Sotsiaalõigus › Meditsiiniõigus (sh ravikindlustus)

13.07.2018 tervisekontrolli käigus on arst tuvastanud patsiendi funktsioonide hindamisel kuulmisnõrkuse, koordinatsiooni-, motoorika- ja liikumishäired. Samuti viidatakse kognitiivsete funktsioonide alanemisele - häirunud on verbaalse info omandamine ning täidesaatvad funktsioonid uudsetes ja ootamatutes olukordades. Ebamäärase ja või suure hulga info töötlemisel ja tegevuse planeerimisel on patsient ebakindel, vajab rohkem aega ja valitud strateegiate tõhusus on ebaühtlane. Tervisetõendi andmed on elektroonselt edastatud tervise infosüsteemi kaudu Maanteeametile. Arst koostas ja väljastas tervisetõendi Liiklusseaduse § 102 lg 1 alusel Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrusega nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“ (määrus nr 80) kehtestatud korras. Arst on hinnanud Xi terviseseisundi mittevastavaks mootorsõiduki juhile esitatud nõuetele, kuna esinesid haigused, millega kaasneb vastavalt määruse nr 80 § 4 lg 1 p-dele 6 ja 7 absoluutne meditsiiniline vastunäidustus mootorsõiduki juhtimisel ning mitmed muud määruse § 4 lg 2 p-s 7 märgitud haigused ja seisundid, mis võivad alandada patsiendi juhtimisvõimet ja mõjutada ohutu sõitmise võimet. Vastustaja täiendavalt kontrollis asjaolusid ja kaebaja terviseandmeid ning leidis, et kaebajal ei esine absoluutne meditsiiniline vastunäidustus mootorsõiduki juhtimiseks, kuid tal on muud haigused ja seisundid, mis võivad alandada patsiendi juhtimisvõimet ja mõjutada ohutu sõitmise võimet. Tervishoiuteenuse osutaja edastas vastavalt Liiklusseaduse § 102 lg-le 4 tervisetõendi andmed Maanteeametile elektrooniliselt Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lg 2 alusel sätestatud tingimustel ja korras. Tervisetõendil on märgitud sotsiaalministri 17.09.2008 määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ § 2 lg 2 p-s 18 sätestatud andmekoosseis.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas SA Pärnu Haigla 16.07.2018 „ei“ tervisetõendi nr 20180716135249513 väljastamise toiming on õiguspärane või mitte. Kaebaja ei nõustu tervisetõendis SA Pärnu Haigla arst dr Nailia Mazitova hinnangutega, mille kohaselt on kaebaja terviseseisund loetud mittevastavaks Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrusega nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“ sätestatust. Samuti ei nõustu kaebaja, et tal esinevad nimetatud määruse § 4 lg 2 p-s 7 märgitud haigused ja seisundid, mis võivad alandada tema juhtimisvõimet. Vastustaja leiab, et AS Pärnu Haigla arst (dr Nailia Mazitova) tervisekontrolli tegijana on tervisetõendi koostamisel võtnud aluseks 13.07.2018 tervisekontrollis tehtud uuringud, isiku terviseandmed, diagnoositud haigused, uuringute ja funktsioonide hindamise tulemused. Tervisetõendile on märgitud arsti „ei“ otsus, kuna patsiendil on tuvastatud mitmed Vabariigi Valituse 16.06.2011 määruses nr 80 märgitud mitmed meditsiinilised vastunäidustused mootorsõiduki juhtimiseks. Arst on tervisetõendi väljastamise toimingu teostanud õiguspäraselt

vastavalt kehtivale korrale. Kohaldatavateks õigusnormideks tervisetõendi koostamisel on Liiklusseaduse § 101 lg 10 ja Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrus nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“. Meditsiinilised vastunäidustused on järgnevad: - määruse nr 80 § 4 lg 2 p-s 7 märgitud muudeks haigusteks ja seisunditeks, mis võivad alandada Xi juhtimisvõimet ning mõjutada tema ohutu sõitmise võimet, on täpsustamata orgaaniline psüühikahäire ning kerge kognitiivne häire koosmõjus koordinatsiooni-, motoorika- ja liikumishäiretega. Tõendid