X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27. novembri 2020. a ettekirjutuse nr 1052236959 tühistamiseks ja alternatiivselt ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Lii Mahlberg
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus läbi vaatamata.
2.Tagastada käesoleva määruse resolutsiooni p 1 jõustumisel riigilõiv 15 (viisteist) eurot Law Office Mets & Co OÜ kontole nr zzz.
3.Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel selles nimetatud isikute nimed ja pangakonto number tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse peale Ringkonnakohtule kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja vastustajale.
võib esitada määruskaebuse Tartu 15 päeva jooksul arvates määruse
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) otsustas 27. novembri 2020. a ettekirjutusega nr 1052236959 teha Xle ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks seitsme päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui
4.detsembril 2020. Ettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 5. detsembrist 2020. Pärast nimetatud tähtaja saabumist saadetakse lahkumisettekirjutust mitte täitnud välismaalane vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 14 lg-le 1 ja § 15 lg-le 1 Eesti Vabariigist välja Ukrainasse. Samuti otsustas PPA kohaldada X suhtes sissesõidukeeldu kuueks kuuks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast alates vastavalt VSS § 74 lg-le 3.
2.X esitas 3. detsembril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse ettekirjutuse tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse 27. novembri 2020. a haldusakti nr 1052236959 täitmise peatamiseks, s.o keelata vaidlustatava haldusakti toimingu tegemine ehk X väljasaatmine alates 5. detsembrist 2020. Alternatiivselt palus X esialgse õiguskaitse korras keelata PPA 27. novembri 2020. a otsuse nr 1052236959 (st lahkumisettekirjutuse) sunniviisiline täitmine kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni samas haldusasjas. Samuti palus kaebaja tagada talle Eestis viibimise õigus kuni põhikaebuse haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni.
3.Kohus rahuldas 4. detsembri 2020. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ja keelas PPA 27. novembri 2020. a lahkumisettekirjutuse nr 1052236959 sunniviisilise täitmise kuni 18. detsember 2020 (k.a).
4.Kaebaja esitas 7. detsembril 2020 kaebuse täienduse, milles palus tühistada 27. novembri 2020. a ettekirjutus nr 1052236959 täies ulatuses ja alternatiivselt tühistada ettekirjutus nr 1052236959 osas, millega PPA rakendas kaebaja suhtes Schengeni sissesõidukeeldu 6 kuuks alates lahkumiskohustuse täitmise päevast alates. Kaebuse täienduse esitamisel tasuti täiendav riigilõiv 15 eurot.
5.Tartu Halduskohus võttis 8. detsembri 2020. a määrusega X kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks PPA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.
6.PPA esitas 29. detsembril 2020 vastuse kaebusele.
7.Tartu Halduskohtusse saabus 12. jaanuaril 2021 PPA teade, mille kohaselt on PPA-l tekkinud kahtlus, et haldusasja juurde esitatud isiku volikiri võib olla võltsing.
8.PPA esitas 15. jaanuaril 2021 kohtule taotluse haldusasja nr 3-20-2422 menetluse peatamiseks. PPA märkis, et PPA-l on alus arvata, et haldusasja juurde esitatud volikirja näol võib olla tegemist võltsinguga, st volikirjal olev allkiri ei vasta isiku poolt illegaalimenetluses antud ning ka isiku reisidokumendis olevale allkirjale. PPA kahtlust kinnitab ka juhtivdokumendieksperdi esialgne hinnang, mille kohaselt on volituse koopial olev isiku allkiri tõenäoliselt võltsitud, ning tehti ettepanek suunata volitused käekirjaekspertiisi. 15. jaanuaril 2021 alustati kriminaalasi karistusseadustiku (KarS) § 345 lg 1 tunnustel. PPA taotleb menetluse peatamist kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni, kuivõrd võltsingukahtlus seab omakorda kahtluse alla, kas lahkumisettekirjutuste vaidlustamine on kaebajate tegelik tahe.
9.Tartu Halduskohus kohustas 18. jaanuari 2021. a määrusega kaebaja esindajat Ya hiljemalt
25.jaanuaril 2021 tõendama oma esindusõigust ning esitama kohtule kaebaja kontaktandmed. Kohus pikendas eelmainitud tähtaega 26. jaanuari 2021. a määrusega ning kohustas Ya kohtule vastama hiljemalt 9. veebruaril 2021.
10.Y esitas 9. veebruaril 2021 avalduse, milles teatas, et on kaotanud kaebajaga kontakti ning tal ei ole õnnestunud saada kaebajaga uuesti ühendust ja kõrvaldada volituses esinevad puudused.
KOHTU SEISUKOHT
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 5 tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust.
