Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Tiina Pappel, Maili Lokk 10.02.2022, Tartu 3-20-132 JAAK VACKERMANNI LAATSI TALU kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 18.10.2019. a otsuste nr 12-6/19/759 ja 12-6/19/749 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 25.01.2021. a otsus JAAK
VACKERMANNI
LAATSI
TALU apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant – Jaak Vackermann, ärinimi JAAK
VACKERMANNI LAATSI TALU
Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Kärt Aavel
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajale apellatsioonkaebuse lisad nr 2-6.
2.Jätta JAAK VACKERMANNI LAATSI TALU apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.01.2021. a otsus muutmata.
3.Jätta kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 10.02.2022, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.JAAK VACKERMANNI LAATSI TALU (kaebaja) taotles 2018. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust 49 põllule, kokku 374,72 ha kohta.
2.PRIA määras 30.11.2018. a otsusega nr 12-6/18/887 kaebajale ühtset pindalatoetust osaliselt 374,72 ha kohta kokku 33 789,39 eurot ja 10.12.2018. a otsusega nr 12-6/18/978 kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust osaliselt 374,72 ha kohta summas 15 666,68 eurot.
3.PRIA uuendas 2019. a jaanuarist aprillini põllumassiivide andmeid ning muutis selle käigus põllumassiivide nr 50051127683, nr 51655200016 ja nr 52751185428 piire ja maksimaalseid toetusõiguslikke pindalasid. Põllumassiivide andmete muutmise aluseks olid 26.–28.05.2018. a tehtud ortofotod, kusjuures pindalad vähenesid võsastunud alade võrra.
4.PRIA tegi 17.04.2019 kaebajale 2018. a pindalatoetuse kohta järelepärimise, mille kohaselt tuvastati 2018. a pindalatoetuste taotluste kontrollimisel põllumassiividel nr 50051127683 (põld nr 26), nr 51655200016 (põld nr 19) ja nr 52751185428 (põld nr 62) maakasutuse deklareerimine suuremas ulatuses kui on põllumassiivide toetusõiguslikud pindalad põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri järgi. Järelepärimises teatas PRIA, et kontrolli tulemusel on põldude nr 26 ja 62 piiride muutmise tulemusena uued maksimaalsed toetusõiguslikud pindalad vastavalt 3,53 ha asemel 3,39 ha ja 43,26 ha asemel 35,86 ha. Järelepärimisele olid lisatud vastavate põldude taotlusele lisatud kaartide koopiad ning kaardid põllumassiivide uute piiridega. Kaebajal paluti täpsustada taotluses märgitud põldude ja põllumassiivide andmeid lähtudes maade tegelikust kasutusest. Kaebaja teatas 17.04.2019. a vastuses, et tal ei ole vastuväiteid. Kaebaja lähtus taotluse esitamisel etteantud andmetest PRIA põllumassiivide kaardil ja tal puudub võimalus ise põlde mõõta. Kaebaja avaldas arvamust, et küllap on viimased mõõtmised kõige täpsemad.
5.PRIA muutis 18.10.2019. a otsustega nr 12-6/19/759 ja nr 12-6/19/749 vastavalt 30.11.2018. a otsust nr 12-6/18/887 ja 10.12.2018. a otsust nr 12-6/18/978. Toetusõiguslik pindala vähenes põllu nr 26 osas 0,14 ha, põllu nr 19 osas 0,13 ha ja põllu nr 62 osas 7,45 ha võrra. PRIA määras 2018. a taotletud pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osaliselt ning nõudis tagasi alusetult saadud toetuse summas 1 114,03 eurot (ühtne pindalatoetus) ja 295,15 eurot (kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus), s.o kokku 1409,18 eurot.
6.Kaebaja esitas 22.11.2019 PRIA 18.10.2019. a otsuste peale vaide, milles märkis, et põllumassiivi nr 50051125743 ja nr 50051127683 vahelt on jäänud põhjendamatult välja maa, mis kuulub loomuliku osana naaberpõllumassiivi. Kaebaja taotles väljajäänud maatüki lisamist ja kolme põllumassiivi liitmist. Kaebaja ei nõustunud põllumassiividel nr 51655200016 ja nr 52751185428 toetusõigusliku pindala vähendamisega ja palus need looduses üle mõõta, sest esimesena nimetatud põllumassiivil on lihaveised söönud põllumassiivi pigem suuremaks ja teise põllumassiivi on PRIA väiksemaks teinud. Kaebaja tegi põllumassiivil nr 52751185428 hooldusniidet teist aastat. Tegemist on problemaatilise maaga, mida annaks veel võsast päästa. Kaebaja nõustus põllumassiivi nr 50051127683 pindala vähendamisega, kuna seal on suured põõsastikud.
7.PRIA jättis 23.12.2019. a vaideotsusega nr 12-4/19/95-2 vaide rahuldamata. PRIA leidis, et kaebaja ei väida vaides, et ta oleks kasutanud 2018. a põldude kindlaksmääratud pindalast suuremat ala, või et alad, mis põllumassiivide koosseisust välja arvati, oleksid olnud võsast puhastatud juba 2018. a. PRIA kontrollis vaidlusaluseid asjaolusid 2018. a oktoobris ja 2019. a juunis tehtud ortofotode alusel ning nendelt ei nähtu, et põllumassiividelt oleks võsa eemaldatud ning et põldude nr 19 ja nr 62 toetusõiguslikud pindalad oleksid olnud 2018. a suuremad. Kaebaja ei ole millegagi tõendanud, et põldude kindlaksmääratud pindalad ei vastanud
tegelikkusele.
8.JAAK VACKERMANNI LAATSI TALU esitas 22.01.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 18.10.2019. a otsuste nr 12-6/19/759 ja 12-6/19/749 tühistamiseks.
8.1.Vaidlustatud otsustel puudub õiguslik alus. PRIA viitas otsustes õigusliku alusena komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 (edaspidi määrus nr 640/2014) art 18 lg-le 5 ning tagasinõude alusena Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 111 lg-le 4. Määruse nr 640/2014 art 18 ei kohaldu kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuste hindamisele. Toetuse tagasinõudmise otsuse õiguslikuks aluseks ei saa pidada üksnes ELÜPS § 111, kuna vastava sätte kohaldamise eelduseks on selle esimese lõike kohaselt, et toetusraha oleks eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult.
8.2.Asjaolu, et kaebaja ei vaielnud 2019. a aprillis talle esitatud järelepärimisele vastu, oli tingitud sellest, et kaebaja ei mõistnud, et vastava järelepärimise tulemusena kavatseb PRIA tagasiulatuvalt muuta oma 30.11.2018. a otsust nr 12-6/18/887 ja 10.12.2018. a otsust nr 12-6/18/978.
