lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-2257/12

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 08.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-2257/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
816
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Menetluse alus ringkonnakohtus Vaidlustatud lahend Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar 8. jaanuar 2021, Tartu 3-20-2257 Sergei Pragi kaebus Viru Vangla tegevusele seoses jalutuskäikude mittevõimaldamisega ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 1000 euro ulatuses Sergei Pragi määruskaebus Tartu Halduskohtu 2. detsembri 2020. a määrus Kirjalik menetlus Kaebaja Sergei Pragi Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata Tartu Halduskohtu 2. detsembri 2020. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla kinnipeetav Sergei Pragi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse peale seoses kaebaja hoidmisega samas sektoris teise kinnipeetavaga, kes on kaebajat ähvardanud ning seoses COVID-19 viiruse tõkestamise meetmete kohaldamisega.
2.Tartu Halduskohus mõistis kaebust selliselt, et kaebaja soovib, et vangla hüvitaks kaebajale mittevaralise kahju, mis tema hinnangul tekitati talle tema paigutamisega samasse sektorisse isikuga, kes on teda ähvardanud, ja tema julgeoleku ohustamisega; ning 2) selleks, et kaebajal võimaldataks käia jalutamas. Esimese eesmärgi saavutamiseks on kaebaja taotlenud kaebuses asjakohaselt talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ning asjakohase nõude (HKMS § 37 lg 2 p 4) saab selles osas lugeda kohtule esitatuks. Teise eesmärgi saavutamiseks tuleb kaebajal taotleda nende Viru Vangla käskkirjade tühistamist, millega on vastavad piirangud kohaldatud.
2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
detsembri 2020. a määrusega halduskohus tagastas kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Viru Vangla esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja on pöördunud vangla poole kahju hüvitamise taotlusega, kuid on teinud sellele 20. novembril 2020 märke, milles kinnitab, et ei soovi taotlusele kirjalikku vastust. Vangla on sellest märkest lähtunud ega ole taotlusele vastanud. Sellises olukorras ei saa lugeda VangS § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks. Kaebaja ei ole esitanud vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaideid Viru Vangla 27. oktoobri 2020. a

käskkirja nr 1-1/149 ja 30. oktoobri 2020. a käskkirja nr 1-1/151 peale, millega on muu hulgas kaebaja suhtes kohaldatud liikumispiiranguid.

3.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määrus. Kaebaja selgitab, et kirjutas vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusele tõesti, et ei soovi vastust, kuid ei teadnud, et see takistab kohtusse pöördumist. Liikumispiirangutega seoses esitas kaebaja aga vaide Justiitsministeeriumile.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT MÄÄRUSKAEBUSE OSAS

4.Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuse esitamise lubatavust, tähtaega ning määruskaebuse esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebuse menetlusse. Halduskohtu määrus vaidlustatud osas puudutab üksnes kaebaja õigusi, mistõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kaasata määruskaebuse lahendamisele vastustajat ega anda talle võimalust määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks.
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
6.Määruskaebusest nähtub, et kaebaja arvates on ta täitnud VangS § 11 lg-tes 5 ja 8 sätestatud kohustuse esitada oma õiguse maksma panemiseks vaie või kahju hüvitamise taotlus enne halduskohtule kaebuse esitamist. Ringkonnakohus osutab siiski, et VangS § 11 lg-test 5 ja 8 tulenevalt seondub halduskohtule kaebuse esitamise õigus sellega, et vaie või kahju hüvitamise taotlus on vangla või Justiitsministeeriumi poolt tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. Üksnes loetletud juhtudel on HKMS § 47 lg 1 järgi kaebus halduskohtumenetluses lubatav. Kui kohtueelne menetlus lõpeb kaebaja enda tahte kohaselt ilma, et vangla teeks ühegi loetletud otsustuse, ei ole kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Olukorras, kus kaebaja ise loobus vanglale esitatud kahju hüvitamise nõude lahendamisest, ei ole selle nõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Teistsugusele järeldusele ei vii ka see, kui kaebaja vanglale vastusest loobumise tahet väljendades ei olnud teadlik tahteavalduse tagajärgedest. Kui kaebaja tahteavaldus ei vastanud tema tegelikule tahtele võib see anda aluse taotleda vanglalt menetluse uuendamist. Samas on kaebajal õigus esitada vanglale kahju hüvitamiseks ka uus taotlus. Tulenevalt riigivastutuse seaduse § 17 lg-s 3 sätestatud kahju hüvitamise nõude esitamise kolmeaastasest tähtajast on kaebajal piisavalt aega selle õiguse realiseerimiseks. Igal juhul ei tingi kaebaja eksimus tahteavalduse tagajärgede osas järeldust, et kohtueelne menetlus tuleks lugeda läbituks. Vangla ei ole kaebaja taotlust sisuliselt lahendanud ja seega ei ole kohtueelse menetluse otstarve täidetud. Samuti ei saa kaebaja eksimust pidada kohtueelse menetluse lõpetamiseks vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu, mis võiks siiski anda aluse kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks lugemiseks.
7.Ka Tartu Vangla direktori käskkirjade tühistamise nõude osas ei saa pidada halduskohtule esitatud kaebust lubatavaks. Määruskaebusele lisatud Justiitsministeeriumi 13. novembri 2020. a kirjast ilmneb, et kaebaja siiski oli esitanud vaide vangla direktori käskkirjade kehtetuks tunnistamiseks. Seega lähtus halduskohus ekslikult sellest, et kaebaja ei olnud vaiet esitanud. See ei muuda aga asjaolu, et halduskohtu vaidlustatud määruse tegemise ajaks ei olnud kaebaja vaie kohtueelses menetluses lahendatud ega tagastatud. Kaebaja esitas vaide otse Justiitsministeeriumile ning viimane omakorda edastas vaide vanglale vaides esinevate puuduste kõrvaldamise korraldamiseks. Seega ei olnud VangS § 11 lg-st 7 tulenev 30-päevane tähtaeg vaide lahendamiseks halduskohtu määruse tegemise ajaks ilmselt möödunud. Seetõttu ei muuda määruskaebuses ilmnenud vaide esitamise fakt kokkuvõttes hinnangut, et kaebaja ka selle nõude osas ei olnud kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud.
8.Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise korral ei ole kaebus lubatav ja halduskohus oli kohustatud kaebuse tagastama tulenevalt HKMS § 121 lg 1 p-st 4. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium