I.L.i ja A.L.i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 06.07.2020 otsuse osalise tühistamise nõudes ja Tallinna linna kohustamise nõudes vaadata kaebajate taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebajad – I.L. ja A.L., esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Uve Jürgens Kolmas isik – Telia Eesti AS, esindaja Eve Talts
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Tallinna linna ja Telia Eesti AS-i taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
2.Jätta I.L.i ja A.L.i kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Kommunaalamet väljastas 28.04.2019 otsusega projekteerimistingimused nr 239420 (edaspidi: PT) Vabaõhumuuseumi tee 63 kinnistule mobiilimasti (60 m) ja seda teenindavate rajatiste ehitusprojekti koostamiseks. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (edaspidi: TKKA) tunnistas 07.07.2020 otsusega nr 8-5/4902-2 kehtetuks Vabaõhumuuseumi tee 63 mobiilsidemasti projekteerimistingimused. TKKA parandas 24.07.2020 otsusega nr 8-5/4902-3 07.07.2020 otsust nr 8-5/4902-2.
2.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi: TLPA) väljastas 07.05.2018 otsusega ehitusloa nr 1812271/09674 aadressile Vabaõhumuuseumi tee 63 Tallinn ehitise nimetusega „Mobiilsidemast“ (edaspidi: ehitusluba).
3.TLPA tunnistas 06.07.2020 otsusega ehitusloa kehtetuks. Samas ei pidanud TLPA vajalikuks tunnistada ehitusluba kehtetuks tagasiulatuvalt järgmistel põhjustel. Vundament on ehitatud kehtiva ehitusloa alusel, mistõttu ei saa seda käsitleda ebaseadusliku ehitisena. Vundament ei saa oluliselt riivata naaberkinnistute omanike õigusi. Ehitise omanik peaks ise otsustama, kas see lammutada või kasutada näiteks osaliselt mõne teise ehitise püstitamiseks, kui selleks luba antakse.
4.I.L. ja A.L. esitasid 17.08.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 06.07.2020 otsuse tühistamise nõudes osas, millega jäeti ehitise omanikule vundamendi likvideerimise või lammutamise ning esialgse olukorra taastamise kohustus panemata, ja Tallinna linna kohustamise nõudes vaadata kaebajate taotlus uuesti läbi.
KAEBAJATE SEISUKOHAD
5.Kaebajad vaidlustavad otsuse osaliselt põhjusel, et otsuses puudub lisatingimus juba rajatud mobiilsidemasti vundamendi likvideerimise või lammutamise kohta ning esialgse olukorra taastamise kohta. Otsuse põhjendused nimetatud tegevustest keeldumise kohta on põhjendamatud, mistõttu otsus on käsitletud osas õigusvastane ning rikub kaebajate õigusi.
6.PT ja ehitusluba olid õigusvastased haldusaktid. Asjaolu, et vundament rajati kehtiva ehitusloa alusel, ei oma tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamise seisukohalt tähtsust. Haldusmenetluse seaduse (HMS) 65 lg 1 võimaldab sellisel juhul ka tagasiulatuvalt haldusakti kehtetuks tunnistamist. Vundamendi jätkuv eksisteerimine rikub kaebajate õigusi.
7.Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna linna üldplaneeringu (edaspidi: Tallinna üldplaneering) ning Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringu (edaspidi: Haabersti üldplaneering) järgi asub vaadeldav ala puhkeotstarbelisel rohealal, millele on seatud piirang, et sinna võib ehitada vaid spordi- või puhkeehitisi. Muude ehitiste ehitamist sellisele maa-alale ei ole üldplaneeringute järgi lubatud.
8.Kuna ehitusloa alusel on juba rajatud mobiilsidemasti vundament, siis on ka see rajatis vastuolus üldplaneeringutega. Selline rajatis on ehitatud kindla sihtotstarbega, mobiilsidemasti rajamiseks. Mobiilsidemasti vundamendil puudub spordi- või puhkerajatise kasutusotstarve. Vastustaja oleks pidanud tunnistama ehitusloa kehtetuks tagasiulatuvalt ning lisama otsusesse lisatingimuse, et ehitusloa adressaadil tuleb likvideerida ehitis, mis rajati õigusvastase ehitusloa alusel ning mille jätkuv eksisteerimine on vastuolus üldplaneeringutega.