nimetatud vastuvõttude ja uuringute kohta on lisatud vastustaja 12.11.2020 kirjale (lisad 3, 4 ja 5); - määruse § 4 lg 21 p-s 15 märgitud pahaloomuline hüpertensioon on tuvastatud tervisekontrolli tegemisel kaebaja vererõhu mõõtmisega ja dokumenteeritud 16.07.2018 ambulatoorses epikriisis (vastustaja 12.11.2020 kirja lisa 3). Perearst Merike Roseniidu poolt on kantud tervise infosüsteemi 18.09.2015 Xi põhihaigusena südamekahjustusega hüpertooniatõbi (vastustaja 12.11.2020 kirja lisa 2); - määruse § 4 lg 21 p-s 11 märgitud südamepuudulikkus (NYHA I) on 02.05.2016 perearst Merike Roseniidu poolt kantud tervise infosüsteemi põhihaigusena (vastustaja 12.11.2020 kirja lisa 2). Kohus, hinnanud poolte põhjendusi ning haldusasjas esitatud tõendeid, nõustub vastustaja seisukohtadega. Kohus märgib, et kui kohus nõustub vastustaja põhjendustega/seisukohtadega (millega on tutvunud ka kaebaja), siis ei pea hakkama neid üle kordama vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2, mille kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Haldusasjast nähtuvalt X pöördus 13.07.2018 mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemisel tervisekontrolli tegemiseks SA Pärnu Haigla töötervishoiuarsti poole. Arst (dr Nailia Mazitova) analüüsis esmalt tervise infosüsteemi tehtud päringu alusel patsiendi üldist tervislikku seisundit. Vastustaja esitas tervise infosüsteemi väljavõtte Xi diagnoositud haiguste kohta (lisa 2), kus on rõhutatult märgitud diagnoosid, mis olid Xi terviseseisundi tervisenõuetele vastavuse hindamise aluseks. Seejärel teostati tervisekontrolli käigus kaebajale terviseuuringud ning tutvustati nende tulemusi patsiendile, mis on dokumenteeritud 16.07.2018 kinnitatud ambulatoorses epikriisis (lisa 3). Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 101 lg-s 1 on sätestatud, et mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja terviseseisund peab vastama LS § 101 lg 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele. Tervisenõuetele vastavust kinnitab tervisetõend, mille annab välja tervisekontrolli tegija. Sõidukijuhtide tervisekontrolli teeb perearst, töötervishoiuarst või tervishoiuteenuse osutaja juurde moodustatud liiklusmeditsiini komisjon (LS § 102 lg 1). LS § 101 lg 10 kohaselt mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja korra ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki juhtimine ei ole lubatud, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsus on 16.06.2011 vastu võtnud määruse nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“ (edaspidi määrus nr 80).

Määruse nr 80 § 4 lg 1 määratleb haigused ja seisundid, millega kaasneb absoluutne meditsiiniline vastunäidustus mootorsõiduki juhtimisel: (p 6) raskekujuline väljendunud kognitiivse häirega psüühika-, isiksuse- või käitumishäire või mõõdukas või raske vaimne alaareng, mis arsti hinnangul alandab juhtimisvõimet ja mõjutab ohutu sõitmise võimet; (p 7) vestibulaaraparaadi rasked funktsioonihäired (sh Maniereʼi tõbi). Vastustaja kinnitas kohtule, et see alus (absoluutne meditsiiniline vastunäidustus mootorsõiduki juhtimiseks) on ära langenud. Samas selle aluse äralangemine iseenesest ei tähenda veel seda, et kaebajal ei ole meditsiinilisi vastunäidustusi mootorsõiduki juhtimiseks. Vastustaja hinnangul esinesid kaebajal meditsiinilised vastunäidustused mootorsõiduki juhtimiseks, millest tulenevalt tehti tema suhtes „ei“ otsus. Tervisetõend on dokument, millega saab tõendada oma tervisliku seisundi vastavust taotletava loa saamiseks, näiteks autojuhilubade taotlemisel või nende kehtivuse pikendamisel. Tervisetõendi väljastab tervishoiuteenuse