Xi kaebus Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks seoses meditsiinikaardi väljavõtte väljastamisega Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Menetlusosalised Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
3.Jätta Xi taotlus riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata.
4.Keelduda täiendavate tõendite kogumisest. Määruse resolutsiooni p 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 119 lg 1, § 204 lg 1).
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas Tartu Halduskohtule 29.11.2020 kaebuse, mille kohaselt ei saa kaebaja õigeaegselt vastuseid oma teabenõuetele, isegi meditsiinikaardist väljavõtete kohta. Kui kaebaja esitas 28.10.2020 teabenõude, et soovib meditsiinikaardist väljavõtet, siis ei saanud ta midagi. Kaebaja esitas vaide selle kohta. Kontaktisik ütles kaebajale, et ta ei saa vastust ehk väljavõtet meditsiinikaardist enne kui möödub kuu aega, sest tema pöördumine on taotlus, mitte teabenõue. Kaebaja sellega ei nõustunud ning nõudis kirjalikku vastust vaidele. Kaebaja ei saanud väljavõtet ega vastust vaidele. Vangla esitas vastuse 24.11.2020, milles tooduga kaebaja ei nõustu. Kaebaja palub tunnistada, et vastus pidi olema vaidele. Kaebaja taotleb, et kohus tunnistaks, et vangla ei vastanud õigusvastaselt vaidele ega väljastanud meditsiinikaardist väljavõtet viie päeva jooksul. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks väide, et ta peab 30 päeva ootama vastust teabenõudele meditsiinikaardi kohta. Kaebaja taotleb materjalide 1-11/88,12 ja 6-43/2027-1,2,3 välja nõudmist Tartu Vanglalt. Ühtlasi taotleb kaebaja riigilõivust vabastamist ja soovib, et talle antakse advokaat.
2.X esitas Tartu Halduskohtule 21.12.2020 kaebuse täienduse, milles taotleb täiendavate materjalide välja nõudmist Tartu Vanglalt vaideotsuse 1-11/606-1,2 kohta. Kaebaja leiab, et kui vanglal on õigus ja enam andmed, mis teda isiklikult puudutavad ei ole teabenõue, siis kohtutel kaob samuti õigus nõuda kontoväljavõtteid. Kaebaja leiab, et kohtud käituvad siis õigusvastaselt, andes kohtunõude täitmiseks 3, 5 või 7 päeva.
Kohtu seisukoht
3.Tartu Vangla esitatud menetlusdokumentidest nähtub alljärgnev.
3.1.Kaebaja esitas Tartu Vangla meditsiiniosakonnale 28.10.2020. a taotluse reg nr 6-43/2027-1, milles taotles 26.09.2018, 02.10.2019 ja 28.09.2019 haigusjuhtude kohta andmete väljastamist.
3.2.Kaebaja esitas Tartu Vanglale 23.11.2020 vaidena pealkirjastatud avalduse reg nr 6-43/20272, milles väidab, et esitas eelmisel nädalal vaide seoses sellega, et kaks nädalat ei saanud ta meditsiinikaardist koopiat. Vaide esitaja taotleb kiiremas korras koopiate väljastamist meditsiinikaardist, garantiid ja heastamist.
3.3.Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja vastas 24.11.2020. a vastusega nr 6-43/2027-3 Xi 28.10.2020. a taotlusele nr 6-43/2027-1 ja 04.11.2020. a taotlusele nr 6-43/2064-1 ning edastas kinnipeetavale soovitud väljatrükid suletud ümbrikus. Vangla märkis vastuses, et üksuse poolt on kinnipeetavale selgitatud, et isiku enda kohta käiva info küsimise puhul on selle väljastamiseks aega 30 päeva ning tegemist ei ole teabenõudega. Meditsiiniosakond kinnitab, et tegemist ei ole teabenõudega avaliku teabe seaduse (AvTS) mõistes, vaid taotlusega oma andmetega tutvumiseks (millised andmeid asutusel tema kohta on). Isiku õigus küsida enda kohta andmeid tuleneb isikuandmete kaitse üldmäärusest ning sellisel juhul tuleb arvestada pikema vastamistähtajaga, mis on 30 päeva.
3.4.Kaebaja esitas Tartu Vangla meditsiiniosakonnale veel 25.11.2020. a taotluse reg nr 643/2027-4, et saada meditsiinikaardist väljavõtte, mida ta pole veel saanud.
