TALU kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 18. oktoobri 2019. a otsuste nr 12-6/19/759 ja 12-6/19/749 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Jaak Vackermann, ärinimi JAAK VACKERMANNI LAATSI TALU (registrikood 10199793) Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja, esindaja Kärt Aavel 26. november 2020
Kohtuistungi kuupäev
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäev on 25. veebruar 2021. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
1.JAAK VACKERMANNI LAATSI TALU taotles 2018. aastal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) ühtset pindalatoetust ja kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust 49 põllule, kokku 374,72 ha kohta (tl 6–10).
2.PRIA määras 30.11.2018. a otsusega nr 12-6/18/887 kaebajale ühtset pindalatoetust osaliselt 374,72 ha kohta kokku 33 789,39 eurot (tl 11–12). 10.12.2018 otsusega nr 12-6/18/978 määras PRIA kaebajale kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust osaliselt 374,72 ha kohta summas 15 666,68 eurot (tl 13–14).
3.PRIA tegi 17.04.2019. a kaebajale 2018. a pindalatoetuse kohta järelepärimise nr 12-1/19/959 (tl 15–20).
Järelepärimise kohaselt tuvastati 2018. aasta pindalatoetuste taotluste kontrollimisel põllumassiividel nr 50051127683 (põld nr 26), nr 51655200016 (põld nr 19) ja nr 52751185428 (põld nr 62) maakasutuse deklareerimine suuremas ulatuses kui on põllumassiivide toetusõiguslikud pindalad põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri järgi. Järelepärimises teatas PRIA, et kontrolli tulemusel on põldude nr 26 ja 62 piiride muutmise tulemusena uued maksimaalsed toetusõiguslikud pindalad vastavalt 3,53 ha asemel 3,39 ha ja 43,26 ha asemel 35,86 ha (tl 15–15p,).
4.Kaebaja vastas 17.04.2019. a järelepärimisele samal kuupäeval e-kirjaga (tl 48) ning teatas, et ei oma vastuväiteid. Kaebaja lähtub taotluse esitamisel alati etteantud andmetest PRIA põllumassiivide kaardil ja tal puudub võimalus ise põlde mõõta. Kaebaja teatas e-kirjas veel, et küllap on viimased mõõtmised kõige täpsemad ja olgu need andmed, mis PRIA-l on.
5.PRIA vähendas põllu nr 26 toetusõiguslikku pindala 0,14 ha, põllu nr 19 toetusõiguslikku pindala 0,13 ha ja põllu nr 62 toetusõiguslikku pindala 7,45 ha võrra. 18.10.2019. a otsustega nr 12-6/19/759 ja nr 12-6/19/749 muutis PRIA vastavalt oma 30.11.2018 otsust nr 12-6/18/887 ja 10.12.2018 otsust nr 12-6/18/978 (tl 21-26). 18.10.2019. a otsustega nr 12-6/19/759 ja 12-6/19/749 määras PRIA 2018. aastal taotletud pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osaliselt ning tegi toetuse tagasinõudmise otsused summades 1 114,03 eurot (ühtse pindalatoetuse osas) ja 295,15 eurot (kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osas), so kokku 1409,18 eurot.
6.Kaebaja vaidles PRIA 18.10.2019. a otsustele vastu 22.11.2019 kirjas (tl 27-28), kus avaldas, et põllumassiivi nr 50051127683 osas nõustub kaebaja pindala vähenemisega. Samas põllumassiivi nr 50051125743 ja nr 50051127683 vahel on jäänud põhjendamatult välja maa, mis kuulub loomuliku osana naaberpõllumassiivi. Kaebaja taotleb väljajäänud maatüki lisamist ja kolme põllumassiivi liitmist, sest tegelikkuses kaardilt paistev piirikraav puudub. Kaebaja ei nõustu põllumassiividel nr 51655200016 ja nr 52751185428 toetusõigusliku pindala vähendamisega ja palub need looduses üle mõõta, sest esimesena nimetatud põllumassiivil on lihaveised söönud põllumassiivi pigem suuremaks ja teisel põllumassiivil on kaebaja teinud hooldusniidet teist aastat, võtab võsa maha ja niidab võimalikult kraavide lähedalt.
7.PRIA tõlgendas kaebaja 22.11.2019. a kirja vaidena ning jättis selle 23.12.2019. a vaideotsusega nr 12-4/19/95-2 rahuldamata (tl 29-30).
8.JAAK VACKERMANNI LAATSI TALU, füüsilisest isikust ettevõtja esitas 22.01.2020. a kaebuse PRIA 18.10.2019. a otsuste nr 12-6/19/759 ja 12-6/19/749 tühistamiseks.
9.Kohus võttis 28.01.2020. a määrusega kaebuse halduskohtu menetlusse.
10.PRIA esitas 21.02.2020. a vastuse kaebusele, milles vaidles kaebusele vastu.
11.Kaebaja esitas 02.10.2020. a menetluse kiirendamise taotluse seoses Riigikohtu poolt 29.09.2020. a kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisega kohtuasjas nr 3-18-305, mis on kaebaja
veendumusel sarnane kaebaja asjaga, sest PRIA registriandmeid usaldanud põllumehelt ei või toetust tagasi nõuda.
12.Kohus määras 29.10.2020. a asja läbivaatamisele kohtuistungil 26.11.2020. a.
13.Kohus andis vastustajale tähtaja teatamaks, kas haldusasi on võimalik lahendada kohtuväliselt; eitava vastuse korral tuleb vastustajal täpsustada vastust kaebusele Riigikohtu otsuse asjas nr 3-18305 valguses.
14.Vastustaja esitas 19.10.2020. a vastuse, milles märgib, et ei näe võimalust käesoleva vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Kohtuasja nr 3-18-305 faktilised alused on erinevad käesoleva asja faktilistest asjaoludest sedavõrd, et Riigikohtu otsuse seisukohad ei laiene käesolevale vaidlusele ega anna alust vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks või kaebuse rahuldamiseks.
15.Kaebaja esitas 20.10.2020. a omapoolse seisukoha vastuseks PRIA 19.10.2020. a vastusele.
16.Kaebaja esitas 30.10.2020. a, 02.11.2020. a ja 03.11.2020. a täiendavad seisukohad, millele vastustaja vastas. Kaebaja esitas 15.11.2020. a vastuse vastustaja seisukohale ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt. Lisaks esitas kaebaja 18.11.2020. a täienduse oma vastuväidetega vastustaja seisukohtadele. Poolte seisukohad
17.Kaebaja leiab kaebuses, et vaidlustatud otsustel puudub õiguslik alus. PRIA on vaidlustatud otsustes õigusliku alusena viidanud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 (edaspidi määrus nr 640/2014) artikli 18 lõikele 5 ning tagasinõude alusena Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 111 lg-le 4. Määruse nr 640/2014 artikkel 18 ei kohaldu kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuste hindamisel, mis nähtub selgelt määruse 2. jao pealkirjast. Kliima- ja keskkonnasäästlike põllumajandustavadega seotud toetuse tagasinõudmist puudutava PRIA otsuse nr 12-6/19/749 põhjendustes on märgitud õiguslik alus asjakohatu. Määrus nr 640/2014) artikli 18 lõige 5 reguleerib olukorda, kus taotluse menetlemisel selgub, et põllumajanduskultuurile määratud pindala on suurem kui toetusetaotluses deklareeritud pindala, millisel juhul tuleb lähtuda just deklareeritud pindalast. Käesoleval juhul on PRIA kaebajale ette heitnud toetuskõlbliku pindala üledeklareerimist. Ka PRIA otsuses nr 12-6/19/759 märgitud õiguslik alus on asjakohatu.
18.Toetuse tagasinõudmise otsuse õiguslikuks aluseks ei saa pidada üksnes ELÜPS §-i 111, kuna vastava sätte kohaldamise eelduseks on selle esimese lõike kohaselt, et toetusraha oleks eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult. PRIA ei ole vaidlustatud otsustes ega vaideotsuses selgitanud, milliseid eeskirju on eiratud või milles seisneb kaebaja poolt eeskirjade eiramine või hooletus, mis annaks ELÜPS § 111 lg 1 mõistes aluse toetuse tagasinõudmiseks. Õigusliku aluse puudumine muudab vaidlustatud otsused sisuliselt õigusvastaseks ning tingib nende tühistamise.
19.Toetusõigusliku pindala määratlemisel tuleb lähtuda taotluse esitamise hetkel kättesaadavatest ortofotodest.
20.Kaebaja rõhutab, et on ühtset pindalatoetust ja kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust taotledes lähtunud taotluse esitamise hetkel PRIA veebikaardil markeeritud põllumassiivide toetusõiguslikust pindalast. Seega esitas kaebaja toetusetaotluse tuginedes vastaval ajahetkel PRIA poolt kättesaadavaks tehtud ja kõigi teadmiste kohaselt kõige täpsematele andmetele põllumassiivide, mille osas kaebaja toetust taotles, pindala kohta. Kaebaja ei rikkunud toetusetaotluste esitamisel ühtegi asjakohast eeskirja.
