Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 30. juunil 2021. a (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse
3-20-753 läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 20.02.2020 Tallinna Vanglale avalduse, mille kohaselt on Tallinna Vangla laost ajavahemikul 27.09.2019–17.02.2020 kaduma läinud järgmised temale kuuluvad esemed: 1) käekell „Police“ väärtusega 600 eurot; 2) akupank „Maxell“ väärtusega 75 eurot; 3) laadija „Samsung“ väärtusega 20 eurot; 4) puhastusrull väärtusega 50 eurot; 5) kondoomipakk väärtusega 15 eurot; 6) hügieenitarvete kott väärtusega 45 eurot; 7) karp knopkasid väärtusega 5 eurot; 8) kosmeetikakott „Lilac“ väärtusega 20 eurot; 9) elastikside (2 tk) väärtusega 10 eurot; 10) hügieenitarve „Plix sääsetõrjevahend“ (2 tuupi) väärtusega 10 eurot; 11) taskupeegel väärtusega 25 eurot; 12) jalanõud „Meko Melon“ väärtusega 50 eurot; 13) kalendermärkmik väärtusega 15 eurot. Avalduses sooviti asjade üles otsimist ja tagastamist või alternatiivselt nende hüvitamist summas 940 eurot.
2.Tallinna Vangla 21.04.2020 vastusega nr 5-37/20/11-2 jäeti kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Taotluses nimetatud esemetest olid laos käekell „Police“, akupank „Maxell“, laadija „Samsung“, puhastusrull, kondoomipakk, hügieenitarvete kott, kosmeetikakott „Lilac“;,elastiksidemed ja hügieenitarbed „Plix sääsetõrjevahend“ 2 tuupi. Kambris asusid jalanõud „Meko Melon“, taskupeegel ja kalendermärkmik. Üheselt fikseerimata on karp knopkasid. Knopkasid tähistatakse ühtses asjade nimekirjas ka kirjaklambritena. Vangiregistrist nähtub, et knopkad ja kirjaklambrid liiguvad sama algusajaga fikseerituna kuni 27.09.2019, mil isik paigutati avavanglast kinnisesse vanglasse. Sealt alates liikusid kirjaklambrid lattu, ent knopkad jäid ajutisse nimekirja. On eluliselt usutav, et hulga kirjaklambritena on fikseeritud ka hulk knopkasid. Kuna knopkade liikumine lattu seiskus ilma lattu või kambrisse jõudmata, on usutav, et need olid edaspidi fikseeritud osana kirjaklambritest. 17.02.2020 on fikseeritud, et kirjaklambrid on taotleja poolt ära visatud. Seega on usutav, et ära visati ka knopkad. Seda kinnitas XX enne kinnisest vanglast avavanglasse liikumist 17.02.2020. Vangiregistrist ei nähtu, et esemed, mis olid taotlejal kambris, oleksid liikunud edasi enne seda, kui isik paigutati 17.02.2020 avavanglasse. Seega olid esemed 04.10.2019–17.02.2020 taotleja valduses ning need ei ole ära kadunud vangla süül. Vangla turvakaamera salvestitelt nähtub, et 17.02.2020 ajavahemikul 10.40–11.10 andis XX eluosakonnas teistele kinnipeetavatele üle erinevaid esemeid, mida ta võttis oma kambrist, sh terve kilekotitäie esemeid. Seega said kambris olevad esemed minna kaduma isiku enda tegevuse tulemusena. Laos paiknenud esemetest on röntgenväljavõtetel üheselt tuvastatavad käekell „Police“, akupank „Maxell“, laadija „Samsung“ ning kondoomipakk. Viimase olemasolu kinnitab ka avavangla turvasalvestis. Lisaks on taotleja 17.02.2020 kinnisest vanglast avavanglasse liikumisel kinnitanud, et on kõik talle kuuluvad esemed kätte saanud.
