X kaebus Eesti Soojustehnikainseneride Seltsi kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollilise otsuse peale
Menetlusosalised
Kaebaja: X, volitatud esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe
Asja läbivaatamise viis
Vastustaja: Eesti Soojustehnikainseneride Selts, volitatud esindaja Marek Aunver Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus.
2.Tühistada Eesti Soojustehnikainseneride Seltsi kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollis nr ESTIS-KK-6 vormistatud protokolliline otsus osas, millega kutsekomisjon otsustas muuta kaebajale omistatud kutse taset ning omistada kaebajale varem kutsekomisjoni 01.07.2019 protokollis nr ESTIS-KK-5 vormistatud protokollilise otsuse alusel omistatud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse asemel soojusenergeetikainsener, tase 6 kutse
3.Kohustada Eesti Soojustehnikainseneride Seltsi uuesti kaaluma kaebajale diplomeeritud soojusenergeetikainseneri, tase 7 kutse andmist.
4.Mõista Eesti Soojustehnikainseneride Seltsilt välja X kasuks menetluskulud summas 3375 eurot.
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.07.2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (edaspidi kaebaja) esitas 16.05.2019 Eesti Soojustehnikainseneride Seltsi (edaspidi ESTIS) kutsekomisjonile sooviavalduse diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutsekvalifikatsiooni saamiseks. ESTIS saatis 16.05.2019 kaebajale e-kirja, milles viitas puudustele ja selgitas, et kaebajal tuleks taotleda soovitavat kutset erijuhu järgi. Kaebaja esitas 17.05.2019 kutsekomisjonile täiendatud ja muudetud sooviavalduse diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutsekvalifikatsiooni saamiseks.
2.ESTIS juhatuse liige Kauri Koster ja kaebaja vahel toimus järgnev kirjavahetus. 13.06.2019 e-kiri Kauri Koster Hindamiskomisjoni kommentaarid: taotleja poolt toodud referentsobjektid ei vasta nõuetele: taotleja soovib saada kutsetaset ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja käidu korraldamise osadel. Taotluses kajastatud referentsobjektidest ei selgu, et taotlejal oleks kogemus omanikujärelevalve ja käidu korraldamise osadel. Referentsobjektide kontrollimisel tuli välja, et taotluses kajastatud objektide (2-3-4-5-6) kaugküttetorustike ehitustööde juhtimist teostasid teised isikud. Taotleja poolt oli juhitud vaid üldtegevus (mitte aga kaugküttetorustike ehitus). Seega taotlejal puuduvad vajalikud referentsobjektid küsitud spetsialiseerumisel. 17.06.2019 e-kiri Kauri Koster Palun Teilt täpsustust nende referentsobjektide nr 2, 3, 4, 5 ja 6 osas hindajate kommentaarile, et kaugküttetorustike ehitustööde juhtimist teostasid teised isikud. Taotleja poolt oli juhitud vaid üldtegevus (mitte aga kaugküttetorustike ehitus). Soojusenergeetikainseneri pädevuses on ainult torustikega seotud osa, kaevikud, katendid jms on teiste inseneride pädevuses. 17.06.2019 e-kiri X Tere, Referentsi objektidel 2,3,4,5 ja 6 kasutasin alltöövõtjat, kelle tegevust ma juhtisin ja kontrollisin. Allkirjastasin ehitustööde päevikud ja kaetud tööde aktid. Kui selles tegevusest ei piisa omaniku järelevalve ja käidu juhtimiseks, olen nõus nendest õigustest loobuma ja taotlema ainult ehitustegevuse juhtimist.
3.Kutsekomisjon koostas 01.07.2019 järgmise protokollise otsuse, mille kohta on järgnev selgitus: 12.06.2019 eitava vastuse saanud taotluste kohta esitati vastuväited ja täpsustavad andmed järgnevate taotlejate poolt: X (kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid), tase 7 – omistada, arvestades taotleja selgitusi. K. Koster teavitas 01.07.2019 kell 22:08 e-kirjaga kaebajat diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse andmisest ja selle kutseregistrisse kandmisest kehtivusega alates 28.06.2019. E-kirjas märkis K. Koster: Jah, Teie kutse taotlust hinnati väga põhjalikult, arvestades Teie poolt esitatud täpsustusi ning peamine arutelu punkt oli see, et Teie teostatud projektides olete olnud peamiselt üldehituse eest vastutav, mitte konkreetselt soojustorustiku ehituse eest, kuid arvestades Teie pikaajalist töökogemust ning esitatud selgitusi, otsustas kutsekomisjon Teile kutse omistada. Kutseregistris on kutsetunnistuse kohta elektrooniline kanne - kutsetunnistus nr 149207.
4.ESTIS hindamiskomisjon teatas 16.07.2019 kaebajale viidates kutse andmise korra p-le 1.3, et hindamiskomisjon soovib kontrollida kaebaja oskusi ja teadmisi küsitud spetsialiseerumisel ning kutsus kaebajat täiendavale vestlusele, et kontrollida kaebaja oskusi ja teadmisi. Kutsekomisjoni 25.07.2019 koosoleku protokollis nr ESTIS-KK-6 vormistatud protokollilise otsusega otsustas kutsekomisjon: Muuta X väljastatud kutse taset ning omistada soojusenergeetikainsener, tase 6 kutse. Kutsekomisjoni otsuse põhjendus on järgnev. X puhul puudub kutse taotluses kirjeldatud magistrikraad, kuid on tegemist haridusega mis ei ole erialane (soojusenergeetika). X puhul puudub hindamiskomisjoni poolt tehtud täiendavate päringute põhjal spetsialiseerumisalase töö kogemus kaugküttevõrkude ehitamise alal. X on kutse taotluses kirjeldatud referentsobjektide puhul kaugküttetorustike omanikujärelevalve kinnitusel juhtinud vaid üldehitust ja kaugküttevõrkude ehituse jaoks kasutanud alltöövõtjaid. Kuna soojusenergeetikainseneri kutse ei ole piisav üldehituse juhtimiseks, vaid ainult kaugküttetorustike ehitamiseks, siis ei vasta taotleja spetsialiseerumisalase töökogemuse puudumisel ka diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse nõuetele, kuid vastab soojusenergeetikainsener, tase 6 nõuetele. Kutsekomisjoni 25.07.2019 protokolliline otsus saadeti kaebajale 02.08.2019 e-posti teel.
5.Kaebaja esitas 02.09.2019 ESTIS-le vaide. ESTIS saatis 18.09.2019 kaebajale 17.09.2019 dateeringuga digitaalselt allkirjastamata vaideotsuse koopia. Vastuseks kaebaja teabenõuetele saatis ESTIS esindaja N. Dementjeva 07.10.2019 kaebajale 17.10.2019 dateeringuga vaideotsuse, mis on vaideotsuse koostaja Kuuno Külasalu poolt digitaalselt allkirjastatud 07.10.2019 kl 17:00.
6.Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) saabus 18.10.2019 kaebaja kaebus ESTIS kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollilise otsuse peale. Kaebaja esitas kaebuses järgmised nõuded: 1) tühistada osaliselt ESTIS kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollis nr ESTIS-KK-6 vormistatud protokolliline otsus osas, millega kutsekomisjon otsustas muuta kaebajale omistatud kutse taset ning omistada kaebajale varem kutsekomisjoni 01.07.2019 protokollis nr ESTIS-KK-5 vormistatud protokollilise otsuse alusel omistatud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse asemel soojusenergeetikainsener, tase 6 kutse; 2) teha ESTIS-le ettekirjutus teha toimingud kutsekomisjoni 01.07.2019 protokollis nr ESTISKK-5 vormistatud protokollilise otsusega kaebajale omistatud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse kohta kutseregistrisse tehtud elektroonilise kande taastamiseks või alternatiivselt kutsekomisjoni 01.07.2019 protokollis nr ESTIS-KK-5 vormistatud protokollilise otsusega kaebajale omistatud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse kutseregistrisse kandmiseks.
