Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1961
Haldusasi
XX kaebus MTÜ Eesti Soojustehnikainseneride Selts kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollis nr ESTIS-KK-6 vormistatud otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja v.adv Rando Antsmäe Vastustaja – MTÜ Eesti Soojustehnikainseneride Selts, volitatud esindaja adv Anni Prants
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25. juuni 2020. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ Eesti Soojustehnikainseneride Selts ja XX apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
25.jaanuari 2021. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta XX taotlus 08.12.2020 esialgse õiguskaitse määruse täiendamiseks rahuldamata.
Jätta MTÜ Eesti Soojustehnikainseneride Selts apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Rahuldada XX apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 25. juuni 2020. a otsus osas, milles halduskohus kohustas MTÜ-d Eesti Soojustehnikainseneride Liit uuesti kaaluma kaebajale diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse andmist.
4.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada XX kaebus esitatud kohustamiskaebuse osas ja kohustada MTÜ-d Eesti Soojustehnikainseneride Liit tegema toimingud kutsekomisjoni 01.07.2019 protokollis nr ESTIS-KK-5 vormistatud protokollilise otsusega XX-le omistatud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse kohta kutseregistrisse tehtud elektroonilise kande taastamiseks.
5.Määrata kindlaks kohtuotsuse resolutsiooni p 4 täitmise tingimused selliselt, et MTÜ-l Eesti Soojustehnikainseneride Selts tuleb XX-le kutsekomisjoni 01.07.2019 protokollis nr ESTIS-KK-5 vormistatud protokollilise otsusega omistatud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse taastada kutseregistris arvestusega, et kutse kehtivuse lõppemise kuupäevaks märgitaks kuupäev, mil möödub 5 aastat arvestatuna praeguse kohtuotsuse alusel XX-le kutse kohta kutseregistrisse tehtud elektroonilise
3-19-1961 kande taastamise kuupäevast, millest on maha arvestatud päevade arv, mil kutseregistris on olnud kehtiv XX-le omistatud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse kohta tehtud kanne perioodil 01.07.2019–25.07.2019 ja esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal.
6.Mõista MTÜ-lt Eesti Soojustehnikainseneride Selts XX esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks välja 9600 (üheksa tuhat kuussada) eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.03.2021, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 16.05.2019 MTÜ Eesti Soojustehnikainseneride Selts (ESTIS) kutsekomisjonile sooviavalduse diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse saamiseks spetsialiseerumisega „kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid“, valitavad tööosad: ehitustegevuse juhtimine, omanikujärelevalve ja käidu korraldamine. ESTIS saatis 16.05.2019 XX-le e-kirja, milles viitas puudustele ja selgitas, et tal tuleks taotleda soovitavat kutset erijuhu järgi. XX esitas 17.05.2019 kutsekomisjonile täiendatud ja muudetud sooviavalduse diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutsekvalifikatsiooni saamiseks erijuhu järgi.
2.ESTIS hindamiskomisjon (hindamiskomisjon) teavitas 13.06.2019 e-kirjaga XX, et referentsobjektide kontrollimisel ilmnes, et taotluses kajastatud objektide kaugküttetorustike ehitustööde juhtimist teostasid teised isikud, mistõttu puuduvad taotlejal vajalikud referentsobjektid küsitud spetsialiseerumisel. Kutsekomisjoni otsusel ei saa taotlejale praegu kutset omistada.
3.Hindamiskomisjon palus 16.06.2019 e-kirjas XX-l täpsustada referentsobjektidega seonduvat. XX esitas 17.06.2019 e-kirjaga täiendavad selgitused ja dokumendid.
4.Kutsekomisjoni 01.07.2019 protokollilise otsusega nr ESTIS-KK-5 omistati XX-le diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse spetsialiseerumisega „kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid“ kompetentsiga (ametialaga) „ehitustegevuse juhtimine“. XX teavitati 01.07.2019 e-kirjaga diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse andmisest ja selle 2(14)
3-19-1961 kutseregistrisse kandmisest kehtivusega alates 28.06.2019. Kutseregistris on kutsetunnistuse kohta elektrooniline kanne – kutsetunnistus nr 149207.
5.Hindamiskomisjon teatas 16.07.2019 XX-le, et soovib kontrollida tema oskusi ja teadmisi küsitud spetsialiseerumisel ning kutsus XX täiendavale vestlusele. XX teatas hindamiskomisjonile 18.08.2019, et pärast kutse andmist oskuste ja teadmiste hindamiseks vestluse korraldamine ei ole kooskõlas kutseseaduse (KutS) ning Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu 24.04.2019 otsusega nr 13 kinnitatud kutse andmise korraga soojusenergeetika inseneeria kutsetele (kutse andmise kord).
6.Kutsekomisjon tegi 25.07.2019 protokollilise otsuse ESTIS-KK-6, millega otsustas muuta väljastatud kutse taset ning omistada XX-le soojusenergeetikainsener, tase 6 kutse (p 2). Kutsekomisjon oli seisukohal, et XX-l puudub taotluses kirjeldatud magistrikraad ning haridus ei ole erialane (soojusenergeetika). Samuti puudub tal spetsialiseerumisalase töö kogemus kaugküttevõrkude ehitamise alal. XX on taotluses kirjeldatud referentsobjektide puhul kaugküttetorustike omanikujärelevalve kinnitusel juhtinud vaid üldehitust ja kaugküttevõrkude ehituse jaoks kasutanud alltöövõtjaid. Kaebaja vastab soojusenergeetikainsener, tase 6 nõuetele.
7.XX esitas 02.09.2019 vaide, mille ESTIS jättis 17.09.2019 vaideotsusega rahuldamata.