21.Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015 määrus nr 14 „Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri põhimäärus“ (määrus nr 14) § 7 lg 8 kohaselt kantakse põllumassiivide registrisse muuhulgas põllumassiivi pindala, ja toetusõiguslikkuse staatus. Määruse nr 14 § 10 lg 3 sätestab, et PRIA kohustub vastava määruse § 7 lg-s 8 nimetatud andmed registrisse kandma 30 tööpäeva jooksul andmete saamisest või haldus- või järelevalvetoimingu tegemisest arvates. Seega oleks PRIA pidanud 2018. aasta mais tehtud ortofotod põllumassiivide registrisse kandma juba hiljemalt 2018. aasta juuni lõpuks. Asjaolu, et PRIA seda kohustust tähtaegselt ei täitnud, ei saa olla heauskselt ja nõuetekohaselt käitunud kaebajalt väljamakstud toetuste tagasinõudmise aluseks.
22.Toetuse määramise hetkel 2018. aasta lõpus olid PRIA veebikaardi andmed vastavuses kaebaja poolt toetusetaotluses deklareeritud põllumassiivide pindaladega. Kaebaja hinnangul tuleb õiguskindluse huvides hinnata toetusõigusliku pindala suurust taotluse esitamise ajal PRIA veebikaardil kuvatud andmete alusel, kuna vastasel juhul ei saa toetust taotlev isik kunagi kindel olla, kas ta on (PRIA veebikaardi andmetest lähtudes) toetust taotlenud õiges ulatuses. Kuna kõnealuseid toetuseid saab taotleda korraga üheks aastaks, on PRIA-l võimalus järgmisel taotlusperioodil (antud juhul 2019. aastal) toetusõiguslik pindala uuendatud andmete alusel kindlaks määrata. Arvestades, et ülevaatlikke fotosid vaidlusalustest põldudest pärast 2018. aastal ettenähtud niitmisperioodi ei ole, tuleb õiguskindluse huvides põllumassiivide toetusõigusliku pindala hindamisel lähtuda toetusetaotluse esitamise hetkel PRIA veebikaardil nähtunud andmetest.
23.Kuna põllu nr 26 põllumassiivi vähendas PRIA üsna vähe, siis ei pea kaebaja otstarbekaks selle põllu toetusõigusliku pindala vähenemise osas PRIA-ga vaielda. Küll aga ei nõustu kaebaja põldude nr 19 ja 62 toetusõigusliku pindala vähendamisega.
24.22.11.2019. a vaides selgitas kaebaja ühemõtteliselt, et „esitatud tagasiulatuva kontrolli tulemused ei vasta tegelikkusele,“ mida tuleb mõista kui kaebaja selgitust, et kaebaja on kasutanud põldude tagasiulatuva kontrolli käigus kindlaksmääratud pindaladest suuremat ala.
25.Juba toetusetaotlusele lisatud kaartidel on näha tumerohelisemaid kohti, mis olid taotluse rahuldamise ajal arvatud PRIA poolt toetusõigusliku pindala hulka. See tähendab, et faktiliselt ei ole põldude seisukord muutunud, vaid PRIA on tagantjärgi otsustanud arvata teatud osad vaidlusalustest põllumassiividest mittetoetusõiguslikuks alaks.
26.Kaebajale jääb mõistmatuks PRIA 2019. aastal tagantjärgi läbiviidud põllumassiivide uuendamise metoodika ning muudatuste tegemise põhjused. PRIA tegevus käesoleval juhul ei ole kontrollitav, mistõttu ei saa pidada vaidlustatud otsuseid õiguspäraseks.
27.Mitmeid 2018. aastal läbiviidud uuendamisega põllu nr 62 toetusõigusliku pindala hulgast välja arvatud alasid on alust lugeda põllumajandusministri 14. jaanuari 2015 määruse nr 4 „Maa
heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“ (määrus nr 4) § 3 mõistes maastikule iseloomulikeks vormideks, mis tuleb põllumajandusministri 10. märtsi 2015 määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord“ § 5 lg 4 kohaselt arvata põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka.
28.PRIA poolt 2020. aasta alguses läbi viidud kohapealse kontrolli tulemused viitavad sellele, et ortofotode alusel läbi viidud 2018. aasta põllumassiivide uuendamise käigus on PRIA arvanud toetusõigusliku pindala hulgast (vähemalt osaliselt) välja alasid, mis tegelikult olid toetusõiguslikud.
29.Kaebaja esitab oma väidete tõendamiseks Maa-ameti fotolao 08.10.2018. a kaldaerofotod põllust nr 19, Maa-ameti fotolao 26.05.2018. a kaldaerofoto põllust nr 6 ja Maa-ameti fotolao 04.06.2019. a kaldaerofoto põllust nr 62.
30.Asjaolu, et kaebaja ei vaielnud 2019. aasta aprillis talle esitatud järelepärimisele vastu vahetult pärast selle esitamist oli tingitud sellest, et kaebaja ei mõistnud, et vastava järelepärimise tulemusena kavatseb PRIA tagasiulatuvalt muuta oma 30.11.2018. a otsust nr 12-6/18/887 ja 10.12.2018. a otsust nr 12-6/18/978. Kuna tegemist oli PRIA menetlustoiminguga, siis ei oleks vastava menetlustoimingu vaidlustamine HKMS § 45 lg-st 3 tuleneva kaebeõiguse piirangu tõttu niikuinii võimalik olnud. Seega ei võta PRIA 17.04.2019. a järelepärimisele vastu vaidlemata jätmine kaebajalt õigust PRIA õigusvastaseid otsuseid vaidlustada. Kaebaja taotleb PRIA 18.10.2019. a otsuste nr 12-6/19/759 ja 12-6/19749 tühistamist.
31.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata.
32.PRIA möönab, et kaevatavate otsuste preambulas on ekslikult viidatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 18 lõikele 5, tegelikult peaks olema viidatud sama artikli lõikele
6.Tegemist on inimliku eksitusega lõikele viitamisel ning kaebajal oli võimalik hõlpsasti nimetatud viga avastada, kuivõrd õigusakti ja normi viide on õiged ning lõige 6 järgneb kohe viidatud lõikele 5. Otsuste preambulas kasutatud sõnastus ühtib komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 18 lõike 6 sõnastusega. PRIA hinnangul ei tingi nimetatud väär viide aga kaevatavate otsuste õigusvastasust.
33.PRIA 18.10.2019. a otsusest nr 12-6/19/759 nähtuvad alused, mis on varasema - PRIA 30.11.2018. a otsuse nr 12-6/18/887 – muutmise ja toetuse tagasinõudmise aluseks. Nimelt on otsuse nr 12-6/19/759 lisas tabeli kujul välja toodud selgitused ja arvud, mis väljendavad taotletud pindala, kindlaksmääratud pindala, taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevust ning viiteid õigusaktidele, millest tulenevad halduskaristused üledeklareerimisjuhtude korral. Seega nähtub otsusest toetuse vähendamise faktiline alus koos viidetega asjakohastele õigusaktide sätetele, s.o komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artiklile 19a. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 19a lõige 1 sätestab, et kui toetuse saamiseks deklareeritud pindala ületab artikli 17 lõikes 1 osutatud põllumajanduskultuuri rühma puhul käesoleva määruse artikli 18 kohaselt deklareeritud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest
lahutatakse 1,5 kordne leitud erinevus, kui see erinevus moodustab kindlaksmääratud pindalast üle 3 % või on rohkem kui 2 hektarit. Sama artikli lõige 2 sätestab, et kui toetusesaajale ei ole veel määratud halduskaristust lõikes 1 osutatud pindala üledeklareerimise eest asjaomase toetuskava või -meetme puhul, vähendatakse kõnealuses lõikes osutatud halduskaristust 50% võrra, kui erinevus deklareeritud pindala ja kindlaksmääratud pindala vahel ei ole suurem kui 10% kindlaksmääratud pindalast. Ka otsuse nr 12-5/19/759 preambulas on viidatud, et asjakohastel juhtudel kaasnevad pindala ebaõige pindala deklareerimisega komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artiklis 19a ette nähtud halduskaristused.
34.Kaevatava otsusega ongi kaebajale 2018. aasta eest määratud ühtne pindalatoetus arvutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 19a lõigete 1 ja 2 alusel ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 18 lõiked 5 ega 6 ei oma seejuures mingit iseseisvat tähtsust. Seega on asjakohased õigusnormid, millel otsus nr 12-6/19/759 tugineb, toodud nii otsuse lisas esitatud tabelis kui ka preambulas. Kaebaja esindaja on ekslikult arvamusel, et otsuse nr 126/19/759 andmise ainus õiguslik alus on preambulas viidatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 18 lg 5, ning on põhjendamatult jätnud tähelepanuta muud viited komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 640/2014, millest tegelikult üledeklareerimisjuhtude korral kohalduvad halduskaristused tulenevad.