8.3.Kaebaja lähtus toetusi taotledes PRIA veebikaardil markeeritud põllumassiivide toetusõiguslikust pindalast. Toetuse määramise hetkel 2018. a lõpus olid PRIA veebikaardi andmed vastavuses kaebaja taotluses deklareeritud põllumassiivide pindaladega. Kuna kõnealuseid toetusi saab taotleda korraga üheks aastaks, on PRIA-l võimalus järgmisel taotlusperioodil (antud juhul 2019. a) toetusõiguslik pindala uuendatud andmete alusel kindlaks määrata. Õiguskindluse huvides tuleb põllumassiivide toetusõigusliku pindala hindamisel lähtuda toetusetaotluse esitamise hetkel PRIA veebikaardil olnud andmetest.
8.4.Kaebaja selgitas 22.11.2019 esitatud vaides, et „tagasiulatuva kontrolli tulemused ei vasta tegelikkusele,” mida tuleb mõista kui kaebaja selgitust, et kaebaja on kasutanud põldude tagasiulatuva kontrolli käigus kindlaksmääratud pindaladest suuremat ala.
8.5.Kaebajale jäävad mõistetamatuks 2019. a tagantjärele läbiviidud põllumassiivide uuendamise metoodika ning muudatuste tegemise põhjused.
8.6.Mitmeid 2018. a läbiviidud uuendamisega põllu nr 62 toetusõigusliku pindala hulgast välja arvatud alasid on alust lugeda põllumajandusministri 14.01.2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded” (määrus nr 4) § 3 mõistes maastikule iseloomulikeks vormideks, mis tuleb põllumajandusministri 10.03.2015. a määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord” § 5 lg 4 kohaselt arvata põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka.
8.7.PRIA poolt 2020. a alguses läbi viidud kohapealse kontrolli tulemused viitavad sellele, et põllumassiivide andmete uuendamise käigus arvas PRIA toetusõigusliku pindala hulgast (vähemalt osaliselt) välja alasid, mis tegelikult olid toetusõiguslikud. Kaebaja esitas oma väidete tõendamiseks Maa-ameti fotolao 08.10.2018. a kaldaerofotod põllust nr 19, 26.05.2018. a kaldaerofoto põllust nr 6 ja 04.06.2019. a kaldaerofoto põllust nr 62.
9.Tartu Halduskohus jättis 25.01.2021. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et kaebuse põhjendused ja Riigikohtu seisukohad asjas nr 3-18-305 ei anna alust käesoleva kaebuse rahuldamiseks.
9.1.Vastustaja tunnistas kohtumenetluses ebatäpsust vaidlustatud haldusaktide õiguslikule alusele viitamisel. PRIA eksimus ei tingi vaidlustatud otsuse tühistamist, sest eksliku õigusliku aluse kasutamine ei too kaasa otsuse tühistamist, kui samasisulise otsuse andmiseks esinevad õiguslikud ja faktilised alused. PRIA esitas kohtumenetluses vaidlusaluste otsuste korrektse
õigusliku aluse. Kohtul ei ole kahtlust, et PRIA lähtus samadest alustest ja kaalutlustest ka otsuste tegemisel.
9.2.17.04.2019. a järelepärimisele vastuseks esitatud e-kirjaga on tõendatud, et kaebaja, olles usaldanud PRIA põllumassiivide kaardi andmeid, ei vaidle PRIA-le siiski vastu, konstateerides, et küllap on PRIA viimased mõõtmised kõige täpsemad.
9.3.Tõendatud ei ole vaidlusaluste põldude kasutamine 2018. a toetustaotluses märgitud ulatuses. PRIA lähtus toetusõigusliku pindala kindlaksmääramisel 2018. a kevadel taotluse esitamise hetkel olemas olnud ortofotodest. PRIA tuvastas 2019. a aprillis 2018. a pindalatoetuste taotluste kontrollimise käigus, et kolme vaidlusaluse põllu pindalad on tegelikult taotluses toodust väiksemad, kuna põldudel on tuvastatud võsastunud alad, mis ei saanud tekkida alles pärast 2018. a intensiivse taimekasvu perioodi, mil kaebaja oli toetustaotluses võtnud kohustuse toetuse saamiseks põllud niita. Seega pidid põllud olema osaliselt võsastunud juba varem kui 2018. a suvel.
9.4.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja võttis vaides omaks, et ta kasutas vaidlusaluseid põllumassiive 2018. a toetustaotluses lubatust erinevas ulatuses. Seda eelkõige põllu nr 26 osas, kuna kaebaja nõustus vaides, et sellel põllul on suured põõsastikud. Põldu nr 62 on kaebaja enda väitel niitnud alles teist aastat ja on teinud seda võimalikul parimal moel, et päästa see problemaatiline maa võsast tagasi rohumaaks. Seega võttis kaebaja vaides omaks, et probleem toetuste vähendamisega ja põldude toetuskõlblike pindaladega ei tekkinud PRIA 2018. a registriandmete usaldamisest, nagu kaebaja kohtumenetluses väidab, vaid maade võsastumisest ja kaebaja poolt toetustaotluses tooduga võrreldes erinevast maakasutusest. Kõige tõsisem võsastumise probleem on ortofoto põhjal tuvastatav põllumassiivil nr 52751185428. Võsastunud kraavide ümbrused olid e-PRIA kaardimaterjalil selgelt nähtavad ja kaebaja pidi seega teadma, et kraavid olid võsastunud ning et sellistel aladel ei ole eluliselt võimalik niitmist teostada. Ka pidi kaebaja ortofoto, aga ka looduses valitseva tegeliku olukorra põhjal olema teadlik võsa pealekasvust põllumassiivide muudes osades. Kohus nõustub vastustajaga, et niidetava ala sees ning ümber paikneva võsa puhul ei saa põllumajandusettevõtjal tekkida kahtlusi selles, kas võsaga kaetud alad on põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatavad alad või mitte. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kaebaja oleks 2018. a vegetatsiooniperioodil põllumassiividelt vaidlusalust võsa eemaldanud, olgu siis niitmise või osaliselt ka veiste karjatamise läbi.
9.5.Maaeluministri 17.04.2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” (määrus nr 32) § 3 lg 2 kohaselt põllumajandusmaal, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 lg 1 p-s c nimetatud põllumajandusliku tegevusega, peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Seega olukorras, kus kaebaja 2018. a ei niitnud, võimaldas ta võsastunud aladel ebasoovitava taimestiku ulatuslikku levikut, eirates sellega määruse nr 32 § 3 lg-t 2. Taotledes toetusi 2018. aastaks võsastunud aladele ja aladele, mis olid jätkuvalt võsastunud, taotles kaebaja teadlikult toetusi osaliselt eeskirju eirates ning pidi arvestama võimalusega, et nimetatud asjaolu ilmnedes nõuab PRIA temalt alusetult saadud toetuse tagasi. Kaebaja kinnitas 20.10.2020. a menetlusdokumendis, et 2020. a mõõtis PRIA kohapeal põllu nr 62 suuruseks 40,01 ha ning et kaebaja eemaldas võsa nii 2020. a, 2019. a kui 2018. a, mille tõttu pidi põld kaebaja arvates juba 2018. a olema suurem, kui PRIA järelkontrollis tuvastas. Samas tunnistas kaebaja, et igal nimetatud aastal oli tal võimalik rohkem võsa põllult eemaldada, tänu eelmisel aastal põllu suuremas mahus niitmise võimalikkusele. Seetõttu ei saanud põllud 2018. a olla sama suured kui 2020. a, sest kaebaja ise tunnistab, et nii 2019. a kui 2020. a eemaldas ta põllult võsa, mida varasemalt ei olnud võimalik eemaldada.
9.6.Põllumassiivil nr 52751185428 asuva maaparandussüsteemi (kuivenduskraavid) osas
jagab kohus vastustaja seisukohta, et põldudel asuvaid kraave ei saa käsitada säilitatavate maastikuelementidena. Määruse nr 22 § 5 lg 4 kohaselt arvatakse põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka põllumajandusministri 14.01.2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded” § 3 lg-tes 1–10 nimetatud maastikuelemendid. Asjas esitatud tõendite kohaselt vaidlusalustel põldudel taolisi maastikuelemente ei esine, mistõttu jättis vastustaja õiguspäraselt need põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka arvestama. Kaebaja osutas puittaimestikule põldude vahel, kuid kohtu hinnangul ei ole need võsastunud alad käsitatavad metsasiilu tunnustele vastavate aladena (määruse nr 4 § 3 lg 2) ega maaparandussüsteemi maa-alal paiknevate kuivenduskraavidena (määruse nr 4 § 3 lg 6). Kaebaja seisukohti ei toeta ka Maaeluministeeriumi 17.11.2020. a vastus kaebajale, milles ministeerium selgitas, et kuni 31.12.2018. a käsitati maaparandussüsteemidena üksnes neid maaparandussüsteeme, mis olid kantud maaparandussüsteemide registrisse ning alates 01.01.2019. a käsitatakse maaparandussüsteemina sellist maaparandussüsteemi, mis vastab kehtivas maaparandusseaduses sätestatud maaparandussüsteemi materiaalsetele tunnustele. Seejuures tuvastab nimetatud tunnustele vastavuse Põllumajandusamet ning maaparandussüsteemi kasutamiseks antakse kasutusluba või loetakse kasutusluba antuks. Kohus märgib, et kaebaja poolt esitatud seisukoht ei kattu kummagi tunnusega. Põllumajandusameti vastavusdokumenti pole kohtule esitatud, mistõttu loeb kohus tõendatuks PRIA väite, et kaebajal vastavusdokument tegelikkuses puudub.
9.7.Käesoleva kohtuasja ja kohtuasja nr 3-18-305 faktilised asjaolud on erinevad, mistõttu ei kuulu kaebaja vaidlustatud haldusaktid Riigikohtu viidatud otsuses toodud põhjenduste alusel tühistamisele. Riigikohus leidis haldusasjas nr 3-18-305, et taotlejale ei ole alust ette heita asjaolu, et ta lähtus toetust taotledes põllumassiivide registri andmetest toetusõigusliku maa kohta, kui taotleja tegutses tavapärase hoolsusega ning ta ei olnud teadlik sellest, et registriandmed toetusõigusliku põllumaa pindala osas võivad olla valed või ebatäpsed. Kohtuasja nr 3-18-305 faktiliste asjaolude kohaselt kasvasid kaebaja põldudel üksikud väikesed kadakad ning kaebaja karjatas põlde kogu ulatuses, mille tõttu oli selles asjas kaebajal maa toetusõiguslikkuse määratlemine keeruline. Käesoleva asja faktilised asjaolud on olulises määras erinevad. PRIA tunnistas toetuskõlbulikkuse kriteeriumidele mittevastavaks üksnes põldude võsastunud alad, s.o valdavalt puittaimestikuga kaetud üle kahe meetri laiused kraavid ja kraavidega piirnevad alad. Kaebaja on vaidlusaluseid põldusid hooldanud valdavalt niitmise teel. Tõendid ei kinnita, et ka võsastunud alad olid niidetavad ja seeläbi käsitatavad põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatavate aladena, kuna vastustaja tuvastas seal sellise kõrgusega võsa, mis ei saanud olla kasvanud pärast 2018. a taimestiku aktiivset kasvuperioodi. Kaebaja pidi mõistma, et 2018. a esitatud pindalatoetuste taotlusel ja maksetaotlusel deklareeritud põllumassiividel esinenud võsastunud ja seeläbi põllumajanduslikuks tootmiseks mitte kasutatavate alade puhul on tegemist mittetoetusõiguslike aladega. Sellise võsa esinemisel, mis nähtub ortofotodelt ja mida polnud faktiliselt võimalik heinaniidukiga niita, oli kaebajal võimalus sellest PRIA-t 2018. a suvel enne toetustaotluste rahuldamist teavitada, kuid kaebaja seda võimalust ei kasutanud. Kaebaja kinnitas ka ise, et on vaidlusalustelt põllumassiividelt pidevalt (aastatel 2018, 2019 ja 2020) võsa eemaldanud. Ei ole eluliselt usutav, et põllumajanduslikuks tootmiseks kasutava ala suurus oli põllumassiividel 2018. a samasugune nagu 2020. a, sest kaebaja võttis samuti omaks selle, et alles 2020. aastaks oli toetuskõlbulik ala suurenenud (ca 3 ha).
9.8.Vaidlust ei ole selles, et põllumassiivi kaardi koostab PRIA, kes määrab ka põllumassiivi piiri ja selle maksimaalse toetusõigusliku pindala (määruse nr 22 § 2 lg 1, § 3 lg 1, § 5 lg 1). Samas puuduvad PRIA-l õiguslikud hoovad, et tagada, et põllumassiivide piirid ja maksimaalsed toetusõiguslikud pindalad ka tegelikkuses toetusõiguslikud on. Kohus nõustub vastustajaga, et toetuse taotleja vastutab taotluses esitatud andmete õigsuse eest, mh selle eest,
et toetust taotletakse üksnes toetuse saamise tingimustele vastavale maale.
