Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. mai 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1531 Y ja X kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 6. juuli 2020. a otsuse osaliseks tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks vaadata kaebajate taotlus uuesti läbi Tallinna Halduskohtu 11. jaanuari 2021. a otsus Kaebajad – Y ja X, esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Uve Jürgens Kolmas isik – Telia Eesti AS, esindaja Eve Talts
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse alus ringkonnakohtus
Y ja X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Y ja X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11. jaanuari 2021. a otsus haldusasjas nr 3-20-1531 muutmata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 28. juunil 2021 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
1.Tallinna Kommunaalameti 28.04.2016 otsusega nr 239420 anti projekteerimistingimused Vabaõhumuuseumi tee 63, Tallinn mobiilsidemasti (60 m) ja seda teenindavate rajatiste ehitusprojekti koostamiseks.
2.Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 07.05.2018 otsusega Telia Eesti AS-le ehitusloa nr 1812271/09674 aadressile Vabaõhumuuseumi tee 63 mobiilsidemasti püstitamiseks.
3.Tallinna Linnaplaneerimise Amet tunnistas 06.07.2020 otsusega ehitusloa kehtetuks, sest projekteerimistingimused ja ehitusluba on halduskohtus vaidlustatud (haldusasi nr 3-191408) ja ehitusloa andmisel ei kaalutud mobiilsidemasti alternatiivseid asukohti, mistõttu on need haldusaktid õigusvastased (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.10.2019 otsus kohtuasjas nr 3-15-2232, p 11). 16.06.2020 esitas naaberkinnistute esindaja ametile arvamuse, milles selgitas, et ehitusloa adressaat on juba rajanud ehitusloas märgitud asukohale ehitise alusvundamendi, ja taotletakse Telia Eesti AS-le kohustuse panemist see likvideerida ja taastada esialgne olukord hiljemalt 30 päeva jooksul ehitusloa kehtetuks tunnistamise otsuse kättesaamisest arvates. Amet ei pidanud vajalikuks tunnistada ehitusluba kehtetuks tagasiulatuvalt. Vundament on ehitatud kehtiva ehitusloa alusel, mistõttu ei saa seda käsitada ebaseadusliku ehitisena. Vundament ei saa oluliselt riivata naaberkinnistute omanike õigusi. Ehitise omanik peaks ise otsustama, kas see lammutada või kasutada näiteks osaliselt mõne teise ehitise püstitamiseks, kui selleks luba antakse.
4.Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet tunnistas 07.07.2020 otsusega nr 8-5/4902-2 (muudetud 24.07.2020 otsusega nr 8-5/4902-3) kehtetuks projekteerimistingimused nr 239420. Vabaõhumuuseumi tee 63, Tallinn kinnisasjaga piirneva kinnisasja (Vana-Rannamõisa tee 8, Tallinn) omanikku projekteerimistingimuste väljastamise menetlusse ei kaasatud, kuigi taotletavale siderajatisele tuli vastavalt projekteerimistingimustele (p 6) leida asukoht projekteeritud parkla läheduses, mis omakorda asub piirneva kinnisasja kõrval.