35.Seoses kaebaja esindaja väitega, mille kohaselt „ei kohaldu määruse nr 640/2014 artikkel 18 kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse hindamisel“, selgitab PRIA, et komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 23 lõike 2 kohaselt lähtutakse kliima- ja keskkonnasäästlike põllumajandustavade toetuse arvutamisel kindlaksmääratud pindalast. Seega ehkki komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikkel 18 otseselt kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetusele ei kohaldu, siis võttes arvesse, et kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus arvutatakse ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pindala alusel, milline arvutatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 18 kohaselt, siis omab komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikkel 18 puutumust ka kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetusega.
36.Kaevatava otsuse nr 12-6/19/749 preambulas on osundatud muuhulgas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artiklile 28, milles viidatakse omakorda sama määruse artiklile 23.
37.Asjakohased on ka kaevatavates otsustes esitatud viited ELÜPS §-le 111. Ehkki nimetatud norm ei ole iseseisev toetuste tagasinõudmise alus, reguleerib see toetusraha tagasinõudmise korda. Seejuures annab ELÜPS § 111 lg 4 toetusraha tagasinõudmise otsuse tegemise pädevuse PRIA-le. Antud juhul seisnes eeskirjade eiramine selles, et kaebaja oli taotlenud toetust osaliselt alale, mille osas ei olnud kõik toetuskõlbulikkuse tingimused täidetud, mistõttu ei olnud sellise ala näol tegemist kindlaksmääratud pindala hulka arvatava pinnaga (komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 2 lg 1 p 23). Et varasemate otsuste – nr 12-6/18/887 ja nr 12-6/18/978 – tegemisel oli lähtutud väärast, s.o suuremast kindlaksmääratud pindalast, oli kaebajale makstud toetust alusetult.
38.PRIA on seisukohal, et kaevatavad otsused tuginevad õiguslikel alustel, millele on kaevatavates haldusaktides viidatud.
39.PRIA viib regulaarselt Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 5 lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud põldude identifitseerimise süsteemile esitatavate nõuete täitmiseks läbi registritoiminguid, mille käigus uuendatakse põllumassiivide piire ja pindalasid uute ortofotode andmete, katastriüksuste piiride ning toetustaotluste andmetel eri taotlejate kasutuses olevate maade piiride ja maakasutusotstarbe piiride alusel (vastavalt määruse nr 22 § 3 lg-le 2). Nimetatud registritoimingute tulemusena selgitatakse välja abikõlbliku põllumajandusmaa täpsem pindala. 2019. aastal on põllumassiivide piiride uuendamise järgselt läbi viidud 2018. aasta toetustaotluste täiendav kontroll, mille käigus on võrreldud uuendatud põllumassiivide piiridesse jääva abikõlbliku põllumajandusmaa võimalikku maksimaalset pindala 2018. aastal taotletud põldude pindalade suhtes. Kontrolli käigus selgus, et osaliselt on toetustaotlustel märgitud põldude pindalad eraldi võttes või kokku suuremad kui uuendatud põllumassiivide abikõlbliku põllumajandusmaa kogupind. Sellistel juhtudel saadeti taotlejatele järelepärimiskirjad, milles teavitati taotlejaid põllumassiivide uuendatud piiridesse jääva abikõlbliku pindala võrdluses tuvastatud võimalikest üledeklareerimise juhtumitest 2018. aasta taotlustes. Taotlejatel paluti kontrollida oma 2018. aasta taotlustel esitatud maakasutuse andmete õigsust ning vajadusel esitatud andmeid täpsustada või korrigeerida. Nendel juhtudel, kus taotlejad ei tõendanud oma maakasutust 2018. aastal esitatud toetustaotlustes märgitud ulatuses või on teavitanud PRIA-t väiksemast maakasutusest võrreldes taotlustes märgituga, oli 2018. aasta taotluste alusel makstud toetusraha kas osaliselt või täielikult alusetult. Seetõttu tuli selliste taotlejate puhul 2018. aastal esitatud taotluste kohta tehtud toetusotsuseid muuta.
40.Põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise nõuded on sätestatud määruse nr 22 §-s 5. Määruse nr 22 § 5 lõike 2 kohaselt võetakse põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise korral aluseks põllumassiivi kogupindala põllumassiivi kaardil olevate piiripunktide järgi. Saadud pindalast arvatakse maha põllumassiivil paiknev üle 0,01 hektari suurune maa-ala, millel põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik. Määruse nr 22 § 5 lõike 3 kohaselt arvatakse põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka kuni kahe meetri laiune hekk, kraav, piire, traditsiooniline maastikuobjekt või muu maastikule iseloomulik vorm.
41.PRIA selgitab, et ortofotosid ei tee ega töötle PRIA ise. Ortofotod teeb Maa-amet, seejuures koosneb ortofotode tootmine paljudest etappidest: 1. aeropildistamislennu projekteerimine; 2. markeeringute paigaldamine; 3. aeropildistamine (lendamine); 4. andmete maapealne järeltöötlus (lennutrajektooride arvutamine, trianguleerimine, kõrgusmudeli parandamine, ortofotode mosaiikimine ja koostamine).1 Seega näiteks ehkki antud asjas toimus Maa-ameti poolne aeropildistamine ise 26.-28.05.2018. a, ei muutunud sellest hetkest ortofotod PRIA-le kättesaadavaks. Aeropildistamisele järgnes Maa-ameti poolne andmete maapealne järeltöötlus ning 26.-28.05.2018. a aeropildistamise tulemusena koostatud ortofotod tehti PRIA-le kättesaadavaks 2018. aasta suve lõpus. Nimetatud ortofotode alusel alutati põllumassiivide piiride uuendamisega 2018. aasta lõpus. PRIA rõhutab, et ehkki ortofotosid kasutatakse PRIA veebikaardi (https://kls.pria.ee/kaart/) aluskaardina, ei toimu ortofotode kui selliste alusel mingisugust automaatset põllumassiivide piiride uuendamist.
42.Uute ortofotode alusel korrigeeritakse põllumassiivide piire nö käsitööna, s.t inimene digib ortofoto alusel põllumassiivi piiri. PRIA lisab, et 2018. aasta kevadsuvel aeropildistati pool Eestit,
millest tulenevalt oli aeropildistamise tulemusena valminud ortofotode alusel põllumassiivide piiride uuendamine väga suuremahuline töö.
43.Kaebaja esindaja on viidanud esitatud kaebuses määruse nr 14 § 10 lg-le 3, mille kohaselt kannab PRIA § 7 lõikes 8 nimetatud andmed (s.o põllumassiivi kohta registrisse kantavad andmed) registrisse 30 tööpäeva jooksul andmete saamisest arvates. PRIA selgitab taas, et PRIA ei tee ise ortofotosid, ortofotod tegi Maa-amet kättesaadavaks oluliselt hiljem ning PRIA ei kanna „ortofotosid põllumassiivide registrisse“, vaid korrigeerib põllumassiivide piire ortofotode alusel, mille tulemusena võivad muutuda põllumassiivide maksimaalsed toetusõiguslikud pindalad ja piirid. Põllumassiivi kohta registrisse kantavate andmete muutumise andmed said seega antud juhul PRIA-le teatavaks alles siis, kui PRIA teenistuja on põllumassiivi piiri uue ortofoto taustal kontrollinud ning piiri erineva kulgemise tuvastanud. Seega saab PRIA-l tekkida kohustus kanda muutunud põllumassiivide andmed põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse alates vastava kontrolli hetkest.
44.PRIA ei nõustu kaebuses esitatud väitega, mille kohaselt tuleb toetusõigusliku pindala määratlemisel lähtuda taotluse esitamise hetkel kättesaadavatest ortofotodest. Põllumassiivide kaardil (https://kls.pria.ee/kaart/) on toodud põllumassiivide maksimaalsed toetusõiguslikud pindalad. PRIA ei kontrolli ega saagi kontrollida igal aastal taotluste esitamise perioodi eel kõikide taotlejate kõikide maade toetusõiguslikkust. Taotlejad ei ole kohustatud taotlema toetuseid kogu põllumassiivide maksimaalsele toetusõiguslikule pindalale, vaid peavad kindlaks määrama ja toetuseid taotlema ainult sellisele pinnale, mille osas on toetusõiguslikkuse tingimused täidetud.
45.Nõuded otsetoetuste (s.h ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse) toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta on sätestatud maaeluministri 17.04.2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32) §-s 3. Määruse nr 32 § 3 lõike 1 kohaselt võib otsetoetust taotleda põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. Määruse nr 32 § 3 lõikest 2 tulenevalt peab põllumajandusmaal olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Määruse nr 32 § 3 lg 6 sätestab, et toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel lähtutakse määruse nr 22 §-s 5 sätestatust.
46.Seega pidanuks ka kaebaja 2018. aastal enne pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse esitamist tegema kindlaks määruse nr 32 §-s 3 sätestatud toetusõiguslikkuse kriteeriumitele vastava maa pindala, mitte taotlema nö pimesi toetuseid kogu põllumassiivide pinnale. PRIA osundab, et tulenevalt määruse nr 32 § 152 lõike 1 punktist 3 peavad taotlejad iga põllu osas märkima ise taotlusele põldude pindalad taotluse esitamise aastal 0,01 hektari täpsusega.