2(7)
3-20-753
3.XX esitas 23.04.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevusega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 940 eurot. Vangla vastusest ei ole aru saada, kus on kaebaja vara, mis läks kaduma vangla süül. Tõendatud on, et 27.09.2019 olid nimekirjas olevad esemed vanglas hoiul, kuid 17.02.2020 selgus, et kahjunõude aluseks olevad asjad on kaduma läinud. Kaebaja teavitas kohe läbiotsimist teostanud valvurit T.A, et suurem osa laos olnud asjadest on puudu. T.A koostas alles 20.02.2020 ettekande, milles kinnitab vara kadumist. Asjad olid vangla laos hoiul ja nende eest vastutas vangla.
4.Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. XX on allkirjaga kinnitanud kinnisest vanglast lahkudes, et on kõik talle kuuluvad esemed kätte saanud ja administratsioonile pretensioone ei ole. Kuna kingad olid sissekannete alusel kaebaja kasutuses alates 05.04.2019–17.02.2020, taskupeegel vähemalt 01.10.2019–17.02.2020 ja kalendermärkmik 28.05.2019–17.02.2020, on kaebaja saanud kõiki esemeid pika ajavahemiku jooksul kasutada ning tulenevalt loomulikust kulumisest esemete kasutamisel soovib kaebaja nende eest turuväärtusest oluliselt suuremas ulatuses hüvitist nõudes alusetult rikastuda. Kuna nt kalendermärkmik on saadud 28.05.2019, on tegemist 2019. a kalendriga ning selle väärtus 2020. a-l null või nullilähedane. Kaebaja soovi alusetult rikastuda kinnitavad Tallinna Vangla turvakaamerate videod 17.02.2020 sündmustest ajavahemikul 10.40–11.10 eluosakonnas. Ajavahemikul 10:41:00–10:42:41 kambri nr 12 ja 13 ees toimunust nähtub üheselt XX poolt kambrist eseme andmine teisele kinnipeetavale. Ajavahemikul 10:42:12–10:42:47 leidis aset järgmine XX poolne eseme üle andmine kambrist nr 12 kambrisse nr 13. Kell 10:43:06 viibutas XX kambri eest eemale liikuv isik rullis eset. Arvestades, et kell 10:40:38 olid samal kinnipeetaval käed tühjad ja kell 10:40:44 kummardas kinnipeetav ülakehaga XX kambrisse, on ese saadud XX käest, kes samal ajal kambris ja kambri ukse vahel tegutses. Kell 10:53:50 tuli tühjade kätega kinnipeetav XX kambri nr 12 uksele ja kell 10:55:29 läks sealt minema kilekotiga. Ajavahemikul 10:56:50–10:56:54 andis XX kambrist nr 12 üle kambrisse nr 13 pudeli tuvastamatu vedelikuga ning ajavahemikul 11:07:13–11:07:20 andis teisele kinnipeetavale üle valge eseme. Taskupeegel on nähtav videolt avavanglas esemete kontrollimisel ajavahemikul kell 01.32–
01.35.Vaadates XX taskupeeglite liikumisi vangiregistri andmetel, nähtub, et 01.10.2019, kui XX paigutati püsivalt kinnisesse vanglasse, on registreeritud vangiregistris tema varadesse uus peegel. Samas on 27.09.2019 teine, n-ö vana peegel paigutatud vangiregistrist nähtuvalt kambrist ajutiste asjade nimekirja, 30.09.2019 lattu ja 04.10.2020 kambrisse. Eluliselt on usutav, et tegemist on ühe ja sama peegliga, mis on 27.09.2019 kantud muu ajutiste asjade nimekirja ja mille XX sai 01.10.2019 kätte, ent siis tehti vangiregistri logisse uus peegli sissekanne. 04.10.2019 sissekandena on n-ö vana peegli logisse fikseeritud, et peegel on kambris olemas. XXl oli kambris peegel olemas, ent sissekanne vana peegli logi osas oli tegemata. XX paigutati 27.09.2019 ajutiselt ümber ning 01.10.2019 paigutati ta lõplikult kinnisesse vanglasse. Seega ei olnud XXl võimalik 27.09.2019–04.10.2019 saada uut taskupeeglit vanale lisaks. 17.02.2020 röntgenseadme väljavõttelt on nähtav, et XX käes olnud kotis, millega ta läks avavanglasse, olid olemas laadija „Samsung“, käekell ja kondoomipakk. Röntgenseadme ülesvõttelt nähtub lisaks, et kaebaja avavanglasse liikumisel kaasas olnud teises kotis olid akupank „Maxell“ ja kalendermärkmik. Lisa 7 video kl 6.44 on näha, kuidas XX hoidis kondoomi käes. Valvuri eest varjatult paigutas XX esemeid kotti lisa 7 video ajavahemikul 3(7)