9.TLPA on väljastanud 08.05.2015 ehitusloa nr 1512219/06639 Õismäe raba terviseraja rajamiseks. Nimetatud projekti jooniselt on näha, et Vabaõhumuuseumi tee 63 kinnisasjale on projekteeritud terviserada, mis kulgeb asukohas, kuhu on nüüdseks rajatud mobiilsidemasti vundament. Seega on vundamendi rajamine ja jätkuv eksisteerimine vastuolus Õismäe terviseraja ehitusloaga.
10.Vastustaja on rikkunud kaebajate õiguspärast ootust, et kaebajate naabruses on puhkeotstarbeline roheala ja väikeelamute ala, kuhu on rajatud terviserada ning kuhu võib rajada vaid sellega seonduvaid ehitisi.
11.Otsuse põhjendustes toodud kaalutlused ei vasta kaebajate tõstatatud küsimuses HMS § 4 lg 2 nõuetele. Seetõttu on otsus kaevatavas osas õigusvastane.
12.Olukorras, kus vundament on rajatud õigusvastase haldusakti alusel ning selle olemasolu on vastuolus üldplaneeringutega ning teise ehitise rajamiseks väljastatud ehitusloaga, on õigusvastane jätta vundamendi likvideerimise otsuse tegemine selle omanikule. Vundament ei ole avaliku huviga
ehitis. Vastustaja ei peaks sellises olukorras eelistama ebaseadusliku rajatise omanike huve kohalike elanike huvidele. Vundamendi jätkuv eksisteerimine võimaldab omanikul seda kasutada mõne teise ehitise püstitamiseks. Sellise ehitise rajamine tooks kaasa negatiivse mõjutuse kaebajate kinnisasjale ning nende ja perekonnaliikmete tervisele, mis on Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dest 28 ja 32 tulenevate õiguste oluline riive. Asjaolu, et vundamendi olemasolu tekitab indikatsiooni, et mobiilsidemast siiski rajatakse, mõjutab negatiivselt kaebajate kinnisasja väärtust.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
13.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Kaebusest ei nähtu kaebajate selliste õiguste rikkumist, mille alusel saaks kaebajatel tekkida kaebeõigus. Kaebajate püstitatud hüpotees selle kohta, et tulevikus võidakse vundamendile mobiilsidemast rajada ja sellest tulenevalt väheneks kaebajate kinnistu väärtus ning halveneks tervis, ei anna hetkel alust väita, et kaebajate õiguste riive tuleneb sellest, et vundamenti ei likvideerita. Kaebajate võimalik õiguste rikkumine realiseeruks alles siis, kui mobiilsidemast reaalselt püstitatakse. Vundamendi olemasolu ei loo mingeid seaduslikke aluseid kaebajate poolt kirjeldatud õiguste riive realiseerumiseks.
14.Vundament ei avalda kaebajate kinnistule kahjulikku mõju ega ole ohtlik kaebajate elule ning tervisele. Vundament asub vastustajale kuuluval maal ning kaebajatel ei ole õigus sekkuda vastustajale kuuluva vara suhtes otsuste tegemisse. Vundamendi likvideerimine ei ole otstarbekas enne, kui on selge, millisel otstarbel vundamendialust maad edaspidi kasutatakse. Alles siis on mõistlik otsustada, kas vundament likvideerida või kasutada seda ehitusloa alusel ehitatava muu ehitise vundamendina või näiteks tee osana. Sellega oleks võimalik oluliselt kokku hoida rahalisi ressursse selle asemel, et teha kulutusi vundamendi likvideerimiseks.
15.Kaebaja nimetatud terviserada on juba valmis ehitatud ning see asub vaidlusalusest vundamendist eemal.
16.Kaebajate kinnistu on keskmisest kallim, mistõttu võimalikud ostjad ei tee oma otsuseid ilma põhjaliku taustauuringuta. Uurimise käigus selguks, et varem on plaanitud rajada mobiilsidemast.