8.XX esitas 18.10.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus võttis menetlusse nõuetes: 1) tühistada kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollis nr ESTIS-KK-6 vormistatud protokolliline otsus osas, millega kutsekomisjon otsustas muuta kaebajale omistatud kutse taset ning omistas kaebajale varem kutsekomisjoni 01.07.2019 protokollis nr ESTIS-KK-5 vormistatud protokollilise otsuse alusel omistatud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse asemel soojusenergeetikainsener, tase 6 kutse; 2) kohustada vastustajat uuesti kaaluma kaebajale diplomeeritud soojusenergeetikainseneri, tase 7 kutse andmist. Vaidlustatud otsus rikub kaebaja põhiõigusi, õiguspärast ootust ja õiguskindlust. Otsuse põhjendused on valdavas osas arusaamatud. Arusaadav ei ole, millisel sisulisel ja õiguslikul alusel on otsustatud tunnistada kutsekomisjoni 01.07.2019 protokollilise otsusega omistatud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse ja selle kohta registrisse kantud kutsetunnistus kehtetuks. Rikutud on haldusakti põhjendamiskohustust. Vaidlustatud otsuse põhjendused on osaliselt ka faktiliselt ebaõiged ja asjassepuutumatud. Väär on vastustaja seisukoht, et kaebaja kutse taotluses märgitud kvalifikatsioon ei ole võrdne magistrikraadiga. Kaebaja on läbinud Tallinna Tehnikaülikoolis ehituse õppesuunal viieaastase inseneriõppe ning temale 08.06.2000 omistatud inseneri kvalifikatsioon on seaduse alusel võrdsustatud magistrikraadiga. Kaebaja magistrikraadiga võrdsustatud kvalifikatsioon ei ole soojusenergeetikaalane kvalifikatsioon, kuid kaebaja puhul tuleb kohaldada kutse andmise korra lisa 3 p-s 2 sätestatut („Erijuhul diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse taotlemine“), mida kutsekomisjon 01.07.2019 protokollilise otsusega kaebajale diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse andmisel on ilmselgelt ja õigesti kohaldanud. Kaebaja on esitanud tase 7 kutse saamiseks nõuetekohaselt täidetud dokumendid, milles on põhjalik informatsioon mh kaebaja kvalifikatsiooni ja kutsealase tegevuse kohta. Kaebaja on esitanud ka täiendavat informatsiooni ja dokumente, sh arvestades kutse andja küsitut. Kaebaja taotles vastustaja antud selgitust arvestades tase 7 kutset, tuginedes kutse andmise korra lisa 3 p-le 2. Korra lisa 3 p-s 2 sätestatud täiendkoolituse alased nõuded on kaebajal täidetud. Kaebajal on täidetud kutse andmise korra lisa 3 p-st 2 tulenev 10-aastane spetsialiseerumisalaga seotud töökogemuse nõue (sh kaugküttevõrkude ehitamisega seotud töökogemuse nõue). Väär on seisukoht, et kaebaja on kutse taotluses kirjeldatud referentsobjektide puhul juhtinud vaid 3(14)
3-19-1961 üldehitust. Kaebaja on juhtinud kommunikatsioonide (taristu, sh nii soojustrasside ja torustike kui ka vee- ja kanalisatsioonitrasside ja -torustike) ehitamist. Arvestades seda, et kutse andja on (alles pärast 01.07.2019 otsuse tegemist) nõudnud kaebajalt täpsustavat ja täiendavat teavet, on kaebaja viimatitoodut kutse andjale põhjalikult selgitanud ja esitanud kutse andjale hulganisti täiendavaid tõendeid. Kutse andmise korra lisa 3 p-s 2 on sätestatud, et kutse taotlejal peab erijuhul kutse taotlemiseks olema spetsialiseerumisalaga seotud töökogemus, st isegi mitte spetsialiseerumisalane töökogemus, mis kaebaja puhul on olemas. Juhul, kui kutsekomisjon leidis, et selliste referentsobjektidega seonduvat juhtimisega seotud töökogemust, millel on kasutatud alltöövõtjaid, ei saa lugeda spetsialiseerumisalaga seotud töökogemuseks ning sellest tulenevalt ei ole kaebajale tase 7 kutse andmiseks andmeid või tõendeid piisavalt, siis oli kutsekomisjon kohustatud sellest kaebajat teavitama ning seeläbi tagama talle ärakuulamisõiguse. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-56-02 käsitletud põhimõtetest tulenevalt tulnuks kutsekomisjonil enne kaebaja suhtes negatiivse haldusakti andmist kaebajale kutse andmise korra lisa 3 p-s 2 ette nähtud töökogemuse nõudega seonduvat tõlgendust selgitada ning tagada kaebajale võimalus esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid. KutS § 22 lg-s 1 ja kutse andmise korra p-s 5.8 on alused kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks sätestatud ammendavalt. Kaebaja puhul ei esine ühtegi alust. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et see oleks tehtud kaebaja poolt valeandmete esitamise tõttu. Kaebaja on esitanud vastustajale andmed selliselt, nagu asjaolud on faktiliselt olnud. Kaebaja esitas juba enne 01.07.2019 (mil vastustaja tegi otsuse omistada kaebajale 7. taseme kutse) kui ka vastuseks täpsustavatele päringutele täiendavaid selgitusi ja dokumente. Seejuures on vastustaja juhatuse liige KK avaldanud 01.07.2019 saadetud e-kirjas kaebajale, et kaebaja kutse taotlust hinnati väga põhjalikult ning arvestades kaebaja pikaajalist töökogemust ning esitatud selgitusi, otsustas kutsekomisjon kaebajale anda taotletud tase 7 kutse. Asjakohatud ja eksitavad on vastustaja väited seoses AS-ga Utilitas Tallinn (Utilitas). Vastustaja on ignoreerinud 15.07.2019 e-kirjas kaebaja poolt selgitatut, et referentsobjektide nimekirjas on kaebaja kutse taotlemisel märkinud Paepargi 35 ja Paepargi 37 objektide küttetorustiku tellijaks AS Merko Ehitus Eesti. Kaebaja töötas AS-s Merko Infra ja ehitas töövõtulepingu alusel küttetorustikku AS-le Merko Ehitus Eesti, kellele kohustus esitama teostatud tööd koos täitedokumentatsiooniga. Kaebaja selgitas e-kirjas, et Utilitas ei ole objekti tellijaks ning tegemist oli arendusprojektiga, mille ehitustööde lõppedes anti väljaehitatud kommunikatsioonid üle tulevastele haldajatele. Kuna küttetorustik anti üle Utilitasele, siis kohustus kaebaja projektijuhtimise all tegutsenud alltöövõtja kõik vajalikud kooskõlastused ja katsetused tegema koostöös Utilitasega. Asjaolu, et referentsobjektide (Paepargi 35 ja Paepargi 37 objektid) kaugküttetorustiku ehitustegevust juhtis kaebaja AS-i Merko Infra projektijuhina, kinnitab ja tõendab ka AS Merko Ehitus Eesti, kes oli Paepargi 35 ja Paepargi 37 objektide küttetorustiku tellijaks. Erinevalt vastustaja ekslikust arusaamast ei ole kaebaja tegelenud nendel referentsobjektidel üldehitusega, vaid on juhtinud kaugküttetorustike ehitustegevust. Kaebaja käis 11.07.2019 vastustaja juures kohapeal kaebaja esitatud dokumentide ja andmetega seonduvalt selgitusi andmas. Lisaks esitas kaebaja vastustajale täiendavaid selgitusi ja dokumente e-posti teel. Kuivõrd seadusest ja korrast ei tulenenud vastustaja hindamiskomisjonile pärast kutsekomisjoni poolt kutse andmise otsustamist ja selle kohta kutseregistris kande tegemist (st pärast kutsetunnistuse registreerimist) õigust kutse saanu oskuste ja teadmiste kontrollimiseks, ei olnud kaebajal kohustust ilmuda hindamiskomisjoni ette oskuste ja teadmiste kontrollimiseks. Vastustaja on alusetult ja eksitavalt asunud kohtumenetluses looma kuvandit, nagu oleks vastustaja pärast 11.07.2019 kutsunud kaebajat „vestlustele“ selleks, et andja võimalus olla seoses kutse „äravõtmisega“ ära kuulatud. Vastustaja eesmärgiks oli kaebajaga kohtuda selleks, 4(14)
3-19-1961 et kontrollida n-ö järelkontrolli vormis kaebaja oskusi ja teadmisi, mitte aga selleks, et anda kaebajale võimalus osutuda seoses juba esitatud andmete, dokumentide ja selgitustega ära kuulatuks. Arvestades AM 10.06.2019 e-kirja, olid selles esitatud andmed vastustajale teada juba 01.07.2019, mil kutsekomisjon andmeid ja dokumente väga põhjalikult hinnanuna otsustas kaebajale anda 7. taseme kutse. Seega puudus alus selles kirjas esitatud teabe põhjal kaebajalt
7.taseme kutse 25.07.2019 otsusega äravõtmiseks. AM 10.06.2019 e-kirjas ei ole väidetud, et kaebaja ei ole teostanud torustike ehitamise ehitustegevuse juhtimist vastustaja viidatud objektidel.