9.9.Tõendite kohaselt on PRIA põllumassiivide (võrdlusmaatükkide) piire ja pindalasid uuendanud kaheaastase intervalliga. PRIA taoline tegevus on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art-ga 5. Seega on võimalik, et selle aja sees on põllumassiivide toetusõigusliku maa osas toimunud muutusi, mida PRIA ei tea ega saanudki teada. Seda eriti olukorras, kus võsa on selle niitmata jätmise tõttu muutunud heinaniidukiga niitmatuks. Olukorras, kus põllumassiivide piiride uuendamise järgselt selgub, et eelneval aastal on toetust taotletud ja saadud mittetoetusõiguslikule maale, on tegemist eeskirjade eiramise tõttu alusetult tehtud maksega, mis tuleb taotlejatelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 54, art 63 lg 3 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 7 kohaselt tagasi nõuda. See, et taotlusel esitatud andmete õigsuse eest vastutab taotleja, tuleneb üheselt rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 17 lg-test 4 ja 5 ning Euroopa Komisjoni antud suunistest. Rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 17 lg 4 näeb ette, et toetusesaajale antavas eeltäidetud vormis esitatakse täpselt määruse (EL) nr 640/2014 art 5 lg 2 p-dele a ja b vastav maksimaalne toetuskõlblik pindala võrdlusmaatüki kohta ning eelnenud aastal põhitoetuskava, ühtse pindalatoetuse kava ja/või pindalapõhise maaeluarengumeetme raames põllu kohta kindlaksmääratud pindala. Selleks, et toetusesaaja saaks põllu suuruse ja asukoha nõuetekohaselt märkida, peavad toetusesaajale määruse (EL) nr 1306/2013 art 72 lg 3 kohaselt edastatavas graafilises materjalis olema esitatud võrdlusmaatükkide piirid ja nende unikaalne identifitseerimistunnus vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 5 lg-le 1 ning põllu piirid vastavalt eelnenud aastal kindlaksmääratule. Alates 2016. taotlusaastast märgib toetusesaaja ühtlasi ära eelnenud aastal kindlaksmääratud ökoloogilise kasutuseesmärgiga maaalade liigi, suuruse ja asukoha. Art 17 lg 5 kohaselt toetusesaaja identifitseerib ja deklareerib üheselt iga põllu pindala ning vajaduse korral ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade liigi, suuruse ja asukoha. Keskkonnasäästlikumaks muutmise toetuse puhul täpsustab toetusesaaja ka deklareeritud põldude kasutuse. Selle nõude täitmise hõlbustamiseks on ettenähtud toetusesaajale eeltäidetud vormis esitatud teabe kinnitamisevõimalus. Kui teave maa-ala, põllu asukoha või piiride või, kui vajaduse korral ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala suuruse ja asukoha kohta ei vasta nõuetele või on puudulik, peab toetusesaaja aga eeltäidetud vormi parandama või seda muutma. Pädev asutus hindab toetusesaaja poolt eeltäidetud vormi tehtud paranduste või muudatuste alusel, kas vastavat võrdlusmaatükki on vaja ajakohastada, võttes arvesse delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 5 lg-t 3. Vastustaja esitatud Euroopa komisjoni juhenddokumendi DSCG/2014/39-FINAL REV 3 „Guidance Document on aid applictions and payment claims referred to on Art. 72 of Regulation (EU) 1306/2013“ kohaselt eeldatakse liikmesriikidelt, et nad esitavad toetustaotluses eeltäidetud teabe selliselt, et see aitaks põllumajandustootjat võimalikult palju, et ta saaks esitada korrektse taotluse. Juhendis on selgitatud ka taotleja tegevusi eeltäidetud taotlusega. Taotlejalt eeldatakse põldude deklareerimist põllumassiivide piiride sisse jääval alal. Kui taotleja leiab, et põllumassiivi pindala on liiga suur või liiga väike või ta ei nõustu põllumassiivide piiridega, peab taotleja selle oma taotlusel ära näitama. Taotleja kohustuseks on üheselt identifitseerida ja deklareerida iga majandusüksuse põllu pindala. Taotlejale on antud võimalus kaardil põldude asukohad paika panna, kinnitades eeltäidetud olemasoleva põllu, muutes/parandades eeltäidetud põllu piire või joonistades täiesti uue põllu. Juhendis on samuti selgitatud, et igal juhul lasub vastutus korrektse toetustaotluse või maksetaotluse esitamise eest taotlejal. Toetusõigusliku pindala määramise hõlbustamiseks on PRIA teinud avalikult kättesaadaval veebikaardil ning toetuste taotlemiseks kasutatavas e-PRIA-s taotlejatele kättesaadavaks uusimad ortofotod koos põllumassiivide piiride ning maksimaalsete toetusõiguslike pindaladega, s.h pindala mõõtmise tööriistad.
PRIA tegutses haldusmenetluses korrektsel õiguslikul alusel, uuendades põllumassiivide piire ning maksimaalseid abikõlbulikke pindalasid kaheaastaste intervallidega (määruse nr 640/2014 art 5). Kaebajale on tehtud kättesaadavaks uusimad ortofotod koos põllumassiivide piiride ja maksimaalsete toetusõiguslike pindaladega (määruse (EL) nr 809/2013 art 17 lg 4). PRIA täitis õigusaktidest tulenevad kohustused, mille tõttu ei kinnita esitatud tõendid, et 2018. a sai tegemist olla pädeva asutuse vea tõttu tehtud maksega määruse (EL) nr 809/2014 art 7 lg 3 mõttes, mis välistaks toetuse tagasinõudmise tervikuna, ega määruse (EL) nr 1306/2013 art 77 lg 2 p c mõttes, mis välistaks vaidlustatud otsustes halduskaristuste kohaldamise. Määruse nr 809/2014 art 17 lg 5 kohaselt peab taotleja ise põllud identifitseerima ja deklareerima ning kui põllumassiivide piirid ja pindalad ei ole õiged, peab taotleja lähtuma tegelikust toetuskõlblikust pindalast. Neil asjaoludel nõustub kohus PRIA seisukohaga, et vastutus taotluses esitatud andmete õigsuse eest lasus kaebajal, mitte PRIA-l.
