Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).
Määrus toimetada kätte taotlejale ja Viru Vanglale. Taotlejale toimetada kätte ka Tartu Halduskohtu 16.12.2020. a kohtunõue ning Viru Vangla 21.12.2020. a vastus kohtunõudele lisadega.
ASJAOLUD
1.Viru Vangla määras 06.11.2019. a käskkirjaga nr 6-2/716-1 kinnipeetav X.X.e tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, V7/V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana, tähtajatult alates 07.11.2019, tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Vastavalt meditsiiniosakonna ettekirjutusele võib X.X. töötada kuni 30 minutit korraga, tööülesandeks tolmu pühkimine.
2.X.X. esitas 26.11.2019 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla 06.11.2019. a käskkirja nr 6-2/716-1 kehtivuse peatamiseks, mille Tartu Halduskohus jättis 20.12.2019. a määrusega haldusasjas nr 3-19-2221 rahuldamata (määrus jõustus 24.04.2020).
3-20-2518 X.X. esitas 29.01.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 06.11.2019. a käskkirja nr 6-2/716-1 tühistamiseks ning kaebus on kohtu menetluses haldusasjas nr 3-20-176.
3.X.X. esitas 10.08.2020 Viru Vanglale taotluse (reg nr 6-10/26907-1) haldusmenetluse uuendamiseks ning tema tööle määramise käskkirja nr 6-2/716-1 kehtetuks tunnistamiseks. Koos pöördumisega esitas X.X. vanglale Eesti Töötukassa 31.07.2020. a otsuse nr TVH/20/065783, 17.07.2020. a väljavõtte tema haigusjuhtudest ja Viru Vangla 20.09.2018. a käskkirja nr 6-2/682-2 tema varasema tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistamise kohta. X.X. taotles käskkirja nr 6-2/716-1 täitmise peatamist esialgse õiguskaitse korras.
4.Viru Vangla jättis 05.11.2020. a otsusega nr 6-10/26907-2 X.X.e 10.08.2020. a taotluse haldusmenetluse uuendamiseks ja käskkirja nr 6-2/716-1 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata ning tagastas X.X.e 10.08.2020. a taotluse käskkirja nr 6-2/716-1 täitmise peatamiseks läbivaatamatult.
5.X.X. esitas 05.12.2020 Viru Vangla 05.11.2020. a otsuse nr 6-10/26907-2 peale vaide (reg 07.12.2020 nr 6-10/26907-3), milles palus haldusmenetluse uuendada, tunnistada käskkiri nr 62/716-1 kehtetuks ning peatada viivitamatult selle kehtivus.
6.X.X. esitas 10.12.2020 Viru Vanglale vaide toimingu, s.o talle tööle asumise korralduse andmise sooritamata jätmiseks. Vaide kohaselt on COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levik laialdane, vaide esitaja on viiruse riskirühmas, teda ei ole selle vastu vaktsineeritud ning seetõttu ei ole tema töötamine ohutu.
7.Tartu Halduskohtule saabus 16.12.2020 X.X.e (edaspidi taotleja) esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta palub peatada Viru Vangla 06.11.2019. a käskkirja nr 6-2/716-1 kehtivuse. Taotluse põhjendused on järgmised. Qvalitas Arstikeskus AS 30.07.2020. a eksperthinnangus ning Eesti Töötukassa 31.07.2020. a otsuses on taotlejal tuvastatud täielikult puuduv töövõime kestusega 3 aastat. Viru Vangla arsti 21.09.2019. a kooskõlastus taotleja töövõime kohta on nende tõenditega vastuolus. Samuti ei ole arsti 21.09.2019. a kooskõlastus usaldusväärne tõend, sest arst koostas selle ilma vastuvõttu korraldamata ja tervisekaardi andmetega tutvumata. Tööle asumisest võib tuleneda vahetu oht taotleja tervisele ning tema tervis võib saada pöördumatult kahjustada. Taotleja peaks taluma tööle asumisel ebamõistlikke kannatusi. Taotlejale määratud tööülesannete täitmine nõuab püsti seismist, kummardamist koristatavate pindade kohal, kükitamist, kerega külgsuunaliste liigutuste tegemist jne. Kõik need liigutused põhjustavad taotlejale füüsilist valu. Samuti esineb oht nakatuda koroonaviirusega. Taotleja on viiruse riskirühmas, kuna tal on muu hulgas diagnoositud südamekahjustusega hüpertooniatõbi. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel taotlejale võimalikult tekkida võivat tervisekahju ei oleks ka kaebuse rahuldamise korral võimalik mõistlikul viisil kõrvaldada. Taotleja palub kuulutada asja menetluse kinniseks ning mitte avaldada jõustunud lahendit, kuna see sisaldab tema terviseandmeid.