17.Kaebajate kinnisasi ei asu privaatses asukohas, vaid sõidutee ning autoparkla kõrval. Kinnisvaraeksperdi tehtud järeldused ei ole selged ega veenvad.
18.Ainuüksi asjaolu, et ehitusluba tunnistati kehtetuks, ei võimalda kaebajatel nõuda, et vastustaja kohustab kolmandat isikut ehitusloa alusel ehitatud vundamendi lammutamiseks. Kaebajate esitatud asjaoludel ei ole kaebajate subjektiivseid õigusi rikutud. Kaebajatele ei kaasne vundamendiga negatiivset mõju, mida saaks lugeda nende suhtes üleliia koormavaks. TLPA kaalus otsust tehes asjaolu, kas vaidlusalune vundament saab riivata naaberkinnistute omanike õigusi, ja leidis, et ei saa.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
19.Kaebajatel puudub vastustaja kinnisasjal paikneva alusvundamendi osas ilmselgelt kaebeõigus ning puudub kaebusega kaitstava õiguse riive. Vastustaja on ehitusloa ja PT tunnistanud kehtetuks. Kaebajatele ehitisest tulenevat väidetavat õiguste riivet (kiirgus, kinnisvara väärtuse vähenemine, masti kokkuvarisemise oht, kinnisasja insolatsioon) ei teki, sest mobiilsidemasti antud asukohta ei ehitata (puudub selleks ehitusluba). Kaebajad ei ole välja toonud ühtegi täiendavat reaalset ohtu ega õiguste riivet, mida see mobiilsidemasti alusvundament kaebajatele või kaebajate varale tekitab.
20.On ebamõistlik kolmandat isikut sundida eemaldama maa seest vundamenti, mida ilmselt saab kasutada lähitulevikus antud asukohta planeeritava sissesõidutee täitematerjalina. Kolmas isik on juba pidanud kandma asjatult kulutusi seoses vundamendi ehitamisega enne kohtuvaidlust ning ehitusloa kehtetuks tunnistamist. Kolmas isik ei saa seda hetkel teises asukohas kasutada. Kolmas isik ja vastustaja sõlmisid omavahelise kokkuleppe, mis saab juba rajatud mobiilsidemasti vundamendist. Kaebajatel puudub õigus selle üle otsustada või kaasa rääkida.
21.Kaebajad ei ole selgitanud, kuidas vastustajale kuuluvale kinnisasjale (naaberkinnistule) mobiilsidemasti tarbeks rajatud vundament mõju avaldab või kaebajate õigusi kahjustab. Tulevikus potentsiaalselt rajatavad ehitised ei saa olla kaebeõiguse aluseks. Samuti ei saa konkreetset mobiilsidemastiga seotud haldusaktide menetlust (kehtetuks tunnistamise otsust) siduda kõigi teiste ümbritseva keskkonna planeeringute ja projektidega ning nendest tulenevate ootustega. Kuidas planeeringuid või projekte antud asukohas muudetakse või millises osas realiseeritakse, väljub haldusasja raamidest.
22.Kaebajad ei ole ühegi õigusnormi rikkumist välja toonud, on vaid viidatud potentsiaalsetele ehitamistele ja ehitistele, mis tuginevad emotsioonidele, kuid ei oma ühtegi faktilist alust ega reaalset mõju. Kaebus tuleb jätta kohtu poolt läbi vaatamata ja menetlemata.
KOHTU PÕHJENDUSED
23.Vastustaja ja kolmas isik esitasid taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks kaebeõiguse puudumise tõttu. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kohtutel tuleb eristada kaebuse perspektiivitust ja ilmselget perspektiivitust (perspektiivitu oleks kaebus, mis jääks suure tõenäosusega rahuldamata, kuid mida siiski ei saa HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada ja mida tuleks kohtul sisuliselt lahendada (HKMS kommenteeritud väljaanne, 2013, lk 434-435)). Kaebeõiguse tekkimiseks ei pea subjektiivsete õiguste riive olema intensiivne (vt Riigikohtu määrust asjas nr 3-17-981, p 11). Isegi juhul, kui kohus peaks leidma, et kaebuse eduväljavaated ei ole suured, peaks kohus kaebuse siiski sisuliselt lahendama. Kuna ehitusluba anti ehitamiseks kaebajate naaberkinnistul ning ehitusluba ei tunnistatud kehtetuks tagasiulatuvalt, siis see võib puudutada kaebajate subjektiivseid õigusi (nt kahjustada kinnistu väärtust). Kohus jätab vastustaja ja kolmanda isiku taotluse rahuldamata ning hindab järgnevalt kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist.