47.Vastutus põllu pindala õige deklareerimise eest lasub taotlejal ning põllumassiivide maksimaalsed toetusõiguslikud pindalad ja põllumassiivide piirid on vaid taotlejat taotlemisel abistavad vahendid.
48.PRIA-le jääb arusaamatuks kaebaja seisukoht, mille kohaselt kohustab määruse (EL) nr 640/2014 artikkel 18 PRIA-t juba toetusetaotluse menetlemisel kindlaks tegema, kas taotleja poolt pindalatoetuse saamiseks deklareeritud pindala on vastavuses põllumajanduskultuurile määratud pindalaga ning vajadusel tegema toetuse määramisel korrektuure. Viidatud normist sellist kohustust ei tule. Nimetatud norm sätestab pindalatoetuste arvutamise alusreeglid juhuks, kui selgub deklareeritud ja kindlaksmääratud pindala erinevuste vahe, mitte ei sätesta kohustust tuvastada igal aastal iga taotleja osas enne taotluste kohta otsuste tegemist kindlaksmääratud pindala. Samas jääb PRIA-le mõistetamatuks kaebuses esitatud taotlus „tuvastada ajahetk, mille seisuga tuleb PRIA-l toetusõiguslik pindala konkreetse aasta eest toetust määrates kindlaks teha.“
49.PRIA märgib, et 2018. aastal taotluste esitamisel kuvati põllumassiivide veebikaardi aluskaardina 2016. aasta ortofotot. Seejuures oli põllumassiiv nr 52751185428 2018. aasta ortofotol rohkem võsastunud kui eelmisel, 2016. aasta ortofotol. Seega ei olnud tegemist olukorraga, mis oleks pidanud olema PRIA-le juba eelnevalt teada. PRIA rõhutab taas, et põllumassiivi nr 52751185428 pindala ja piiride väiksemaks muutmine 2018. aasta ortofoto alusel toimus just nimelt võsastunud alade arvelt.
50.PRIA hinnangul on täiesti väär kaebuse järeldus, mille kohaselt „kaebaja seisukohta, et PRIA on 2018. a toetusõigusliku pindala 2019. aastal läbi viidud uuendamise käigus valesti määranud, kinnitab asjaolu, et 8. ja 9. jaanuaril 2020 toimunud kohapealse kontrolli tulemusena muudeti põllumassiivide nr 51655200016 (põld nr 19) ja 52751185428 (põld nr 62) piire nii, et nende pindalad on vastavalt 3,94 ha ja 39,22 ha“. 2020. aastal toimunud kontrollis on saadud suurem pindala selle pärast, et kaebaja oli 2019. aastal sellelt võrreldes 2018. aastaga võsa eemaldanud, s.t kontrolli hetkeks oligi toetusõiguslik pind suurem. 2020. aastal teostatud kontroll ei tõenda aga kuidagi, et 2018. aastal oleks olnud põllumassiivide toetusõiguslik pindala sama suur. PRIA ei nõustu kaebuse esitajaga ka selles, et eluliselt pole usutav, et põllumassiiv nr 52751185428 oli 2020. aastal 2018. aastaga võrreldes 3,36 ha suurem – tegemist ei ole ebamõistliku pindalaga, mida kaebaja poleks suutnud 2019. aastal võsast puhastada.
51.Samas märgib PRIA, et kaebuses toodud väide „põllu nr 19 toetusõigusliku pindala erinevus võrreldes 2018. aasta toetusetaotluses deklareeritud pindalaga on käesoleval ajal ainult 0,09,“on väär. Tegelikult on vastav erinevus 0,22 ha (2018. a taotlemise hetkel oli põllumassiivi nr 51655200016 pindala 4,16 ha ning käesoleval ajahetkel on põllumassiivi pindala 3,94 ha).
52.PRIA hinnangul on põllumassiivide veebikaardil, mille aluskaardiks on hetkel 2018. aasta ortofoto, väga hästi näha põllumassiivide nr 51655200016 ja nr 52751185428 pinnal mittetoetusõiguslikud alad. Selleks tuleb tutvuda põllumassiividega PRIA põllumassiivide veebikaardil https://kls.pria.ee/kaart/ (otsing põllumassiivi nr alusel), s.o digitaalkujul. Seejuures on võimalik PRIA põllumassiivide veebikaardilt vaadata põllumassiive nii käesoleva hetke seisuga kui ka 19.11.2019. a seisuga. Digitaalkujul olevalt kaardilt on selgelt näha, et kaebuse lisas 15 markeeritud aladel on põllumassiivist nr 52751185428 välja arvatud ortofotol selgelt tuvastatavad võsastunud alad. Veebikaarti kasutades on võimalik peenemate detailide (sh põõsastike) tuvastamiseks sisse suumida – selliselt vahetuvad üldisemad kaardid detailsematega. Kaebusele lisatud kaartide mõõtkava on liiga suur ning need ei võimalda näha ega tuvastada kaardil olevaid mittetoetusõiguslikke objekte.
53.Ehkki piiride uuendamine toimus 2018. a ortofotode alusel, on PRIA kontrollinud põllumassiividega seotud asjaolusid ka 2018. a oktoobri ja 2019. a juuni kaldaerofotode alusel.
54.Maa-ameti poolt tehtud kaldaerofotod on avalikult kättesaadavad Maa-ameti fotolaos aadressil https://fotoladu.maaamet.ee. Seejuures tuleb nimetatud kaardirakenduse kasutamisel otsingul kasutada katastritunnuseid (põllumassiiv nr 51655200016 asub kinnistul katastritunnusega nr 51802:002:0352 ning põllumassiiv nr 52751185428 asub kinnistutel katastritunnustega 50401:001:0366, 50401:001:0402, 50401:001:1228). Nimetatud kaardirakendusel nähtuvad kaldaerofotode tegemise kohad ning ajad.
55.Põllust nr 19 tehtud kaldaerofotod on üles võetud 08.10.2018. a ning põllust nr 62 tehtud kaldaerofotod on üles võetud 04.06.2019. a. Ehkki kaebaja esindaja märgib kaebuses, et puudub fotomaterjal, millest nähtuks, milline on põld pärast selle niitmist 2018. a, siis selgitab PRIA, et arvestades, et talvel ega varakevadel püsirohumaadel niitmistöid ei teostata, väljendab 2019. a juuni alguses tehtud foto seda, millises seisus oli põld tõenäoliselt 2018. a vegetatsiooniperioodi lõpus. 2018. a vegetatsiooniperioodi lõpust ei saanud 2019. a juuniks põllule võsa juurde kasvada.
56.Põldudest nr 19 ja nr 62 tehtud kaldaerofotodelt, mis kujutavad põllumassiivide seisu pärast 2018. a vegetatsiooniperioodi, ei nähtu, et nendes põllumassiivide osades, mille arvelt põllumassiivide piire ja pindalasid vähendati, oleks põllumassiividelt võsa eemaldatud. Ehkki kaebuses on märgitud, et 08.10.2018. a põllust nr 19 tehtud kaldaerofotodelt nähtub, et kinnistu on võsast puhastatud, ei ole põldu puhastatud selles osas, mille üle on vaidlus ehk mille osas on 2018. a pindala vähendatud. Lisaks juhib PRIA tähelepanu, et 08.01.2020. a toimunud põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli käigus on saadud võrreldes 2018. a veelgi väiksem pindala: 3,94 ha.
57.Kaebaja leiab, et mitmed 2018. aastal läbiviidud uuendamisega põllu nr 62 toetusõigusliku pindala hulgast välja arvatud alasid on alust lugeda määruse nr 4 § 3 mõistes maastikule iseloomulikeks vormideks. Viide säilitatavatele maastikuelementidele ei ole asjakohane. Metsasiilud on toetusõiguslikud vaid põllumaal (määruse nr 4 § 3 lg 2). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 lõike 1 punkti f kohaselt on põllumaa põllumajanduskultuuride tootmiseks haritav maa või kesa, mida saab kasutada põllumajanduskultuuride tootmiseks, sealhulgas tootmisest kõrvalejäetud maa vastavalt määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklitele 22, 23 ja 24, määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 39 ning määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 28, olenemata sellest, kas maa on kasvuhoonete all või püsi- või äravõetava katte all. Põld nr 62 ei ole aga põllumaa, vaid püsirohumaa. Samuti ei asu põld nr 62 maaparandussüsteemi maa-alal, mistõttu ei ole ka kuivenduskraave võimalik antud juhul maastikele iseloomulike vormidena arvestada (määruse nr 4 § 3 lg 6). Maaparandussüsteemi maaaladega saab tutvuda kaardirakenduses https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus (otsing katastritunnuse alusel). Seega ei saa antud juhul kraave ja puudega kaetud alasid käsitleda säilitatavate maastikuelementidega. 2018. a ortofotode alusel toetusõigusliku pinna hulgast välja jäetud kraavide laius koos puittaimestikuga oli üle 2 m (määruse nr 22 § 5 lg 3).