8.Halduskohus palus 16.12.2020. a kohtunõudes Viru Vanglal esitada oma seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele ja vaidemenetluse materjalid.
9.Viru Vangla palus 21.12.2020. a seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning selgitas järgmist. Taotleja on Viru Vangla 06.11.2019. a käskkirja nr 6-2/716-1 kehtivuse peatamise üle edutult vaielnud juba kohtuasjas nr 3-19-2221. Faktilised asjaolud ei ole sedavõrd muutunud, et need tingiksid selles kohtuasjas antud hinnangute muutmise. Vangla palub halduskohtul muu hulgas arvestada kohtuasjas nr 3-19-2221 esitatud põhjenduste ning kohtute seisukohtadega.
3-20-2518 Kuigi taotleja püüab enda terviseseisundit dramatiseerida, on Eesti Töötukassa tuvastanud taotlejal üksnes mõõduka tegutsemispiirangu, mis on tervise- ja tööministri määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus nr 39) § 6 lg 3 järgi raskuselt alles kolmas tegutsemispiirang. Mõõdukas tegutsemispiirang määruse nr 39 tähenduses ei välista isiku tegutsemist igapäevastes toimingutes. Kuigi taotleja väidab, et Qvalitas Arstikeskuse AS hinnangu järgi ei ole võimalik talle sobivat tööd soovitada, jätab ta arvestamata tema vanglas tööle määramise olemuse. Vaidlusaluse käskkirja järgi on tema töötamiseks kohustuslik aeg kordades väiksem kui tavapäraselt vabaduses ükskõik millisel töökohal. Töövõime hindamisel ei arvestata ega peagi arvestama vangla töö omapäraga. Qvalitas Arstikeskuse AS hinnangu lk 17 andmetele ei ole võimalik üldse tõendina tugineda, kuna tegu on väikese fragmendiga dokumendist – vähemalt 16 lehekülge sellest on esitamata. Vaidemenetluses annab vangla taotlejale võimaluse esitada dokument tervikuna. Esineb suur avalik huvi selleks, et kinnipeetavad, sh taotleja, täidaks vangistuse kandmise reegleid ning osaleks taasühiskonnastavates tegevustes, sh vangla tööhõives ning vangla ruumide korrashoiu tagamises. Ei ole aru saada, milline raske tagajärg saaks saabuda, kui taotleja täidaks talle määratud kergeid tööülesandeid. Nende ülesannete täitmist ei takista ka taotlejale määratud ravimid.
KOHTU SEISUKOHT
10.Vastavalt HKMS § 249 lg-le 5 võib esitada kohtule taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks kas pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Taotleja on esitanud Viru Vanglale vaide (registreeritud numbriga 6-10/26907-3) tema tööle määramise käskkirja andmise haldusmenetluse uuendamiseks ning käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Taotleja palub esialgse õiguskaitse korras peatada tema tööle määramise käskkirja kehtivuse. Sellist taotlust saab pidada haldusmenetluse uuendamise ja käskkirja kehtetuks tunnistamise taotlusi käsitleva vaidemenetluse ajal kohtule esitamiseks lubatavaks. Taotluse rahuldamine tagaks vaidega soovitud eesmärki vabastada taotleja majandustööde tegemise kohustusest. Siiski peavad sellises menetluses esialgse õiguskaitse kohaldamiseks olema tulevikus kohtule võimalikult esitataval kaebusel, s.o kaebusel vangla kohustamiseks haldusmenetlust uuendama ja taotleja tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistama, selged edulootused.