7.Kohus võttis 18.11.2019 määrusega kaebuse menetlusse järgmistes nõuetes: 1) tühistada osaliselt ESTIS kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollis nr ESTIS-KK-6 vormistatud protokolliline otsus osas, millega kutsekomisjon otsustas muuta kaebajale omistatud kutse taset ning omistada kaebajale varem kutsekomisjoni 01.07.2019 protokollis nr ESTIS-KK-5 vormistatud protokollilise otsuse alusel omistatud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse asemel soojusenergeetikainsener, tase 6 kutse; 2) kohustada ESTIS-t uuesti kaaluma kaebajale diplomeeritud soojusenergeetikainseneri, tase 7 kutse andmist.
8.Kohus määras 27.05.2020 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
9.Vastustaja esitas 10.06.2020 menetluskulude nimekirja ning 17.06.2020 seisukoha kaebaja menetluskulude osas.
10.Kaebaja esitas 10.06.2020 taotluse menetluskulude välja mõistmiseks vastustajalt ning lisaks taotluse, et kohus nõuaks vastustajalt välja üksikasjaliku teabe selle kohta, kes hindamiskomisjoni nimel on e-posti aadressilt [email protected] saatnud välja ekirjad nii Y (sh 09.06.2019 k 20:46 saadetud e-kiri Y) kui ka kaebajale ning kes konkreetselt hindamiskomisjoni liikmetest on teinud otsuseid ja toiminguid seoses kaebaja kutseasjaga nii enne 01.07.2019 kui ka pärast seda kuni kutsekomisjoni 25.07.2019 otsuse tegemiseni ning milliseid konkreetseid toiminguid ning otsuseid keegi neist hindamiskomisjoni liikmetest konkreetselt on teinud. Kohus jättis 11.06.2020 määrusega kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas 17.06.2020 seisukoha vastustaja menetluskulude osas ning vastuväite kohtu tegevusele seoses kohtu 11.06.2020 määrusega.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
11.Kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollilises otsuses esitatud põhjendused on valdavas osas arusaamatud ja kaebajale ei ole üheselt arusaadav, millisel sisulisel ja õiguslikul alusel on otsustanud kutse andja tunnistada kaebajale kutsekomisjoni 01.07.2019 protokollilise otsusega omistatud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse ja selle kohta registrisse kantud kutsetunnistus kehtetuks. Eeltoodu osas on kaebaja hinnangul vaidlustatud kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollilise otsuse kui haldusakti andmisel rikutud haldusakti põhjendamiskohustust. Kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollilises otsuses on esitatud põhjendused osaliselt ka faktiliselt ebaõiged ja osaliselt ka asjassepuutumatud.
12.Väär on kutse andja seisukoht, et kaebaja kutse taotluses (sooviavalduses) märgitud kvalifikatsioon ei ole võrdne magistrikraadiga. Kaebaja on läbinud Tallinna Tehnikaülikoolis ehituse õppesuunal viieaastase inseneriõppe ning temale 08.06.2000 omistatud inseneri kvalifikatsioon on seaduse alusel võrdsustatud magistrikraadiga. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et seoses käesoleva asjaga on kaebaja suhtes kohaldatud ja tuleb kohaldada Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu 24.04.2019 otsusega nr 13 kinnitatud kutse andmise korda soojusenergeetika inseneeria kutsetele. Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja magistrikraadiga võrdsustatud kvalifikatsioon ei ole soojusenergeetikaalane kvalifikatsioon, kuid kaebaja puhul tuleb kohaldada kutse andmise korra lisa 3 p-s 2 sätestatut („Erijuhul Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse taotlemine“), mida kutsekomisjon 01.07.2019 protokollilise otsusega kaebajale diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse andmisel on ilmselgelt ja õigesti ka kohaldanud.
13.Kaebaja on esitanud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse saamiseks nõuetekohaselt täidetud dokumendid, milles on põhjalik informatsioon muu hulgas ka kaebaja kvalifikatsiooni ja kutsealase tegevuse kohta. Kaebaja on esitanud kutse andjale veel ka täiendavat informatsiooni ja täiendavaid dokumente, sh arvestades kutse andja küsitut esitas kaebaja kutse andjale selgitusi ja hulganisti lisadokumente näiteks 17.06.2019. Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja haridus ei vasta täielikult taotletavale spetsialiseerumise erialale, mistõttu taotles kaebaja arvestades ESTIS antud selgitust diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutset tuginedes kutse andmise korra lisa 3 p-le 2 ja kaebaja puhul tuli ja tuleb kohaldada kutse andmise korra lisa 3 p-s 2 sätestatud tingimusi erijuhul diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse taotlemiseks. Vaidlus on puudunud selle üle, et kutse andmise korra lisa 3 p-s 2 sätestatud täiendkoolituse alased nõuded on kaebaja puhul täidetud.
14.Tulenevalt kutse andmise korra lisa 3 p-st 2 peab kutse taotlejal erijuhul diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse taotlemiseks olema 10-aastane spetsialiseerumisalaga seotud edukas töökogemus. Selline töökogemuse nõue (sh kaugküttevõrkude ehitamisega seotud töökogemuse nõue) on kaebaja puhul vaieldamatult täidetud ning seda on kaebaja kutse andjale ka nii kutse taotluses esitatud andmetega kui ka hiljem (sh nii 17.06.2019 e-kirjaga ja selle lisadega kui ka 2019.a juulikuus) täiendavalt esitatud andmetega ning dokumentidega põhjalikult põhistanud ja tõendanud. Kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollilisest otsusest
järelduvalt leidis kutsekomisjon 25.07.2019 protokollilise otsuse tegemisel, et kaebaja on kutse taotluses kirjeldatud referentsobjektide puhul juhtinud vaid üldehitust ja kaugküttevõrkude ehituse jaoks kasutanud alltöövõtjaid. Väär on kutsekomisjoni seisukoht, et kaebaja olevat kutse taotluses kirjeldatud referentsobjektide puhul juhtinud vaid üldehitust. Kaebaja on kutse taotluses nimetatud referentsobjektide puhul juhtinud kommunikatsioonide (taristu, sh nii soojustrasside ja torustike kui ka vee- ja kanalisatsioonitrasside ja -torustike) ehitamist. Arvestades seda, et kutse andja on (alles pärast kaebajale kutsekomisjoni 01.07.2019 protokollilise otsusega diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse andmist) nõudnud kaebajalt täpsustavat ja täiendavat teavet, on kaebaja viimatitoodut kutse andjale ka põhjalikult selgitanud ja esitanud kutse andjale ka hulganisti täiendavaid tõendeid.
15.Lisaks eeltoodule on mõistetamatu kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollilisest otsusest järelduv kutse andja seisukoht, et juhul, kui kutse taotluses esitatud referentsobjektide puhul on kutse taotleja juhtinud spetsialiseerumisalaga seotud töid (projektijuhina, objektijuhina vms) ega ole isiklikult lihttöölisena kõnesolevaid spetsialiseerumisalaga seotud töid teinud, siis ei olevat sellise kutse taotleja puhul kutse andmise korra lisa 3 p-s 2 sätestatud spetsialiseerumisalaga seotud töökogemuse nõue erijuhul kutse taotlemiseks täidetud. Selline kutsekomisjoni seisukoht ja õigustõlgendus on mitte üksnes mõistetamatu, vaid ka eluliselt absurdne, sest kui sellist kutsekomisjoni seisukohta ja õigustõlgendust lugeda õigeks, siis tekiks olukord, kus alltöövõtu korras soojusenergeetikaalaseid töid teinud kõrgema insenerihariduseta lihttöölisele muude kutse andmise korra lisa 3 p-s 2 sätestatud eelduste täitmise korral diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse antaks, kuid samal ajal temale otseselt tööülesandeid ja –juhiseid andnud peatöövõtja esindajaks olevale ehitusinseneri haridusega (sh magistrikraadiga võrdsustatud kvalifikatsiooniga) vastutavale tööde juhtijale (antud juhul kaebajale) kutset ei antaks. Kutse andmise korra lisa 3 p-s 2 on sätestatud, et kutse taotlejal peab erijuhul kutse taotlemiseks olema spetsialiseerumisalaga seotud töökogemus, st isegi mitte spetsialiseerumisalane töökogemus, vaid laiemalt spetsialiseerumisalaga seotud (st spetsialiseerumisalaga puutumuses olev) töökogemus, mis kaebaja puhul on vaieldamatult olemas.