9.10.Kaebaja on kõigi kolme põllu osas omaks võtnud, et ta kasutas põlde 2018. a vähemalt teist aastat. Seega oli kaebaja teadlik, kui palju maast oli tegelikkuses põllumajanduslikult kasutatav 2017. a ja milline seis oli maadel 2018. a kevadel toetustaotluse esitamise ajal ja 2018. a sügisel pärast põldude niitmist ja osalist põldudel veiste karjatamist. PRIA on usaldusväärselt tõendanud ja selgitanud, et viimaste ortofotode alusel on üheselt tõendatud, et veel 2019. a aprillis oli põldudel tuvastatav taolise suurusega võsa, mis ei saanud olla nii suureks kasvanud pärast 2018. aastal põldude niitmist. Seega pidid põllud olema jäänud PRIA tuvastatud mahus 2018. a hooldamata. Kuna hooldamata ala suurus oli ca 7 ha, oli tegemist sedavõrd suure osaga kogu toetustaotluses nimetatud maast, mis kohustas PRIA-t kehtiva õiguse kohaselt algatama 2018. a otsuste tagasipööramise menetluse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks.
10.1.Kaebuses oli märgitud, et kaebaja 2018. a taotlus PRIA-le tugines toonases põllumassiivide registris antud teabele. Põhjus, miks kaebaja ei kahelnud selles, et põllumassiivi nr 52751185428 (põld nr 62) pindala oli 43,26 ha, oli selles, et põllumassiivide pindalade hulka arvatakse ka nn väärtuslikud maastikuelemendid. Kui põld on seotud maaparandussüsteemiga, siis need maastikuelemendid on põllu pindala osaks. Taotlejana ja tööde teostajana pidas kaebaja seda loomulikuks ja ei osanud arvatagi, et antud põllu puhul see ei kehtinud.
10.2.Kaebaja ei ole vaidlustanud PRIA tehtavat tööd põllumassiivide kaardimaterjalide uuendamisel ja värskendamisel. Nii see peabki käima. Kuid õigusriigis, mida Eesti Vabariik on, ei saa kodanik kuidagi leppida sellega, kui seadusesätteid ja eurodirektiive püütakse väänata valede tekitamiseks ja võimendamiseks. Halduskohtu otsuse p-s 22 sisaldub vale, kuna 2018. a niitmisperioodi kohta on fotod olemas. Paraku halduskohus ignoreeris kaebaja ettepanekut neid kasutada. 2018. a hooldustöö tegemise tõendamiseks pöördus kaebaja 2020. a sügisel Maa-ameti poole. Maa-amet soovitas Regiot ja Regio KappaZeta OÜ-d. KappaZeta OÜ teostab satelliidipiltide täppisanalüüsi ja kasutab kaasaegset tehnoloogiat, mille tõesuses ei ole põhjust kahelda. Apellatsioonkaebusele on lisatud neilt ostetud töö tulemus.
10.3.Kohtuistungil 26.11.2020 eiras kohtunik kaebaja ettepanekut, mis puudutas võimalust saada KappaZeta OÜ-lt vaidlusalusel maal tehtud tööd kinnitav tõend. Seda ei lisatud istungi protokolli ja protokolli ei täiendatud ka kaebaja sellekohase parandusettepanekuga. See jätab mulje korruptiivsest koostööst PRIA-ga.
10.4.PRIA selgitas, et Maa-ameti 26.-28.05.2018 aeropildistamise tulemusena koostatud ortofotod tehti PRIA-le kättesaadavaks 2018. a suve lõpus ja ortofotode alusel alustati põllumassiivide piiride uuendamisega 2018. a lõpus. Kaebaja eeldas, et toetusõigusliku pindala määramisel lähtutakse taotluse esitamise hetkel kättesaadavatest ortofotodest. 15.06.2018
seisuga kehtis 2018. a maikuus saada olev põllumassiivide kaart. Üledeklareerimist, s.t võimalikust suuremale pindalale toetuse taotlemist ei olnud, sest kaebaja lähtus PRIA enda poolt antud teabest.
10.5.Kui maastikuelemente 2018. a. põllumassiivi hulka ei arvestatud, pidi täpse pindala saamisel lähtuma ikkagi tehtud tööst. 2020. a alguses kohapeal tehtud mõõtmine andis 2019. a tehtud töö pindalaks 40,01 ha, mitte 35,68 ha, nagu määrati pindalaks tagantjärgi. Kaebaja ei vaidlusta põllumassiivide piiride ja pindalade uuendamisel läbiviidavat tegevust kui sellist, vaid seda, et PRIA ei selgitanud välja õiget tehtud töö pindala ja selles eksiti mitme hektari võrra (40,01 – 35,68 = 4,33 ha). Kohtuotsuse p-s 49 esitatud PRIA selgitused 2016. a ja 2018. a ortofotode võrdlemisel nähtava võsastunud ala suurenemise kohta ei puutu asjasse. Kahe aastaga muidugi võsa laieneb. Kaebaja lähtus 2018. a olemas olnud kaardist ja niitis võsa maha selles ulatuses, nagu oli 2020. a jaanuaris kohapeal toimunud mõõtmisel näha. PRIA väited 2018. a ja 2020. a pindalade erinevuse kohta, sh väide, et 2020. a teostatud kontroll ei tõenda kuidagi, et 2018. aastal oleks olnud põllumassiivide toetusõiguslik pindala sama suur, on valed. PRIA selgitas halduskohtule, et põllumassiivide veebikaardil, mille aluskaardiks on 2018. a ortofoto, on väga hästi näha põllumassiividel nr 51655200016 ja nr 52751185428 mittetoetusõiguslikud alad. See ei oma aga tähtsust, sest siis oligi töö veel tegemata, kuna enne
5.juulit ei tohtinudki hekseldada. KappaZeta OÜ analüüs näitab, et võsa oli 2018. a põllult nr 62 eemaldatud.
10.6.Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et järelepärimisele vastuseks esitatud kaebaja 17.04.2019. a e-kirjaga on tõendatud, et kaebaja, olles usaldanud PRIA põllumassiivide kaardi andmeid, ei vaidle PRIA-le vastu. Põllu nr 62 pindala erinevus on liiga suur, et sellega leppida. Vaidlustatud otsused rikuvad kaebaja õigusi, sest tuginevad valedel. 2018. a hekseldamistööd peavad olema arvestatud õigesti.
10.7.Kaebaja ei nõustu halduskohtu järeldusega, et kaebaja võttis vaides omaks, et probleem ei tekkinud PRIA registriandmete usaldamisest, vaid maade võsastumisest ja kaebaja poolt toetustaotluses tooduga võrreldes erinevast maakasutusest. Kaebaja ei saa valet omaks võtta.