3-20-753 6.49–6.51 ja 27.54–28.12. Seega ei ole eluliselt usutav, et kaebajal on mõni nimetatud esemetest läinud kaduma vangla süül (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2019 otsus asjas nr 3-182183, p 16). Kaebuse lisa 1 ettekande kohaselt on XX esmalt väitnud, et kadunud on üks läbipaistev, väiksemaid asju sisaldav kilekott. Pärast nimekirjaga tutvumist väitis XX kõigi ajutisse nimekirja kantud esemete kadumist. Kõik asjad, mis XXl olemas olid, kandis XX ise kinnisest vanglast avavanglasse. Alternatiivselt palub Tallinna Vangla võtta arvesse esemete loomulikku kulumist aja jooksul ning nende tegelikku turuväärtust. Näiteks on XX hügieenitarvete kott olnud vanglale teadaolevalt kasutusel alates 03.03.2017 ning uue hügieenitarvete koti väärtus on kaebusele vastamise hetkel 9,39 eurot. Alates 03.03.2017 on Tallinna Vangla laos puhastusrull, mille turuväärtus on uuena 1,75 eurot. Kondoomipakk on olnud vanglale teadaolevalt laos alates 03.03.2017 ning need on suure tõenäosusega 17.02.2020 seisuga aegunud. Samuti on ühe kondoomi tegelik väärtus 51 senti. Röntgenpildi alusel on tuvastatud kahe kondoomi olemasolu kotis. XX käekell oli kasutatud ning katkine, mis on fikseeritud vangiregistris. „Police“ käekellade väärtus ei ületa 200 eurot. Kasutud „Maxell“ akupanka on võimalik osta 7,51 euro eest. „Samsungi“ laadija osas on vangiregistris fikseeritud, et laadija juhe oli katki, mistõttu oli see kasutuskõlbmatu. Knopkade karbi, milles knopkade hulk on määratlemata, keskmine turuväärtus on 0,65 eurot.
5.Tallinna Halduskohtu 12.02.2021 otsusega jäeti XX kaebus rahuldamata. Kaebaja on 17.02.2020 allkirjaga kinnitanud: „Tallinna Vanglast lahkumisel olen mulle kuuluvad kõik esemed kätte saanud. Administratsioonile pretensioone ei ole“. Puudub alus kahelda dokumendi usaldusväärsuses. Kuna kaebaja on kõik talle kuuluvad esemed Tallinna Vanglalt 17.02.2020 kätte saanud, pole vastustaja kaebajale kahju tekitanud. Kaebaja väited esemete kadumise kohta ei ole usaldusväärsed. Röntgenseadme ülesvõtetelt nähtub, et kaebaja kottides, millega ta sisenes avavanglasse, sisaldusid järgmised kinnises vanglas väidetavalt kaduma läinud esemed: laadija, käekell, kondoomipakk, akupank ja kalendermärkmik. Turvakaamera salvestiselt nähtub, et kaebajal oli avavanglas esemete kontrollimisel käes üks tema väitel kaduma läinud ese – taskupeegel. Vastustaja ei ole väitnud, et kaebaja jagas kaaskinnipeetavatele laiali just väidetavalt kaduma läinud esemeid. Ka kõnealustelt salvestitelt ei nähtu arusaadavalt, kes ja mida jagas. Kaebaja eitab väidetavalt kaduma läinud esemete laiali jagamist. Muude esemete kaaskinnipeetavatele jagamise fakt ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.XX palub 19.02.2021 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 12.02.2021 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada esitatud kaebus. Halduskohus rikkus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 173 lg-t 3, kuna otsus tehti avalikult teatavaks rohkem kui 60 päeva pärast kohtuistungi toimumist. Halduskohus hindas ebaõigesti tõendeid. Kaebaja ei lahkunud 17.02.2020 vanglast, vaid ta paigutati kinnisest vanglast avavanglasse. Kui isik vanglast ei vabane, ei anta talle vanglas keelatud asju kätte, vaid need antakse vanglaametnikule. 