16.Juhul, kui kutsekomisjon leidis, et selliste referentsobjektidega seonduvat juhtimisega seotud töökogemust, millel on kasutatud alltöövõtjaid, ei saa lugeda spetsialiseerumisalaga seotud töökogemuseks ning et sellest tulenevalt ei ole kaebajale diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse andmiseks andmeid või tõendeid piisavalt, siis oli kutsekomisjon haldusorgani ülesannetes kohustatud sellest teavitama kaebajat (teavitamiskohustus) kui isikut, kelle kohta haldusakt väljastatakse, ning seeläbi tagama kaebajale õiguse ja võimaluse end kaitsta ja esitada täiendavaid andmeid (ärakuulamiskohustus) ning uurimiskohustuse täitmiseks selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud välja ning koguma vajadusel selleks tõendeid omal algatusel (HMS § 6).
17.Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-56-02 käsitletud põhimõtetest tulenevalt tulnuks kutsekomisjonil enne kaebaja suhtes negatiivse haldusakti andmist kaebajale ka kutsekomisjoni kutse andmise korra lisa 3 p-s 2 ette nähtud töökogemuse nõudega seonduvat õigustõlgendust põhjalikult ja arusaadavalt selgitada ning sellega seonduvalt tagada kaebajale võimalus esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid.
18.Kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollilisest otsusest ei nähtu veenvaid põhjendusi kaebajale antud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse andmise ja sellega seonduva kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ega huvide kaalumist. Kutse andmine ja kutse andmise ja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine eeldab kaalutlusõiguse teostamist. Järelduvalt kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollilises otsuses märgitust on kutsekomisjon ja järelduvalt kaebajale teadaolevast vähesest informatsioonist ka hindamiskomisjon teinud olulisi kaalutlusvigu ning kutsekomisjoni 25.07.2019 protokolliline otsus tuleb seetõttu vaidlustatud osas kehtetuks tunnistada.
19.Käesoleval juhul puudus nii faktiline kui ka õiguslik alus kaebajale kutsekomisjoni 01.07.2019 protokollilise otsusega omistatud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse andmise ja sellega seonduva kutsetunnistuse sisuliselt kehtetuks tunnistamiseks sellisel viisil, et kaebajale varem kutsekomisjoni 01.07.2019 protokollilise otsuse alusel antud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse asendati soojusenergeetikainsener, tase 6 kutsega ehk madalama astme kutsega. Kutseseaduses ja kutse andmise korras on alused kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks sätestatud ammendavalt. Tulenevalt kutseseaduse § 22 lg-st 1 ja samasisulisest kutse andmise korra p-st 5.8. on kutse andjal kutsekomisjoni ettepanekul õigus tunnistada väljastatud kutsetunnistus kehtetuks, kui: 1) kutsetunnistus on saadud pettuse teel; 2) kutsetunnistus on välja antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel; 3) kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardiga sätestatud normidele. Ühtegi sellist kutseseaduses ja kutse andmise korras kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks sätestatud alust käesoleval juhul kaebaja puhul 25.07.2019 ei esinenud ega esine ka käesoleval ajal. Käesoleval juhul ei nähtu vaidlustatud kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollilisest otsusest, et kutse andja on HMS § 67 lg-st 1 ja lg-st 2 tulenevat kaalumiskohustust üleüldse teostanud ja käesoleval juhul ei ole kaebaja õiguste ja huvidega arvestatud. Sõltumata sellest, kuidas vastustaja üritab nüüd käesoleval ajal oma tegevust sisustada ja tagantjärgi, oli vastustaja kohustatud teostama vaidlustatud 25.07.2019 otsuse kui kaebaja jaoks negatiivse otsuse tegemisel igal juhul kaalutlust ja seda ka selgelt arusaadavalt põhjendama.
20.Vastustaja esitatud väited selle kohta, et kaebaja on esitanud valeandmeid, on mitte üksnes meelevaldsed ja väärad, vaid käesoleval juhul ka asjakohatud. Esiteks, vaidlustatud 25.07.2019 protokollilisest otsusest ei nähtu, et vastustaja on kaebaja suhtes teinud selle otsuse kaebaja poolt valeandmete esitamise tõttu ning sellekohaseid väiteid on vastustaja otsitud põhjendustena asunud esitama alles pärast seda, kui kaebaja on oma õigusi kaitsma asunud. Teiseks, on kaebaja esitanud vastustajale andmed selliselt, nagu asjaolud on faktiliselt olnud, ning seoses vastustajal tekkinud ebaselgustega esitas kaebaja nii juba enne 01.07.2019 (mil vastustaja tegi otsuse omistada kaebajale 7. taseme kutse) kui ka vastuseks täpsustavatele päringutele igati koostöövalmilt vastustajale täiendavaid selgitusi ja dokumente. Seejuures on ESTIS juhatuse liikme Kauri Kosteri 01.07.2019 k 22:08 saadetud e-kirjas avaldanud kutse andja kaebajale, et kaebaja kutse taotlust hinnati väga põhjalikult ning arvestades kaebaja pikaajalist töökogemust ning esitatud selgitusi, otsustas kutsekomisjon kaebajale tema taotletud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse anda. Sisuliselt ebaõige on vastuses kaebusele esitatud vastustaja positsioon, mille kohaselt olevat kaebaja esitanud töökogemuse osas valeandmeid ja ei olevat ka pärast 01.07.2019 vastustajale täiendavat informatsiooni esitanud. Asjakohatud ja eksitavad on vastuses kaebusele vastustajate esitatud väited seoses Utilitasega. Vastustaja on ignoreerinud 15.07.2019 e-kirjas kaebaja poolt selgitatut, et referentsobjektide nimekirjas on kaebaja kutse taotlemisel märkinud Paepargi 35 ja Paepargi 37 objektide küttetorustiku tellijaks AS Merko Ehitus Eesti ja et kaebaja töötas AS-is Merko Infra ning ehitas töövõtulepingu alusel küttetorustikku AS-ile Merko Ehitus Eesti, kellele kohustus kaebaja esitama teostatud tööd koos täitedokumentatsiooniga. Kaebaja selgitas selles e-kirjas, et Utilitas ei ole antud objekti tellijaks ning et tegemist oli arendusprojektiga, mille ehitustööde lõppedes anti väljaehitatud kommunikatsioonid üle tulevastele haldajatele. Kuna küttetorustik anti üle Utilitasele, siis kohustus kaebaja projektijuhtimise all tegutsenud alltöövõtja kõik vajalikud kooskõlastused ja katsetused tegema koostöös Utilitasega. Kaebaja lisas kõnesolevale 15.07.2019 e-kirjale ka väljavõtte lepingust, milles on näidatud nimetatud objekti osapooled. Ühtlasi esitas kaebaja ka üksikasjaliku täiendava info isikute kontaktandmete kohta, kellelt saanuks küsida lisainformatsiooni ja kinnitusi. Täiendavalt juhtis kaebaja selles 15.07.2019 e-kirjas vastustaja tähelepanu sellele, et vastustaja poolt saadetud erinevate tööde liikide kaetud tööde aktidel on kaebaja allkiri (erinevalt vastustaja väidetust) olemas. Asjaolu, et näites viimati nimetatud referentsobjektide (Tallinnas, Paepargi 35 ja Paepargi 37 asuvad objektid) kaugküttetorustiku ehitustegevust juhtis kaebaja AS-i Merko Infra projektijuhina, kinnitab ja tõendab ka AS Merko Ehitus Eesti, kes oli Paepargi 35 ja Paepargi 37 objektide küttetorustiku tellijaks. Erinevalt vastustaja ekslikust arusaamast ei ole kaebaja tegelenud vastustaja esiletoodud
referentsobjektide puhul üldehitusega, vaid nendel referentsobjektidel on kaebaja juhtinud kaugküttetorustike ehitustegevust.