10.8.Halduskohtu järeldused niitmiskohustuse täitmata jätmise ja eeskirjade eiramise kohta (otsuse p 86) on lausvaled.
10.9.Halduskohtu järeldus, et kaebaja on kõigi kolme põllu osas omaks võtnud, et ta on põlde kasutanud 2018. a vähemalt teist aastat (otsuse p 99), on vale. Kaebaja ei ole saanud seda omaks võtta, sest kasutab põldu nr 62 Maa-ametiga sõlmitud rendilepingu alusel alates 2018. aastast.
11.1.Kaebaja esitas koos apellatsioonkaebusega KappaZeta OÜ eksperthinnangu „Satelliitseire põhine niitmise tuvastamine Kannikese kinnistule vastaval rohumaal” koos lisadega põllu nr 62 kohta. Kaebajal ei esinenud takistusi nimetatud eksperthinnangu tellimiseks ning esitamiseks juba halduskohtu menetluse ajal. Kaebaja esitas 29.10.2020 halduskohtule avalduse, milles soovis teada, kas võimalik satelliidipiltide rida ning ekspertanalüüs KappaZeta OÜ-lt võiksid olla aktsepteeritavad tõendid. Vastustaja esitas taotlusele 06.11.2020 omapoolse vastuse, selgitades, millistel tingimustel saaksid pakutud tõendid vastustaja hinnangul aidata kaasa asja lahendamisele. Kaebaja märkis 15.11.2020 halduskohtule esitatud avalduses, et ta ei julgenud teha 3000 eurost lisakulutust eksperthinnangu tellimiseks. Seega oli kaebaja teadlik eksperthinnangu esitamise võimalikkusest ka halduskohtumenetluses, kuid ta pidas siis vastava kulutuse tegemist riskantseks. Kaebajal puudub seega mõjuv põhjus nimetatud uue tõendi esitamiseks alles apellatsioonimenetluses (HKMS § 198 lg 2 p 3).
11.2.KappaZeta OÜ analüüs ei aita ka sisuliselt kaasa asja õigemale lahendamisele. Eksperthinnang ning sellele lisatud satelliidipiltide aegrida ei võimalda tõendada, et
vaidlusalustelt aladelt oli 2018. a vegetatsiooniperioodi vältel puittaimestik eemaldatud. Põllust nr 62 04.06.2019 tehtud kaldaerofotodelt ei nähtu, et vaidlusalustes põllu osades oleks põllult võsa eemaldatud. Vaidlus puudub selles, et põld nr 62 oli 2018. a kindlaksmääratud pindala (35,86 ha) ulatuses tähtaegselt (20. augustiks) niidetud. Kui 15. juuni seisuga ei ole mingi ala põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatav või karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras kasutuses olev põllumajandusmaa (näiteks on kaetud võsaga), ei ole see toetusõiguslik ka siis, kui see samal aastal hiljem põllumajanduslikku kasutusse võetakse (võsa eemaldatakse). Sellisel juhul muutub selline maa toetusõiguslikuks järgmisel aastal.
11.3.Kaebajal puudus alus arvata, et vaidlusalused kraavid koos nende ääres asuva puittaimestikuga oleksid olnud säilitatavad maastikuelemendid, mis kuulusid põllumassiivide toetusõiguslike pindalade hulka. Määruse nr 4 § 3 lg 6 kohaselt kuulusid põllumajandusmaal ja põllumajandusmaaga külgneval alal säilitamisele vaid sellised kuivenduskraavid, mis paiknesid maaparandussüsteemi maa-alal. Vaidlust ei ole selles, et vaidlusalused kraavid ei asunud ka 2018.-2019. aastatel maaparandussüsteemi maa-alal, s.t nimetatud aastatel (s.o toetustaotluse esitamise ning vaidlustatud otsuste andmise ajal) ei vastanud kraavid säilitavatele maastikuelementidele esitatavatele nõuetele, ning nimetatud asjaolu pidi olema kaebajale teada. Teavet kraavide kui säilitatavate maastikuelementide kohta ei kuvatud kaebajale ka e-PRIA-s ega PRIA veebikaardil. Ka võinuks kaebajal tekitada küsimusi see, miks osad kraavid olid põllumassiivide pinnast välja arvatud, ent osad mitte. Kaebaja ei viidanud 17.04.2019. a järelepärimise vastuses ega 22.11.2019. a esitatud vaides sellele, et ta pidas kraave säilitatavateks maastikuelementideks. Ka kaebuse kohaselt ei olnud kaebaja kindel selles, milliste säilitatavate maastikuelementidena kraave määratleda – kas kuivenduskraavide või metsasiiludena.
11.4.Kaebaja on menetluse vältel selgitanud, et ta eemaldas vaidlusalustelt aladelt võsa nii 2018, 2019 kui ka 2020. a. Näiteks märkis kaebaja 20.10.2020. a avalduses järgmist: „[...] 2019 jätkasin renditud Kannikese maa hooldamistasu taotlemist, kuid siis pindalaga 35,68 ha, sest nii võimaldas PRIA etteantud pindala. Töö aga tegin ikka nii nagu eelneval 2018. a ja veidi muidugi ka rohkem, sest nüüd sai võsa veelgi maha võtta. /.../ Võsa oli eemaldatud 2018, 2019 ja 2020. Igal aastal veidi rohkem.” Seega on kaebaja ise möönnud, et ta on aasta-aastalt eemaldanud võsa rohkem, millest tulenevalt on vastustaja hinnangul võimalik, et põllul nr 62 oli 2020. aastaks toetusõigusliku maa pindala suurenenud 40,01 hektarini.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus otsustab esmalt apellatsioonimenetluses esitatud uue tõendi asja materjalide juurde võtmise. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse lisana KappaZeta OÜ eksperthinnangu „Satelliitseire põhine niitmise tuvastamine Kannikese kinnistule vastaval rohumaal“ põllu nr 62 kohta. Eksperthinnangu kohaselt tõendab see asjaolu, et 2018. a suvel kõnealust maatükki niideti. Asja materjalidest nähtuvalt puudub vaidlus selles, et põld nr 62 oli 2018. aastal kindlaksmääratud pindala, s.o 35,86 ha ulatuses tähtaegselt (20. augustiks) niidetud. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et nimetatud eksperthinnang ning sellele lisatud satelliidipiltide aegrida ei tõenda seda, et vaidlusaluselt põllult oli 15.06.2018. a seisuga puittaimestik (võsa) eemaldatud ning seetõttu oli põllu nr 62 toetusõiguslik pindala suurem, kui 35,86 ha, nagu PRIA pindalatoetuste taotluste kontrollimisel 2019. a leidis. Satelliidipiltide põhjal ei ole samuti võimalik piiritleda põllumajanduslikus kasutuses olevat maad ning põllumajanduslikus kasutuses mitteolevat maad. Seda, et esitatud eksperthinnang ei tõenda asjaolu, et vaidlusalustelt aladelt oli võsa maha võetud juba 15.06.2018. a seisuga, kinnitavad ka kaebaja poolt ringkonnakohtule esitatud KappaZeta OÜ vastused (tl 162 ja 168-169). Samuti
esitas vastustaja juba halduskohtule põllust nr 62 04.06.2019 tehtud kaldaerofotod, millelt ei nähtu, et vaidlusalustes põllu osades oleks põllult võsa eemaldatud ka 2019. a juuni seisuga. Nimetatud aerofotodelt on tuvastatav puittaimestiku olemasolu vaidlusalustel aladel hinnangulise kõrgusega 1.5-2 meetrit. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna KappaZeta OÜ eksperthinnangul pole käesoleva vaidluse lahendamisel sisulist tähtsust, siis tagastab ringkonnakohus selle koos lisadega kaebajale (apellatsioonkaebuse lisad nr 2-6).