5.Y ja X esitasid 17.08.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 06.07.2020 otsuse tühistamiseks osas, millega jäeti ehitise omanikule vundamendi likvideerimise või lammutamise ning esialgse olukorra taastamise kohustus panemata, ja Tallinna linna kohustamise nõudes vaadata kaebajate taotlus vundamendi lammutamise kohustusega lisatingimuse seadmiseks Telia Eesti AS-le uuesti läbi. Kaebajate taotlusele ei ole vaidlustatud otsuses antud põhjendatud vastust. Vundament rikub kaebajate õigusi. Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna linna üldplaneeringu ja Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringu järgi asub vaadeldav ala puhkeotstarbelisel rohealal, millele on seatud piirang, et sinna võib ehitada vaid spordi- või puhkeehitisi. Vundamendi ehitamine oli üldplaneeringuga vastuolus. Mobiilsidemasti vundamendil puudub spordi- või puhkerajatise kasutusotstarve. Vastustaja on rikkunud kaebajate õiguspärast ootust, et kaebajate naabruses on puhkeotstarbeline roheala ja väikeelamute ala, kuhu on rajatud terviserada ning kuhu võib rajada vaid sellega seonduvaid ehitisi. Vundamendi jätkuv eksisteerimine võimaldab omanikul seda kasutada mõne teise ehitise püstitamiseks. Sellise ehitise rajamine tooks kaasa negatiivse mõjutuse kaebajate kinnisasjale ning nende ja perekonnaliikmete tervisele. Kuna vundamendi olemasolu tekitab indikatsiooni, et
2(6)
3-20-1531 mobiilsidemast siiski rajatakse, vähendab selle lammutamata jätmine kaebajate kinnisasja väärtust. Asjaolu, et vundament rajati kehtiva ehitusloa alusel, ei oma tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamise seisukohalt tähtsust. Õigusvastase haldusakti võib kehtetuks tunnistada tagasiulatuvalt. Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 08.05.2015 ehitusloa nr 1512219/06639 Õismäe raba terviseraja rajamiseks. Projekti jooniselt on näha, et Vabaõhumuuseumi tee 63 kinnisasjale on projekteeritud terviserada, mis kulgeb asukohas, kuhu on nüüdseks rajatud mobiilsidemasti vundament.
Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata.
Kaebajatel puudub kaebeõigus. Vundamendist ei teki kolmandale isikule õigust püstitada sellele mobiilsidemast. Vundament ei avalda kaebajate kinnistule kahjulikku mõju ega ole ohtlik kaebajate elule ning tervisele. Vundament asub vastustajale kuuluval maal ning kaebajatel ei ole õigus sekkuda vastustajale kuuluva vara suhtes otsuste tegemisse. Vundamendi likvideerimine ei ole otstarbekas enne, kui on selge, millisel otstarbel vundamendialust maad edaspidi kasutatakse. Kaebaja nimetatud terviserada on juba valmis ehitatud ning see asub vaidlusalusest vundamendist eemal. Kaebajate kinnisasi ei asu privaatses asukohas, vaid sõidutee ning autoparkla kõrval. Kinnisvaraeksperdi tehtud järeldused ei ole selged ega veenvad.
Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata.
Kaebajatel puudub kaebeõigus. Vundament ei avalda kaebajatele negatiivset mõju. Kaebajatele ehitisest tulenevat väidetavat õiguste riivet (kiirgus, kinnisvara väärtuse vähenemine, masti kokkuvarisemise oht, kinnisasja insolatsioon) ei teki, sest mobiilsidemasti antud asukohta ei ehitata. Selleks puudub ehitusluba. Vundamendi lammutamine oleks ebamõistlik kulutus, sest seda saab kasutada lähitulevikus antud asukohta planeeritava sissesõidutee täitematerjalina.