21.Kaebaja tehes vastustajaga igati mõistlikult koostööd on pärast 01.07.2019 andnud hindamiskomisjonile täiendavaid selgitusi ning esitanud hindamiskomisjonil tekkinud täiendavate küsimuste osas selguse andmiseks vastustajale veel täiendavaid dokumentegi. Kaebaja käis 11.07.2019 vastavalt vastustaja soovile vastustaja juures kohapeal kaebaja esitatud dokumentidega ja andmetega seonduvalt selgitusi andmas. Lisaks sellele esitas kaebaja vastustajale täiendavaid selgitusi ja täiendavaid dokumente veel ka e-posti teel. Kuivõrd seadusest ja kutse andmise korrast ei tulenenud vastustaja hindamiskomisjonile pärast kutsekomisjoni poolt kutse andmise otsustamist ja selle kohta kutseregistris vastava kande tegemist (st pärast kutsetunnistuse registreerimist) mingit õigust kutse saanu oskuste ja teadmiste kontrollimiseks, ei olnud kaebajal mingit kohustust ilmuda hindamiskomisjoni soovitud ajal hindamiskomisjoni ette kaebaja oskuste ja teadmiste kontrollimiseks. Täiesti alusetult ja kaebaja hinnangul eksitavalt on nüüd kohtumenetluses aga asunud vastustaja looma kuvandit, nagu olevat pärast 11.07.2019 vastustaja kutsunud kaebajat „vestlustele“ selleks, et andja kaebajale võimalus seoses kutse „äravõtmisega“ olla ära kuulatud. Ka kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest (vt nt vastustaja 16.12.2019 vastuse kaebusele lisa 4 – 16.07.2019 k 8:12 kaebajale saadetud e-kiri) nähtus üheselt, et eesmärgiks oli kaebajaga kohtuda selleks, et kontrollida (nö järelkontrolli teostamisena) kaebaja oskusi ja teadmisi, mitte aga selleks, et anda kaebajale võimalus osutuda seoses juba esitatud andmetega, dokumentidega ja selgitustega ära kuulatud).
22.Seoses vastustaja poolt väidetavalt Utilitas Tallinn AS-i töötaja Y 09.06.2019 saadetud ekirjaga ning sellele Y väidetavalt 10.06.2019 vastustajale saadetud e-kirjaga märgib kaebaja, et arvestades viimati nimetatud Y 10.06.2019 väidetavalt saadetud e-kirja saatmiskuupäeva (10.06.2019) olid selles e-kirjas kirjutatud andmed teada vastustajale juba 01.07.2019, mil kutsekomisjon andmeid ja dokumente väga põhjalikult hinnanuna otsustas kaebajale anda 7. taseme kutse. Seega puudus mis tahes alus 10.06.2019 väidetavalt saadetud e-kirjas esitatud teabe põhjal kaebajalt 7. taseme kutse 25.07.2019 otsusega „äravõtmiseks“. Y 10.06.2019 ekirjas ei ole kirjutatud, et kaebaja ei ole teostanud torustike ehitamise ehitustegevuse juhtimist vastustaja viidatud objektidel. Y väljendas seda, mis ja kuidas tal parasjagu meelde tuli, kuid täiesti kindlalt ta ei väitnud ega kinnitanud, et kaebaja teostas nendel objektidel üksnes üldehituse juhtimist, mida vastustaja on selgelt ekslikult või siis meelevaldselt Y kirjutatu põhjal asunud väitma.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
23.Kaebaja keeldus oma oskuste ja teadmiste tõendamisest kutsekomisjonile peale seda, kui ilmnes kaebaja poolt taotlusele lisatud dokumentides valeandmete esitamine, samuti loobus kaebaja talle antud ärakuulamisõigusest kutsekomisjoni poolt pakutud vestlusele mitte ilmudes.
24.Vastustajale on arusaamatu kutsekomisjoni poolt tekitatud kaebaja õiguste riive sisu. Kaebaja on kaebuse punktis 3.2.1. teises lõigus täiesti õigesti aru saanud, et kutsekomisjon on oma 25.07.2019 otsusega otsustanud muuta kaebajale kutsekomisjoni 01.07.2019 otsusega antud soojusenergeetikainseneri, tase 7 kutse andmist ja selle alusel kutseregistris registreeritud kutsetunnistuse muutnud uue otsuse kohaselt tasemele 6. Vastustajale on arusaamatu, et isegi juhul, kui kaebaja tõepoolest ei saa kutsekomisjoni põhjendustest aru, siis põhjendustest mittearusaamine ei tekita olukorda, kus kutsekomisjon ei ole haldusakti välja andes täitnud põhjendamiskohustust. Põhjendused on kaebaja ise välja toonud, seega on alusetu väita, et põhjendamiskohustus on kutsekomisjonil täitmata. Samuti väidab kaebaja, et kutsekomisjoni 25.07.2019 otsuses esitatud põhjendused on osaliselt faktiliselt ebaõiged ja osaliselt asjassepuutumatud. Eeltooduga lükkab kaebaja ise enda varasema väite selle kohta, et kutsekomisjon on otsust tehes jätnud põhjendamiskohustuse täitmata, ümber, sest kaebaja
möönab põhjenduste olemasolu ning huvitaval kombel saab põhjendustest osaliselt ka aru. See, et kaebaja ei nõustu põhjendustega, ei anna alust väitmaks, et põhjendatud pole.
25.Kaebaja möönab ise, et tal puudub soojusenergeetikaalane kvalifikatsioon, seega kutsekomisjoni põhjendusest esimene on igati õigustatud põhjus. Kaebaja avalduse kohaselt on kaebajal spetsialiseerumisalaseid koolitusi 117 TP ulatuses. Kutsekomisjon on seisukohal, et kaebaja gaasipaigaldise järelevaataja täiendusõpe ei ole asjakohane, kuna isik taotleb kaugkütteja kaugjahutussüsteemide ehitamise kutset. Kaebaja väidab, et tema suhtes on vaieldamatult täidetud töökogemuse nõue, samas on kutsekomisjon punktis 2 selgitanud, et kaebaja puhul puudub hindamiskomisjoni poolt tehtud täiendavate päringute põhjal spetsialiseerumisalase töö kogemus kaugküttevõrkude ehitamise alal. Kaebaja on oma taotluses tuginenud referentsobjektide puhul kaugküttetorustike ehitamisel alltöövõtjate tegevusele/kogemusel, kirjutades selle oma enda kogemuseks. Alltöövõtja erialane töökogemus ei ole samastatav taotluse esitaja enda kogemusega.
