„XX“ kaebus Viru Vanglas ajavahemikul 16. novembrist 2016 kuni
13.novembrini 2019 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega ja Justiitsministeeriumi tegevusetusega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus Justiitsministeeriumi vastu esitatud kahjunõude osas.
2.Jätta Viru Vangla vastu esitatud kahjunõude osas taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetada vastavas osas asja menetlus kaebust menetlusse võtmata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.Tartu Halduskohtusse saabus 22. juunil 2020 Viru Vangla kinnipeetava „XX“ kaebus Viru Vanglas ajavahemikul 16. novembrist 2016 kuni 13. novembrini 2019 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega (üksikvangistuses hoidmisega) põhjustatud moraalse kahju hüvitamiseks. Kaebaja hinnangul tuleb hüvitis mõista välja Viru Vanglalt summas 3000 eurot ning Justiitsministeeriumilt summas 2000 eurot. Kaebaja viitas vaimse ja füüsilise tervise rikkumisele ja inimväärikuse alandamisele. Kaebaja kinnitusel esitas ta 13. novembril 2019 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (reg nr 6-16/115-1, kaebusele lisatud koopia, kontaktisikule üle antud 14. novembril 2019, digitoimiku lk 155‒158), millele jäeti vastamata. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning märkis, et nõustub osalise menetlusabi korral 30 euro ulatuses riigilõivu tasumisega.
2.Viru Vangla kinnitas 16. septembri 2020. a vastuses kohtunõudele, et seoses suure töökoormusega on „XX“ kahjunõue nr 6-16/115-1 veel lahendamata.
3-20-1204
3.Tartu Halduskohus jättis 21. septembri 2020. a määrusega kaebuse käiguta, määrates kaebajale kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja kahju hüvitamise nõude täpsustamiseks tähtaja viis päeva määruse kättetoimetamisest arvates.
4.„XX“ esitas 28. septembril 2020 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles leidis, et kaebus ei ole esitatud tähtaega ületades, sest vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 8 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lõige 2 annavad kaebajale võimaluse valida, kas esitada kohtule kaebus kohe kahekuulise kahjunõude lahendamise tähtaja möödumisel või oodata veel mõnda aega haldusorgani vastust. Kui kohus leiab siiski, et kaebuse esitamise tähtaeg on ületatud, siis palub kaebaja see ennistada, sest kaebajal pole juriidilist haridust, et seadusi õigesti tõlgendada, ning kaebajal ei olnud võimalik kaebust tähtaegselt esitada tervislikel põhjustel. Kaebaja kinnitusel viibis ta perioodiliselt mitmete päevade kaupa ravil haiglates ning alates 18. veebruarist 2020 kuni 26. maini 2020 ravil Tartu Vanglas. Kaebaja täpsustas, et hüvitamiskaebus on seotud tervise kahjustamisega (RVastS § 9 lõige 1). Kaebaja hinnangul on praeguses asjas vastustajateks Viru Vangla ja Justiitsministeerium.
KOHTU SEISUKOHT
I
5.Kohus selgitas 21. septembri 2020. a määruses, miks tema hinnangul ei saa praegusel juhul vaidluse esemest lähtuvalt lugeda vastustajaks Justiitsministeeriumit. Kaebaja leidis
28.septembri 2020. a puuduste kõrvaldamise avalduses, et vastustajaks tuleb lugeda ka Justiitsministeerium. Kaebaja kaebuse ja puuduste kõrvaldamise avalduse põhjal saab järeldada, et kaebaja hinnangul on Justiitsministeerium talle tervisekahju põhjustanud sellega, et ei ole kaebaja korduvatest pöördumistest hoolimata sekkunud Viru Vangla kui oma alluva tegevusse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel ega ole algatanud Viru Vangla teise üksuse juhi, kelle otsusel kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati, suhtes menetlust.
6.Kohus leiab, et Justiitsministeeriumi vastu esitatud kahjunõude osas tuleb kaebus tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 2 punkti 1 alusel. HKMS § 121 lõike 2 punkt 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
7.Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lõige 1). See tähendab, et isik saab kohtus kaitsta talle mõnest õigusaktist tulenevat subjektiivset õigust. Kui õigusaktist subjektiivset õigust ei tulene, ei ole isikul ka kaebeõigust.
8.Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusega nr 319 vastu võetud „Justiitsministeeriumi põhimääruse“ punkti 481 kohaselt on vanglate osakonna põhiülesanne vanglate tegevuse koordineerimine ja korraldamine ning teenistuslik järelevalve. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja suhtes on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustanud Viru Vangla ametnikud, mitte Justiitsministeeriumi ametnikud. Kaebajale ei tulene ühestki õigusaktist subjektiivset õigust nõuda, et Justiitsministeerium sekkuks Viru Vangla otsustesse, mis seonduvad konkreetsel juhul täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Tegu on Justiitsministeeriumi ja Viru Vangla vahelise n-ö sisesuhtega ning kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et Justiitsministeerium annaks Viru Vanglale kaebaja soovitud korraldusi. Niisamuti ei tulene kaebajale ühestki õigusaktist subjektiivset õigust nõuda, et
3-20-1204 Justiitsministeerium algataks mõne Viru Vangla ametniku suhtes menetluse. Kuna kaebajal ei ole Justiitsministeeriumi vastu esitatud kahjunõude osas ilmselgelt kaebeõigust, tuleb kaebus vastavas osas tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel. II
9.VangS § 11 lõike 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või jätnud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata. RVastS § 18 lõike 1 järgi peab haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. RVastS § 18 lõige 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.