9.MTÜ Eesti Soojustehnikainseneride Selts palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja möönab ise, et tal puudub soojusenergeetikaalane kvalifikatsioon. Seega on kutsekomisjoni põhjendusest esimene igati õigustatud. Kaebaja avalduse kohaselt on tal spetsialiseerumisalaseid koolitusi 117 TP ulatuses. Kaebaja gaasipaigaldise järelevaataja täiendusõpe ei ole asjakohane, kuna isik taotleb kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide ehitamise kutset. Kaebaja väidab, et tema suhtes on täidetud töökogemuse nõue, samas on kutsekomisjon p-s 2 selgitanud, et kaebaja puhul puudub hindamiskomisjoni poolt tehtud täiendavate päringute põhjal spetsialiseerumisalase töö kogemus kaugküttevõrkude ehitamise alal. Kaebaja on oma taotluses tuginenud referentsobjektide puhul kaugküttetorustike ehitamisel alltöövõtjate tegevusele/kogemusele, kirjutades selle enda kogemuseks. Alltöövõtja erialane töökogemus ei ole samastatav taotluse esitaja kogemusega. Komisjon on esitanud kaebajale küsimused 11.07, 12.07 ja 15.07.2019 e-kirjadega, tõstatades teema valeandmete esitamise kohta referentside ja töökogemuse osas. Kaebaja ei vastanud komisjoni küsimustele täies mahus, vaid valikuliselt osadele päringutele. 11.07.2019 kohtumisel kutsekomisjoniga lubas kaebaja esitada täiendavaid tõendeid, kuid ei esitanud lubatud dokumente (nt Utilitase kinnitust). 12.07.2019 saatis kaebaja kutsekomisjonile kaetud tööde aktid ja täitedokumentatsiooni. Esitatud dokumentide uurimisel selgus, et kaebaja esitatud dokumentides on erinevad andmed, võrreldes kaebaja poolt väidetavaga ning komisjon palus kaebajal 15.07.2019 e-kirjaga olukorda selgitada. Kaebaja selgitusi ei andnud. 16.07.2019 andis komisjon kaebajale veelkord võimaluse selgitusteks, pakkudes tema teadmiste ja oskuste kontrollimiseks vestlust. Kaebajale algselt pakutud vestluse aeg ei sobinud ning hiljem keeldus vestlusest. Kaebaja viidatud referentsobjektid olid ehitatud Utilitasele, kelle omanikujärelevalve esindaja kinnitas, et nende objektide ehitustöid juhtis teine isik, mitte kaebaja. Vastustaja on esitanud valeandmete esitamise kohta kaebajale küsimusi ning hoiatanud, et valeandmete esitamise korral on õigus kutsetunnistus kehtetuks tunnistada. Kaebaja ei soovinud ärakuulamisõigust kasutada (vt kaebaja 18.07.2019 e-kiri). Kutsekomisjonil on õigus ja kohustus taotleja esitatud andmeid kontrollida ning vastuolu selgumisel peaks taotleja tõendama oma esitatu õigsust, mitte vastupidi. Vastupidiselt kaebaja seisukohale ilmnesidki taotleja poolt esitatud valeandmed just komisjoni poolt kogutud tõenditest.
10.Tallinna Halduskohus rahuldas 25.06.2020 otsusega kaebuse (p 1); tühistas kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollis nr ESTIS-KK-6 vormistatud protokollilise otsuse osas, millega kutsekomisjon otsustas muuta kaebajale omistatud kutse taset ning omistada kaebajale varem kutsekomisjoni 01.07.2019 protokollis nr ESTIS-KK-5 vormistatud protokollilise otsuse alusel omistatud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse asemel soojusenergeetikainsener, tase 6 kutse (p 2); kohustas vastustajat uuesti kaaluma kaebajale diplomeeritud soojusenergeetikainseneri, tase 7 kutse andmist (p 3); mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 3375 eurot (p 4). 5(14)
3-19-1961 Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise alused sätestab KutS § 22 lg 1. Vastustaja on tuginenud kaebajale 01.07.2019 omistatud 7. taseme kutse muutmisel asjaolule, et kaebajal ei ole täidetud nõutava kutsealase tegevuse kriteerium kutse taseme 7 omistamiseks/säilitamiseks tulenevalt asjaolust, et kaebaja on esitanud referentsobjektide osas valeandmeid. KutS § 22 lg 1 on kaalutlusõigust sisaldav norm, mis annab õiguse kaaluda kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise ja selle säilitamise vahel. Sõltumata sellest, kas käsitada vastustaja 25.07.2019 otsust kaebaja kutse taseme 7 aluseks olnud otsuse ja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisena või muutmisena, tuleb haldusorganil haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg 2 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamine otsustada kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Vastustaja on 25.07.2019 protokollilise otsusega rikkunud haldusakti põhjendamiskohustust ning teinud otsustamisel kaalumisvigu. Kaebajale heideti ette valeandmete esitamist ning sellega seonduvalt ebapiisavat töökogemust kutse taseme 7 säilitamiseks, kuid kuidas selle järelduseni on jõutud, on küsitav. Utilitase võrguhooldusosakonna juhataja asetäitjale AMile tehti päring 09.06.2019 ning vastus päringule saabus 10.06.2019, millest järeldub, et AMi vastus oli teada juba enne kaebajale 7. taseme kutse omistamist 01.07.2019. Seega oli teada ka, et kaebaja kasutas tööde teostamisel alltöövõtjat, kuid ometi otsustati pärast põhjalikku kaalumist kaebajale 01.07.2019 omistada 7. taseme kutse. Selgusetuks jääb, miks on vastustaja, tuginedes eelkirjeldatud päringule, otsustanud ühel hetkel kaebajale 7. taseme kutse omistada, kuid hiljem, tuginedes samale päringule, leidnud vastupidiselt, et kaebaja on oma töökogemuse kohta esitanud valeandmeid. Vastustaja on märkinud, et kaebaja esitatud valeandmed ilmnesid komisjoni poolt kogutud tõenditest (kaugküttetorustike omanikujärelevalve seisukohad). Seega on vastustaja tegevus olnud vastuoluline ning vastustaja on kaebaja kutse taseme muutmisel lähtunud ebakohastest kaalutlustest. Järelkontrolli raames tegi vastustaja täiendavaid päringuid selgituste saamiseks tegelikkuses vaid kaebajale endale. Kaebaja esitas vastustajale täiendavaid selgitusi referentsobjektide ning nendega seotud töökogemuse osas, samuti alltöövõtjate kasutamise kohta. Kaebaja esitas referentsobjektide kohta täiendavaid dokumente, lükkamaks ümber väidet, et ta on oma töökogemuse kohta valeandmeid