8.Tallinna Halduskohtu 25.09.2020 otsusega jäeti kaebus rahuldamata (p 1) ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (p 2). Vastustaja ja kolmanda isiku taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata, sest kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge. Ehitusloa kehtetuks tunnistamise alused on sätestatud ehitusseadustiku (EhS) §-s 46. Neid aluseid praegu ei esine. Ehitusluba tunnistati kehtetuks menetluslike rikkumiste tõttu. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil oli ehitusloa kehtetuks tunnistamise otsustamisel HMS § 64 lg 2 kohaselt kaalutlusõigus. Kohtulik kontroll kaalutlusõiguse kasutamise üle on HKMS § 158 lgst 3 tulenevalt piiratud. Vundamendi lammutamiseks ettekirjutuse tegemata jätmise osas on vaidlustatud otsus piisavalt põhjendatud. Õige on kaebajate väide, et vaadeldav ala on puhkeotstarbeline roheala, millele on seatud piirang, et sinna võib ehitada vaid spordi- või puhkeehitisi. Sellest ei saa järeldada, et vundamendi olemasolu rikub üldplaneeringute nõudeid. Kaebajate õiguste rikkumine 3(6)
3-20-1531 vundamendi olemasolu tõttu on pelgalt hüpoteetiline. Puuduvad tõendid, et alale rajatakse mobiilsidemast. Kinnisasja väärtust võib vähendada nii visuaalne muutus keskkonnas kui ka potentsiaalsete ostjate vastumeelsus mobiilsidemasti vahetusse lähedusse elamu soetamise vastu, isegi kui hirm kiirguse ees ei ole põhjendatud. Mobiilsidemasti lähedus võib avaldada kinnisasja väärtusele tavapärasest suuremat mõju. Vaidlustatud otsuse alusel mobiilsidemasti rajamine lubatud ei ole, mistõttu ei saa vaidlustatud otsus ka kaebajate õigusi rikkuda. Fotodelt nähtub, et vundament ei ole visuaalselt märkimisväärselt häiriv. Terviseraja ehitamist vundament ei takistanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebajad esitasid Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles paluvad halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Vaidlustatud haldusakt rikub kaebajate õigusi, sest vundamendi olemasolu vähendab kaebajate kinnisvara väärtust ja rikub üldplaneeringuga antud õiguspärast ootust, et kaebajate kinnisasja vahetusse lähedusse ehitisi ei püstitata. Tallinna linna üldplaneeringu maakasutusplaan lubab alale ehitada üksikuid väiksemaid spordi- või puhkeehitisi. Mobiilsidemasti vundament ei ole selline ehitis. Vundamendil puudub roheala kasutuseesmärgi kohane avalikke huve teeniv eesmärk. Üldplaneeringuga kõnealusele maakasutusalale seatud piirangud erinevad paljudest teistest üldplaneeringus loetletud maakasutusaladest selle poolest, et vaidlusaluse maakasutusala puhul on konkreetselt nimetatud ehitiste liigid, mille rajamine on lubatud. Paljude teiste maakasutusalade puhul sedavõrd ranget piirangut ei ole. Seetõttu on ekslik vastustaja seisukoht, et üldplaneering lubab mobiilsidemastide rajamist mistahes kohta. Haabersti üldplaneeringu kohaselt on tegemist Õismäe raba alaga (roheala nr 10), mille osas selgitab Haabersti üldplaneeringu seletuskiri (p 4.1.8), et roheala eesmärk on säilitada raba ja sellega piirnev ala, kaitsta lindude ja loomade pesitsuskohti, luua õpilastele ja teistele loodushuvilistele võimalus tutvuda linnas tavapäratu looduskooslusega; alale võib rajada kergliiklusteid, jooksuradasid, puhkekohti, väiksemaid puhke- ja spordiehitisi. Mobiilsidemasti vundamenti ei ole võimalik kasutada muuks otstarbeks. Sissesõiduteed selle kohale rajada ei ole võimalik. Kuna alale on lubatud vaid terviserajaga seotud ehitised, ei ole mõeldav, et kolmas isik püstitab sinna mõne ehitise. Õismäe terviseraja ehitusprojekt, millega on ette nähtud sissesõit ja parkla terviseraja jaoks, mobiilsidemasti rajamist sinna ette ei näe. Ainuüksi vundamendi olemasolu tekitab indikatsiooni, et mobiilsidemast siiski rajatakse ning sellise ohu eksisteerimine mõjutab negatiivselt kaebajate kinnisasja väärtust. Seda kinnitab kinnisvaraekspert (kaebajate 19.10.2020 menetlusdokumendi lisa). Vundament tuleb lammutada EhS § 132 lg 3 p 2 alusel. Ehitusluba tunnistati kehtetuks. Järelikult oli see õigusvastane ja ehitis ebaseaduslik (vt halduskohtu otsus asjas nr 3-13-1979, p 42.3). Kaebajatele kaasnevaid negatiivseid mõjutusi ei ole võimalik kõrvaldada muul viisil kui vundamenti lammutades.