58.PRIA on enne kaevatavate otsuste tegemist edastanud kaebajale vaidlusaluste põllumassiivide osas järelepärimise koos asjakohase kaardimaterjaliga, millelt pidi kaebajal olema võimalik aru saada, kas põllumassiivide uus kuju ja suurus vastas 2018. a tema poolt kasutatava maa piiridele ja suurusele. Muuhulgas pidi kaebajale olema kaardimaterjali põhjal ilmne, millistes kohtades on
võsastunud alad põllumassiivide toetusõigusliku pinna hulgast välja arvatud. Kaebaja on ise 17.04.2019. a PRIA-le teatanud, et ta nõustub, et kasutas 2018. a vaidlusaluseid põllumassiive PRIA poolt kindlaks tehtud põllumassiivide uuendatud piiride ulatuses. Väited, et kaebaja kasutas põllumassiive 2018. a PRIA poolt tuvastatust erinevas ulatuses, on esitatud alles vaides.
59.PRIA hinnangul pidi kaebaja järelepärimisele vastates ka mõistma, et taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus tähendab seda, et ta on varasemalt saanud toetust osaliselt alusetult, s.o kindlaksmääratud pindalast suurema pindala eest. Seega pidi kaebaja nägema ette ka otsuste nr 12-6/18/887 ja nr 12-6/18/978 muutmist ja alusetult saadud toetuse tagasi nõudmist.
60.PRIA kaevatavad otsused on õiguspärased ning kuivõrd ei esine asjaolusid, mis viitaksid nimetatud haldusaktide kehtetuks tunnistamise aluste esinemisele, tuleb jätta esitatud kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht
61.Kaebaja 2018. aasta taotlusega PRIA-le ühtse pindalatoetuse ja kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse taotlemiseks on tõendatud, et kaebaja taotles toetusi 49-le põllule, kokku 374,72 ha hooldamise eest (tl 6–10).
62.PRIA 30.11.2018. a otsusega nr 12-6/18/887 (tl 11–12) on tõendatud, et PRIA määras kaebajale ühtset pindalatoetust 374,72 ha hooldamise eest, kokku 33 789,39 eurot.
63.PRIA 10.12.2018 otsusega nr 12-6/18/978 (tl 13–14) on tõendatud, et PRIA määras kaebajale kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust 374,72 ha kohta, summas 15 666,68 eurot.
64.PRIA 17.04.2019. a järelepärimisega nr 12-1/19/959 kaebajale (tl 15–20) on tõendatud, et 2018. a pindalatoetuste taotluste kontrollimise käigus tuvastati, et kaebaja kolme põllu osas on maakasutust deklareeritud suuremas ulatuses kui põllumassiivide maksimaalsed toetusõiguslikud pindalad kajastuvad põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris. Järelepärimise kohaselt on problemaatilisteks põllumassiivid nr 50051127683 (põld nr 26), nr 51655200016 (põld nr 19) ja nr 52751185428 (põld nr 62). Järelepärimisega on tõendatud, et administratiivse kontrolli tulemusel kehtestas PRIA põldude nr 26 ja 62 piiride muutmise tulemusena uued maksimaalsed toetusõiguslikud pindalad vastavalt 3,53 ha asemel 3,39 ha ja 43,26 ha asemel 35,86 ha (tl 15–15p,).
65.Kaebaja 17.04.2019. a järelepärimisele vastuseks esitatud e-kirjaga (tl 48) on tõendatud, et kaebaja, olles usaldanud PRIA põllumassiivide kaardi andmeid, ei vaidle PRIA-le vastu, konstateerides, et küllap on PRIA viimased mõõtmised kõige täpsemad.
66.PRIA vaidlustatud 18.10.2019. a otsuste nr 12-6/19/759 ja nr 12-6/19/749 (tl 21–26) kohaselt vähendati: põllu nr 26 toetusõiguslikku pindala 0,14 ha võrra;
põllu nr 19 toetusõiguslikku pindala 0,13 ha võrra; põllu nr 62 toetusõiguslikku pindala 7,45 ha võrra. Vaidlustatud otsustega: tunnistati kehtetuks PRIA 30.11.2018 otsus nr 12-6/18/887 ja PRIA 10.12.2018 otsus nr 126/18/978; määrati kaebajale 2018. aastal taotletud pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust osaliselt, tehes toetuse tagasinõudmise otsused, ühtse pindalatoetuse osas, summad 1 114,03 eurot ja kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osas 295,15 eurot. Kokku nõuti kaebajalt vaidlustatud otsustes kohaselt tagasi toetused summas 1409,18 eurot. Vaidlustatud otsuse kohaselt tuvastati seega vahe taotletud ja kindlaksmääratud pindalades 7,06 ha. Kusjuures vastustaja on menetlusdokumentides osundanud, et taotletud ja kindlaksmääratud pindalade vahe 7,06 ha sisse on arvestatud kaebaja taotluse põld nr 47, mille pindala suurenes kontrollis 0,61 ha võrra, sest sellele põllule taotles kaebaja toetust 17,68 ha, kuid põllu suurus oli tegelikult 18,29 ha. PRIA võttis vaidlustatud otsustes aluseks, et kaebajal oli õigus toetusele põllu nr 47 eest 18,29 ha osas.
67.Käesolevas vaidluses on seaduse kohaselt ettenähtud kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus (ELÜPS § 110 lg 1).
68.PRIA 23.12.2019. a vaideotsuse p 3 (tl 29) kohaselt on eelpool kohtu poolt tuvastatu resümeeritud: 2019. aasta jaanuarist aprillini toimus põllumassiivide uuendamine, mille käigus muutis PRIA põllumassiivide nr 50051127683, nr 51655200016 ja nr 52751185428 piire ja maksimaalseid toetusõiguslikke pindalasid. Põllumassiivide muutmise aluseks olid 26.– 28.05.2018. a tehtud ortofotod, kusjuures pindalad vähenesid võsastunud alade võrra.
69.Halduskohus, hinnanud asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna vaidlustatud otsused ei riku kaebaja õigusi.
70.22.11.2019. a vaides (tl 27) nõustus kaebaja põllumassiivi nr 50051127683 pindala vähendamisega, kuna seal on kaebaja sõnul tõesti suured põõsastikud. Vaide kohaselt tuleks kaebaja arvates kolm külgnevat põllumassiivi ühendada ja kaebaja poolt niidetav piirnev maatükk toetusõiguslikule maale juurde lisada. Kaebaja taotleb põllumassiivi nr 52751185428 ülemõõtmist.
71.Kaebaja on kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbimise järgselt kohtumenetluses kaebust osaliselt põhjendanud uute asjaoludega (tl 65, 73, 77, 81, 84, 91–92).
72.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
73.Et kaebaja ei vaidlustanud PRIA-le esitatud vaides vaidlustatud otsuseid kõigile nende asjaoludele tuginedes, mis kohtumenetluses, siis puuduvad kohtul vajalikud eeldused selles osas kaebuse rahuldamiseks, aga ka läbivaatamiseks. Kaebajal on õigus kohtusse pöörduda üksnes selle nõudega ja selles ulatuses, mis oli vaidluse esemeks kohustuslikus kohtueelses menetluses (vrdl
RKHKo 3-3-1-41-10, p 12–14, RKHKo 3-14-52649, p 9). Menetlusökonoomia printsiibist lähtudes lahendab kohus poolte vahelise vaidluse kaebuse alusel ja vastab ka kaebaja väidetele, mida ta sõnaselgelt vaidemenetluses ei esitanud, niipalju kui see on tarvilik kaebuse lahendamiseks.
74.Kaebaja on asjas kohtuistungi määramise ajaks veendunud, et kaebus tuleks rahuldada, kuna Riigikohus on kohtuasjas nr 3-18-305 kaebajaga samas situatsioonis oleva ettevõtja kassatsioonkaebuse rahuldanud.