10.Kohus selgitas 21. septembri 2020. a määruses kaebajale, et kaebus kohtule on esitatud tähtaega rikkudes. Kohtueelses menetluses esitas kaebaja 14. novembril 2019 Viru Vanglale kaebuse asjaolusid hõlmava kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/115-1. RVastS § 18 lõikest 1 tulenev kahjunõude lahendamise kahekuuline tähtaeg hakkas kulgema nõuetekohase taotluse saamisele järgnevast päevast ehk 15. novembril 2019 ning tähtaeg möödus 14. jaanuaril 2020. Ekslik on kaebaja seisukoht, et kahekuulise kahjunõude lahendamise tähtaja möödumisel jäi talle valikuvõimalus oodata veel mõnda aega haldusorgani vastust. Kuna vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata, siis oleks kaebaja pidanud pöörduma kohtusse 30 päeva jooksul pärast kahjunõude lahendamise tähtaja möödumist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 7. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-64-16, punkt 13 ja selles viidatud praktika), s.o hiljemalt 13. veebruaril 2020. Kaebaja esitas kaebuse Tartu Halduskohtule 17. või
18.juunil 2020 (ümbrikule on tehtud kaks erinevat märget). Seega ületas kaebaja kaebetähtaega enam kui neli kuud.
11.HKMS § 71 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
12.Kaebaja palus kaebuse esitamise tähtaja ennistada, kuna tal puudub õigusharidus ning ta viibis tervislikel põhjustel ravil haiglas ja Tartu Vanglas.
13.Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lõike 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest. Samas ei saa olla tähtaja ületamine vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. (Vt nt Riigikohtu
1.oktoobri 2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, punkt 19; 24. jaanuari 2007. a määrus asjas nr 3-2-1-148-06, punkt 12; 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, punktid 16 ja 17.) Kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu isik. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on pöördunud kaebustega halduskohtusse kokku 114 korral. Vaatamata õigushariduse puudumisele on kaebaja ka praeguses kaebuses viidanud nii õigusaktidele kui ka riigisiseste kohtute ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele. Kohtupraktikas on juba aastaid tagasi
7.detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-64-16, punkt 13 ja selles viidatud praktika). Arvestades kaebaja kogemusi halduskohtumenetluses osalemisel ja Riigikohtu lahendites orienteerumisel ning pikaajalist kohtupraktikat kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata jätmisel kohalduva kaebetähtaja osas, oli kaebaja piisava hoolsuse korral ise võimeline välja selgitama kaebetähtaja. Kaebajal ei olnud tema kogemusi arvestades mõistlikku alust eeldada, et kui Viru Vangla tema kahjunõudele RVastS § 18 lõikes 1 sätestatud kahe kuu jooksul ei vasta, võib ta jääda sellest hoolimata vangla vastust ootama ja pöörduda kohtusse enam kui viis kuud pärast RVastS § 18 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist. Kaebaja pidi tema kogemusi arvestades teadma, et vanglal tuleb kahjunõue lahendada kahe kuu jooksul, ning mõistma, et kui vangla seda ei tee, tuleb teatud tähtaja jooksul kohtusse pöörduda. Kui kaebaja selles tähtajas kahtles, oleks ta piisava hoolsuse korral saanud selle ise kohtupraktika põhjal välja selgitada või küsida selle kohta vanglalt või kohtust. Kaebetähtaja väljaselgitamisel ja tähtajast kinnipidamisel piisava hoolsuse järgimata jätmine ei kujuta mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. oktoobri 2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-597, punkt 18). Samuti ei saa kaebetähtaja ennistamise põhjuseks olla kaebaja väide, et kaebuse tähtaegne esitamine oli võimatu tervislikel põhjustel. Praeguses asjas algas kaebuse esitamise tähtaeg
15.jaanuaril 2020 ning kestis kuni 13. veebruarini 2020. Kohtute infosüsteemist nähtub, et nimetatud ajavahemiku vältel on kaebaja esitanud kohtutele mitmeid avaldusi (nt taotlused haldusasjades nr 3-19-1803 ja nr 3-19-429, vastuse apellatsioonkaebusele asjas nr 3-19-656, määruskaebuse haldusasjas nr 3-19-2105 ning dokumendid asjas nr 3-19-1803). Seetõttu ei pea kohus usutavaks, et kaebajal ei olnud võimalik esitada kaebust tähtaegselt tervislikel põhjustel. Asjaolu, et kaebajal võis puududa võimalus kaebuse esitamiseks mõnel päeval kaebetähtaja vältel, ei ole piisav põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja viide Tartu Vanglas ravil viibimisele ei ole asjakohane, kuna see toimus pärast kaebetähtaja möödumist praeguses asjas.
14.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjuseid, mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise. Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.
15.Kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb kohtul lõpetada määrusega asja menetlus (HKMS § 124 lõige 2 ja § 152 lõike 1 punkt 2). Kaebetähtaja rikkumise korral võib menetluse lõpetada kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lõige 3). Kuna kaebaja esitas kaebuse kohtule tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamiseks alust ei ole, lõpetab kohus määrusega praeguse asja menetluse kaebust menetlusse võtmata.
16.Kui praegune määrus menetluse lõpetamise kohta jõustub, ei saa kaebaja enam esitada Viru Vangla vastu kaebust sama nõudega ja samal alusel (HKMS § 43 lõike 1 punkt 2). III
17.Kuna kohus tagastas kaebuse Justiitsministeeriumi vastu esitatud kahjunõude osas ja lõpetas menetluse Viru Vangla vastu esitatud kahjunõude osas, ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise taotluse kohta.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.