26.Komisjoni poolt on kaebajale esitatud küsimused 11.07, 12.07 ja 15.07.2019 e-kirjadega ning kaebaja ei vastanud komisjoni küsimustele täies mahus, vaid vastas valikuliselt, jättes osa päringutest vastamata. Ankeetandmete järgi, millised on täitnud kaebaja, on kaebajal just nagu täidetud töökogemuse nõue, kuid kaebaja esitatud andmete kontrollimisel kutsekomisjoni poolt selgus, et kaebaja on esitanud valeandmeid oma töökogemuse kohta. Oma küsimustes kaebajale on komisjon tõstatanud teema valeandmete esitamise kohta referentside ja töökogemuse osas kaebaja poolt, kuid kaebaja pidas mõistlikuks mitte vastata. 11.07.2019 kohtumisel kutsekomisjoniga lubas kaebaja esitada rida täiendavaid tõendeid, kuid ta ei esitanud lubatud dokumente (nt. Utilitas kinnitus). 12.07.2019 saatis kaebaja kutsekomisjonile kaetud tööde aktid ja täitedokumentatsiooni. Esitatud dokumentide uurimisel selgus kutsekomisjonile, et kaebaja esitatud dokumentides on erinevad andmed võrreldes kaebaja enda poolt väidetavaga ning komisjon palus kaebajal 15.07.2019 e-kirjaga selgitada olukorda. Kaebaja selgitusi ei andnud. 16.07.2019 annab komisjon kaebajale veelkord võimaluse selgitusteks, pakkudes tema teadmiste ja oskuste kontrollimiseks vestlust. Kaebajale algselt pakutud vestluse aeg ei sobi ning hiljem keeldub vestlusest ning lubatud dokumente samuti ei esita. See, et kaebajale jääb mõistetamatuks kutsekomisjoni poolt esitatud täiendava teabe nõue, on põhjendatud sellega, et kaebajal ei olnud esitada tõest asjakohast infot ning tema poolt valeandmete esitamisega vahele jäämine ei olnud kaebajal plaanis. Kaebaja paljasõnalised väited tema poolt väidetavalt tehtud töödele ei ole piisavad, et lugeda tema töökogemus piisavaks taotletud kutsele.
27.Kaebaja poolt esitatud dokumendid ja andmed tema poolt juhitud kaugküttetorustike ehitustöödel referentsobjektidel osutusid valeks kutsekomisjoni poolt tehtud järelpärimiste tulemusena, nimelt olid kaebaja poolt viidatud referentsobjektid ehitatud Utilitas Tallinn ASle ning Utilitas-e omanikujärelevalve esindaja kinnitas, et antud objektide ehitustööd olid juhitud teise isiku poolt, mitte kaebaja poolt nagu kaebaja seda ise väitis. Kaebaja lubas küll Utilitaselt saata kinnituse oma väidete tõendamiseks, kuid seda ta ei teinud. Vastustaja on esitanud valeandmete esitamise kohta kaebajale küsimusi ning hoiatanud kaebajat, et kutsekomisjonil on õigus valeandmete esitamise korral kutsetunnistus kehtetuks tunnistada. Kutsekomisjoni poolt on kaebajat korduvalt teavitatud sellest, et kaebajal tuleb esitada täiendavaid andmeid kutsekomisjonile ja antud kaebajale ka korduvalt võimalusi nii selgituste andmiseks ärakuulamiskohustusena kui ka täiendavate dokumentide esitamiseks. Kutsekomisjonil ei ole kohustust ega õigust kedagi sunniga komisjoni ilmuma või täiendavaid dokumente/tõendeid esitama, samas on komisjonil õigus kontrollida taotlejate poolt esitatud andmete vastavust ja õigsust ning tekkinud küsimuste korral on antud ka kaebajale võimalus anda täiendavaid selgitusi. Kaebaja enda ärakuulamisõigust kasutada ei soovinud, mida kinnitab kaebaja ise, väites 18.07.2019 e-kirjas, et talle on kutse juba omistatud ning seetõttu ei pea ta põhjendatuks rohkem selgitusi anda.
28.Kutsekomisjonil on õigus ja kohustus taotleja esitatud andmeid kontrollida ning vastuolu selgumisel peaks ikkagi taotleja tõendama oma esitatu õigsust, mitte vastupidi. Väide, et kaebaja on esitanud peale kutsekomisjoni poolt tekkinud kahtlust, põhjalikult täiendavaid selgitusi ja tõendeid, millega sai kutse andja põhjendamatu kahtlus kaebaja poolt valeandmete esitamise kohta vaieldamatult kummutatud, on kaebaja subjektiivne hinnang ning lausvale ja pigem kaebaja soovunelm. Kaebaja on ette heitnud kutsekomisjonile taotleja ebapiisavat teavitamist tema taotluses esinevate puuduste osas. Antud juhul on vastustaja poolt esitatud menetluse käigu täiendustega tõendatud igati piisav taotleja teavitamine, kuid taotleja enda valik on küsitud andmeid esitada või mitte. Kaebaja on omal äranägemisel osaliselt täiendavat infot esitanud, kuid temapoolselt esitatud vale informatsiooni väljatulekul keeldus selgituste andmisest ja ärakuulamiskohustusena vestlusele tulekust. Samuti on kaebaja kutsekomisjonile ette heitnud vajadusel omal algatusel tõendite mittekogumist. Vastupidiselt kaebaja seisukohale ilmnesidki taotleja poolt esitatud valeandmed just komisjoni enda poolt kogutud tõenditest, millised omakorda on kajastatud kaebaja poolt tsiteeritud põhjenduste all kui kaugküttetorustike omanikujärelevalve seisukohtadena. Kaebaja viitab pidevalt väidetavatele kutsekomisjonipoolsetele menetlusvigadele – puuduvad teavitamiskohustuse täitmine, ärakuulamiskohustus, uurimiskohustus, kaalutlusõiguse teostamine jne. Oluline on kõigi nende väidetavate puuduste juures see, et kui kaebaja neid väidetavaid kutsekomisjonipoolseid puudusi oma kaebuses ei kajasta, siis see ei tähenda, et kutsekomisjon seda pole toimunud. Kutsekomisjon on täitnud kõiki kaebaja poolt kirjeldatud väidetavaid menetlusvigu, mida kaebaja väidab, et komisjon pole teinud.
29.Käesoleval juhul on kutsekomisjonil olemas nii faktiline kui ka õiguslik alus kaebaja kutsekomisjoni 01.07.2019 otsusega omistatud soojusenergeetikainseneri tase 7 kutse muutmiseks, kaebaja ebapiisavate andmete tõttu, ja omistades taotlejale taseme 6, millise omistamiseks luges kutsekomisjon taotleja esitatud andmed piisavaks. Kutsekomisjon on seisukohal, et kaebajale ekslikult antud kutse tase 7 on muudetud põhjendatult ning seda eelkõige tingimustel, et kutse taotleja on esitanud taotluses ja selle lisades valeandmeid enda kvalifikatsiooni ja töökogemuse osas. Kutsekomisjon on tuvastanud kaebaja esitatud valeandmed omapoolse kontrolli tulemusena ning andnud kaebajale korduvalt võimalusi olukorra lahendamiseks.