75.Riigikohtu seisukohad kohtuasjas nr 3-18-305 on kokkuvõtlikult järgmised. Toetusnõuete rikkumise osas on ELÜPS § 111 lg 1 on viite-, mitte volitusnorm. PRIA-l on kohustus haldusakti märkida volitusnorm, mille alusel ta toetust tagasi nõuab. Haldusakti adressaati ei või panna olukorda, kus ta peab asuma ise asjakohast õigusnormi otsima. (p 9); Kaebaja ei ole toetust taotledes kohustatud üle kontrollima, kas PRIA on toetusõigusliku pindala põllumassiivide registris õigesti kindlaks määranud. Üldjuhul oleks selline nõue taotleja jaoks ka liiga koormav. (p 11.2, vt ka p-d 11-11.1); Põllumassiivi toetusõigusliku pindala leidmiseks tuleb üksikute puudega kaetud aladest eristada metsatukki ja võsastunud alasid, kus karjatamiseks sobiva alusrinde kasv on takistatud. Samamoodi nagu veesilmad jm maastikuelemendid tuleb ka metsatukad toetusõiguslikust pinnast välja arvata, kui need on suuremad kui 0,01 ha (määruse nr 22 § 5 lg 1), kuna tegu on alaga, millel ei ole võimalik põllumajanduslik tootmine. Piirnorm 50 puud hektari kohta (määruse nr 22 § 5 lg 5) käib aga üksikute puude kohta, mis ei moodusta 0,01 ha-st suuremaid põllumajanduslikuks tegevuseks kasutuskõlbmatuid metsatukki. Seejuures tuleb arvestada keskmist puude arvu hektari kohta tervel põllul, samuti seda, kas üksikute puudega kaetud põllul on võimalik loomi karjatada samamoodi nagu puudeta põllul samas piirkonnas (vrd RKHKo 3-3-1-28-07, p 16). (p 17.2); Varasema õigusliku regulatsiooni alusel on Euroopa Kohus pidanud maal kasvava taimestiku tüübi määratlemisest olulisemaks seda, et põllumajandusmaa oleks tegelikult kasutatav selliseks põllumajanduslikuks tegevuseks, mis on püsikarjamaa puhul tavapärane (C 341/17: Kreeka vs. komisjon, p 54; C 61/09: Landkreis Bad Dürkheim, p 37). Arvestada tuleb ka seda, et Euroopa Liidu õigusega on liikmesriikidele antud märkimisväärne otsustusruum toetusõigusliku põllumaa määratlemisel. See annab riikidele võimaluse arvestada kohalikke olusid ja traditsioone. Traditsioonilistel rannakarjamaadel kasvavaid väikseid kadakaid, mis karjatamist määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p h tähenduses ei takista, ei ole alust pidada üksikuteks puudeks. (p 18, vt ka p 14, vrd RKHKo 3-3-1-64-07, p-d 20 ja 22); See, milline põllumajandusmaa, sh püsirohumaa või püsikarjamaa on toetusõiguslik, tuleb Euroopa Liidu õigusega etteantud raamides määrata kindlaks liikmesriigil. Üldjuhul võib toetust anda kogu sellise põllumajandusmaa eest, mida on võimalik kasutada ja mida kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks (määruse nr 1307/2013 põhjendus 26, vt ka ELÜPS § 13). (p 15); Põllumassiivi toetusõiguslikust pindalast tuleb maha arvata iga üle 0,01 ha suurune maa-ala, millel põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik (määruse nr 22 § 5 lg 2). Seda normi tuleb kohaldada ka võsastunud või puudega kaetud alade puhul. Kui puittaimed kasvavad alal sedavõrd tihedalt, et nende all ei saa kasvada karjatamiseks sobilik rohttaimestik, on tegu alaga, millel põllumajanduslik tootmine pole võimalik (vt ka RKHKo 3-3-1-28-07, p 11). (p 16).
76.Halduskohus on seisukohal, et kaebuse põhjendused ja Riigikohtu seisukohad kohtuasjas nr 318-305 ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.
77.Kaebuse põhiväidete kohaselt puudub vaidlustatud otsusel õiguslik alus, vastustaja ei ole toetusõigusliku pindala määratlemisel lähtunud taotluse esitamise hetkel kättesaadavatest ortofotodest ja kaebaja on kasutanud vaidlusaluseid põllumassiive toetustaotluses märgitud ulatuses.
78.Halduskohus on tõendikogumi alusel seisukohal, et tõendamist ei ole leidnud kaebaja poolt vaidlusaluste põldude kasutamine toetustaotluses märgitud ulatuses, seda määravalt põllu nr 62 osas (suurusjärgus 7 ha).
79.Erinevalt kaebajast on kohus seisukohal, et PRIA on toetusõiguslike pindala määratlemisel lähtunud 2018. a kevadel taotluse eitamise hetkel olemas olnud ortofotodest. PRIA on 2019. a aprillis 2018. a pindalatoetuste taotluste kontrollimise käigus tuvastanud, et kolme vaidlusaluse põllu pindalad on väiksemad toetustaotluses toodust, kuna põldudel on tuvastatavad võsastunud alad, mis ei saanud tekkida pärast 2018. a vegetatsiooni (intensiivse taimekasvu) perioodi, mil kaebaja oli toetustaotluses võtnud kohustuse toetuse saamiseks põllud niita. Seega pidid põllud olema võsastunud varem kui 2018. a suvel.
80.Vastustaja on kohtumenetluses tunnistanud ebatäpsust vaidlustatud haldusaktide õiguslikule alusele viitamisel, mis ei tingi kohtu hinnangul aga vaidlustatud otsuse tühistamist, sest vaidlustatud otsuses eksliku õigusliku aluse kasutamine ei too kaasa otsuse tühistamist, kui samasisulise otsuse andmiseks esinevad õiguslikud ja faktilised alused (vrdl RKHKo 3-16-1048, p 12, RKHKo3-18-1740, p 18.4). Vaidlust ei ole selles, et PRIA on kohtumenetluses esitatud menetlusdokumentides esitanud korrektse õigusliku aluse vaidlusalustele otsustele. Kohus ei korda siinjuures PRIA vastuväidetes tehtud viiteid asjakohastele õigusaktidele lugedes need asjakohasteks. RVastS § 3 lg 3 p 1 sätestab, et haldusakti võib jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist (RKHKo 3-17-1927). Kohtul on kujunenud veendumus, et PRIA lähtus samadest kaalutlustest ka tegelikult otsuse tegemisel (vrdl RKHKo 3-3-1-29-12, p 20).
81.Vastustaja on vaideotsus vaide tagasi lükanud põhjendusega (p-d 14–16), et kaebaja ei väida suurema ala kasutamist PRIA tuvastatust ja võsa eemaldamist 2018. aastal, asjaolusid on kontrollitud uusimate ortofotode alusel ja pole tõendatud, et põldude kindlaksmääratud pindalad oleks väärad. Kaebaja oleks pidanud ise teavitama PRIA-t kui ta suurendas põllumassiivi toetusõiguslikku pindala. Antud juhul on tõendamata, et vaide esitaja oleks 2018. a kasutanud põlde suuremas ulatuses, kui on PRIA poolt ortofotode alusel kindlaksmääratud pindala, ning puuduvad tõendid, et kindlaksmääratud pindalad ei vastanud tegelikkusele. Samuti pidi vaideotsuse kohaselt olema kaebajale enne vaidlustatud otsuste tegemist saadetud kaardimaterjalist aru saadav, kas põllumassiivide uus kuju ja suurus vastas 2018. a tema poolt kasutatava maa piiridele ja suurusele, kaardimaterjalide põhjal pidi olema ka ilmne, millistes kohtades on tarvis tegelikkuses võsastunud alad toetusõigusliku pinna hulgast välja arvata.
82.Kohus nõustub vaideotsuses väljatooduga, et kaebaja on vaides omaks võtnud, et ta kasutas vaidlusaluseid põllumassiive 2018. aastal toetustaotluses lubatust erinevas ulatuses. Seda eelkõige põllu nr 26 osas, kuna kaebaja on vaides nõustunud, et sellel põlul on tõesti suured põõsastikud, kuid kaebaja peab selle põllu osaks ka eraldiseisvat maatükki, mida ta niitis. Kusjuures kaebaja arvates tuleks alla 0,3 ha maatükk liita põlluga nr 26 (tl 27). Põldu nr 62 on kaebaja niitnud alles
teist aastat ja on teinud seda võimalikul parimal moel, et päästa see problemaatiline maa võsast tagasi rohumaaks (tl 27).
83.Seega on kaebaja vaides omaks võtnud, et tegemist ei olnud PRIA registriandmete usaldamisest tekkinud probleemiga, nagu kaebaja väidab kohtumenetluses, vaid maade võsastumisega, mis esines hiljemalt 2018. a intensiivse taimekasvu perioodi järgselt ja kaebaja poolt toetustaotluses toodust erineva maakasutuse tõttu.
84.Kohustusliku vaidemenetluse järgselt vaidlevad pooled selle üle, kas 2018. aastal olid toetusõiguslikud alad, mis olid samal aastal tehtud ortofotode kohaselt võsastunud. Tõendikogumi kohaselt sai kaebaja 2018. a vaidlusaluseid toetusi valdavalt põllumaade niitmise eest. Vaieldakse samuti selle üle, kas kaebaja pidi alade niitmise eest toetustaotlust esitades ja PRIA-t muudatustest informeerimata jättes mõistma, et sellised võsastunud alad ei ole toetusõiguslikud. Vastustaja on võtnud õigeks, et kaebaja poolt taotluse esitamise hetkel olid registris toodud andmed põllumassiivide piiride ja nende maksimaalsete toetusõiguslike pindalade kohta osaliselt väärad, sest kohtu arusaamisel sisaldus seal selleks ajaks juba võsastunud alasid. Kõige tõsisem võsastumise probleem on ortofoto põhjal tuvastatav põllumassiivil nr 52751185428, mille alusel pidi kaebajale kohtu hinnangul olema ilmne põldude piiride joonistamisel, et kohtule esitatud ePRIA kaardimaterjalil olid võsastunud kraavide ümbrused selgelt nähtavad ja kaebaja pidi seega teadma, et kraavid olid võsastunud ning sellistel aladel ei ole eluliselt võimalik niitmist teostada. Ka pidi ortofoto, aga ka looduses valitseva tegeliku olukorra põhjal kaebaja olema teadlik võsa peale kasvust põllumassiivide muudes osades. Kohus nõustub vastustaja käsitlusega, et niidetava ala sees ning ümber paikneva võsa puhul ei saa põllumajandusettevõtjale tekkida kahtlusi selles, kas võsaga kaetud alad on põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatavad alad või mitte. Asjas kogutud tõendid ei tõenda, et kaebaja oleks 2018. aasta vegetatsiooniperioodil põllumassiividelt eelpool kirjeldatud võsa eemaldanud. Olgu seda siis niitmise või osaliselt ka veiste karjatamise läbi.