osutaja. Mootorsõidukijuhi lubade taotlemiseks või nende kehtivuse pikendamiseks vajaliku tervisetõendi väljastamise õigus on vastavalt Tervishoiuteenuste osutamise seadusele perearstil, töötervishoiuarstil ja liiklusmeditsiini komisjonil. Tervisetõendi väljastamise eeldusteks on: 1) Tervisetõendi taotleja terviseandmed (sh tervise infosüsteemis (TIS) eelnevalt olemasolevad terviseandmed ja tervisetõendi saamiseks vajaliku arstliku läbivaatuse, sh vajalike lisauuringute, tulemused), 2) Tervisetõendi taotleja poolt koostatud ja esitatud tervisedeklaratsioon. See, kas taotleja diagnoos on tervisetõendi väljastamisel takistuseks või mitte otsustab igal konkreetsel juhul arst. Tervisetõend koosneb järgmistest andmetest: tervisetõendi taotleja isikuandmed, tervisetõendi väljastaja (tervishoiuteenuse osutaja) andmed, tervisetõendi taotleja terviseandmed, arsti otsused tervisetõendi kasutusalade lõikes. Otsuse variandid on: „jah“, „jah piirangutega“, „ei“. („Tervisetõendid ja nende väljastamise protsess“, Eesti E-tervise SA). Riigikohus on 04.12.2019 määruses asjas nr 3-18-1273 (p-s 13) sedastanud järgmist: „13. LS § 101 lg-s 1 nimetatud mootorsõidukijuhi tervisetõendiga tehakse kindlaks asjaolu, kas isiku terviseseisund vastab LS § 101 lg 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele. See asjaolu on Maanteeameti jaoks siduva tähendusega, kui ta otsustab isiku juhtimisõiguse, sh selle peatamise üle. Maanteeametil puudub pädevus isiku tervisenõuetele vastavusega seotud asjaolude üle otsustada. Tervisetõend väljastatakse pärast tervisekontrolli, mida teevad perearst, töötervishoiuarst, tervishoiuteenuse osutaja juurde moodustatud liiklusmeditsiini komisjon ja Kaitseväes eriarstiabi tegevusloa alusel tegutsev arst (LS § 102 lg 1). Seejuures saab tervisekontrolli teostaja määrata vajaduse korral juhtimisõiguse eritingimuse, st lubada mootorsõiduki juhtimise terviseseisundist lähtuva erinõude või piiranguga (LS § 101 lg 7), ning otsustada, et juht peab läbima tervisekontrolli sagedamini, kui seaduses üldjuhul ette nähtud on (LS § 101 lg 5). Mootorsõidukijuhi tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki juhtimine ei ole lubatud, on kehtestatud avaliku õiguse normidega: LS § 101 lg 10 alusel antud Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruses nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“. LS § 102 lg 6 näeb ette, et mootorsõidukijuhi tervisekontrolli üle teostab Terviseamet haldusjärelevalvet tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud korras. Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 lg 1 järgi on haldusjärelevalve ühe haldusorgani kontroll teise haldusorgani üle. Eeltoodud normid kinnitavad kolleegiumi hinnangul seda, et tervisekontrolli teostaja täidab mootorsõidukijuhi tervisekontrolli tehes avalik-õiguslikku ülesannet ning tervisetõendi väljastamine ei ole tervishoiuteenuse osutamine tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2

lg 1 mõttes (vt ka halduskolleegiumi 13. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 19 ja seal toodud viited). Tervisekontrolli tulemusel väljastatud tervisetõend vastab eelhaldusakti tunnustele (HMS § 52 lg 1 p 2) mootorsõidukijuhi juhtimisõigusega seotud haldusmenetluses“. SA Pärnu Haigla töötervishoiuarst Nailia Mazitova teostas Xi tervisekontrolli ja koostas „ei“ otsusega tervisetõendi põhjendusega, et patsiendi terviseseisund ei vasta nõuetele ning selgitas patsiendile, miks ei ole jaatavat otsust võimalik teha. Tervisetõendi koostamisel on arst dr Nailia Mazitova võtnud aluseks kaebaja 13.07.2018 tervisekontrolli tulemused, tema varasemad terviseandmed, osutatud tervishoiuteenused, diagnoositud haigused, uuringute ja funktsioonide hindamise tulemused. Tervisetõendile on märgitud arsti „ei“ otsus, kuna kaebajal on tuvastatud määruses nr 80 märgitud mitmed meditsiinilised vastunäidustused mootorsõiduki juhtimiseks (absoluutne meditsiiniline vastunäidustus on menetluse käigus ära langenud). 