10.Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde. Olemasolevat vundamenti või selle osa on võimalik ära kasutada mõne muu seaduslikul alusel püstitatava ehitise (puhke- või spordiehitise või tee) rajamisel. Seetõttu ei saa seda pidada üldplaneeringuga vastuolus olevaks. Ka mobiilsidemasti rajamine sellesse asukohta ei ole üldplaneeringutega vastuolus (Tallinna linna üldplaneeringu p 7.4, Haabersti linnaosa
4(6)
3-20-1531 üldplaneeringu seletuskirja p 12.6), sest üldplaneeringu eesmärk ei olnud mobiilsidemastide asukohtade määramine. Vaidlustatud haldusaktiga ei lubatud mobiilsidemasti rajamist. Seetõttu on kaebajate õiguste rikkumine (kinnistu väärtuse vähenemine) vaid hüpoteetiline. Väited kinnistu väärtuse vähenemise kohta põhinevad oletustele. Kinnisvara väärtuse kohta antud hinnangust ei nähtu, mil määral võib kinnisvara väärtus vaidlusaluse vundamendi tõttu väheneda ja millisel kontrollitaval alusel saab sellist seisukohta väljendada. EhS § 132 lg 3 p 2 kohaldamise eeldused ei ole täidetud, sest kaebajatele ei kaasne vundamendiga püsivat negatiivset mõju.
11.Kolmas isik taotleb apellatsioonkaebuse läbi vaatamata või rahuldamata jätmist ja jääb varasemate seisukohtade juurde. Apellatsioonkaebuses ei ole selgitatud, miks on halduskohtu otsus ebaõige, samuti ei esitatud tõendeid kinnistu väärtuse vähenemise kohta. Apellatsioonkaebus väljub kaebuse piiridest. Apellantide subjektiivseid õigusi vundamendi ehitamine ei piiranud. Riigikohus on 24.05.2010 otsuses nr 3-3-1-29-10 asunud seisukohale, et vaatevälja, miljöö või olemasoleva keskkonna muutumine ei ole asjaolu, mida saaks subjektiivse õigusena kaitsta. Ebamõistlik ja mittevajalik on kohustada kolmandat isikut tegema kulutusi vundamendi lammutamiseks, kui sama ala hakatakse kasutama juurdepääsuteena järgmise hoonekompleksi juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Asja lahendamisel on oluline, kas vaidlusaluse vundamendi lammutamiskohustuse panemata jätmine ja selle tulemusel ehitusloa alusel juba rajatud vundamendi säilimine rikub kaebajate õigusi. Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, on apellatsioonkaebuse rahuldamise eeldus see, et vundamendi säilitamine on õigusvastane.
13.Ehitusloa kehtetuks tunnistamise järel ei saa vaidlusalust vundamenti pidada osaks mobiilsidemastist. Sidemasti püstitamine – ka vaidlusalusele vundamendile – eeldab EhS lisa 1 kohaselt ehitusluba, mida vaidlustatud otsuse järel olemas ei ole. Rajatud vundamendil ei ole selliseid mõjusid nagu mobiilsidemastil, sh vaadet varjavat mõju.
14.Kui kaebajate kinnisvara väärtust vähendab vundamendil paiknev mobiilsidemast, siis samasugust väärtust vähendavat mõju ei ole vundamendil. Lahe Kinnisara vanempartneri A. Viksi kirjast ei saa järeldada vastupidist. Arvamus on hinnanguline ja selles ei ole kinnisasja turuhinna väärtuse vähenemist välja arvestatud. Arvamus lähtub eeldusest, et vundament on ette nähtud mobiilsidemasti paigaldamiseks ja tegemist on tulevase mobiilsidemasti osaga. Selline järeldus on ringkonnakohtu arvates ennatlik, sest uut ehitusluba ei ole alale taotletud. Kui vastustaja annab ehitusloa, mis võimaldab vaidlusalusele vundamendile rajada sidemasti, on kaebajatel võimalik selline ehitusluba vaidlustada. Kaebeõigust ei saa sellisel juhul välistada. Erinevalt sidemastist ei ole vundament vaadet varjav ja sellest ei lähtu elektromagnetlaineid.