11.HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib tema õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtul tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel prognoosida, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib tema õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei välista see, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole peatamise otsustamise hetkel kindel (Riigikohtu 21.12.2001. a määrus nr 3-3-1-67-01, p 3; 07.06.2004. a määrus nr 3-3-1-17-04, p 29). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi isikule, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (HKMS § 249 lg 3; vt ka Riigikohtu 27.06.2017. a määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).
12.Vangla on asjakohaselt viidanud sellele, et kohtud on hinnanud taotlejale Viru Vangla 06.11.2019. a käskkirja nr 6-2/716-1 alusel töötamisega kaasnevate kahjulike tagajärgede tekkimise ohtu tema esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel haldusasjas nr 3-19-2221. Selles haldusasjas leidsid kohtud, et taotleja ei ole suutnud piisavalt ära näidata, et talle määratud tööülesande täitmine tooks talle kaasa pöördumatuid kahjulikke tagajärgi (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 24.04.2020. a määruse nr 3-19-2221 p 11 jj), ning esialgse õiguskaitse taotlus jäi rahuldamata. Ka praeguses asjas väidab taotleja töötamisel tehtavate liigutustega talle valu
3-20-2518 ja kannatuste tekkimist ja tema tervise pöördumatu kahjustumise ohu esinemist ning viitab mitmele juhtumile, mil on tuvastatud tema tervisest tulenevalt tööle asumise võimatus (nt 08.07.2020 ja 09.07.2020).
13.Kohtu hinnangul ei saa ka käesolevas asjas kohtule esitatud tõendite pinnalt järeldada, et tööle määramise käskkirja kehtivuse peatamata jätmisel tekiksid taotlejale lühiajaliselt tolmu pühkimises seisneva majandustöö tegemisega pöördumatud kahjulikud tagajärjed. Tööle määramise käskkirja kehtivuse peatamise vajadust ei saa järeldada taotleja viidatud 08.07.2020. a ja 09.07.2020. a juhtumitest. Nendel päevadel on taotleja vabastatud tööle asumise kohustusest ennekõike peavalu ning kõrgenenud vererõhu tõttu (taotleja tervisekaardi väljavõte dtl 23). Kohus selgitab, et kinnipeetavale tööle asumise korralduse andmisel tuleb vanglal teha vangistusseaduse (VangS) § 38 lg 22 alusel igakordselt kaalutlusotsus, kas ilmnevad asjaolud selles sättes loetletud aluste kohaldamiseks (s.o kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma, töötamine ohustab tema enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav) ja taotleja töökohustusest vabastamiseks. Seega ei loo taotleja suhtes kehtiv tööle määramise käskkiri talle iseenesest kohustust tööle asuda, vaid tööle asumise kohustus tekib käskkirjast koosmõjus vanglaametniku poolt kaalutlusõiguse alusel antava tööle asumise korraldusega. Arvestades, et praegusel juhul on jäetud taotlejale tervislikest põhjustest tingituna tööle asumise korraldused andmata (taotleja 10.08.2020. a haldusmenetluse uuendamise taotlusest nähtub, et lisaks 08.07.2020 ja 09.07.2020 on sama tehtud ka 30.07.2020), ei saa asuda seisukohale, et taotleja õigused oleksid käimasoleva vaidening võimaliku tulevase kohtumenetluse ajal kaitseta. Samuti ilmneb haldusasjas nr 3-19-2221 hinnatud tõenditest, et taotleja on ka varem (sh ka enne tööle määramise käskkirja tegemist) kurtnud peavalusid, pearinglust ja halba enesetunnet (vt Tartu Ringkonnakohtu 24.04.2020. a määruse p 12).
