavalt kes ja mida konkreetselt jagas (vt vastustaja poolt 01.07.2020 kohtule esitatud välisel andmekandjal olevad videofailid „Lisa 4 video“, „Lisa 5 video“ ja „Lisa 6 video“). Kaebaja väidetavalt kaduma läinud esemete laiali jagamist ise eitab. Muude esemete kaaskinnipeetavatele jagamise fakt ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel aga tähtsust.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.