15.On tõsi, et üldplaneeringutest võivad kaebajatele tuleneda subjektiivsed kohtulikult kaitstavad õigused, ent neid ei ole praegusel juhul rikutud. Tallinna linna üldplaneeringu maakasutusplaan võimaldab vundamendi asukohas ehitada üksikuid väiksemaid spordi- või puhkeehitisi. Haabersti linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaan näeb ette, et rohealal võivad paikneda mänguväljakud ja lemmikloomade jalutusplatsid ning üksikud väiksemad puhke- ja 5(6)
3-20-1531 spordiehitised. Linnaosa üldplaneeringu seletuskirja p 4.1.8 näeb ette, et Õismäe raba alale võib rajada kergliiklusteid, jooksuradasid, puhkekohti, väiksemaid puhke- ja spordiehitisi. Et Haabersti linnaosa üldplaneering on Tallinna linna üldplaneeringust täpsem ja selle tingimusi selgitav, on kaebajatel võimalik tugineda selle tingimustele oma elukeskkonna kaitsel kui oma subjektiivsetele õigustele. Ehitamispiirangud, mis on kirjeldatud planeeringu seletuskirjas, kaitsevad kaebajate huve.
16.Mobiilsidemasti ehitamiseks antud ehitusloa alusel rajatud vundamendist ei ole praeguses olukorras võimalik rääkida kui ehitise osast, mis ei ole Haabersti linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaanis lubatud ehitiste rajamiseks kasutatav. Seetõttu ei saa olemasolevat pooleliolevat ehitist pidada selliseks, mille olemasolu oleks linnaosa üldplaneeringuga, mis seab maakasutusele kitsendusi, keelatud.
17.Vundamenti ei saa pidada väiksemaks puhkekohaks ega spordi- või puhkeehitiseks. Seetõttu ei ole võimalik pidada olemasolevat vundamenti ehitiseks, mille rajamist üldplaneering lubab. Seetõttu võib vundamendi pikaajaline püsimine praegu eksisteerivas seisus kaasa tuua kaebajate jaoks lubamatu püsiva negatiivse mõju. Kuna mobiilsidemasti vundament ei ole lubatud ehitis, tuleb sellele leida mõistliku aja jooksul teine otstarve, mis oleks üldplaneeringutega kooskõlas. Kaebuse esitamise ajal ega ka ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal ei ole aga alust pidada vastustaja kaalutlusruumi vundamendi kasutusfunktsiooni määratlemisel ja sellele üldplaneeringuga lubatud ehitise rajamise või vundamendi lammutamise otsustamisel kitsenenuks nullini, olematuks. Kaebajate üldplaneeringuga kaitstud huve saab tagada ka vundamendi alale puhkekoha või spordi- või puhkeehitise kavandamisel. Vundamendi konstruktsioon ei ole selline, mis võimaldaks arvata, et ühtki puhkekohta või spordi- või liikumisrajatist sellele püstitada ei saa. Vundamendi lammutamine ei ole seega ainus õiguspärane lahendus. Kuna kaebajatele kaasnevad negatiivsed mõjutusi ei saa praegu pidada püsivateks – lubatud ehitise püstitamisel ei saa negatiivsest mõjust rääkida –, ei ole EhS § 132 lg 3 p 2 kohaldamise eeldused täidetud.
18.Seetõttu ei ole kaebajatel seni tekkinud kaebeõigust vundamendi lammutamise nõudmiseks. Vastustaja pikaajalise tegevusetuse korral võib see siiski üldplaneeringust tulenevalt tekkida.
19.Apellatsioonkaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Asja lahendamisel ei ole oluline hinnata, kas üldplaneering, reguleerimata sidemastide asukohti, lubab neid püstitada rohealale.
20.Kaebajate menetluskulud (apellatsioonimenetluses riigilõiv 30 eurot ja esindajatasu 1716,01 eurot) tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel jätta apellantide enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ja neid HKMS § 109 lg 1 alusel välja ei mõisteta.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.