esitanud. Kaebaja esitas vastustajale ka isikute kontaktid, kellelt küsida kinnitusi kaebaja rolli kohta erinevate referentsobjektide kaugküttetorustike ehitamisel (OÜ 3D Infra ning AS Merko Ehitus Eesti kontaktid; AS BLRT kontakt). Kohtule ei nähtu 25.07.2019 otsusest ega kohtumenetluses vastustaja esitatud selgitustest, miks ka pärast kaebajalt täiendavate selgituste ja dokumentide saamist asuti seisukohale, et kaebaja on töökogemuse kohta esitanud valeandmeid. Vastustaja ei ole esitanud põhjendusi, miks kaebaja esitatud selgitused ning dokumendid ei ole piisavad, tõendamaks töökogemuse olemasolu 7. taseme kutse säilitamiseks. Kohtule ei ole teada, kas ning kuidas on vastustaja kaebaja täiendavaid selgitusi ja dokumente arvestanud kutse muutmise/kehtetuks tunnistamise kaalumisel. Kaebaja täitis eelkirjeldatud tegevustega oma selgitamiskohustust, et nõutava kutsealase tegevuse kohta esitatud andmete õigsust tõendada. Ebaselgeks jääb, mida vastustaja kaebajalt lisaks ootas. Tulenevalt asjaolust, et vastustaja on 25.07.2019 protokollilise otsusega rikkunud haldusakti põhjendamiskohustust ning jälgitav ei ole, kuidas vastustaja jõudis kaalutlusõiguse teostamisel otsuseni, mis tingis kaebajale omistatud kutse taseme muutmise, ei ole 25.07.2019 protokolliline otsus õiguspärane osas, milles otsustati kaebajale omistatud 7. taseme kutse aluseks olnud otsust ja kutsetunnistust muuta ning omistada kaebajale 6. taseme kutse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6(14)
3-19-1961
11.MTÜ Eesti Soojustehnikainseneride Selts palub 27.07.2020 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Kohus asus vääralt seisukohale, et vaidlustatud otsus on põhjendamata. Vaidlustatud otsusest nähtub üheselt selle põhjendus. Juhul, kui haldusakt oleks põhjendamispuudustega (millega vastustaja ei nõustu), on kohus jätnud tähelepanuta HMS §-i 58. Olukorras, kus kutse andmise korra lisa 3 erijuhu alusel kutse taotlemise tingimused on täitmata, ei ole vastustajal võimalik teha teist otsust, kui jätta vastava taseme kutse andmata. Lisaks saab erandjuhul vastustaja haldusakti kohtumenetluses põhjendada, kui ta tõendab, et neist põhjendustest lähtuti ka tegelikult haldusakti andmise ajal (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-29-12, p 20). Selliselt on kohus rikkunud selgitamiskohustust. Kohus on vääralt asunud seisukohale, et põhjendused kutse taseme muutmisel ei olnud kaalutletud ja asjakohased. Vastustaja ei ole lähtunud asjakohatutest ega sobimatutest kaalutlustest. Kohus on jätnud vastustaja vastuväited tähelepanuta, tõendid kohaselt hindamata ja teinud tõenditest ebaõiged järeldused. Kutse andmise korra lisa 3 erijuhu alusel kutse taotlemise tingimused ei ole täidetud (kutse tase 7 väljastati valeandmeid sisaldava dokumendi alusel, kaebaja tugines referentsobjektides kaugküttetorustike ehitamisel alltöövõtjatele, märkides taotluses selle enda kogemuseks). Kohus märkis, et talle jäi ebaselgeks, mida vastustaja kaebajalt lisaks ootas. Kohus on jätnud tähelepanuta vastustaja esitatu. Kaebaja esitas referentsobjekti kohta alltöövõtjate andmed kui enda andmed (AS Utilitas Tallinn, AM vastus vastustajale). Pärast 11.07.2019 kohtumist vastustajaga lubas kaebaja esitada dokumente (nt Utilitas kinnitus) oma väidete kinnitamiseks, mida ta aga ei teinud. Kaebaja ei esitanud dokumente, et tal on nõutud töökogemus. Väär on kohtu seisukoht, et vastustaja ei ole kohtumenetluses põhjendanud, milles seisnes valeandmete esitamine. Vastustaja on sellekohased selgitused esitanud. Kui kohus pidas vajalikuks, et vastustaja seda täiendavalt selgitaks, lasus kohtul uurimis- ja selgitamiskohustus.
12.XX palub 27.07.2020 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles halduskohus tegi kutsekomisjonile definitiivse ettekirjutuse asemel indefinitiivse ettekirjutuse (p 3), ja jättis vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistmata menetluskulud 3375 eurot ületavas osas. Kaebaja palub teha asjas uus otsus, millega rahuldada kohustamisnõue 18.10.2019 kaebuses väljendatud sõnastuses; mõista kaebaja kasuks välja täiendavad esimese astme menetluskulud 6281,66 eurot; ning määrata kindlaks kohustamisnõude täitmise tingimused. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, peab kohus tegema otsuse kõigi nõuete kohta. Halduskohus on oluliselt rikkunud HKMS § 158 lg 1 teises lauses ja § 41 lg-s 1 sätestatud kohustust ning on teinud otsuse (resolutsiooni p 3) nõude kohta, mida ei ole kaebuses esitatud. Halduskohus on rikkunud oluliselt kohtuotsuse põhjendamise kohustust ka osas, milles kohus jättis osa kaebaja menetluskuludest vastustajalt välja mõistmata. Kaebaja ei nõustunud halduskohtu 18.11.2019 määruse p 3 alap-s 2 toodud kohustamisnõude käsitusega ja esitas halduskohtule 07.12.2019 vastuväite. Halduskohus jättis selle tähelepanuta või sellega arvestamata, kusjuures kohtuotsusest ei nähtu põhjendused, miks on jäetud vastuväitega arvestamata. Vaidlustatud otsus oli ebaseaduslik ja see tuli tühistada. Samas leiab kaebaja jätkuvalt, et kui taotlejale on otsustatud kutse anda ja selle kohta kantakse registrisse elektrooniline kanne (kutsetunnistus), siis pärast seda ei saa kutsetunnistust (st ka elektroonilist kannet) kehtetuks tunnistada ega registrist kustutada. Kui seda tehakse ebaseaduslikult, siis kutse kehtetuks 7(14)