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 teisest lausest tulenevalt peab kohus tõlgendama menetlusosaliste avaldusi ja lähtuma nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus tõlgendab esitatud kaebust selliselt, et kaebuse esitamise eesmärgiks on kohustada Tartu Vangla meditsiiniosakonda kaebaja taotlusele väljastada tema meditsiinikaardist väljavõte vastama kui teabenõudele viie tööpäeva jooksul.
5.Kohus leiab, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda tema kohta kogutud terviseandmete, näiteks haiguslugude väljavõtete väljastamist viie tööpäeva jooksul, sest meditsiinikaardist väljavõtte taotlemine ei ole teabe nõudmine AvTS tähenduses, vaid andmesubjekti taotlus tutvuda tema kohta kogutud isikuandmetega.
6.Vangistusseaduse (VangS) § 53 lg 1 p 6 kohaselt kantakse vangiregistrisse andmed kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või kriminaalhooldusaluse terviseseisundi, sealhulgas tema sõltuvuskäitumise kohta, tervisest tulenevate piirangute ja talle tervishoiuteenuste osutamise kohta. Kuigi tervishoiuteenuse osutamine vanglas on kohtupraktikas loetud eraõiguslikus suhtes osutatud teenuseks (Riigikohtu erikogu 07.04.2011 määrus nr 3-3-4-1-11, p 9), siis tervishoiuteenuse raames kogutud terviseandmed kantakse vangiregistrisse ehk andmekogusse, mille eesmärk on teabe kogumine karistuse täideviimise kohta. Vangiregistris olevaid terviseandmeid kasutatakse mitte üksnes tervishoiuteenuse osutamiseks, vaid olulisel määral ka vangistuse täideviimist korraldavate tegevuse käigus, näiteks kinnipeetava töövõimelisuse kindlaks määramisel. Seetõttu ei kohaldu vangiregistrisse kantavate vangi terviseandmete töötlemisele ja andmekogust andmete väljastamisele isikuandmete kaitse üldmäärus, vaid kohaldub IKS-i regulatsioon IKS § 1 lg 1 p 2 kohaselt. Vastasel korral oleks andmesubjekti ehk kinnipeetava õigus saada, parandada, kustutada isikuandmeid vangiregistris oluliselt ulatuslikum. Kinnipeetava õigus vangiregistrisse kantud andmetega tutvuda on siiski piiratud, näiteks julgeolekuohu korral (VangS § 52 lg 6).
7.Tervishoiuteenuse osutamise käigus kogutud andmete kui eriliigiliste isikuandmetega on õigus kinnipeetaval tutvuda IKS § 24 alusel. Andmesubjektil on õigus saada vastutavalt töötlejalt
kinnitust selle kohta, kas teda käsitlevaid isikuandmeid töödeldakse ja tutvuda sellisel juhul isikuandmetega.
8.VangS § 52 lg 4 järgi väljastatakse kinnipeetavale, vahistatule, arestialusele ja kriminaalhooldusalusele nende kohta andmekogusse kantud andmeid digitaalselt või omakäeliselt allkirjastatud taotluse alusel. Vastavalt IKS § 27 lg-le 1 on vastutav töötleja kohustatud vastama andmesubjekti taotlusele kokkuvõtlikus, arusaadavas ja hõlpsasti kättesaadavas vormis, kasutades selget ning lihtsat sõnastust. Tartu Vangla on enda poolt töödeldavate andmete vastutavaks töötlejaks vangiregistris. IKS § 27 lg-st 2 tulenevalt teavitab vastutav töötleja andmesubjekti põhjendamatu viivituseta ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist andmesubjekti taotluse alusel tehtud toimingutest.
9.Seega on vangla tervishoiuteenuse osutajal, kes töötleb kaebaja isikuandmeid ja teeb kandeid vangiregistrisse, kohustus andmesubjekti taotlusele vastata ühe kuu jooksul. Kohtu hinnangul tähendab põhjendamatu viivituseta mõiste IKS § 27 lg 2 mõttes ühte kalendrikuud, mille jooksul peaks andmesubjektile vastama, kuid põhjendatud vajaduse korral võib vastutav töötleja viivitada vastamisega, teavitades taotlejat viivitusest (HMS § 41).
10.Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus nõuda terviseandmetest väljavõtet viie tööpäeva jooksul. Kuigi Tartu Vangla halduspraktika on varasemalt olnud teistsugune, ei saa kaebaja nõuda õigusvastase halduspraktika jätkumist. Tartu Vangle viitas 24.11.2020. a vastuses küll isikuandmete kaitse üldmäärusele, kuid olenemata ekslikust õiguslikust alusest, on vangla õiguspäraselt väljastanud kaebajale tema soovitud väljatrükid ühe kuu jooksul taotluse esitamisest, mis vastab IKS § 27 lg-s 2 sätestatule.