17.02.2020 tõi kaebaja asjad laost ära T.A. Kaebaja sai kätte üksnes need asjad, mis ei ole keelatud. Kaebaja usaldas vangla administratsiooni, et kõik tema asjad on alles. Hiljem avastas ta, et puudu on esemed, mis on ajutiste asjade nimekirjas. Avavanglas ei lastud kaebaja kotte röntgenseadmest läbi. Seega ei 4(7)
3-20-753 saa väita, et seal olid kaotatud esemed. Kaebaja ei ole väitnud, et tema asjad läksid kaduma kinnises vanglas, vaid Tallinna Vanglas üldiselt, sh avavanglas. XX on koos T.Aga uurinud kinnises vanglas tehtud röntgenülesvõtteid ning T.A ei saanud aru, milliseid esemeid seal kujutatakse. Kaebajal oli kaks taskupeeglit. Seega ei saa väita, et tal oli avavanglas kadunud taskupeegel olemas. Vastuväites kohtu tegevusele märkis XX, et Tallinna Vangla ei esitanud vastust apellatsioonkaebusele tähtaegselt, mistõttu tuleb see jätta tähelepanuta.
7.Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vaidlustatud otsus on tehtud hiljem kui 60 päeva pärast halduskohtu istungit, kuid see ei ole otsuse tühistamise aluseks (HKMS § 173 lg 3). Kaebaja paigutati 17.02.2020 Tallinna Vangla kinnisest vanglast avavanglasse. Kuna tegemist on erinevatel territooriumitel asuvate vanglatega ning avavanglasse paigutatud kinnipeetavatele on lubatud mitmed esemed, mis on kinnises vanglas keelatud, antakse avavanglasse paigutamisel kinnipeetavale kaasa kõik tema isiklikud esemed, sh kõik laos paiknevad esemed. Seetõttu võetakse kinnipeetavalt asjade kättesaamise kohta allkiri. XX on 17.02.2020 allkirjaga kinnitanud kinnisest vanglast lahkumisel kõigi temale kuuluvate isiklike esemete kättesaamist ja pretensioonide puudumist. Arvestades, et kambrisse väljastatud isiklikud esemed on kinnipeetava valduses ning nende esemete säilimise, sh ümberpaigutamisel kambrist kaasa võtmise eest vastutab kinnipeetav, ei ole vanglal vajadust võtta kinnipeetavalt kinnitust selle kohta, et ta on kambris olnud asjad kätte saanud. Samuti ei jäta väljend „kõik esemed“ ruumi tõlgenduseks ning kaebaja seisukoht, et mõeldud on vaid kambris olevaid esemeid, on otsitud. Kui kaebaja oleks kinnisest vanglast lahkudes saanud kaasa vaid kambris olnud esemed, oleks mõistlikult käituv isik seda märkinud. 20.02.2020 ettekandest nähtuvalt tõi kaebaja isiklikud asjad kinnise vangla laost ära avavangla ametnik T.A. Enne kaebaja ja temaga kaasas olnud isiklike asjade avavanglasse saatmist teostati kinnises vanglas röntgenseadmega XX isiklike asjade kontroll. Röntgenseadme väljavõttest nähtub, et kaebaja isiklike asjade hulgas oli ühes kotis laadija „Samsung“, käekell ja kondoomipakk ning teises kotis akupank „Maxell“ ja kalendermärkmik. Seega olid kinnisest vanglast avavanglasse paigutamisel need esemed kaebaja isiklike asjade hulgas. Isegi kui pidada võimalikuks, et kaebaja ei saanud kotte avavanglasse transportimise ajaks füüsiliselt enda valdusesse, on videosalvestiselt nähtuvalt kõik kaebaja kotid jõudnud avavanglasse. 