12.Kaebaja X nimel on kohtule esitanud kaebuse Y. Kohtule on koos kaebusega esitatud küll X volitus Yale, kuid selle ehtsus on seatud kahtluse alla. Nimelt on PPA kohtule teatanud, et seoses kohtule võltsitud volikirja esitamise kahtlusega on alustatud kriminaalmenetlus KarS § 345 lg 1 järgi. Ka kohus ise on visuaalsel vaatlusel tuvastanud, et kohtule esitatud volikirjal olev kaebaja allkiri erineb kaebaja poolt haldusmenetluses PPA dokumentidele antud allkirjadest ja ka kaebaja isikut tõendaval dokumendil olevast allkirjast. Lisaks on Ya poolt kohtule esitatud avaldustest arusaadav, et ta ei viibinud isiklikult volikirja allkirjastamise juures. Eelnevat arvestades ei ole võimalik aktsepteerida Ya esindusõigust käesolevas asjas kohtule esitatud volikirja alusel.
Mainitud volikiri ei ole kohtule esitatud ka originaaldokumendina, vaid tegemist on volikirja skaneeringuga.
13.HKMS § 35 lg 1 sätestab, et kui teise isiku nimel avalduse esitanud isikul puudub esindusõigus, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ega lase tal teha kohtus menetlustoiminguid. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kui esindusõiguse puudumine selgub menetluse kestel, loetakse, et menetlusosaline ei ole esindusõiguseta esindatud menetluses osalenud, kui menetlusosaline ei kiida esindajana esinenud isiku menetlustoiminguid hiljem heaks. Kohtupraktika on seisukohal, et HKMS § 35 lg-s 1 sätestatu eesmärk on välistada esindusõiguseta isikul teise inimese nimel menetluses osalemine siis, kui see ei ole esindatava tahtega kooskõlas (Riigikohtu 2. mai 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-17-16, p 10). Nii kohtule kui menetlusosalistele peab olema selge, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku nimel ning tema õiguste ja huvide kaitseks.
14.Praegusel juhul andis kohus Y 18. ja 26. jaanuari 2021. a määrustega tähtaja oma esindusõiguse tõendamiseks (uue volikirja või kaebaja heakskiitu väljendava dokumendi esitamiseks). Kohus hoiatas 18. jaanuari 2021. a määruses, et kui Y ei ole võimalik määruses märgitud kohustust täita, siis ei saa kohus lubada tal kaebajat esindada. Y ei ole kohtu poolt antud tähtaja jooksul määrusega pandud kohustust täitnud. Samuti ei ole pärast 26. jaanuari 2021. a määruse tegemist Y taotlenud tähtaja pikendamist.
15.Kohus leiab, et kui kaebaja tahe on olnud Y volituse andmine haldusasjas kaebaja esindamiseks, oleks Y valduses muuhulgas teave selle kohta, millised on kaebaja kontaktandmed. Olukorras, kus Y puudub igasugune info kaebaja asukoha ja tema kontaktandmete kohta, on kohtu hinnangul kahtluse all ka Y kinnitus selle kohta, et uus volikiri on kaebajale saadetud allkirjastamiseks. Ühtlasi on Y olnud piisavalt aega, et oma esindusõigust kohtule usaldusväärsel viisil tõendada. Y ei ole aga kohtu antud tähtaja jooksul seda teinud ega ole ka täpsustanud, kuidas ta on veendunud uue volikirja edastamises kaebajale ning selle saatmises Y. Kuna Y ei ole kohtule teatanud kaebaja viibimiskohta ega muid kaebaja kontaktandmeid, ei ole ka kohtul endal olnud võimalik usaldusväärsel viisil kaebaja tahet välja selgitada.
16.Võttes arvesse, et X kaebuse esitas isik, kelle esindusõigus on usaldusväärsel viisil tõendamata, jätab kohus X kaebuse HKMS § 152 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 5 alusel läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
17.Praeguses asjas on tasutud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu kokku 30 eurot. Vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 3 tagastatakse riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 p 2 või 3 või lg 2 alusel. Kohus tagastab kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot Law Office Mets & Co OÜ pangakontole, millelt see on tasutud. Kuivõrd asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on lahendatud sisuliselt, puudub alus taotluse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks (vt Riigikohtu 28. jaanuari 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-99-10, p-d 11 ja 12; määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-11, p 10).
18.HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebuse läbi vaatamata jätmise korral kannab menetluskulud kaebaja, kui HKMS §-s 108 ei sätestata teisiti. Arvestades, et PPA põhitegevusse kuulub käesoleva kohtuvaidluse esemega seonduv tegevus, ei ole tema võimalike menetluskulude väljamõistmine kaebajalt kehtiva kohtupraktika (vt nt Riigikohtu 20. veebruari 2020. a otsus asjas nr 3-16-2267, p 21) kohaselt tõenäoline ning kohus ei pea otstarbekaks anda vastustajale tähtaega menetluskulude nimekirja ja dokumentide esitamiseks. Seega jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
19.Seonduvalt kohtule esitatud menetluse peatamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub läbi vaatamata jätmisele, siis jätab kohus eelnimetatud taotluse menetlemata.
20.Kohtulahendi avaldamisel tuleb selles sisalduvate isikute nimed ja pangakonto number asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.