11.Kohtu hinnangul ei aita kaebaja õiguste kaitsele kaasa tuvastamiskaebuse esitamine ning kohustamisnõue väljastada isikuandmed 5 tööpäeva jooksul on ilmselgelt perspektiivitu. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus määrusega tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Eeltoodu põhjendustel leiab kohus, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus saada terviseandmete väljatrükke 5 tööpäeva jooksul, vangla on väljastanud kaebajale soovitud väljatrükid ühe kuu jooksul ning kaebaja õigusi ei ole Tartu Vangla meditsiiniosakond andmete väljastamisel rikkunud.
12.Kohus ei pea vajalikuks koguda täiendavaid tõendeid HKMS § 62 lg-le 2 tuginedes, sest juba kogutud tõendid on piisavad asja lahendamiseks. Kohus on välja nõudnud materjalid seoses Tartu Vangla 24.11.2020. a vastusega nr 6-43/2027-3. Kui kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud vaideotsusega nr 1-11/606-1,2, siis on kaebajal õigus esitada uus nõuetekohane kaebus halduskohtule. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.Kaebaja võrdlus kohtu päringutega vanglatele on asjakohatu ja meelevaldne. Kohus teeb päringuid kinnipeetavate isikukonto väljavõtte saamiseks, et menetlusabi taotlusi lahendada, ning kohtul on seadusest tulenevalt õigus määrata haldusorganile tähtpäev teabe andmiseks vastavalt HKMS §-le 58.
14.Kaebaja on kaebuses taotlenud veel, et kohus tunnistaks õigusvastaseks vangla vaidele vastamata jätmise ning tunnistaks, et tema 23.11.2020. a vaidena pealkirjastatud pöördumise pidi vangla lahendama vaideotsusega.
15.Kohus kaebaja väidetega ei nõustu. Vanglal on kohustus lahendada kinnipeetava pöördumine sisust, mitte pealkirjast lähtuvalt.
16.Kaebaja soovis 23.11.2020. a pöördumises kiiremas korras koopiaid meditsiinikaardist, garantiid ja heastamist ning avaldas rahulolematust, et ta ei ole saanud kokku kolme nädala jooksul meditsiinikaardist koopiat. Kohtule ei ole arusaadav, mida peab kaebaja silmas garantii nõudmise all, kuid kui kaebaja leiab, et temale on mingi kahju tekkinud, siis tuleb selleks eraldiseisvalt esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale enne kohtusse pöördumist. Kuna kaebajale ei saanud kohtu hinnangul tekkida õigusvastaseid tagajärgi seoses meditsiinikaardi väljastamata jätmisega kolme nädala vältel, siis puudub kaebajal õigus nõuda tagajärgede kõrvaldamist ehk heastamist.
17.Kohus selgitab kaebajale, et kohtupraktikas ei tunnustata iseseisvat, s.o põhinõudest lahus seisvat õigust vaidemenetlusele (Tartu Ringkonnakohtu 12.09.2017. a otsus kohtuasjas 3-16-1247 p 17 ja selles viidatud kohtupraktika, Riigikohtu otsus asjas 3-3-1-63-13 p 18, 21). Eraldiseisvalt saab vaideotsust vaidlustada üksnes, kui vaideotsusega rikutakse isiku õigusi (HKMS § 45 lg 4). Kuna kaebaja taotletud toiming tehti Tartu Vangla 24.11.2020. a vastusega, siis ei nähtu kohtule, kuidas sai kaebaja õigusi rikkuda 23.11.2020. a pöördumise vaidena käsitlemata jätmine.
18.Eeltoodud põhjendustel, kuulub kaebus tervikuna tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
19.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus vaadata sisuliselt läbi kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus. Kohus jätab kaebaja taotluse läbi vaatamata.
20.Kaebaja on kaebuses soovinud, et halduskohus annaks temale advokaadi. Kohus tõlgendab, et kaebaja taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kohtu arvates on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma halduskohtumenetluses, kuna kaebaja on korduvalt halduskohtu poole pöördunud, suutnud esitada kohtule kaebuse, mille eesmärk on selge, ning suutnud esitada taotlused kohtueelselt. Kohus ei pea põhjendatuks kaebajale riigi õigusabi andmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel.
21.Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.