24.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et TLPA tunnistas 06.07.2020 otsusega ehitusloa kehtetuks. Samas ei pidanud TLPA vajalikuks tunnistada ehitusluba kehtetuks tagasiulatuvalt, s.o juba rajatud vundamendi osas. Vaidlust ei ole ka selles, et vaadeldav vundament asub vastustajale kuuluval kinnistul kaebajate vahetus naabruses. Kaebajad leiavad, et kuivõrd ehitusluba tunnistati kehtetuks, oleks pidanud vastustaja panema kolmandale isikule kohustuse ka vundamendi lammutamiseks.
25.TLPA tugines ehitusloa kehtetuks tunnistamisel HMS § 66 lg-le 1, mille kohaselt võib õigusvastase haldusakti, arvestades HMS §-s 67 sätestatut, isiku kahjuks kehtetuks tunnistada nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt, kui seadus ei sätesta teisiti. Ehitusloa kehtetuks tunnistamise alused on sätestatud ehitusseadustiku (EhS) §-46. Vaadeldavas asjas ei esine toodud sättes nimetatud aluseid. Vastustaja pidas vajalikuks tunnistada ehitusluba kehtetuks põhjusel, et ehitusloa menetluses ei ole kaalutud alternatiivseid asukohti mobiilsidemasti püstitamiseks ning samuti ei ole kaasatud menetlusse naaberkinnistu omanikke ning eeldas, et kohtumenetluses ehitusluba tühistatakse. Seega tunnistati ehitusluba kehtetuks menetluslike rikkumiste tõttu. Kuivõrd vundament rajati kehtiva ehitusloa alusel, on õige vastustaja seisukoht, et puudus vajadus ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks tagasiulatuvalt. TLPA-l oli ehitusloa kehtetuks tunnistamise otsustamisel HMS § 64 lg 2 kohaselt kaalutlusõigus. Kohtulik kontroll kaalutlusõiguse kasutamise üle on HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt piiratud. Kohus kontrollib üksnes seda, kas kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud selliseid menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada asja sisulist otsustamist, kas otsus on kooskõlas kehtiva õigusega ja õiguse üldpõhimõtetega ning ei ole tehtud kaalutlusvigu (nt Riigikohtu 02.04.2014 otsus nr 3-3-1-72-13, p 23; 20.03.2014 otsus nr 3-3-1-87-13, p 17; 14.10.2003 otsus nr 3-3-1-54-03, p 38). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on kaalutud kolmanda isiku ja naaberkinnistute omanike õigusi. Vastustaja pidas vajalikuks anda kolmandale isikule võimalus vundamendi lammutamiseks või kasutada mõne teise ehitise püstitamiseks. Samas leiti, et vundament eraldiseisvalt ei saa oluliselt riivata naaberkinnituste omanike õigusi. Otsus on piisaval
määral põhjendatud osas, miks ei ole vajalik teha kolmandale isikule ettekirjutust rajatud vundamendi lammutamiseks.
26.Kohtu hinnangul ei ole asjakohased kaebajate väited selle kohta, et rajatud vundament on vastuolus Tallinna ning Haabersti üldplaneeringutega. Õige on kaebajate väide, et vaadeldav ala on puhkeotstarbeline roheala, millele on seatud piirang, et sinna võib ehitada vaid spordi- või puhkeehitisi. Samas ei saa eelnevast järeldada, et vundamendi olemasolu eraldiseisvalt rikub nimetatud üldplaneeringutest tulenevaid nõudeid.