30.Kaebajale 01.07.2019 kutsekomisjoni otsusega väljastatud kutsetunnistus soojusenergeetikainseneri tase 7 kutse kohta on välja antud valeandmeid sisaldava dokumendi alusel ning vastava aluse ilmsiks tulekul on kutset taotlenud isiku tegevus olnud vastuolus kutsestandardi lisa 3 Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks I. p. 2., 3. ja 5. Käesoleval juhul kutsekomisjoni poolt 25.07.2019.a otsusega muudetud 28.06.2019.a otsuse osas X väljastatud kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta ei ole kaebajat tähtkirjaga teavitatud ega selle kohta avaldatud kuulutust Ametlikes Teadaannetes. Vastustaja möönab kutsekomisjoni poolt oma otsuse muutmisest teavitamisel kaebaja viidatud vormireegleid rikkudes teabe kättetoimetamist, kuid antud puudus ei ole asjakohane, kuna kutsekomisjon on oma varasemat otsust muutnud, milline õigus on kutsekomisjonil 30 päeva jooksul, mitte tunnistanud otsust kehtetuks. Kaebusest endast selgub, et kaebaja on vastava otsuse muutmise osas informatsiooni kätte saanud, seega teavitamise oluline osa – teabe kohalejõudmine teabe saajale, on täidetud. ESTIS ei esitanud kutsekojale taotlust, et kaebaja taotletud kutse taset kehtetuks tunnistada, vaid kutsekomisjon muutis oma varasemat otsust ja sellise käitumise soovitas Kutsekoda. Kutsekoja soovituse kohaselt telliti kaebajale omistatud 7. taseme kutsetunnistusele dublikaat, millel on märgitud omistatud 6. taseme kutse. Kutsekomisjoni teate kaebajale omistatud kutse
6.taseme osas on kaebaja postiga kätte saanud.
31.Vastustaja on oma tegevuses lähtunud HMS § 64 lg 1, § 68 lg 1, § 44, § 72, § 75. Eeltoodu alusel lähtus vastustaja HMS § 75 toodud vaide esitamise tähtajast, sest vaide saab esitada HMS § 72 p 1 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamiseks, mis omakorda HMS § 64 lg 1 kohaselt kohaldub ka haldusakti muutmisele. Lähtudes õiguse analoogiast ning poolte võrdse kohtlemise
põhimõttest on vastustaja seisukohal, et hindamiskomisjon võib oma otsust muuta sarnaselt taotleja õigustele. Lisaks eeltoodule tugineb vastustaja oma tegevuses Kutse andmise korrale, nimelt korra punkt 5.7. sätestab kutse andjale tähtaja kutsetunnistuse väljastamiseks 30 päeva pärast kutse andmise otsuse vastuvõtmist. Kui hindamis- või kutsekomisjoni poolt avastatakse puudused taotluses, siis antakse taotlejale võimalus täiendada oma taotlust 7 päeva jooksul. Käesoleval juhul küsis kutsekomisjon seisukohta ka Kutseregistrist ning sealt tuli teave, et 30 päeva jooksul võib kutsekomisjon oma otsust muuta, 30 päeva möödumisel aga on võimalik otsust ainult kehtetuks tunnistada.
32.Vastustaja ei nõustu kohtu seisukohaga, millise kohaselt ei ole vastustaja sisustanud oma kaalutlusõiguse teostamist haldusakti muutmisel, kuigi möönab, et otsuse selgitava osa põhjalikkusele on võimalik esitada põhjendatud kriitikat, kuid kutsekomisjon on lähtunud hindamiskomisjoni hinnangutest ning arvestanud sellega, et hindamiskomisjoni liikmed on eelkõige siiski oma eriala spetsialistid, mitte haldusõiguse spetsialistid, kes panevad rõhu sisule, mitte vormile. Kutsekomisjon on kaebaja esitatud dokumente uurinud ning uurimise tulemusena sooviski kaebajalt lisaselgitusi ja lisatõendeid – selgus, et kaebaja ei esitanud tegelikkusele vastavat teavet. Tulenevalt 10.06.2019 AS Utilitas Tallinn vastusest tegi hindamiskomisjon kaebaja taotluse osas otsuse, milline on kajastatud Kutsekomisjoni 25.07.2019 koosoleku protokollis nr ESTIS – KK – 6.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus lahendab esmalt kaebaja vastuväite kohtu tegevusele seoses kohtu 11.06.2020 määrusega (I), seejärel võtab seisukoha kaebuse põhjendatuse osas (II) ning viimaseks otsustab menetluskulude jaotuse (III). I
33.Kohus märgib seoses kaebaja vastuväitega kohtu tegevusele, et kohus jääb oma 11.06.2020 määruses väljendatud seisukoha juurde. Kohtu arvates ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kes hindamis- või kutsekomisjoni liikmetest konkreetseid toiminguid tegi (e-kirju saatis jmt). Kohtu hinnangul on käesoleva asja lahendamisel määravad muud asjaolud, mida kohus selgitab lahti alljärgnevalt (otsuse osas II). II
34.Käesolevas asjas on vaidluse all, kas ESTIS kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollilise otsusega kaebajale 01.07.2019 otsusega omistatud kutse taseme 7 muutmine ning asendamine kutse tasemega 6 oli õiguspärane ning kas vastustaja põhjendused kutse taseme muutmisel olid kaalutletud ja asjakohased.
35.KutS § 15 lg 1 kohaselt on kutse andmine kutset taotleva isiku kompetentsuse kutsestandardis nimetatud nõuetele vastavuse hindamine, mille tulemusena kantakse taotlejale antud kutse kutseregistrisse. Kutse andmisel tuleb seega kaaluda, kas õigusaktides kehtestatud tingimused on isikule taotletava kutse omistamiseks täidetud.
36.Vaidlus puudub selles, et 13.06.2019 kirjas teatas vastustaja kaebajale, et kaebajale kutset omistada ei saa tulenevalt asjaolust, et kaebaja poolt viidatud referentsobjektid ei vasta nõuetele (tl 37). Samas on vastustaja eelviidatud kirjas nentinud, et haridustase ja täienduskoolituste maht on sobilikud ehk piisava töökogemuse saamisel kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkude ehitustegevuse juhtimise valdkonnas saab taotlejale tulevikus omistada soojusenergeetikainseneri kutse. Kohtule nähtub, et kaebajale kutse taseme 7 omistamise takistuseks oli seega piisava töökogemuse tõendamine. Vaidlus puudub ka selles, et vastustaja omistas kaebajale 01.07.2019 protokollilise otsusega kutse taseme 7, arvestades taotleja (kaebaja) selgitusi (tl 48). Vastustaja on 01.07.2019 e-kirjas (tl 49) selgitanud, et arvestades
kaebaja poolt esitatud selgitusi ja täpsustusi ning kaebaja töökogemust, otsustati kaebajale kutse tase 7, pärast põhjalikku hindamist, omistada. Kutse taseme 7 omistamine kaebajale, kehtivusega alates 28.06.2019, nähtub ka kohtule esitatud Kutseregistri väljavõttest (tl 56).
37.Kutsekomisjoni 25.07.2019 protokolli kohaselt esitas hindamiskomisjon täiendavat informatsiooni taotlejate kohta, millest lähtuvalt tuli kutsekomisjonil otsustada, kas muuta kaebaja kutse taset või jätta kehtima väljastatud 7. taseme kutse (tl 60). Seega tuli kutsekomisjonil kaaluda, kas muuta kaebaja kutse taset ja omistada madalam, 6. taseme kutse või jätta kehtima 01.07.2019 omistatud 7. taseme kutse.
38.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 4 lg 1 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
39.HKMS § 158 lg 3 piiritleb kohtuliku kontrolli ulatuse kaalutlusotsuste korral kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt.
40.Vastustaja leidis 25.07.2019, et kaebajal puudub hindamiskomisjoni poolt tehtud täiendavate päringute põhjal spetsialiseerumisalase töö kogemus kaugküttevõrkude ehitamise alal, mille tulemusena otsustati muuta kaebajale väljastatud kutset ning omistada 6. taseme kutse (tl 60 pöördel). Seega oli kutse taseme muutmise põhjuseks piisava töökogemuse puudumine. Vastustaja 15.07.2019 kirjas on vastustaja osutanud asjaolule, et Paepargi 35 ja 37 küttetorustiku referentsobjektide dokumentides on tööde juhtivaks isikuks määratud 3D Infra OÜ esindaja, mitte kaebaja ning kaebaja on seega esitanud vastustajale teostatud tööde osas valeandmeid (tl 100,101).