3-19-1961 tunnistamise aluseks olnud otsuse tühistamise korral tuleb kutse andjal teha toimingud varasema kutsetunnistuse aluseks olnud kutse kohta kutseregistris elektroonilise kande taastamiseks või kui see ei ole tehnilistel põhjustel võimalik, siis teha toimingud varasema kutsetunnistuse aluseks olnud kutse kohta kutseregistrisse uue kande tegemiseks. Praegusel juhul on kaebaja sooviavalduse alusel algatatud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse andmise haldusmenetlus lõppenud 01.07.2019. Järelikult ei ole tegemist olukorraga, kus kutse andja ei ole andnud taotletud kutset ning asjakohased ei ole halduskohtu 18.11.2019 määruse p-s 3 esitatud selgitused. Kaebaja ei ole taotlenud, et kohus kohustaks kaebajale diplomeeritud soojustehnikainsener, tase 7 kutset andma. Kaebuses toodud kujul kohustamisnõude rahuldamise korral ei teostaks kohus haldusorgani eest kaalutlusõigust, vaid kohustaks kutse andjat täitma seadusest tuleneva kohustuse tagada kutseregistri kande õigsus, st taastada kutseregistris kanne juba 01.07.2019 kaebajale antud tase 7 kutse kohta. Kaebaja puhul ei esinenud 25.07.2019 ega praegu ühtegi KutS § 22 lg-s 1 nimetatud kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise alust. Asjaolu, et pärast 25.07.2019 on kutseregistrisse tehtud uus kanne soojustehnikainsener, tase 6 kutse kohta, ei muuda olematuks seda, et kaebajale on vastustaja 01.07.2019 protokollilise otsusega antud diplomeeritud soojustehnikainsener, tase 7 kutse ja kutsetunnistus. Vastustaja 25.07.2019 protokollilise otsuse tühistamise korral oleks tulnud lugeda kutsekomisjoni 01.07.2019 protokolliline otsus kehtivaks. Arvestades tühistamisnõude osas kaebuse rahuldamist, tuleb kanne (kutsetunnistus) õigeks muuta. Halduskohtu otsusest ei selgu arusaadavalt, miks ei ole lugenud kohus põhjendatuks kaebaja menetluskulusid 3375 eurot ületavas osas (summas 6281,66 eurot). Kohus on rikkunud põhjendamiskohustust ning on teostanud kaalutlust puudulikult ja ebaõigesti, leides, et menetlusdokumentide analüüs, materjalidega tutvumine jms toimingud ei ole eraldiseisvatena hüvitatavad, vaid peavad seonduma mingi konkreetse väljundiga (menetlusdokument, kohtuistung). Kõik kaebaja menetluskulud on selgelt seondunud kohtumenetlusega, sh kohtule esitatud dokumentidega. Kaebaja palub määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise tingimused selliselt, et vastustajat kohustataks tegema toimingud 01.07.2019 protokollilise otsusega kaebajale omistatud kutse kohta kutseregistrisse tehtud elektroonilise kande taastamiseks või alternatiivselt 01.07.2019 protokollilise otsusega omistatud kutse kutseregistrisse kandmiseks selliselt, et kaebajale omistatud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse kehtivuse lõppemise kuupäevaks märgitaks kuupäev, mil möödub viis aastat arvestatuna kohtuotsuse alusel kaebajale diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse kohta kutseregistrisse tehtud kande taastamise kuupäevast või kui kohus teeb otsuse taotletud ettekirjutuse alternatiivse sisuga, siis arvestatuna kaebajale omistatud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse kohta kutseregistrisse uue kande tegemisest, arvestades sellest ajast maha päevade arvu, mil kutseregistris on olnud kehtiv kaebajale omistatud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse kohta tehtud kanne (st 25 päeva arvestatud perioodi 01.07.2019–25.07.2019 kohta).
13.MTÜ Eesti Soojustehnikainseneride Selts esitas 03.09.2020 apellatsioonkaebuse täienduse ja vastuse XX apellatsioonkaebusele. Kohus on jätnud tõendid kogumis hindamata, sh olulised (haldusmenetluses ajaperioodil 11.07– 22.07.2019 aset leidnud) asjaolud põhjendamatult tähelepanuta ning kaebaja 12.07.2019 ja 15.07.2019 e-kirjadega esitatud täiendavad dokumendid hindamata. Kohus on valesti leidnud, et vastustaja otsuse muutmise faktiliseks aluseks on üksnes Utilitase 10.06.2019 e-kiri, mis oli olemas juba enne esimese otsuse tegemist. Vaidlustatud otsuse aluseks on haldusmenetluses (sh järelkontrolli raames) kogutud dokumendid ja selgunud asjaolud kogumis. Arvestades 8(14)
3-19-1961 asjaomase eriala kõrgendatud riski (ohtu inimese elule ja tervisele) ning asjaolu, et haldusmenetluses on tuvastatud kaebajal spetsialiseerumisalase töökogemuse puudumine, on vastustaja otsus kaalutletud. Kaebaja õiguste riive ei ole intensiivne, sest ta saab jätkata töötamist soojusenergeetikainsenerina (tase 6 kutsel). Kaebajal ei saa olla tekkinud õiguspärast ootust vastustaja 01.07.2019 otsuse püsimajäämise suhtes, sest ta on teadvalt esitanud valeandmeid. Vastustaja palub jätta XX apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja taotletud kohustamisnõude rahuldamine ei ole võimalik, sest see tooks kaasa kutse andja kaalutlusõiguse redutseerumise 0-ni. Taotleja vajalike kompetentsuste olemasolu saab hinnata üksnes kutset andev organ, mitte kohus.
14.XX palub 04.09.2020 ja 07.10.2020 vastustes jätta MTÜ Eesti Soojustehnikainseneride Seltsi apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vaidlustatud haldusakt on nõuetekohaselt põhjendamata. Väär on vastustaja tuginemine HMS §-le 58. Ühtegi KutS-s nimetatud alust kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ei esinenud. Kaebaja ei ole esitanud kutse taotlemisel valeandmeid. Küsimused kaebaja töökogemuse kohta kutse taotlemisel esitatud referentsobjektidega tõusetusid juba enne 01.07.2019 ning kaebaja esitas sellega seonduvalt täiendavaid selgitusi. Seejärel teavitas vastustaja kaebajat 01.07.2019 e-kirjas, et temale otsustati anda taotletud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse. Seega asus vastustaja seisukohale, et kaebaja töökogemus on piisav. Pärast 01.07.2019 algatatud n-ö järelkontrolli menetlusel puudus seadusest ja kutse andmise korrast tulenev alus. Vastustaja on alles pärast vaidlustatud otsuse tegemist asunud väitma, et selle aluseks on AMi 10.06.2019 e-kirjas märgitu. Nimetatud kiri oli vastustajale teada juba 01.07.2019. Vastustajal puudus alus asuda seisukohale, et kaebaja ei ole esiletoodud referentsobjektidel ehitustegevust juhtinud. Vastustaja on mõistele „ehitustegevuse juhtimine“ andnud ebamõistlikult kitsendava tõlgenduse, nagu oleks kaebaja pidanud tegema referentsobjektidel näidatud töid otseselt ise. Mõisted „ehitustegevuse juhtimine“ ja „projektijuhtimine“ on sisult sünonüümid. Alltöövõtja, sh