13.Asja materjalidest nähtuvalt on vaidluse põhisisu selles, et kaebaja taotles 2018. a ja ka sai toetusi suuremale pindalale kui toetusõigusliku pindala tegelik suurus oli, mis tingis 2019. a otsuste tegemise alusetult saadud toetuste tagasinõudmise kohta summas 1 114,03 eurot (ühtne pindalatoetus) ja 295,15 eurot (kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus). Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu poolt 25.01.2021. a otsuses õigusnormide kohaldamisega ning faktilistele asjaoludele antud hinnangutega. Muuhulgas nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohtadega seonduvalt põllumassiivide andmete tähendusega, PRIA ja toetuste taotleja vastutuse jagamise küsimusega ning asjas nr 3-18-305 esitatud Riigikohtu seisukohtade kohaldamise ulatusega käesolevas asjas. Kuna kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud uusi sisulisi vastuväiteid võrreldes halduskohtule esitatutega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kõiki apellatsioonkaebuses esitatud väiteid eraldi kommenteerida. Halduskohus on vaidlusaluses otsuses juba igakülgselt, objektiivselt ja vastastikuses seoses hinnanud kõiki asjas esitatud asjaolusid ning ühtki kaebaja asjakohast väidet pole jäetud tähelepanuta. Halduskohtu vaidlustatud otsuses on toodud ka kõik põhjendused, miks kohus sellise lõpplahenduseni jõudis. Kaebaja mittenõustumine kohtuotsuse põhjenduste ja järeldustega ning halduskohtu poolt tema väidetele antud hinnanguga ei tähenda, et halduskohus oleks asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja hinnanud. Nagu juba märgitud, nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega (HKMS § 201 lg 4) ja ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Kaebaja väide seonduvalt säilitatavate maastikuelementidega ei ole asjakohane. Vaidlusalused põllud ei asunud maaparandussüsteemi maa-alal, mistõttu ei ole ka nende kuivenduskraave võimalik maastikele iseloomulike vormidena arvestada (määruse nr 4 § 3 lg 6). Seega ei saa antud juhul kaebaja põldudel olevaid kraave ja puudega kaetud alasid käsitleda säilitatavate maastikuelementidena.
15.Mis puudutab kaebaja vastuväiteid halduskohtu otsuse p-dele 22 ja 26, siis nende näol on tegemist otsuse kirjeldavas osas asuvate punktidega, milles refereeritakse kaebaja poolt kaebuses esitatud seisukohti. Väide: „Arvestades, et ülevaatlikke fotosid vaidlusalustest põldudest pärast 2018. aastal ettenähtud niitmisperioodi ei ole, tuleb õiguskindluse huvides põllumassiivide toetusõigusliku pindala hindamisel lähtuda toetusetaotluse esitamise hetkel PRIA veebikaardil nähtunud andmetest,“ pärineb näiteks kaebuse p-st 2.2.7 ja väide: „Kaebajale jääb mõistmatuks PRIA 2019. aastal tagantjärgi läbiviidud põllumassiivide uuendamise metoodika ning muudatuste tegemise põhjused,“ esitati kaebuse punktis 2.3.4. Seega ei ole tegemist halduskohtu eksimuse või ebaõige seisukohaga.
16.Toetusõigusliku pindala määramise kohta märgib ringkonnakohus, et määruse nr 32 § 3 lg 1 ning ELÜPS § 13 lg 1 kohaselt on otsetoetuste (s.h ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse) jaoks toetusõiguslik selline põllumajandusmaa, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega ning mis on karjatamiseks
või harimiseks sobilikus seisukorras ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. See tähendab, et kui 15. juuni seisuga ei ole mingi ala põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatav või karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras kasutuses olev põllumajandusmaa (näiteks on kaetud võsaga), ei ole see ala toetusõiguslik ka siis, kui see näiteks samal aastal hiljem põllumajanduslikku kasutusse võetakse (võsa eemaldatakse). Põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise nõuded sätestab määruse nr 22 § 5. Määruse nr 22 § 5 lg 2 kohaselt võetakse põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise korral aluseks põllumassiivi kogupindala põllumassiivi kaardil olevate piiripunktide järgi. Saadud pindalast arvatakse maha põllumassiivil paiknev üle 0,01 hektari suurune maa-ala, millel põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik. Määruse nr 22 § 5 lg 3 kohaselt arvatakse põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka kuni kahe meetri laiune hekk, kraav, piire, traditsiooniline maastikuobjekt või muu maastikule iseloomulik vorm. 2018. a ortofotode alusel vaidlusaluste põllumassiivide osas toetusõigusliku pinna hulgast välja jäetud kraavide laius koos puittaimestikuga oli aga üle 2 m.