13.07.2018 läbiviidud tervisekontrolli käigus on dr Nailia Mazitova tuvastanud patsiendi funktsioonide hindamisel kuulmisnõrkuse, koordinatsiooni-, motoorika- ja liikumishäired. Samuti viidatakse kognitiivsete funktsioonide alanemisele - häirunud on verbaalse info omandamine ning täidesaatvad funktsioonid uudsetes ja ootamatutes olukordades. Ebamäärase ja/või suure hulga info töötlemisel ja tegevuse planeerimisel on patsient ebakindel, vajab rohkem aega ning valitud strateegiate tõhusus on ebaühtlane. Tervisekontrolli tegemisel uuriti ka Xi kuulmise teravust sõeluuringu audiomeetri abil. Kuulmislangus oli sageduste järgi: 500 Hz - 20 dB; 1000 Hz - 20 dB, 2000 Hz - 40 dB; 3000 Hz – 40 dB, 5000 Hz - 50 dB; 6000 - 50 dB. Seega oli kuulmislanguse aritmeetiline keskmine neljal sagedusel 500-1000-2000-4000 Hz 32,5 dB, mis vastab kergele kuulmislanguse astmele. Arst selgitas patsiendile, et tal on kuulmislangus ja et see võib häirida ohutut juhtimist. Tervisekontrolli käigus tehtud testide tulemusena (lisa 3) ilmnes, et patsiendil esines koordinatsiooni- ja tasakaaluhäire (närvisüsteem: koordinatsioonihäired, silmalaugude ja sõrmede treemor, Rombergis veidi ebakindel). Lisaks oli nii üldine liikuvus kui ka ülemiste jäsemete, õlavöötme ja alajäsemete liikumisulatus piiratud. Arsti selgituse kohaselt nimetatud häired võivad põhjustada patsiendile raskusi sõiduki juhtimisel ja aidata kaasa ohuolukordade tekkimisele liikluses, eriti kui on vaja kiiresti reageerida või manöövreid sooritada. Kohus nõustub sellega ja lisab, et liikluses juhipoolne kiire reaktsioon ootamatult tekkinud liiklusolukorrale on ülioluline faktor vältimaks ohuolukordade tekkimist ja võimalike traagiliste tagajärgede saabumist liikluses osalejate suhtes. Kohus nõustub, et täpsustamata orgaaniline psüühikahäire ja kerge kognitiivne häire koosmõjus koordinatsiooni-, motoorika- ja liikumishäiretega võivad tuua kaasa liikluses ohtlike olukordade tekkimise suure tõenäosuse. Nimetatud põhjustel otsustas arst, et patsiendil esinevad määruse nr 80 § 4 lg 2 p-s 7 märgitud muud haigused ja seisundid, millega kaasnevad meditsiinilised vastunäidustused võivad alandada patsiendi juhtimisvõimet ning mõjutada ohutu sõitmise võimet, mistõttu mootorsõiduki juhtimist ei saa kaebajale lubada. Tervisekontrolli tegija hindas määruse nr 80 § 9 lg 4 alusel, et Xi tervislik seisund ei vasta mootorsõiduki juhtimiseks kehtestatud tervisenõuetele ning koostas „ei“ tervisetõendi. Xi terviseandmete alusel on dr Nailia Mazitova tuvastanud, et kaebajal esinevad muuhulgas järgmised sõiduki juhtimise võimekust mõjutavad haigused ja seisundid: F06.9 Muud psüühikahäired ajukahjustusest, -düsfunktsioonist või somaatilisest haigusest, täpsustamata orgaaniline psüühikahäire (pärast tervisetõendi väljaandmist ka 18.10.2018 F06.8 Muud psüühikahäired ajukahjustusest, -düsfunktsioonist või somaatilisest haigusest, muud täpsustatud orgaanilised psüühikahäired ning 02.11.2018 F06.7 Muud psüühikahäired ajukahjustusest, -düsfunktsioonist või somaatilisest haigusest, kerge orgaaniline tunnetushäire); Südamekahjustusega hüpertooniatõbi (kongestiivse) südamepuudulikkusega; I11.9 Südamekahjustusega hüpertooniatõbi ilma (kongestiivse) südamepuudulikkuseta; I70.2 Jäsemete arterite ateroskleroos; H52.4 Presbüoopia e vanaeanägevus.

Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et Xi varasemate pöördumiste analüüs (lisa 2) näitas, et patsiendil on esinenud resistentne hüpertensioon. Tervisekontrolli käigus mõõdetud vererõhu väärtused (lisa 3) vastasid kontrollimatule hüpertensioonile (parem käsi: süstoolne RR 225 mmHg, diastoolne RR 127 mmHg; vasak käsi: süstoolne RR 238 mmHg, diastoolne RR 127 mmHg). Patsient keeldus EMO-sse pöördumast ning väljendas usaldamatust vastuvõtul mõõdetud vererõhu kõrgete väärtuste suhtes. Seega oli tegemist pahaloomulise hüpertensiooniga (süstoolse vererõhu tõus üle 180 mmHg või diastoolse vererõhu tõus üle 110 mmHg koos südamekahjustusega hüpertooniatõve ja südamepuudulikkusega). Xi terviseandmetest (lisa 2) nähtus ka, et patsiendil on diagnoositud kongestiivne südamepuudulikkus (NYHA I). Kontrollimatu vererõhu tõus pingelistes olukordades kõrges vanuses inimesel võib viia ettenähtamatute ja äkiliste südame-veresoonkonna haiguste komplikatsioonideni nagu näiteks peaaju- või südameinfarkt, mis toob kaasa liikluses ohuolukordade tekkimise suure tõenäosuse. Pahaloomulise hüpertensiooni ja südamepuudulikkuse esinemise tõttu otsustas tervisekontrolli tegija määruse nr 80 § 4 lg 21 p-dest 15 ja 11 lähtuvalt, et nimetatud südame-veresoonkonna haigused alandavad kaebaja juhtimisvõimet ning seetõttu ei saa talle lubada mootorsõiduki juhtimist. Kohus nõustub arsti põhjendustega, mille ümber hindamiseks kohtul pädevus puudub. SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja 08.01.2020 vastuskirjast nr 6-6-2/33-20-1 kaebajale ilmneb, et arstlik hinnang mootorsõiduki juhtimisele antakse anamneesi, kliinilise pildi, uuringute tulemust ja diagnoosi kogumis. Kognitiivsele seisundile hinnangu andmisel on kõige kaalukam kognitiivsete funktsioonide uuring, mille Xile teostas 26.06 ja 29.06.2018 kliiniline psühholoog Janne Tamm. Kõnealuse kognitiivse funktsiooni uuringu kokkuvõttes on muuhulgas märgitud, et „Kognitiivse funktsiooni uuringu 26.06.2018 kokkuvõttest (lisa 5) nähtus, et patsiendi kognitiivsed funktsioonid on vähenenud: „Sooritus viitab siiski võimalikule kergele kogn fn-de alanemisele, enam on häiritud verbaalse info omandamine ning täidesaatvad fn-d – uudsetes/ootamatutes olukordades, ebamäärase ja või suure hulga info töötlemisel ja tegevuse planeerimisel on pt ebakindel, tegevuse planeerimiseks kulub aega, valitud strateegiate tõhusus ebaühtlane“. Eelviidatud kognitiivsete funktsioonide uuringu tulemusi on kaebajale selgitatud SA Pärnu Haigla 01.11.2018 vastuskirjas nr 6-6-2/3968-18-1, milles on asutud seisukohale, et kaebaja kognitiivne võimekus on alanenud, mis tähendab, et liikluses toime tulekuks ning iseenda ja teiste ohutuse tagamiseks vajaliku tähelepanu jagamise ja vaheldumise kiirus on kaebajal uuringu tulemusel märgatavalt vähenenud. Seejuures kohus märgib, et liikluses peab sõiduki juht teatud situatsioonides väga kiiresti reageerima ning valima õige tegutsemisviisi oluliselt piiratud aja jooksul, et vältida ohtliku liiklusolukorra tekkimist, sh enda ning kaasliiklejate elu ja tervise ohtu seadmist. Kognitiivsete funktsioonide uuringu tulemustele tuginedes on dr Ants Puusild, kes suunas kaebaja nimetatud uuringule, hinnanud, et kaebaja