14.Kohtule ei ole käesolevas asjas tuvastatav, et taotleja tervislik seisund oleks tema tööle määramise ajaga võrreldes oluliselt halvenenud ja see välistaks tema töötamise VangS § 37 lg 2 p 3 alusel (mille kohaselt ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama). Seda ei saa tuletada ei eelnevalt viidatud taotleja töölt vabastamise juhtumitest ega ka 19.07.2020. a saatekirjas sisalduvast (dtl 35–36). Juba taotleja tööle määramise käskkirja (dtl 51–52) andmisel on võetud arvesse erinevaid taotleja tervisest tulenevaid vaevusi (tugevad seljavalud, valud rindkeres, roietevaheline torkav närvivalu jm), mis taotleja hinnangul tema töötamise välistavad. Nii neid väiteid kui ka väiteid sellest, et Viru Vangla arsti 21.09.2019. a kooskõlastus ei ole usaldusväärne, saab kohus hinnata haldusasjas nr 3-20-176 taotleja tööle määramise käskkirja tühistamise nõude sisulisel lahendamisel.
15.Taotleja sõnul tuleneb tal esinev esialgse õiguskaitse vajadus ka COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse laialdasest levikust ning asjaoludest, et ta on selle haiguse riskirühmas ja selle vastu vaktsineerimata. Kohtu hinnangul ei saa välistada, et üldkasutatavates ruumides tolmu pühkimisel ja seda tehes erinevate pindadega kokkupuutumisel võib esineda suurem oht taotleja nakatumiseks koroonaviirusesse kui taotleja mitte töötamisel. Siiski ei anna ka see asjaolu antud juhul alust asjas esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Esiteks on taotleja koroonaviirusesse nakatumise ohu realiseerumise tõenäosust võimalik vähendada ka muul viisil. Näiteks ongi taotleja esitanud vanglale taotluse jätta talle koroonaviiruse leviku ajal enne tema vaktsineerimist tööle andmise korraldused andmata, s.o taotluse halduse toimingu sooritamata jätmiseks riigivastutuse seaduse § 5 lg 1 tähenduses (dtl 48–49). Samuti ei saa pidada kohtule tulevikus võimalikult esitatava kaebuse edulootusi suurteks.
16.Haldusmenetluse uuendamise korras haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kohustamise kaebuse lahendamisel saab kohus kontrollida ennekõike seda, kas haldusmenetluse uuendamise taotluse esitamise ajal esines asjaolusid, mis annavad aluse haldusmenetluse uuendamiseks. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg-le 1 uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui 1) taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise
3-20-2518 aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud; 2) asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada; 3) jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud või toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena või et haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse käigus pannud toime kuriteo; või 4) jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel haldusakt põhines. Vastavalt HMS § 68 lg-le 1 on isikul õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda HMS § 44 alusel haldusmenetluse uuendamist.
17.Taotleja põhineb tema tööle määramise käskkirja andmise menetluse uuendamise ja käskkirja kehtetuks tunnistamise taotlemisel peamiselt Eesti Töötukassa 31.07.2020. a otsusele nr TVH/20/065783 (dtl 13–17), millega tal tuvastati puuduv töövõime perioodil 08.06.2020 – 07.06.2023. Kohtute infosüsteemist kättesaadavatest haldusasja nr 3-20-176 andmetest nähtub, et taotleja tugineb ka tema tööle määramise käskkirja tühistamise taotlemisel asjaolule, et Eesti Töötukassa on tuvastanud tal täielikult puuduva töövõime, seda küll 18.06.2019. a otsusega nr TVH/19/022756. Kohus võtab viimati nimetatud Eesti Töötukassa otsuse haldusasja nr 3-20-176 materjalide hulgast käesoleva asja materjalide juurde. Kuigi Eesti Töötukassa 18.06.2019. a ja 31.07.2020. a otsuste sisu ei kattu täielikult, on mõlemas otsuses sarnaselt tuvastatud taotlejal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Eesti Töötukassa 18.06.2019. a otsuses on selle põhjustena nimetatud dorsopaatiat ja vigastuse jääknähtusid, 31.07.2020. a otsuses aga unehäireid, kõrgvererõhuhaigust, dorsopaatiat ja traumajärgset seisundit. Eesti Töötukassa 18.06.2019. a otsuses on märgitud, et taotlejal on seljavalu tõttu piiratud kehaasendi muutmine (püsti tõusmine, istumine, kummardumine), kehaasendi säilitamine (seismine, istumine), sundasendites olemine, kõndimine ning raskuste tõstmine. Eesti Töötukassa 31.07.2020. a otsuses on aga märgitud järgmist: „Taotlejal on seljas, jalas ja peas esineva valu, kõnnaku häirumise, koormustaluvuse vähenemise ning unehäirete tõttu raskendatud käimine, mitmesugustes kohtades liikumine, pikalt seismine või istumine, kehaasendi muutmine (kummardumine, istest tõusmine). Taotlejal võib esineda raskusi vererõhu kontrollimisel. Käib tavapärasest veidi aeglasemalt. Koormustaluvuse vähenemise ja valu tõttu on piiratud raskete esemete tõstmine“.