alltöövõtja poolt määratud esindajad allusid ehitustegevuses kaebajale kui AS-i Merko Infra määratud projektijuhile, kelle juhtimisel kaugküttevõrgu ehitus toimus. Kaebajal puudus pärast kutse andmise menetluse lõppemist kohustus esitada täiendavaid dokumente. Kaebaja tegi siiski vastustajaga koostööd ka pärast 01.07.2019 ning esitas täiendavaid selgitusi ja tõendeid seoses töökogemusega. Väär on vastustaja väide, et kaebaja seoses vastustaja 15.07.2019 e-kirjaga selgitusi ei andnud. Kaebaja esitas selgitused samal päeval. Mõistetamatu on vastustaja väide, et kaebaja olevat pärast 01.07.2019 vastustaja esindajate juures toimunud vestluse käigus lubanud esitada mingi kinnituse Utilitaselt. Kaebajal ei olnud kohustust esitada ühtki kinnitust ja ta pole seda lubanud. Vastustajal ei olnud alust teha vaidlustatud otsust põhjusel, et kaebaja ei ole sellist kinnitust esitanud. Vaidlustatud otsuse põhjenduseks ei saanud olla asjaolu, et kaebaja ei ilmunud 22.07.2019 vastustaja hindamiskomisjoni soovitud kohtumisele kaebaja oskuste ja teadmiste kontrolliks. Pärast 01.07.2019 otsuse tegemist puudus vastustajal õiguslik alus teha toiminguid kaebaja kompetentsuse hindamiseks. Kaebaja avaldas juba enne 22.07.2019, et ei pea soovitud kohtumist vajalikuks, kuna kutse on juba väljastatud. Väär on vastustaja seisukoht, et kaebaja õiguste riive on väheintensiivne. 6. ja 7. taseme kutsega seotud pädevus ja õigused on oluliselt erinevad, kusjuures 6. taseme kutse puhul on pädevus ja õigused piiratumad. 7. taseme kutsega kaasnevat pädevust omades on kaebaja väärtus tööturul märkimisväärselt kõrgem. Kaebajal tekkis õiguspärane ootus 01.07.2019 otsuse püsimajäämiseks, sest KutS-s sätestatud aluseid kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ei esinenud. 9(14)
3-19-1961
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus lahendab esmalt kaebaja 25.01.2021 taotluse 18.12.2020 esialgse õiguskaitse määruse täiendamiseks (I), seejärel ESTIS-e apellatsioonkaebuse (II) ja XX apellatsioonkaebuse (III) ning viimaks jagab menetluskulud (IV). I
16.08.12.2020 määrusega kohaldas ringkonnakohus esialgset õiguskaitset HKMS § 252 lg 4 alusel 30 päevaks kuni 07.01.2021 ja kohustas MTÜ-d Eesti Soojustehnikainseneride Selts andma XX-le esialgse õiguskaitse korras kutsenimetuse diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 spetsialiseerumisega kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid kompetentsiga (valitava tööosaga) ehitustegevuse juhtimine. Kuna määrust ei vaidlustatud ja sellele vastuväiteid ei esitatud, kehtib esialgne õiguskaitse kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni (HKMS § 252 lg 4 ja § 249 lg 4). Seega on XX taotluse alusel kohaldatud esialgne õiguskaitse kehtiv ning sellised selgitused esitas ringkonnakohus menetlusosalistele ka 06.01.2021 kirjas. Vaidlus puudub selles, et praegu on esialgse õiguskaitse määruse täitmiseks kantud kutseregistrisse XX kutsetunnistus nr 165203 kehtivusega 08.01.2021–07.03.2021, kuna kutseregistri kutsetunnistuse tähtaja andmeväli võimaldab tähtaja määrata üksnes kuupäevaliselt, mistõttu ei ole sinna võimalik teha kannet „kuni haldusasjas nr 3-19-1961 tehtava lõpplahendi jõustumiseni“.
17.25.01.2021 esitas XX ringkonnakohtule taotluse 08.12.2020 esialgse õiguskaitse määruse täiendamiseks. Kaebaja leiab, et kui esialgne õiguskaitse on määratud selliselt, et esialgse õiguskaitse määruse alusel andmisele kuuluv kutse kehtib kuni konkreetses haldusasjas tehtava kohtuotsuse (lõpplahendi) jõustumiseni, siis tuleb nii ka kutsetunnistuse kehtivusaeg kutseregistrisse kanda ja nähtavaks muuta. SA-l Kutsekoda puudub õigus kutseregistri tehnilist eripära (puudulikkust) ettekäändeks tuues keelduda sõnaliselt kutsetunnistuse tähtaja kutseregistrisse kandmisest. Asjaolu, et SA-l Kutsekoda on võimalik pärast kutsetunnistuse kuupäevaliselt määratletud kehtivustähtaja möödumist teha kutseregistrisse uus kanne (kanda kutseregistrisse uus kutsetunnistus) uue kehtivustähtpäeva äranäitamisega, ei kõrvalda riske, mis võivad realiseeruda juhul, kui kutse andja ei sisesta kutseregistrisse kandmiseks uusi andmeid piisavalt aegsasti enne varasema kutsetunnistuse kehtivustähtpäevaks märgitud kuupäeva möödumist. Kaebaja taotleb, et kohus täiendaks 08.12.2020 esialgse õiguskaitse määrust selliselt, et kohustada ESTIS-st ja SA-d Kutsekoda tegema kõik vajalikud toimingud selleks, et 08.12.2020 tehtud esialgse õiguskaitse määruse alusel kaebajale antud kutse kohta kantakse kutsetunnistus kutseregistrisse sõnaliselt nõnda, et kutsetunnistus kehtib kuni haldusasjas nr 3-19-1961 tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
18.Ringkonnakohus jätab kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse määruse täiendamiseks rahuldamata. Esialgne õiguskaitse on praeguses asjas kehtiv kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni ning kaebaja õiguste riive kohtumenetluse ajal on sellega välistatud. Vaidlus puudub selles, et kutseregistri kutsetunnistuse tähtaja andmeväli ei võimalda selle sõnalist täitmist. Seega sõltumata põhjustest, miks see nii on või kas see andmeväli võiks teoreetiliselt võimaldada ka sõnalist täitmist, ei saa kaebaja taotlust soovitud viisil rahuldada. Praegu on kaebajal kutsetunnistus kehtivusega kuni 07.03.2021. On võimalik, et lõpplahend praeguses asjas on selle kuupäeva seisuga jõustunud. Kui kohtumenetlus selleks ajaks siiski läbi ei ole, saab kaebaja ise astuda aegsasti samme selleks, et kutseregistris pikendataks tema kutsetunnistuse kehtivusaega vastavalt esialgse õiguskaitse kehtivusele. II 10(14)
3-19-1961
19.ESTIS-e apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldustega, et vastustaja on 25.07.2019 protokollilise otsusega rikkunud haldusakti põhjendamiskohustust ning teinud otsustamisel kaalumisvigu määral, mis viivad haldusakti tühistamiseni.
20.ESTIS-e 25.07.2019 protokollilise otsuse põhjendustest nähtuvalt oli XX-lt diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse äravõtmise ja tase 6 kutse andmise põhjuseks asjaolu, et kutsekomisjoni hinnangul puudus XX-l täiendavate päringute põhjal spetsialiseerumisalase töö kogemus kaugküttevõrkude ehitamise alal. XX on kutse taotluses kirjeldatud referentsobjektide puhul kaugküttetorustike omanikujärelevalve kinnitusel juhtinud vaid üldehitust ja kaugküttevõrkude ehituse jaoks kasutanud alltöövõtjaid. Otsuses puudus igasugune viide õiguslikule alusele ning põhjendusest ei nähtunud, et XX-le heidetakse ette valeandmete esitamist. Tähele tuleb panna ka konteksti, milles otsus tehti. Nimelt andis vastustaja pärast XX 16.05.2019 avalduse (dtl 38 jj) saamist ja selles toodud andmetega tutvumist 13.06.2019 kirjas (dtl 65) kaebajale teada, et kutsekomisjoni otsusel ei saa kaebajale kutset omistada, kuna referentsobjektide kontrollimisel tuli välja, et taotluses kajastatud objektide (2–6) kaugküttetorustike ehitustööde juhtimist teostasid teised isikud. Taotleja poolt oli juhitud vaid üldtegevus (mitte aga kaugküttetorustike ehitus). Seega puuduvad taotlejal vajalikud referentsobjektid küsitud spetsialiseerumisel. Kiri tugines ilmselt kutsekomisjoni 12.06.2019 koosoleku otsusel (19.06.2019 protokoll, dtl 75). Selleks ajaks oli vastustaja esitanud täiendavad küsimused Utilitase võrguhooldusosakonna juhataja asetäitja AM-le ja saanud 10.06.2019 temalt vastuse (dtl 295), mille kohaselt: „Mul on raske hinnata XX juhtimist nendel objektidel. Nagu ma mäletan, XX teostas üldist juhtimist objektidel (Merko poolt). Soojustorustiku ehitustöid teostas alltöövõtja 3D Infra OÜ. Kõik kaetud tööd võtsin vastu alltöövõtja (3D Infra OÜ) poolt“. Protokollist nähtuvalt otsustati küsida täpsustavaid küsimusi kaebaja töökogemuse tõendamiseks. Selgitust palus vastustaja 16.06.2019 e-kirjaga, millele kaebaja vastas 17.06.2019: „Referentsi objektidel 2, 3, 4, 5 ja 6 kasutasin alltöövõtjat, kelle tegevust ma juhtisin ja kontrollisin. Allkirjastasin ehitustööde päevikud ja kaetud tööde aktid.“ Sellise selgitusega jäi vastustaja rahule ja omistas kaebajale soovitud kutse (19.06.2019– 01.07.2019 protokoll, dtl 75–77). Vastustaja 01.07.2019 kirja kohaselt: „Teie kutse taotlust hinnati väga põhjalikult, arvestades Teie poolt esitatud täpsustusi ning peamine arutelu punkt oli see, et Teie teostatud projektides olete olnud peamiselt üldehituse eest vastutav, mitte konkreetselt soojustorustiku ehituse eest, kuid arvestades Teie pikaajalist töökogemust ning esitatud selgitusi, otsustas kutsekomisjon Teile kutse omistada ning see on ka 28.06.2019 seisuga kantud kutseregistrisse. Kuna soojusenergeetikainseneri kutse üldehitust teha ei võimalda, siis soovitus tulevikuks, et 5 aasta pärast taastõendamisel peaksid olema kirjas ka konkreetsed kaugkütte või kaugjahutuse objektid, kus Teie osa on seotud torustiku ehitusega, mida antud kutsetunnistus teha võimaldab.“ Viimasest kirjast ja kaebajale kutse andmisest nähtub, et selle aja seisuga aktsepteeris vastustaja sisuliselt kutse andmisel kaebaja pädevusena üldehituse juhtimist (mitte soojustorustiku ehituse juhtimist), tuginedes kaebaja pikaajalisele töökogemusele. Vastustajale oli teada, et kaebaja kasutas viidatud referentsobjektide puhul alltöövõtjat.
21.Ringkonnakohus märgib, et iseenesest on võimalik kutse andmise n-ö järelkontroll, vastasel korral muutuks KutS § 22 lg 1 sisutuks. KutS § 22 lg 1 p 2 kohaselt on kutse andjal kutsekomisjoni ettepanekul õigus tunnistada kutsetunnistus kehtetuks, kui kutsetunnistus on välja antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel. Sarnaselt halduskohtuga jääb ka ringkonnakohtule selgusetuks, millisel konkreetsel põhjusel asus vastustaja pärast järelkontrolli seisukohale, et kaebaja on menetluses esitanud valeandmeid. Perioodil 01.07.2019–25.07.2019 ei kogunud vastustaja tõendeid iseseivalt haldusvälistelt isikutelt, vaid 11(14)
3-19-1961 täiendavaid tõendeid ja selgitusi esitas vastustajale kaebaja. Nii nähtub asja materjalidest, et 12.07.2019 selgitas kaebaja Lennusadama tee ja Noblessneri kvartali objektidega seonduvat, esitas fotod ja kaetud tööde aktid (dtl 227 jj) ning selgitas vastustajale täiendavalt (dtl 145): „Referents objektidel küttetorustiku montaaži, katsetus ja läbipesu töid juhtisin mina. Tööde teostajaks oli alltöövõtja. Täitedokumentatsiooni koostasin mina, allkirjastasin ning taotlesin kasutusloa tellija nimel.“ 15.07.2019 esitas kaebaja täiendava selgituse (dtl 149) seonduvalt töödega, kus AS Utilitas ei olnud tööde tellijaks, vaid tulevaste kommunikatsioonide haldaja. Kaebaja esitas ka täiendavad kontaktid, kellelt vajadusel lisainfot küsida (nt AS Merko Ehitus projektijuht JK ongi kohtumenetluses esitanud kinnituse, XX ehitas Paepargi 35 ja 37 objektil kaugkütte torustikku, dtl 210). Halduskohus on õigesti viidanud, et vastustaja 25.07.2019 protokollilisest otsusest ega ka esimese kohtuastme menetluses esitatud selgitustest ei nähtu, miks ka pärast kaebajalt täiendavate selgituste ja dokumentide saamist asuti hinnangule, et kaebaja on töökogemuse kohta esitanud valeandmeid. Vastustaja ei esitanud otsuses põhjendusi, miks kaebaja esitatud selgitused ning dokumendid ei ole piisavad, tõendamaks piisava töökogemuse olemasolu 7. taseme kutse säilitamiseks. Samuti ei nähtu vastustaja 25.07.2019 protokollilisest otsusest, kas ning kuidas arvestas vastustaja kaebaja täiendavaid selgitusi ja dokumente kutse kehtetuks tunnistamise kaalumisel (halduskohtu otsuse p 42.2). Alles apellatsioonimenetluses (vastustaja 17.01.2021 menetlusdokument) esitatud väiteid sellest, kuidas eristada mõisteid peaprojektijuht, projektijuht ja insener-projektijuht ning miks see vaidluse lahendamisel võib oluline olla, ei saa ringkonnakohus arvestada 25.07.2019 protokollilise otsuse põhjendustena, kuna esitatud materjalide pinnalt puudub ringkonnakohtul veendumus, et sellistest seisukohtadest juhinduti juba 25.07.2019 otsuse langetamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja kogunud haldusmenetluses tõendeid piisavalt, et järeldada valeandmete esitamist kaebaja poolt. Asjaolu, et vastustaja ise on kaebajale tase 7 kutse andmise järgselt asunud mõisteid algsest erinevalt sisustama või tõendeid erinevalt hindama, ei ole käsitatav valeandmete esitamisena kaebaja poolt KutS § 22 lg 1 p 2 tähenduses.
22.Eelnevast tulenevalt oli põhjendatud ESTIS-e 25.07.2019 protokollilise otsuse tühistamine halduskohtu poolt kaebajat puudutavas osas. Kui vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja esitas kutse andmise menetluses valeandmeid, mis viivad kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseni, on vastustajal õigus alustada uut haldusmenetlust ning vormistada selle tulemus korrektselt põhistatud ja kaalutletud otsusena. III
23.XX apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduskohus on lahendanud kohustamisnõuet, mida kaebaja menetluses ei esitanud ning mille lahendamiseks puudus ka sisuline vajadus. Kaebuses halduskohtule esitas kaebaja nõude teha ESTIS-ele ettekirjutus teha toimingud kutsekomisjoni 01.07.2019 protokollis nr ESTIS-KK-5 vormistatud protokollilise otsusega XX-le omistatud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse kohta kutseregistrisse tehtud elektroonilise kande taastamiseks või alternatiivselt kutsekomisjoni 01.07.2019 protokollis nr ESTIS-KK-5 vormistatud protokollilise otsusega XX-le omistatud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse kutseregistrisse kandmiseks. 18.11.2019 menetlusse võtmise määruse p-s 3 selgitas halduskohus, et ei saa kohustada ESTIS-st kaebajale diplomeeritud soojusenergeetikainseneri, tase 7 kutse andmiseks, kuid saab kohustada ESTISst uuesti kaaluma kaebajale diplomeeritud soojusenergeetikainseneri, tase 7 kutse andmist. Sellest tulenevalt võttis halduskohus viidatud kohustamisnõude ka menetlusse. Kohus märkis, et kui kaebaja sellise nõuete käsitlusega ei nõustu, tuleb kaebajal sellest kohut viivitamatult teavitada. Kaebaja esitas 07.12.2019 menetlusdokumendis vastuväite, et ei nõustu kohtu käsitlusega kohustamisnõudest ning palus menetleda kaebust kohustamisnõude osas sellise sisuga, nagu see oli esitatud kaebuses. Halduskohus kaebaja vastuväidet ei lahendanud ega 12(14)
3-19-1961 selgitanud oma käsitluse juurde jäämist ka kohtuotsuses, vaid märkis lakooniliselt otsus p-s 44, et kuna tühistamiskaebus tuleb rahuldada, tuleb ESTIS-st kohustada uuesti kaaluma kaebajale diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse andmist.
24.Halduskohtu käsitlus kohustamisnõude lubatavusest oleks olnud asjakohane juhul, kui tühistamiskaebuse rahuldamise tulemusena oleks tühistatud esmane haldusakt, millega keelduti isikule kutset andmast. Praegusel juhul oli aga situatsioon teine. ESTIS-e 25.07.2019 protokollilise otsuse tühistamise tulemusena taastus ESTIS-e 01.07.2019 protokollilise otsuse õigusjõud, millega kaebajale anti diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse. Seega puudus halduskohtul õigus ja ka sisuline vajadus kohustada vastustajat kaebaja taotlust kutse andmiseks uuesti lahendama, sest 25.07.2019 otsuse tühistamise õiguslikuks järelmiks oli kaebajal tase 7 kutse taastumine. Järelikult oleks halduskohus pidanud rahuldama kohustamisnõude, mis oli esitatud kaebuses, ehk kohustama vastustajat taastama kaebaja kutse kutseregistris. Seetõttu tuleb XX apellatsioonkaebus rahuldada, asjaomases osas halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Eeltoodud asjaoludel ei ole ringkonnakohtul alust hinnata ka kutse andmise aluseks olevate kutsestandardi ja kutse andmise korra lisa 3 p 2 nõuete kooskõla põhiseadusega (vrdl Riigikohtu 29.12.2020 määrus nr 3-18-1432) – praeguse kohtuotsuse õiguslik tagajärg ei ole kaebaja kutse andmise taotluse uus lahendamine. Vastupidisel juhul oleks viidatud õigusaktide põhiseadusega kooskõla hindamine asjakohane ja vajalik.
25.Kuna XX apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb muuta ka esimese kohtuastme menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4), annab ringkonnakohus hinnangu kaebaja esimese kohtuastme esindajakulude põhjendatusele kohtuotsuse IV osas.
26.Kaebaja on apellatsioonkaebuses taotlenud ka kohtuotsuse täitmise tingimuste kindlaksmääramist. HKMS § 168 lg 1 kohaselt võib kohus kaebuse rahuldamisel määrata otsuse resolutsioonis kindlaks olulised otsuse täitmise tingimused. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse on XX-le 01.07.2019 protokollilise otsuse alusel antud viieks aastaks (dtl 85). Viidatud otsuse kehtivuse taastamisel tuleb vastustajal kutseregistris kutse kehtivuse lõppemise kuupäevaks märkida kuupäev, mil möödub 5 aastat arvestatuna praeguse kohtuotsuse alusel XX-le kutse kohta kutseregistrisse tehtud elektroonilise kande taastamise kuupäevast, millest on maha arvestatud päevade arv, mil kutseregistris on olnud kehtiv XX-le omistatud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse kohta tehtud kanne perioodil 01.07.2019–25.07.2019 ja esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal.
IV
27.Kui kõrgema astme kohus muudab madalama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohtu otsuse tulemusel tuleb XX kaebus rahuldada tervikuna, peab menetluskulud HKMS § 108 lg 1 järgi kandma vastustaja. Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik (HKMS § 109 lg 5). Kaebaja eest on menetluskulud kandnud AS EG Ehitus. Kaebaja ja AS EG Ehitus vahel 19.10.2019 sõlmitud kokkuleppest nähtub kaebaja kohustus menetluskulud AS-le EG Ehitus hiljem hüvitada. Menetluskulude kandmise kohustus seoses praeguse vaidluse lahendamisega kahes kohtuastmes on seega nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg 11).
13(14)
3-19-1961
28.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb arvestada eelkõige läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja vaidlusaluste õigusküsimuste keerukust, samuti menetluse kestust (nt Riigikohtu 03.05.2017 otsus asjas nr 3-3-1-80-16, p 35), ning asjakohane ei ole hinnata üksikute menetlusdokumentide mahtu ja nende koostamiseks või muude toimingute tegemiseks kulutatud aega. Õigusabikulud tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus asjas nr 3-18-752, p 19; 13.11.2018 otsus asjas nr 3-18-1570, p 17). Kaebaja taotles halduskohtus, et talle hüvitataks õigusabikulud 9626,66 eurot (ilma käibemaksuta; tunnitasu 160 eurot), ning tasus riigilõivu 15 eurot. Advokaadibüroo arvete spetsifikatsioonidelt nähtuvalt kulus advokaadil esindamiseks 60 tundi ja 10 minutit. Asja mahukust ning faktiliste asjaolude keerukust arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et esimese kohtuastme esindajakulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ning toimingutele kulunud aeg on ilmselgelt ülepaisutatud. Ringkonnakohus vähendab vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistetavate esimese astme menetluskulude suurust selliselt, et mõistab kaebaja kasuks välja menetluskulu summas 4000 eurot. Kaebaja taotleb vastustajalt apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmist summas 21 840 eurot (ilma käibemaksuta; tunnitasu 160 eurot). Kaebaja on tasunud ringkonnakohtus riigilõivu kokku 30 eurot. Toimingute ajakulu on spetsifikatsioonide kohaselt 134 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole taotluses toodud toimingud täies ulatuses põhjendatud ning toimingutele kulunud aeg on ilmselgelt ülepaisutatud. Arvestades seejuures, et apellatsioonimenetluses ei ole põhjendatud menetluskulude kandmine üldjuhul suuremas summas kui halduskohtus (nt Riigikohtu 28.06.2017 otsus nr 3-3-1-73-16, p 47) ning erandlikke asjaolusid praegusel juhul ei esine (menetlusdokumendid kordavad suures osas juba halduskohtus korduvalt esitatud seisukohti), tuleb ka apellatsioonimenetluses vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 4000 eurot. Riigikohtu praktikas (otsused haldusasjas nr 3-3-1-58-07 ja 3-3-1-54-12) on leitud, et menetluskulu tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga. Seetõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks kahe kohtuastme peale kokku välja mõista 8000 eurot, millele lisandub käibemaks 1600 eurot, kokku 9600 eurot. Vastustaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.