41.KutS § 22 lg 1 sätestab kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise alused. Kutse andjal on kutsekomisjoni ettepanekul õigus tunnistada väljastatud kutsetunnistus kehtetuks, kui: 1) kutsetunnistus on saadud pettuse teel; 2) kutsetunnistus on välja antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel; 3) kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardiga sätestatud normidele. Vastustaja on käesoleval juhul tuginenud kaebajale 01.07.2019 omistatud 7. taseme kutse muutmisel asjaolule, et kaebajal ei ole täidetud nõutava kutsealase tegevuse kriteerium kutse taseme 7 omistamiseks/säilitamiseks, tulenevalt asjaolust, et kaebaja on esitanud referentsobjektide osas valeandmeid. Kohus märgib, et seejuures on KutS § 22 lg 1 kaalutlusõigust sisaldav norm, mis annab õiguse kaaluda kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise ja selle säilitamise vahel. HMS § 64 kohaselt kohaldatakse kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut ka haldusorgani poolt haldusakti muutmise ja haldusakti kehtivuse peatamise suhtes. Seega sõltumata sellest, kas käsitleda vastustaja 25.07.2019 otsust kaebaja kutse taseme 7 aluseks olnud otsuse ja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisena või muutmisena, tuleb haldusorganil HMS § 64 lg 2 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamine otsustada kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. HMS § 64 lg 3 lisab, et kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega
haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid.
42.Kohtu hinnangul on vastustaja 25.07.2019 protokollilise otsusega rikkunud haldusakti põhjendamiskohustust ning teinud otsustamisel kaalumisvigu. Kohtule nähtub, et kaebajale heideti ette valeandmete esitamist ning sellega seonduvalt ebapiisavat töökogemust kutse taseme 7 säilitamiseks, kuid kuidas selle järelduseni on jõutud, on kohtu hinnangul küsitav.
42.1.Esmalt märgib kohus, et AS Utilitas Tallinn võrguhooldusosakonna juhataja asetäitjale, Y tehti päring 09.06.2019 ning vastus päringule saabus 10.09.2019 (tl 188), millest järeldub, et Y vastus („Nagu mäletan X teostas üldine juhtimine (Merko poolt). Soojustorustiku ehitustöid teostas alltöövõtja 3D Infra OÜ. Kõik kaetud tööd võtsin vastu alltöövõtja (3D Infra OÜ) poolt.“) oli teada juba enne kaebajale 7. taseme kutse omistamist 01.07.2019. Seega oli teada ka, et kaebaja kasutas tööde teostamisel alltöövõtjat, kuid ometi otsustati pärast põhjalikku kaalumist kaebajale 01.07.2019 7. taseme kutse omistada. Kohtule jääb selgusetuks, miks on vastustaja, tuginedes eelkirjeldatud päringule, otsustanud ühel hetkel kaebajale 7. taseme kutse omistada, kuid hiljem, tuginedes samale päringule, leidnud vastupidiselt, et kaebaja on oma töökogemuse kohta esitanud valeandmeid ning on juhtinud vaid üldehitust (25.07.2019 protokoll, tl 60 pöördel; vastustaja 15.05.2020 seisukoht, tl 146 pöördel). Vastustaja on märkinud, et kaebaja esitatud valeandmed ilmnesid komisjoni enda poolt kogutud tõenditest (kaugküttetorustike omanikujärelevalve seisukohad). Kohtu hinnangul on vastustaja tegevus olnud vastuoluline, kui väidetav valeandmete esitamise fakt ilmnes AS Utilitas Eestile tehtud päringust juba 10.06.2019, kuid nimetatud päringule tugineti alles pärast seda, kui kaebajale oli otsustatud juba 7. taseme kutse omistada. Eelnevast järeldub, et vastustaja on kaebaja kutse taseme muutmisel lähtunud ebakohastest kaalutlustest.
42.2.Järelkontrolli raames tegi vastustaja seega täiendavaid päringuid selgituste saamiseks tegelikkuses vaid kaebajale endale. Kohtule nähtub, et vastustaja on küsinud kaebajalt täiendavaid selgitusi ning dokumente. Kaebaja esitas vastustajale täiendavaid selgitusi (tl 99, 102) referentsobjektide ning nendega seotud töökogemuse osas, samuti alltöövõtjate kasutamise kohta. Kaebaja esitas referentsobjektide kohta täiendavaid dokumente (tl 153-167, 174-180, tl 184), lükkamaks ümber väidet, et ta on oma töökogemuse kohta valeandmeid esitanud. Kaebaja esitas vastustajale ka isikute kontaktid, kellelt küsida kinnitusi kaebaja rolli kohta erinevate referentsobjektide kaugküttetorustike ehitamisel (OÜ 3D Infra ning AS Merko Ehitus Eesti kontaktid, tl 102; AS BLRT kontakt, tl 152). Kohtule ei nähtu ei 25.07.2019 otsusest ega ka käesolevas kohtumenetluses vastustaja esitatud selgitustest, miks ka pärast kaebajalt täiendavate selgituste ja dokumentide saamist asuti hinnangule, et kaebaja on töökogemuse kohta esitanud valeandmeid. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja esitanud põhjendusi, miks kaebaja esitatud selgitused ning dokumendid ei ole piisavad, tõendamaks piisava töökogemuse olemasolu 7. taseme kutse säilitamiseks. Kohtule ei ole teada, kas ning kuidas on vastustaja kaebaja täiendavaid selgitusi ja dokumente arvestanud kutse muutmise/kehtetuks tunnistamise kaalumisel.
42.3.Kohtu hinnangul täitis kaebaja eelkirjeldatud tegevustega oma selgitamiskohustust, et nõutava kutsealase tegevuse kohta esitatud andmete õigsust tõendada. Kohtule jääb ebaselgeks, mida vastustaja kaebajalt lisaks ootas, mis oleks vastustaja silmis kaebaja esitatud andmete õigsust tõendanud. Vastustaja ei ole põhjendanud, mis tingis seisukoha muutmise kaebaja kutsealase kogemuse osas pärast 01.07.2019 ning miks ka kaebaja poolt täiendavalt esitatud selgitused ja dokumendid ei olnud piisavad, tõendamaks nõutava töökogemuse olemasolu. Vastustaja ei ole selgitanud, miks 28.06.2019 leiti, et kogutud on piisavalt informatsiooni 7. taseme kutse andmiseks, järgmisel hetkel aga asuti seisukohale, et teatud eeldused kutse säilitamiseks on siiski kaebaja poolt tõendamata.
42.4.Kohtu hinnangul ei ole vastustaja ka käesolevas kohtumenetluses põhjendanud, milles seisnes valeandmete esitamine (millised olid need valeandmed), arvestades kaebaja poolt pärast 01.07.2019 täiendavalt esitatud selgitusi ning dokumente.
43.Kohtul puudub arusaam, millistest kaalutlustest vastustaja lähtus, kui otsustas kaebaja kutse taset muuta 7. tasemelt 6. tasemele, põhjendusel, et kaebaja on kutse taotluses esitanud valeandmeid. Kohtul on veendumus, et vastustaja ei lähtunud seejuures asjakohastest kaalutlustest. Tulenevalt asjaolust, et vastustaja on 25.07.2019 protokollilise otsusega rikkunud haldusakti põhjendamiskohustust ning kohtul ei ole jälgitav, kuidas vastustaja jõudis kaalutlusõiguse teostamisel otsuseni, mis tingis kaebajale omistatud kutse taseme muutmise, ei ole 25.07.2019 protokolliline otsus kohtu hinnangul õiguspärane osas, milles otsustati kaebajale omistatud 7. taseme kutse aluseks olnud otsust ja kutsetunnistust muuta ning omistada kaebajale
6.taseme kutse. Vastustaja on märkinud, et komisjoni liikmed panevad erialaspetsialistidena rõhku eelkõige sisule mitte vormile. Kohus rõhutab, et vaatamata asjaolule, et kõik komisjoni liikmed ei pruugi olla haldusõiguse spetsialistid, peab kutse taotlejale olema selge, millised on kaalutlused, millest lähtuti otsuse tegemisel ning millised on puudused, mis on kutse omistamisel takistuseks. Vastasel juhul jääb komisjoni otsusest mulje kui suvaotsusest.