kognitiivne võimekus on vähenenud sellisel määral, mis ei võimalda mootorsõidukit juhtida. Kohtul puudub pädevus sellise hinnangu andmiseks või selle ümber lükkamiseks. Haldusasjas materjalist nähtub, et X on käinud perearsti suunamisel juba enne 13.07.2018 tervisekontrolli teostamist, s.o 12.06.2018, Pärnu Haiglas psühhiaatri dr Ants Puusilla ambulatoorsel vastuvõtul, mis on dokumenteeritud kaebaja tervisekaardis ja mille kohta on koostatud ka ambulatoorne epikriis. Diagnoosi kokkuvõttes on arst märkinud, et patsiendi psüühikahäire on seni täpsustamata (F06,9). Arsti märgitu kohaselt patsiendil on veel diagnoositud I11.0- hüpertooniatõbi, I70.2 – jäsemete arterite ateroskleroos ja C61- eesnäärme pahaloomuline kasvaja. Eriarst dr Ants Puusild suunas kaebaja kognitiivse funktsiooni uuringule.

Kohus nõustub vastustajaga, et kognitiivse funktsiooni uuringu testimise kuupäeva kuu („05“ asemel „06“) on ilmne eksitus, mille uuringu läbiviija dr Janne Tamm parandas märkusega „parandus õige“. Kohus leiab, et see ilmne viga, mille arst on ise ära parandanud, ei riku kaebaja õigusi ning kohtul puudub alus käsitleda parandust võltsinguna, nagu seda kaebaja alusetult väidab. 26.06.2018 ja 29.06.2018 on kaebajaga vesteldud ning sooritatud mitmed testid. Vastustaja selgitas kohtule (14.12.2020 kirjas nr 1.2-1-6/1231-20-12), et SA Pärnu Haigla psühholoog Janne Tamm oli eksikombel Xile teostatud kognitiivse funktsiooni uuringu kokkuvõttele kirjutanud testimise kuupäevadeks ebaõiged kuupäevad (kuu osas) ja need ka ise ära parandanud ning kinnitas, et kokkuvõtte sisu muudetud ei ole. Vastustaja esitas uuringu teostamise tegeliku kuupäeva tõendamiseks väljatrükina haigla tervise infosüsteemist SA Pärnu Haigla poolt Eesti Haigekassale esitatud raviarve nr PH2582005, millest nähtub, et Xi kognitiivse funktsiooni uuring toimus 26.06.2018. Vastustaja märgib kirjas, et kuna eksitav viga avastati alles 2020. septembris, siis varasemas kirjavahetuses kaebajaga on uuringu toimumise aeg ebaõige. Samas vastustaja osundab, et vaidlust ei ole selles, et nimetatud uuring teostati ajaliselt varem, kui koostati 16.07.2018 tervisetõend. Xile edastati 16.09.2020 kognitiivse funktsiooni uuringu kokkuvõte ning teavitati, et varem ebaõigesti märgitud kuupäevad on parandatud. Dokumendi sisu osas parandusi ei ole tehtud. Vastustaja on 30.06.2020 kohtule saadetud kirjas märkinud, et arst (dr Nailia Mazitova) on hinnanud Xi terviseseisundi mittevastavaks mootorsõiduki juhile esitatud nõuetele, kuna esinesid haigused, millega kaasneb vastavalt määruse § 4 lg 1 p-le 6 ja 7 absoluutne meditsiiniline vastunäidustus mootorsõiduki juhtimisel ning mitmed muud määruse § 4 lg 2 ps 7 märgitud haigused ja seisundid, mis võivad alandada patsiendi juhtimisvõimet ning mõjutada ohutu sõitmise võimet. Asjaolude täpsustamisel selgus, et Xil diagnoositud haigustega ei kaasnenud määruse § 4 lg 1 p-des 6 ja 7 sätestatud absoluutsed meditsiinilised vastunäidustused mootorsõiduki juhtimiseks. Samas esinesid kaebajal määruse § 4 lg 2 p-s 7 märgitud muud haigused ja seisundid, mis võivad alandada patsiendi juhtimisvõimet ja mõjutada ohutu sõitmise võimet ning määruse § 4 lg 2 1 p-des 11 ja 15 toodud südameveresoonkonna