20.02.2020 ettekandest nr 1-20-13492 nähtub, et esmalt väitis XX, et kadunud on üks läbipaistev väiksemaid asju sisaldav kilekott. Pärast ajutisse nimekirja kantud esemete loeteluga tutvumist hakkas ta väitma kõigi ajutisse nimekirja kantud esemete kadumist. Kaebaja on apellatsioonkaebuses märkinud, et kinnitas 17.02.2020 allkirjaga nende asjade, mis ei ole keelatud, kättesaamist. Kuna kambrisse väljastatud isiklikud asjad (kingad, taskupeeglid, kalendermärkmik) ei ole keelatud, on kaebaja tunnistanud nende esemete kättesaamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
8.Kaebaja esitas 20.05.2021 vastuväite kohtu tegevusele, milles selgitas, et Tallinna Vangla 04.05.2021 vastus apellatsioonkaebusele ei ole tähtaegne. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest arvates tuli vastustajal esitada vastus apellatsioonkaebusele hiljemalt 16.04.2021, ent samal päeval esitas vastustaja tähtaja pikendamise taotluse, mille ringkonnakohus 16.04.2021 5(7)
3-20-753 rahuldas. Apellatsioonkaebusele vastuse esitamise tähtaega pikendati kuni 04.05.2021. Seega on Tallinna Vangla vastus apellatsioonkaebusele tähtaegne. Vastuväide kohtu tegevusele jääb rahuldamata.
9.Apellatsioonkaebus sisaldab kahte lisa. Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid haldusasja materjalide juurde. Kuigi nii kinnipeetavate asjade nimekiri seisuga 17.02.2020 kui ka vangla 21.04.2020 vastus kahju hüvitamise taotlusele on juba halduskohtule esitatud, on apellatsioonkaebuse lisade näol tegemist dokumentidega, mis sisaldavad kaebaja rõhutusi ning selgitusi. Lisades viidatud asjaolud on haldusasjas endiselt vaidluse all. Tõendite esitamine ei põhjusta apellatsioonimenetluse venimist. II
10.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).
11.Halduskohtu istung toimus 24.11.2020 ning kohtuotsus tehti avalikult teatavaks 12.02.2021. Halduskohus selgitas 20.01.2021 vastuses kaebajale, et otsuse avalikult teatavaks tegemine lükkus edasi kohtuniku haiguslehel viibimise tõttu (dtl 205). HKMS § 173 lg 3 viimase lause kohaselt ei ole otsuse teatavaks tegemise tähtaja ületamine otsuse tühistamise aluseks. Kaebaja ei ole näidanud ära, et otsuse avalikult teatavaks tegemise aja edasilükkumine tõi kaasa kaebaja võimatuse esitada seisukohti või avaldusi või ebaõige kohtuotsuse. Edasikaebeõigust sai kaebaja teostada.
12.Vangla on haldusmenetluse käigus kogutud tõenditega kogumis piisavalt tõendanud, et vaidlusalused esemed ei saanud minna kaduma vangla süül. Otseste tõendite puudumisel tuleb asjaolusid hinnata kaudsetest tõenditest, asjaolude kogumist ning elulise usutavuse kriteeriumist lähtudes (Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2018 otsus asjas nr 3-17-960, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika).
13.Vastustaja selgitas vastuses apellatsioonkaebusele, et kinnisest vanglast avavanglasse üleviimisel antakse kinnipeetavale kätte kõik tema asjad, sh laos asuvad keelatud esemed. Ka 29.05.2020 kaebuse vastuse lisa 7 videost nähtub, et kaebajal oli koos vanglaametnikuga võimalus üle kontrollida kõik talle kuuluvad esemed. Esemete kadumist oleks kaebaja ülevaatuse käigus märganud. Kaebaja on 17.02.2020 kinnitanud kõigi enda asjade kättesaamist (Tallinna Vangla 29.05.2020 vastus kaebusele, lisa 2).