18.Eelnevast nähtub, et üldjoontes on Eesti Töötukassa 2019. a ja 2020. a otsustes hinnatud taotleja töövõimet sarnaselt. Kõrge vererõhu esinemise korral on taotleja varasemalt mitmel juhul vabastatud tööle asumise kohustusest (vt käesoleva määruse p 13). Seega ei anna ka see erinevus taotleja töövõime hindamise otsustes käesolevas menetlusstaadiumis alust arvata, et Eesti Töötukassa 31.07.2020. a otsus kujutaks endast sellist tõendit, mis tingiks haldusmenetluse uuendamise HMS § 44 lg 1 p 2 alusel. Lisaks selgitas Tartu Ringkonnakohus 24.04.2020. a määruses haldusasjas nr 3-19-2221 järgmist: „Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 1 lg 1 kohaselt on nimetatud seaduse eesmärgiks pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikute töötamise ja töölesaamise toetamine ning neile seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses sissetuleku tagamine. Eesmärk tagada töövõimetoetuse maksmisega isikule sissetulek on sätestatud ka TVTS §-s 11. TVTS § 12 lg 6 kohaselt ei ole töövõimetoetusele õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all. Viidatud sätetest järeldub, et töövõimetoetuse seadus ei ole mõeldud reguleerima kinnipidamisasutustes viibivate isikute tööle määramist ja tööst vabastamise aluseid ning neile sissetuleku tagamist tervislikust seisundist tuleneva töövõimetuse korral. Töövõimetoetuse seaduse alusel määratud puuduv töövõime ei välista isiku töötamist kinnipidamisasutuses ning seal kergemate tööde tegemist“ (vt määruse p 11). Need seisukohad on asjakohased ka praeguses asjas ning nendest tulenevalt ei välista Eesti Töötukassa otsusega taotlejal puuduva töövõime tuvastamine vanglas tolmu pühkimises seisneva töö tegemist.
19.Eeltoodust tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse taotluses kirjeldatud asjaoludel tulevikus esitatava kaebuse edulootused suured ning asjas esialgse õiguskaitse kohaldamine juba
3-20-2518 vaidemenetluse ajal ei ole põhjendatud. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse seetõttu rahuldamata.
20.Taotleja on palunud kuulutada haldusasja menetluse tervikuna kinniseks ning jätta asjas tehtava kohtulahendi avaldamata. Kohus peab nende taotluste rahuldamist põhjendatuks osaliselt. Asja materjalides on läbivalt kajastatud taotleja terviseandmeid ning seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud kuulutada haldusasja menetlus HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 3 alusel tervikuna kinniseks. Küll ei esine kohtu hinnangul vajadust jätta määrust selle jõustumisel arvutivõrgus avaldamata. Taotleja eraelu puutumatuse kahjustamise vältimiseks piisab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime asendamisest tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 2). Määrus ei sisalda muid andmeid, mis võimaldaksid taotlejat üheselt identifitseerida. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.