85.Määruse nr 32 § 3 lg 2 kohaselt põllumajandusmaal, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega, peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta.
86.Seega olukorras, kus kaebaja 2018. a ei niitnud, sest kohati polnud see ka võimalik, mida tunnistas kaebaja vaidemenetluses, võimaldas kaebaja võsastunud aladel ebasoovitava taimestiku ulatuslikku levikut eirates sellega määruse nr 32 § 3 lg-t 2. Taotledes toetuseid 2018. aastaks võsastunud aladele ja nagu kaebaja vaidemenetluses tunnistas, aladele, mis olid jätkuvalt võsastunud, taotles kaebaja teadlikult toetuseid osaliselt eeskirjade eiramisega seotud aladele, ning ta pidi arvestama võimalusega, et nimetatud asjaolu ilmnedes nõuab PRIA temalt alusetult saadud toetuse tagasi koos sellega kaasnevate haldusõiguslike järelmitega.
87.20.10.2020. a menetlusdokumendis on kaebaja kinnitanud, et 2020. a mõõtis PRIA kohapeal kaebaja põllu nr 62 suuruseks 40,01 ha ning, et kaebaja eemaldas võsa nii 2020. a, 2019. a kui 2018. a, mille tõttu pidi põld kaebaja arvates 2018. a olema suurem, kui PRIA järelkontrollis tuvastas. Samas tunnistab kaebaja, et igal nimetatud aastal oli tal võimalik rohkem võsa põllult
eemaldada, tänu eelmisel aastal põllu suuremas mahus niitmise võimalikkusele. Viimati nimetatu tõttu, ei saanud põllud kohtu arusaamisel 2018. a olla sama suured kui 2020. a, sest kaebaja ise tunnistab, et nii 2019. a kui 2020. a eemaldas ta põllult võsa, mida varasemalt ei olnud eemaldada võimalik.
88.Kaebaja on 18.11.2020. a menetlusdokumendis tõstatanud vaidlustatud otsuse õigusvastasuse probleemi seoses põllumassiivil nr 52751185428 asuva maaparandussüsteemiga (kuivenduskraavidega). Kohus jagab vastustaja seisukohta, et põldudel asuvaid kraave ei saa käsitada säilitatavate maastikuelementidena. Põllumajandusministri 10.03.2015. a määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord” § 5 lg 4 kohaselt arvatakse põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka põllumajandusministri 14.01.2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded” § 3 lõigetes 1–10 nimetatud maastikuelemendid. Tõendikogumi kohaselt vaidlusalustel põldudel taolisi maastikuelemente ei esine, mistõttu on vastustaja jätnud õiguspäraselt need põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka arvestama. Kaebaja osundab veel põldude vahel asuvale puittaimestikule, kuid kohtu hinnangul ei ole need võsastunud alad käsitatavad metsasiilu tunnustele vastavate aladega (määruse nr 4 § 3 lg 2) ega maaparandussüsteemi maa-alal paiknevate kuivenduskraavidega (määruse nr 4 § 3 lg 6).
89.Kaebaja seisukohti ei toeta ka Maaeluministeeriumi 17.11.2020. a vastus kaebajale, mille kohaselt on ministeerium kaebajale selgitanud, et kuni 31.12.2018. a käsitati maaparandussüsteemidena üksnes neid maaparandussüsteeme, mis olid kantud maaparandussüsteemide registrisse ning alates 01.01.2019. a käsitatakse maaparandussüsteemina sellist maaparandussüsteemi, mis vastab kehtivas maaparandusseaduses sätestatud maaparandussüsteemi materiaalsetele tunnustele, seejuures tuvastab nimetatud tunnustele vastavuse Põllumajandusamet ning maaparandussüsteemi kasutamiseks antakse kasutusluba või loetakse kasutusluba antuks.
90.Kohus nõustub Maaeluministeeriumi seisukohaga, ja märgib vastuseks kaebusele, et kaebaja poolt menetlusdokumendis esitatud seisukoht ei kattu kummagi tunnusega. Põllumajandusameti vastavusdokumenti pole kohtule esitatud. Seetõttu loeb kohus tõendatuks PRIA väite, et kaebajal vastavusdokument tegelikkuses puudub.
91.Seoses Riigikohtu otsuse kohtuasjas nr 3-18-305 esitatud seisukohtade märgib kohus vastuseks kaebajale, et käesoleva kohtuasja ja kohtuasja nr 3-18-305 faktilised asjaolud on erinevad, mille tõttu ei ole Riigikohtu otsuses toodud õiguslikul alusel käesolevas kohtuasjas kaebaja vaidlustatud haldusaktid tühistamisele kuuluvad.
92.Riigikohtu otsuse kohaselt asjas nr 3-18-305 resümeeriti, et taotlejale ei ole alust ette heita asjaolu, et taotleja lähtus toetust taotledes põllumassiivide registri andmetest toetusõigusliku maa kohta, kui taotleja tegutses tavapärase hoolsusega ning ta ei olnud teadlik sellest, et registriandmed toetusõigusliku põllumaa pindala osas võivad olla valed või ebatäpsed. Kohtuasja nr 3-18-305 faktiliste asjaolude kokkuvõtte kohaselt kasvasid selle kohtuasja kaebaja põldudel üksikud
väikesed kadakad ning kaebaja karjatas põlde kogu ulatuses, mille tõttu oli selles asjas kaebajal maa toetusõiguslikkuse määratlemine keeruline. Käesoleva asja tõendikogumi alusel tuvastatavad faktilised asjaolud on olulises määras erinevad. Käesolevas asjas on PRIA toetuskõlbulikkuse kriteeriumidele mittevastavaks tunnistanud võsastunud alad, s.o valdavalt puittaimestikuga kaetud üle kahe meetri laiusega kraavid ja kraavidega piirnevad alad. Tõendikogumi kohaselt on kaebaja hooldanud vaidlusaluseid põldusid valdavalt niitmise teel. Tõendikogum ei tõenda, et võsastunud alad olid niidetavad ja seeläbi käsitatavad põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatavate aladena, kuna vastustaja on tuvastanud taolise võsa, mis ei saanud olla kasvanud pärast 2018. a taimestiku aktiivset kasvuperioodi. Kaebaja, rakendades toetuse taotlejana nõutavat hoolsust, pidi mõistma, et 2018. aastal esitatud pindalatoetuste taotlusel ja maksetaotlusel deklareeritud põllumassiivide pinnal esinenud võsastunud alade ja seeläbi põllumajanduslikuks tootmiseks mitte kasutatavate alade puhul on tegemist mittetoetusõiguslike aladega. Põldudel oleva taolise võsa esinemisel, mis nähtub ortofotodelt ja mida polnud faktiliselt võimalik heinaniidukiga niita, oli kaebajal võimalus sellest PRIA-t 2018. a suvel enne toetustaotluste rahuldamist teavitada, millist võimalust kaebaja tõendikogumi kohaselt ei kasutanud. Kusjuures enne vaide esitamist on kaebaja PRIA käsitlusega nõustunud. Nagu eelpool osundatud on kaebaja menetlusdokumendis ka ise kinnitanud, et on vaidlusalustelt põllumassiividelt pidevalt, aastatel 2018, 2019 ja 2020. a võsa eemaldanud. Arvestades kaebaja omaks võetud võsa eemaldamise asjaoludega ja faktiga ei ole eluliselt usutav, et põllumajanduslikuks tootmiseks kasutava ala suurus oli põllumassiividel 2018. aastal samasugune nagu 2020. aastal, sest kaebaja on menetlusdokumendis samuti omaks võtnud, et 2020. aastaks oli toetuskõlbulik ala oluliselt suurenenud (ca 3 ha).
93.Vaidlust ei ole kohtu hinnangul selles, et põllumassiivi kaardi koostab PRIA, kes määratleb ka põllumassiivi piiripunktid ja selle maksimaalse toetusõigusliku pindala (põllumajandusministri 10.03.2015. a määruse nr 22 § 2 lg 1, § 3 lg 1, § 5 lg 1). Samas puuduvad PRIA-l õiguslikud hoovad, et tagada, et põllumassiivide piirid ja maksimaalsed toetusõiguslikud pindalad ka tegelikkuses toetusõiguslikud on. Kohus nõustub vastustajaga, et toetuse taotleja vastutab taotluses esitatud andmete õigsuse eest, mh et toetust taotletakse toetuse saamise tingimustele vastavale maale.