haigused. Kaebaja tervisekontrolli teostanud arst (dr Nailia Mazitova) hindas Xi terviseseisundi mittevastavaks mootorsõiduki juhile esitatud nõuetele, leides, et kaebajal esinesid haigused, millega kaasneb vastavalt määruse nr 80 § 4 lg 1 p-dele 6 ja 7 absoluutne meditsiiniline vastunäidustus mootorsõiduki juhtimisel, lisaks mitmed muud määruse nr 80 § 4 lg 2 p-s 7 märgitud haigused ja seisundid, mis võivad alandada patsiendi juhtimisvõimet ja mõjutada ohutu sõitmise võimet. Vastustaja on kohtumenetluses täpsustanud asjaolusid ning meditsiiniliste vastunäidustuste õiguslikku alust, mille käigus selgus, et kaebajal diagnoositud haigustega ei kaasnenud määruse § 4 lg 1 p-des 6 ja 7 sätestatud absoluutsed meditsiinilised vastunäidustused mootorsõiduki juhtimiseks. Samas aga esinesid kaebajal määruse § 4 lg 2 p-s 7 märgitud muud haigused ja seisundid, mis võivad alandada patsiendi juhtimisvõimet ja mõjutada ohutu sõitmise võimet, lisaks määruse § 4 lg 21 p-des 11 ja 15 toodud südameveresoonkonna haigused. Asjaolu, et määruse nr 80 § 4 lg 1 p-des 6 ja 7 sätestatud absoluutsed meditsiinilised vastunäidustused mootorsõiduki juhtimiseks langesid ära, ei tähenda veel seda, et ka „ei“ tervisetõendi väljastamise alus langes automaatselt ära. Määruse nr 80 § 4 lg 2 p-i 7 ning § 4 lg 21 p-de 15 ja 11 kohaldamisel hindas pädev arst eelnevalt esitatud põhjenduste alusel, et Xil esinevad mitmed meditsiinilised vastunäidustused, mille koosmõju tõttu tema terviseseisund ei vasta mootorsõiduki juhtimiseks vajalikele tervisenõuetele. Vastustaja kinnitusel tervisetõendi eitava otsuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ja põhjendusi selgitati kaebajale, kuid tema käitumine viitas korduvalt sellele, et ta ei suhtu oma tervislikku

seisundisse objektiivselt ning tal puudub arusaamine ohtudest, mis võivad kaasneda mootorsõiduki juhtimisel nii temale endale kui ka kaasliiklejatele. Dr Nailia Mazitova edastas vastavalt Liiklusseaduse § 102 lg-le 4 tervisetõendi andmed Maanteeametile elektrooniliselt Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lg 2 alusel sätestatud tingimustel ja korras. Tervisekontrolli läbiviimisel lähtus haigla Liiklusseaduse §-s 101 ja 102 ning Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruses nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“ sätestatust. Vastustaja on seisukohal, et Xi terviseseisund ei vastanud tervisetõendi taotlemisel mootorsõiduki juhile kehtestatud nõuetele ning kehtiv „ei“ tervisetõend on koostatud ja väljastatud õiguspäraselt. Vastustaja kinnitas kohtule, et isegi juhul, kui kohus peaks tervisetõendi väljastamise toimingu õigusvastasuse kindlaks tegema, ei ole Pärnu Haiglal võimalik Xile „jah“ tervisetõendit väljastada. Kohus ülaltoodu põhjal asub seisukohale, et SA Pärnu Haigla on 16.07.2018 koostanud ja väljastanud „ei“ tervisetõendi nr 20180716135249513 õiguspäraselt, võttes aluseks õigusaktidega kehtestatud tervisenõuded, seejuures juhindudes kaebajale tervisekontrolli tegemise ning tervisetõendi koostamise ja väljastamise korrast. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kaebaja nõue põhjendamatu ning kaebuse rahuldamiseks puudub alus. HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.