Sergei Pragi kaebus Viru Vangla tegevusele seoses jalutuskäikude mittevõimaldamisega ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 1000 euro ulatuses
Menetlusosalised
Kaebaja – Sergei Pragi Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Tagastada Sergei Pragi kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte ning edastatakse teadmiseks Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.Sergei Pragi esitas 15.11.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse peale ning märkis selles järgmist. Kaebaja on pöördunud Viru Vangla direktori poole seoses sellega, et ta oli paigutatud samasse sektorisse inimesega, kes on teda ähvardanud, kuid direktor ei ole tema avaldusele 30 päeva jooksul vastanud. Samas on kaebaja teada saanud, et sellele kinnipeetavale, kes kaebajat ähvardas, on öeldud, et kaebaja sellise avalduse esitas. Nüüd ei suhtle kaebajaga terve sektor ning tema julgeolek on ohus. Kaebaja palub mõista Viru Vanglalt välja moraalse kahju hüvitise 1000 eurot selle eest, et tema julgeolekut on rikutud ning vangla direktor ei vasta 30 päeva jooksul. Kaebaja ei saa alates 30.10.2020 jalutada ega ka arsti juurde, kuigi tema COVID-19 test oli negatiivne. Kaebaja ei saa aru, miks on erinevalt II üksusest kehtestatud piirangud I, III, IV ja V üksuses, ning sellest, miks ei saa terved kinnipeetavad käia jalutamas. Kaebaja palub kohtul sekkuda ja lubada tal jalutada. Kaebusele on lisatud Viru Vangla direktori 27.10.2020. a käskkiri nr 1-1/149 ja 30.10.2020. a käskkiri nr 1-1/151 vanglas piirangute kehtestamise kohta.
2.Kohus palus 18.11.2020. a kohtunõudes Viru Vanglal teatada, kas kaebaja on vanglale esitanud: -
vaide(d) Viru Vangla 27.10.2020. a käskkirjale nr 1-1/149 ja 30.10.2020. a käskkirjale nr 1-1/151;
3-20-2257 -
pöördumise seoses sellega, et tema julgeolek on ohustatud ja ta soovib enda paigutamist teise sektorisse;
-
mittevaralise kahju hüvitamise taotluse seoses sellega, et kaebaja ei saa alates 30.10.2020 jalutada ja arsti vastuvõtule ning/või teda paigutati sektorisse, kus teda ähvardatakse.
Samuti palus kohus vanglal teatada, kas vangla on kaebaja nendele pöördumistele vastanud ja millal on kaebaja vastused kätte saanud.
3.Viru Vangla selgitas 23.11.2020. a vastuses kohtunõudele järgmist. Kaebaja ei ole esitanud vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaideid Viru Vangla 27.10.2020. a käskkirja nr 1-1/149 ja 30.10.2020. a käskkirja nr 1-1/151 peale. Kaebaja on esitanud 23.09.2020 vanglale pöördumise seoses sellega, et soovib enda ümberpaigutamist kambrikaaslasest, kuna viimane ei räägi midagi. Vangla ei ole kaebaja pöördumisele vastanud, sest 30.09.2020 kinnitas ta oma allkirjaga, et ei soovi kirjalikku vastust. Kaebaja ei ole esitanud vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluseid seoses sellega, et ta ei ole saanud alates 30.10.2020 jalutada ega arsti vastuvõtule. Kaebaja esitas 03.11.2020 vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/171-1 seoses sellega, et teda paigutati sektorisse, kus teda ähvardatakse. Vangla ei ole kahju hüvitamise taotlusele vastanud, kuna 20.11.2020 kinnitas kaebaja oma allkirjaga, et ei soovi kirjalikku vastust.
KOHTU SEISUKOHT
4.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
5.Kohus mõistab kaebust selliselt, et see on esitatud kahel eesmärgil: 1) selleks, et vangla hüvitaks kaebajale mittevaralise kahju, mis tema hinnangul tekitati talle tema paigutamisega samasse sektorisse isikuga, kes on teda ähvardanud, ja tema julgeoleku ohustamisega; ning 2) selleks, et kaebajal võimaldataks käia jalutamas. Esimese eesmärgi saavutamiseks on kaebaja taotlenud kaebuses asjakohaselt talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ning asjakohase nõude (HKMS § 37 lg 2 p 4) saab selles osas lugeda kohtule esitatuks. Teise eesmärgi saavutamiseks tuleb kaebajal taotleda nende Viru Vangla käskkirjade tühistamist, millega on vastavad piirangud kohaldatud. Kaebusele lisatud materjalidest nähtuvalt on kaebuses välja toodud piirangud kehtestatud Viru Vangla direktori 27.10.2020. a käskkirjaga nr 1-1/149-1, millega otsustati alates 27.10.2020 kella 11.00-st piirata Viru Vangla kinnise vangla, välja arvatud II üksuses viibivate kinnipeetavate vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, ning Viru Vangla direktori 30.10.2020. a käskkirjaga nr 1-1/151, millega otsustati alates 30.10.2020 mitte saata jalutuskäigule ja jätta ära nende kinnipeetavate jalutuskäigud nende eneseisolatsiooni ajaks, kelle COVID-19 haigust põhjustava viiruse test on olnud positiivne ning COVID-19 haigust põhjustava viiruse osas positiivse testitulemuse andnud kinnipeetava ja vahistatu kambrikaaslased ja nendega samas eluosakonnas avatud režiimil viibinud kinnipeetavad ehk lähikontaktsed. Kohus peab võimalikuks kaebuse tõlgendamist selliselt, et kaebaja on vastavate käskkirjade tühistamist tema suhtes piirangute kohaldamise osas kohtult ka taotlenud (HKMS § 37 lg 2 p 1).