14.Tallinna Vangla on usutavalt põhjendanud, et kaebaja isiklike asjade nimekirjas on kirjaklambritena fikseeritud ka hulk knopkasid, kuna knopkade liikumine lattu seiskus ilma lattu või kambrisse jõudmata. 17.02.2020 on fikseeritud, et taotleja on kirjaklambrid ära visanud, mistõttu võib järeldada, et ära visati ka knopkad (vt Tallinna Vangla 29.05.2020 vastus kaebusele, lisa 1). Knopkad ei nähtu ka röntgenväljavõtetelt ega videosalvestistelt. Seega ei ole nende kadumises süüdi vastustaja. Kaebaja varade liikumise nimekirjast nähtub, et kingad ja kalendermärkmik asusid kaebajal kambris (Tallinna Vangla 29.05.2020 vastus kaebusele, lisa 3). Kalendermärkmik on tuvastatav 29.05.2020 kaebuse vastuse lisa 7 videosalvestiselt (31:40). Seega sai nende olemasolu eest hoolitseda kaebaja. Kaebaja ei väida, et asjad oleks kaduma läinud kambrist ning kaebaja ei saanud enda asjade säilimise eest kambris piisavalt hoolitseda.
15.Taskupeegli kohta nähtub Tallinna Vangla 29.05.2020 vastuse lisast 8, et isegi kui kaebajal oli kaks taskupeeglit – seda ringkonnakohus tõendatuks ei pea –, on need mõlemad olnud enne kaebaja ümberpaigutamist avavanglasse tema kambris, mistõttu sai nende säilimise eest 6(7)
3-20-753 hoolitseda kaebaja ise. Lisa 7 videofaililt on taskupeegel nähtav (ajahetk 01:33; vt ka 29.05.2020 vastus kaebusele, p 2.3). Samuti nähtub lisa 7 videolt sinist hügieenikotti meenutav ese (vt ajahetk 10:23).
16.Ebaõige on kaebaja väide, et kinnisest vanglast avavanglasse ümberpaigutamisel ei tehtud tema isiklikest asjadest röntgenülesvõtteid. Need väljavõtted on vangla lisanud 29.05.2020 kaebuse vastusele. Lisast 9 nähtub, et kaebaja kotis on avavanglasse ümberpaigutamisel tuvastatav laadija, kondoomipakk (vt ka lisa 7 video ajahetk 06:44) ja käekell. Lisast 10 nähtub, et kaebaja isiklike asjade hulgas on akupank ja kalendermärkmik (vt ka lisa 11 selgitused röntgenväljavõtete kohta).
17.Lisaks eelnevale on haldusasja materjalide juurde lisatud 3 videofaili avavangla osakonnast, millelt nähtub, kuidas kaebaja pikema aja jooksul jagab enda kambrist kaaskinnipeetavatele asju ning kaaskinnipeetavad lahkuvad koos nendega (vt nt lisa 6 video ajahetked 10:41:26, 10:41:28; 10:42:16; vt ka 10:42:38; 10:42:51; vt ka 10:43:06 ja 10:43:10; 10:50:49; vt ka 10:50:56; 10:54:45; vt ka 10:55:35). Arvestades samas, et 17.02.2020 seisuga nähtusid kaebaja isiklike asjade nimekirjades vaidlusalused esemed, v.a knopkad, ning kaebaja kinnitas kõigi esemete kättesaamist, on veenev vangla väide, et XX võis ise jagada nimekirjas kajastuvad, ent tema väitel puuduolevad esemed kaaskinnipeetavatele laiali.
18.Eelnevast tulenevalt ei ole tuvastatav vangla süü kaebuses märgitud esemete kadumises.
19.XX apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude kandmist väitnud (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.