27.Kaebajad on tuginenud otsuse subjektiivsete õiguste rikkumisel eelkõige asjaolule, et vundamendi olemasolu võib tulevikus kaasa tuua mobiilsidemasti rajamise, mis omakorda toob kaasa kaebajate kinnisasja väärtuse languse ning täiendavalt kaebajate omandiõiguse rikkumise. Kaebajad on asja juurde esitanud Lahe Kinnisvara vanempartneri Andres Viksi seisukoha (dtl 117), millest nähtuvalt võib vaadeldav vundament vähendada otseste naabrite kinnistute turuväärtust. Samas on välja toodud, et mobiilsidemasti püstitamisel tekib visuaalne reostus ning inimesed ei soovi elada elektriliinide ja muude elektromagnetkiirgust tekitavate rajatiste vahetus läheduses. Arvestades eelnevat on kaebajate õiguste rikkumine hetkel pelgalt hüpoteetiline.
28.Kinnisasja väärtust võib vähendada nii visuaalne muutus keskkonnas kui ka potentsiaalsete ostjate vastumeelsus mobiilsidemasti vahetusse lähedusse elamu soetamise vastu, isegi kui hirm kiirguse ees ei ole põhjendatud. Mobiilsidemasti lähedus võib avaldada kinnisasja väärtusele tavapärasest suuremat mõju (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.10.2019 kohtuotsus haldusasjas nr 315-2232, p 8.3). Seega üksnes mobiilsidemasti rajamine kaebajate kinnistu vahetusse lähedusse võib mõjutada kaebajate kinnistu väärtust. Kaebajad on ka ise kinnitanud, et mobiilsidemasti rajamine toob kaasa negatiivse mõjutuse kaebajate kinnisasjale ning kaebajate tervisele. Vaidlustatud otsuse alusel mobiilsidemasti rajamine lubatud ei ole, mistõttu ei saa vaidlustatud otsus ka kaebajate õigusi rikkuda. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda, et neid ümbritsev keskkond ei muutuks (Riigikohtu 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, punkt 22). Kaebajad ning vastustaja on lisanud asja juurde ka fotod vaadeldavalt alalt (dtl 118, 140-148). Fotodelt nähtub, et alal on maapinnal laialiaetud kruus ning püstitatud on kolm vundamendiposti, millest ühest ulatuvad välja juhtmed. Visuaalselt ei ole need märkimisväärselt häirivad ning kaebajad eelnevat ka ei väida. Ka kaebuses väidetud Vabaõhumuuseumi tee 63 kinnisasjale projekteeritud terviserada on vastustaja kinnitusel valmis ning mobiilsidemasti vundament terviseraja rajamist ei takistanud.
29.Kaebust ei saa rajada hüpoteetilisele tingimusele, et tulevikus väljastatakse haldusakt, mis rikub kaebajate õigusi. Vastustaja ei pidanud vundamendi likvideerimist vajalikuks enne, kui otsustatakse, millisel otstarbel hakatakse maad edaspidi kasutama. Vastustaja on pidanud rahaliste ressursside kokkuhoidmise eesmärgil võimalikuks vundamendi kasutamist ehitusloa alusel ehitatava muu ehitise vundamendina või näiteks tee osana. Samuti ei välistanud vastustaja vundamendi likvideerimist. Seega puuduvad praegusel ajal tõendid selle kohta, et vaadeldavale alale mobiilsidemast rajatakse. Juhul, kui vastav otsustus siiski tehakse, tuleb mh kaebajad kaasata menetlusse ning kaebajatel on võimalik oma õigusi täiendavalt kaitsta. Kohtu hinnangul ka vaadeldava vundamendi likvideerimine ei välista võimalust, et mobiilsidemast rajatakse kaebajate kinnistu vahetusse lähedusse. Ehitusloa andmisel ei saa olla takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine uue ehitise tõttu. Ka naabri omandiõigus ei ole piiramatu. Naaber peab taluma ehitiste rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane (Riigikohtu 26.11.2002 otsus nr 3-3-1-64-02, p 17). Kuivõrd vaidlustatud haldusakti alusel ei rajata kaebajate kinnistu naabrusesse mobiilsidemasti, ei kaasne vaidlustatud vundamendiga kaebajatele mingeid mõjusid ning kaebajate subjektiivsed õigused ei saa kahjustatud, kuna kaebajate väidetav õiguste rikkumine on hüpoteetiline.
30.Kohus jätab I.L.i ja A.L.i kaebuse rahuldamata.
31.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.