6.Kohus selgitab, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Sarnaselt sätestab VangS § 11 lg 8, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda
3-20-2257 tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega, arvestades VangS § 11 lõigetes 5 ja 8 sätestatut, on kinnipeetaval muude nõuete puhul peale tuvastamisnõude vaja enne halduskohtusse pöördumist läbida kohtueelne menetlus (Riigikohtu 17.06.2015. a määrus nr 3-3-1-24-15, p 17). HKMS §-st 47 tuleneb, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 4 tuleb halduskohtul kaebus selle esitajale tagastada, kui kaebaja ei ole nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast kinni pidanud.
7.Viru Vangla poolt kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja on kaebuses kirjeldatud asjaoludel kahju hüvitamise taotlusega vangla poole pöördunud ning taotlenud 03.11.2020 vanglale esitatud taotluses (registreeritud nr-ga 6-16/171-1, digitoimiku lehed (dtl) 27–28) 1500 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist selle eest, et ta pidi viibima sektoris, kus teda ähvardati, ning pärast vanglale selle kohta avalduse esitamist ohustas vangla tema julgeolekut. Samalt taotluselt ilmneb, et kaebaja on teinud sellele 20.11.2020 märke, milles kinnitab enda allkirjaga, et ei soovi taotlusele kirjalikku vastust (dtl 29). Vangla on sellest märkest lähtunud ega ole taotlusele vastanud.
8.Kohus leiab, et kuna kaebaja on loobunud tema kahju hüvitamise taotlusele vastuse saamise soovist ning selle taotluse kohta kohtueelses menetluses tehtud lahend puudub, ei saa lugeda VangS § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust ka läbituks. Seega ei ole vastav kahju hüvitamise nõue HKMS § 47 lg 1 ja § 121 lg 1 p 4 järgi kohtumenetluses lubatav.
9.Viru Vangla on kohtule kinnitanud, et kaebaja ei ole esitanud vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaideid Viru Vangla 27.10.2020. a käskkirja nr 1-1/149 ja 30.10.2020. a käskkirja nr 1-1/151 peale, millega on muu hulgas kaebaja suhtes kohaldatud liikumispiiranguid. Seega ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks ka piirangute lõpetamise ja vastavate käskkirjade tühistamise nõudes läbinud enne kohtule kaebuse esitamist seaduses (VangS § 11 lg 5) ette nähtud kohustusliku kohtueelse menetluse. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses märkinud, et ta oleks vanglale sellise vaide või selliseid vaideid esitanud.
10.Praegusel juhul ei ole kohtul võimalik suunata kaebajat ka mõne muu tema õiguste kaitseks kohase nõude esitamisele. Piiranguid kehtestava käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõue ei oleks praegusel juhul asjakohane ega lubatav tulenevalt HKMS § 45 lõikes 2 sisalduvast kaebeõiguse piirangust. Nimelt võib tuvastamiskaebuse kohtule esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, ning hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.
11.Eeltoodud põhjustel tagastab kohus kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõuete kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (VangS § 11 lõiked 5 ja 8).
12.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.Kohus selgitab kaebajale, et vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 75 tuleb esitada vaie haldusaktile või toimingule 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Tulenevalt HKMS § 73 lõikest 1 esitatakse vaie haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Vaie vangla direktori haldusakti peale tuleb esitada vangla kaudu Justiitsministeeriumile (VangS § 11 lg 41). Seega, kui vangla direktor peaks jalutuskäigule lubamise piiranguid enda käskkirjaga pikendama, on kaebajal õigus esitada sellele käskkirjale
3-20-2257 esmalt vaie ning pärast vaidemenetluse läbimist kaebus kohtule (VangS § 11 lg 5). Vaidemenetluse ajal on kaebajal vajadusel võimalik taotleda tema suhtes piiranguid kehtestava käskkirja täitmise peatamist kas haldusorganilt (HMS § 81) või esialgse õiguskaitse korras kohtult (HKMS § 249 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.