44.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb rahuldada ning tühistada osaliselt ESTIS kutsekomisjoni 25.07.2019 protokollis nr ESTIS-KK-6 vormistatud protokolliline otsus osas, millega kutsekomisjon otsustas muuta kaebajale omistatud kutse taset ning omistada kaebajale varem kutsekomisjoni 01.07.2019 protokollis nr ESTIS-KK-5 vormistatud protokollilise otsuse alusel omistatud diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 kutse asemel soojusenergeetikainsener, tase 6 kutse ning kohustada ESTIS-t uuesti kaaluma kaebajale diplomeeritud soojusenergeetikainseneri, tase 7 kutse andmist. II
45.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse vastustaja kahjuks, mistõttu kannab vastustaja menetluskulud. HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
46.Kaebaja on esitanud menetluskulude nimekirja ning palub kohtul mõista kaebaja kasuks vastustajalt välja menetluskulud kogusummas 9641,66 eurot.
46.1.Riigilõivu 15 eurot on kaebaja eest tasunud kaebajaga kliendilepingu sõlminud Advokaadibüroo ANTSMÄE & Partnerid OÜ 18.10.2019 kaebuse esitamisel e-toimiku süsteemi kaudu. See riigilõivu summa on Advokaadibüroo ANTSMÄE & Partnerid OÜ-le hüvitatud Advokaadibüroo ANTSMÄE & Partnerid OÜ 23.10.2019 arve nr A 2019/10/09 alusel AS-i EG Ehitus poolt.
46.2.Kaebaja õigusabikulud on kokku 9626,66 eurot ilma käibemaksuta. Vandeadvokaat Rando Antsmäe osutatud õigusteenuse advokaaditasu tunnitasumäär oli 160 eurot, millele lisandus käibemaks. 13.06.2020 esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabikulude summad on arvestatud ilma käibemaksuta, sest menetluskulud tasunud AS EG Ehitus on käibemaksukohustuslane. Kaebaja menetluskulud on vastavalt kaebaja ja AS-i EG Ehitus (mille kaudu kaebaja oma kutsealast tegevust teostab) vahel 19.10.2019 sõlmitud kokkuleppele kaebaja eest tasunud AS EG Ehitus. Tulenevalt HKMS § 109 lg-st 5 ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Vastavalt eelnimetatud kaebaja ja AS-i EG Ehitus vahelisele kokkuleppele on kaebaja kohustunud kaebaja kasuks vastustajalt väljamõistetud menetluskulude summad hüvitama need menetluskulud kandnud AS-ile EG Ehitus.
47.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja esindaja esitatud menetluskulud on ebamõistlikult suured.
47.1.Vastustaja peab mõistlikuks kaebaja esindaja tunnitasu määra hinnaga 160 eurot, kuid menetlusele kulutatud aeg ei ole vastavuses asja keerukusega ega kaebaja esindaja poolt esitatud menetlusdokumentidega. Vastustaja hinnangul on kaebaja esindaja esitanud kohtumenetluse kuludena suure osa kohtumenetlusele eelnenud vaidemenetluses tehtud ajakulu, väites et see on seotud kohtumenetlusega – nimelt on kaebus sisuliselt koopia kaebaja kohtumenetlusele eelnenud vaidemenetluses esitatud vaidest. Seega ei pea vastustaja kaebaja menetluskuludena põhjendatuks enam kui 1,5 tundi ajakulu kaebuse koostamisele ja esitamisele.
47.2.Vastustaja leiab, et kaebaja esindaja tegevus arvel Lisa 1 perioodil 16.10 – 18.10.2019 on kunstlik ning kaebaja soovib kohtumenetluse eelse õigusabi kulu arvestada kohtukulude hulka. Kaebaja esindaja on ka tõendite kogumisel ja loomisel olnud väga leidlik ning nt lihtsa sisuga teabenõude (sisu maksimaalselt 4 rida) asemel on suutnud esitada lehekülgede pikkuse sisutu tekstiga teabenõude, mille ainus eesmärk on ajakulu suurendamine.
47.3.Kaebaja esindaja menetluskulud seoses arvega Lisa 2 on vastustaja hinnangul põhjendatud maksimaalselt 2,5 tunni ulatuses, sest kaebaja esitatud 6 leheküljeline seisukoht 07.12.2019 on sisult kohtumääruse teksti koopia, kaebaja enda kaebuses kajastatud seisukohtade koopia ning mitte enam kui pooleteise lehekülje jagu selgitusi. Ülejäänud kaebuse esitaja esindaja nn menetluskulu on põhjendamatu ja toretsev.
47.4.Kaebaja esindaja menetluskulud seoses arvega Lisa 3 on vastustaja hinnangul põhjendatud maksimaalselt 40 minuti ulatuses, ülejäänud ajakulu ei ole põhjendatud.
47.5.Kaebaja esindaja menetluskulud seoses arvega Lisa 4 on vastustaja hinnangul põhjendatud maksimaalselt 30 minuti ulatuses, ülejäänud ajakulu ei ole mõistliku tegutsemise korral põhjendatud.
47.6.Kaebaja esindaja menetluskulud seoses arvega Lisa 5 on vastustaja hinnangul põhjendatud maksimaalselt 3 tunni ulatuses. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik tundide kaupa e-toimikust materjale alla laadida, neid korduvalt analüüsida ning kõigest kogu aeg kliendile ülevaateid anda.
47.7.Kaebaja esindaja menetluskulud seoses arvega Lisa 6 on vastustaja hinnangul põhjendatud maksimaalselt 3,5 tunni ulatuses, ülejäänud ajakulu ei ole mõistliku tegutsemise korral põhjendatud.
47.8.Tuginedes eeltoodule on vastustaja hinnangul põhjendatud kaebuse esitaja esindaja kulud mahus 11,6 tunni ulatuses, milliseid võib lugeda käesoleva halduskohtumenetluse menetlusega seotud põhjendatud kuludeks. Arvestades tundide kogust ja esindaja tunnitasu määra, on põhjendatud kuludeks 11,6 x 160 = 1856 eurot + 15 eurot riigilõivu. Ülejäänud menetluskulud on põhjendamatud ning mõistliku ja ratsionaalse tegutsemise korral ei oleks olnud vaja sellist ajaressurssi antud menetlusele kulutada.
48.Kohtupraktikas kinnitamist leidnud seisukohtade kohaselt ei ole menetlusdokumentide analüüs, materjalidega tutvumine jms toimingud eraldiseisvatena hüvitatavad, vaid peavad seonduma mingi konkreetse väljundiga, milleks on reeglina kas kohtule esitatav menetlusdokument või kohtuistung. Seega ei ole põhjendatud menetluskulude hüvitamine osas, mis seondub kliendiga suhtlemisega (kliendi teavitamine, konsulteerimine jmt), erinevate (menetlus)dokumentidega tutvumisega ning nende analüüsiga.
49.Kohus loeb, arvestades asja keerukust ja mahtu (HKMS § 109 lg 6), põhjendatuks õigusabikulu (21 x 160=) 3360 eurot. Lisaks on menetluskuludeks riigilõiv summas 15 eurot. Seega tuleb vastustajalt mõista välja menetluskulud 3375 eurot kaebaja kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2021 kohtuotsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.