16.1.Samuti viib PRIA regulaarselt Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 5 lg-tes 1 ja 2 kirjeldatud põldude identifitseerimise süsteemile esitatavate nõuete täitmiseks läbi registritoiminguid, mille käigus uuendatakse põllumassiivide piire ja pindalasid uute ortofotode andmete, katastriüksuste piiride ning toetustaotluste andmetel eri taotlejate kasutuses olevate maade piiride ja maakasutusotstarbe piiride alusel (vastavalt määruse nr 22 § 3 lg-le 2). Nimetatud registritoimingute tulemusena selgitatakse välja abikõlbliku põllumajandusmaa täpsem pindala. Vastustaja selgitas juba oma vastuses kaebusele (tl 42-46), et ehkki ortofotosid kasutatakse PRIA veebikaardi (https://kls.pria.ee/kaart/) aluskaardina, ei toimu ortofotode alusel automaatset põllumassiivide piiride uuendamist. Uute ortofotode alusel korrigeeritakse põllumassiivide piire nii, et inimene digib ortofoto alusel põllumassiivi piiri, mille tulemusena võivad muutuda põllumassiivide maksimaalsed toetusõiguslikud pindalad ja piirid.
16.2.Nõustuda ei saa kaebaja väitega, mille kohaselt tuleb toetusõigusliku pindala määratlemisel lähtuda taotluse esitamise hetkel kättesaadavatest ortofotodest. PRIA Põllumassiivide kaardil (https://kls.pria.ee/kaart/) on toodud põllumassiivide maksimaalsed toetusõiguslikud pindalad ja PRIA ei kontrolli ega saagi kontrollida igal aastal taotluste esitamise perioodi eel kõikide taotlejate kõikide maade toetusõiguslikkust. Taotlejad ei ole kohustatud taotlema toetusi kogu põllumassiivide maksimaalsele toetusõiguslikule pindalale, vaid peavad kindlaks määrama ja toetusi taotlema ainult sellisele pinnale, mille osas on toetusõiguslikkuse tingimused täidetud. Nagu juba märgitud, on nõuded otsetoetuste ja toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta on sätestatud määruse nr 32 §-s 3 (otsetoetust võib taotleda põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 lg 1 p-s c nimetatud põllumajandusliku tegevusega ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga). Määruse nr 32 § 3 lg 2 järgi peab põllumajandusmaal olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Seega pidanuks ka kaebaja 2018. a enne pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse esitamist tegema kindlaks määruse nr 32 §-s 3 sätestatud toetusõiguslikkuse kriteeriumitele vastava maa pindala, mitte taotlema toetusi kogu põllumassiivide pinnale. Tulenevalt määruse nr 32 § 152 lg 1 p-st 3 peavad taotlejad iga põllu osas märkima ise taotlusele põldude pindalad taotluse esitamise aastal 0,01 hektari täpsusega. Vastutus põllu pindala õige deklareerimise eest lasub seega taotlejal ning põllumassiivide maksimaalsed toetusõiguslikud pindalad ja põllumassiivide piirid on üksnes taotlejat taotlemisel abistavad vahendid.
17.Ka asjaolu, et 2020. a alguses kohapeal tehtud mõõtmine andis 2019. a tehtud töö osas põllu nr 62 kohta pindalaks 40,01 ha, mitte 35,68 ha, ei tõenda seda, et 2018. a 15 juuni seisuga ei
olnud toetusõiguslik pindala vähenenud põllu nr 19 osas 0,13 ha ja põllu nr 62 osas 7,45 ha võrra. Vaidlust ei ole selles, et 8. ja 9. jaanuaril 2020 toimunud kohapealse kontrolli tulemusena muudeti põllumassiivide nr 51655200016 (põld nr 19) ja 52751185428 (põld nr 62) piire nii, et nende pindalad on vastavalt 3,94 ha ja 39,22 ha. PRIA selgitas juba halduskohtus, et 2020. a toimunud kontrollis saadi suurem pindala seetõttu, et kaebaja oli 2019. a põldudelt võrreldes 2018. aastaga võsa eemaldanud, st kontrolli teostamise hetkeks 2020. a oligi toetusõiguslik pind suurenenud. 2020. a teostatud kontroll ei tõenda aga kuidagi, et juba 2018. a oleks olnud põllumassiivide toetusõiguslik pindala sama suur. Ehkki põllumassiivide piiride uuendamine toimus 2018. a ortofotode alusel, kontrollis vastustaja vaidlusaluste põllumassiividega seotud asjaolusid ka 2018. a oktoobris ja 2019. a juunis tehtud kaldaerofotode alusel. Ehkki kaebaja märkis kaebuse p-s 2.2.7, et puudub fotomaterjal, millest nähtuks, milline on põld nr 62 pärast selle niitmist 2018. aastal, siis selgitas vastustaja ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult, et kuna talvel ega varakevadel püsirohumaadel niitmistöid ei teostata, väljendas 2019. a juuni alguses tehtud aerofoto seda, millises seisus oli põld tõenäoliselt 2018. a vegetatsiooniperioodi lõpus, sest alates sellest kuni 2019. a juunini ei oleks põllule saanud sellises ulatuses ja sellise suurusega võsa juurde kasvada. Põldudest nr 19 ja nr 62 tehtud kaldaerofotodelt, mis kujutavad põllumassiivide seisu pärast 2018. a vegetatsiooniperioodi, ei nähtu, et nendes põllumassiivide osades, mille arvelt põllumassiivide piire ja pindalasid vähendati, oleks põldudelt võsa eemaldatud. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja on ise menetluse vältel selgitanud, et ta eemaldas vaidlusalustelt aladelt võsa nii 2018, 2019 kui ka 2020. aastal (tl 73). Kuna kaebaja möönab ka ise, et ta on aasta-aastalt eemaldanud kõnealustelt põllumassiividelt järjest rohkem võsa, siis on võimalik, et võrreldes 2018. aastaga suureneski seetõttu põllu nr 62 osas 2020. aastaks toetusõigusliku maa pindala 35,68 ha-lt 40,01 ha-ni. Kõnealuste põllumassiivide pindala ja piiride väiksemaks muutmine 2018. a ortofoto alusel toimus aga just nimelt võsastunud alade arvelt.
18.Eeltooduga seoses tuleb arvestada ka seda, et PRIA edastas enne kaevatavate otsuste tegemist kaebajale vaidlusaluste põllumassiivide osas järelepärimise koos asjakohase kaardimaterjaliga, millelt pidi kaebaja aru saama, kas põllumassiivide uus kuju ja suurus vastasid 2018. a tema poolt kasutatava maa piiridele ja suurusele või mitte. Muuhulgas pidi kaebajale olema kaardimaterjali põhjal näha, millistes kohtades on võsastunud alad põllumassiivide toetusõigusliku pinna hulgast välja arvatud. Kaebaja teatas 17.04.2019 PRIA-le, et ta nõustub, et kasutas 2018. a vaidlusaluseid põllumassiive PRIA poolt kindlaks tehtud põllumassiivide uuendatud piiride ulatuses.
19.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmata.
20.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis on otsus tehtud kaebaja kahjuks ja kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.