94.Tõendikogumi kohaselt on PRIA põllumassiivide (võrdlusmaatükkide) piire ja pindalasid uuendanud kaheaastase intervalliga. PRIA taoline tegevus on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikliga 5. Seega on võimalik, et selle aja sees on põllumassiivide toetusõigusliku maa osas toimunud muutusi, mida PRIA ei tea ega saanudki teada. Seda eriti käesolevas asjas tõendamist leidnud olukorras, kus võsa on selle niitmata jätmise tõttu muutunud heinaniidukiga niitmatuks. Olukorras, kus põllumassiivide piiride uuendamise järgselt selgub, et eelneval aastal on toetust taotletud ja saadud mittetoetusõiguslikule maale, on tegemist eeskirjade eiramise tõttu alusetult tehtud maksega, mis tuleb taotlejatelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54, artikli 63 lõike 3 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 7 kohaselt tagasi nõuda. See, et taotlusel esitatud andmete õigsuse eest vastutab taotleja, tuleneb kohtu arusaamisel üheselt määruse (EL) artikli 17 lõigetest 4 ja 5 ning Euroopa Komisjoni poolt antud suunistest.
95.Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 17 lg 4 kohaselt, toetusesaajale antavas eeltäidetud vormis esitatakse täpselt määruse (EL) nr 640/2014 artikli 5 lõike 2 punktidele a ja b vastav maksimaalne toetuskõlblik pindala võrdlusmaatüki kohta ning eelnenud aastal
põhitoetuskava, ühtse pindalatoetuse kava ja/või pindalapõhise maaeluarengumeetme raames põllu kohta kindlaksmääratud pindala. Selleks et toetusesaaja saaks põllu suuruse ja asukoha nõuetekohaselt märkida, peavad toetusesaajale määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 72 lõike 3 kohaselt edastatavas graafilises materjalis olema esitatud võrdlusmaatükkide piirid ja nende unikaalne identifitseerimistunnus vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 5 lõikele 1 ning põllu piirid vastavalt eelnenud aastal kindlaksmääratule. Alates 2016. taotlusaastast puhul märgib toetusesaaja ühtlasi ära eelnenud aastal kindlaksmääratud ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade liigi, suuruse ja asukoha. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 17 lõige 5 kohaselt, toetusesaaja identifitseerib ja deklareerib üheselt iga põllu pindala ning vajaduse korral ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade liigi, suuruse ja asukoha. Keskkonnasäästlikumaks muutmise toetuse puhul täpsustab toetusesaaja ka deklareeritud põldude kasutuse. Selle nõude täitmise hõlbustamiseks on ettenähtud toetusesaajale eeltäidetud vormis esitatud teabe kinnitamisevõimalus. Kui teave maa-ala, põllu asukoha või piiride või, kui vajaduse korral ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala suuruse ja asukoha kohta ei vasta nõuetele või on puudulik, peab toetusesaaja aga eeltäidetud vormi parandama või seda muutma. Pädev asutus hindab toetusesaaja poolt eeltäidetud vormi tehtud paranduste või muudatuste alusel, kas vastavat võrdlusmaatükki on vaja ajakohastada, võttes arvesse delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 5 lõiget 3.
96.Vastustaja esitatud Euroopa komisjoni juhenddokumendi DSCG/2014/39-FINAL REV 3 „Guidance Document on aid applictions and payment claims referred to on Art. 72 of Regulation (EU) 1306/2013“ kohaselt eeldatakse liikmesriikidelt, et nad esitaksid georuumilises toetustaotluses eeltäidetud teabe selliselt, mis aitaks põllumajandustootjat võimalikult palju, et ta saaks esitada korrektse taotluse. Juhendis on selgitatud ka taotleja tegevusi eeltäidetud taotlusega. Taotlejalt eeldatakse põldude deklareerimist põllumassiivide piiride sisse jääval alal. Kui taotleja leiab, et põllumassiivi pindala on liiga suur või liiga väike või ta ei nõustu põllumassiivide piiridega, peab taotleja selle oma taotlusel ära näitama. Taotleja kohustuseks on üheselt identifitseerida ja deklareerida iga majandusüksuse põllu pindala. Taotlejale on antud võimalus kaardil põldude asukohad paika panna, kinnitades eeltäidetud olemasoleva põllu; muutes/parandades eeltäidetud põllu piire; või joonistades täiesti uus põllu. Juhendis on samuti selgitatud, et igal juhul lasub vastutus korrektse toetustaotluse või maksetaotluse esitamise eest taotlejal.
97.Hõlbustamaks taotlejal toetusõigusliku pindala määratlemist on PRIA teinud avalikult kättesaadaval veebikaardil ning toetuste taotlemiseks kasutatavas e-PRIA-s taotlejatele kättesaadavaks uusimad ortofotod koos põllumassiivide piiride ning maksimaalsete toetusõiguslike pindaladega, sh pindala mõõtmise tööriistad.
98.Neil asjaoludel puudub halduskohtul alus nõustuda kaebuse etteheidetega vaidlustatud otsuste andmiseks õigusliku aluse puudumisest. Kohtu hinnangul on PRIA toimetanud haldusmenetluses korrektsel õiguslikul alusel, uuendades põllumassiivide piire ning maksimaalseid abikõlblikke pindalasid kaheaastaste intervallidega (määruse nr 640/2014 artikkel 5). Kaebajale on tehtud kättesaadavaks uusimad ortofotod koos põllumassiivide piiride ja maksimaalsete toetusõiguslike pindaladega (määruse (EL) nr 809/2013 artikkel 17 lõige 4). Kohtu hinnangul on PRIA täitnud õigusaktidest tulenevad kohustused, mille tõttu ei tõenda tõendikogum, et 2018. aastal sa tegemist
olla pädeva asutuse vea tõttu tehtud maksega määruse (EL) nr 809/2014 artikkel 7 lõike 3 mõttes, mis välistaks toetuse tagasinõudmise tervikuna, ega määruse (EL) nr 1306/2013 artikkel 77 lõike 2 punki c mõttes, mis omakorda välistaks vaidlustatud otsustes halduskaristuste kohaldamise. Määruse nr 809/2014 artikli 17 lõike 5 kohaselt peab taotleja ise põllud identifitseerima ja deklareerima ning kui põllumassiivide piirid ja pindalad ei ole õiged, peab taotleja lähtuma tegelikust toetuskõlblikust pindalast.
99.Neil asjaoludel nõustub kohus PRIA seisukohaga, et vastutus taotluses esitatud andmete eest lasus käesoleval juhul kaebajal mitte PRIA-l. Kohus ei nõustu kaebuse väidetega, et vaidlustatud otsuste andmiseks puudus PRIA-l õiguslik alus ning et kaebaja kasutas põllumassiive toetuse taotluses näidatud ulatuses. Kaebaja on kõigi kolme põllu osas omaks võtnud, et ta on põlde kasutanud 2018. aastaks vähemalt teist aastat. Seega oli kaebaja teadlik, kui palju maast ole tegelikkuses põllumajanduslikult kasutatav 2017. aastal ja milline seis oli maadel 2018. a kevadel toetustaotluse esitamise ajal ja 2018. aasta sügiseks pärast põldude niitmist ja osalist põldudel veiste karjatamist. PRIA on usaldusväärselt tõendanud ja selgitanud, et viimaste ortofotode alusel on üheselt tõendatud, et 2019. aasta aprillis oli põldudel tuvastatav taolise suurusega võsa, mis ei saanud olla nii suureks kasvanud pärast 2018. aastal põldude niitmist. Seega pidid põllud olema PRIA tuvastatud mahus 2018. aastal jäänud kaebaja poolt hooldamata. Kuna hooldamata ala suurus oli ca 7 ha, oli tegemist sedavõrd suure maaga kogu kaebaja poolt toetustaotluses nimetatud maast, mis kohustas PRIA-t kehtiva õiguse kohaselt algatama 2018. a otsuste tagasipööramise menetluse. Võsastunud ca 7 ha suurune maa erineb olemuslikust sama suurest osaliselt kadakatega kaetud alast, mille vahel ja ümber on võimalik põllumajanduslikku tegevust läbi viia. Selles seisnebki kahe kohtuasja erinevus. Kaebaja poolt pilootkohtuasjana käsitletava kohtuasja otsus ei välista kohtu hinnangul PRIA-l vaidlustatud otsuste andmist.
100.Eeltoodud põhjendustel ning faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
101.Kaebaja osundatud täiendavate tõendite kogumine ei ole kohtu hinnangul vajalik, sest kohus hindab vaidlustatud otsuste õiguspärasust nende andmise seisuga (HMS § 54 ja HKMS § 158 lg 2). Kaebaja on menetlusdokumentides tunnistanud 2020. aastaks põldude suuruse olulist muutumist võrreldes 2018. aastaga, kohtu hinnangul on vaidlustatud otsuste andmise faktilised asjaolud tõendikogumiga usaldusväärselt tõendatud. 2018. a looduses valitsenud olukord ei ole faktiliste asjaolude muutumise tõttu käesoleva kohtuotsuse tegemise ajal enam tuvastatav.
102.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega peab kaebaja ise kandma oma menetluskulud. Vastustaja ei ole kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud. Sellest tulenevalt jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.