Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse teatavakstegemine Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 5. jaanuar 2021, Tallinn 3-20-2052
Haldusasi
OÜ KTM Vara kaebus Maanteeameti 17. septembri 2020 kirjas nr 15-2/20/12536-7 väljendatud keelduva otsuse tühistamise ning Vainukase kinnistule mahasõidu rajamise tingimuste väljastamiseks kohustamise nõuetes.
Menetlusosalised
Kaebaja: OÜ KTM Vara Esindaja: juh. liige Kaarel Türn Vastustaja: Maanteeamet (alates 01.01.2021 Transpordiamet) Esindaja: Ege Stiina Järvmägi
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ KTM Vara kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord: Pooltel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 4. veebruaril 2021 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
Kaebaja taotles Maanteeametilt kooskõlastust riigiteelt nr 3 (Jõhvi-Tartu-Valga) ristumiskoha ehitamiseks Kambja vallas Külitse alevikus asuvale Vainukase kinnistule (katastritunnus 94901:005:1074). Maanteeamet keeldus 17. septembri 2020 kirjas nr 15-2/20/12536-7 väljenduva otsusega kooskõlastuse andmisest, leides et soovitud juurdepääsu rajamine oleks vastuolus avaliku huviga ohutu, toimiva ja säästliku liikluskeskkonna vastu. Maanteeamet tõi välja, et riigiteel nr 3 on vastavas lõigus juba kaks ristumiskohta, mistõttu pole täiendava mahasõidu rajamine lubatav ning kehtiva teehoiukava kohaselt on vastav teelõik kavas aastatel 2027—2029 ümber I klassi maantee nõuetele vastavaks 2+2 ristlõikega teeks, mille puhul on otse peale- ja mahasõidud välistatud. Samuti viitab Maanteeamet otsuses sellele, et Kambja valla üldplaneeringu kohaselt on Vainukase kinnistule juurdepääs ette nähtud kogujateelt, mis viiakse välja
-1-
riigiteele 22132 Ülenurme-Külitse. Maanteeamet leidis, et juurdepääs nimetatud kinnistule tuleks lahendada kas kogujatee rajamisega või kokkuleppeliselt naaberkinnistute omanikega.
2.Kaebaja esitas 21. oktoobril 2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Maanteeameti 17. septembri 2020 kirjas nr 15-2/20/12536-7 väljendatud keelduva otsuse tühistamist ning Vainukase kinnistule mahasõidu rajamise tingimuste väljastamiseks kohustamist. Kaebaja hinnangul rikub Maanteeameti keelduv otsus tema omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. Täiendavas seisukohas märkis kaebaja, et Vainukase kinnistu välja rentimine on tema kui omaniku jaoks praeguseni olnud sundkäik just põhjusel, et kinnistule puudub juurdepääs teelt. Kaebaja peab asjakohatuks Maanteeameti seisukohta, et juurdepääs Vainukase kinnistule tuleks korraldada naaberkinnistute kaudu, kuna kaebajal ei ole võimalik sellise kokkuleppe sõlmimist naaberkinnistute omanikelt nõuda. Samuti märgib kaebaja, et tal puudub võimalus nõuda Maanteeametilt või Kambja vallalt üldplaneeringus näidatud kogujatee rajamist ning tal pole ka endal kohustust seda kogujateed rajada. Kaebaja hinnangul on Maanteeamet kohustatud tagama kuni kogujatee valmimiseni kasvõi ajutise lahendusena mahasõidu Vainukase kinnistule. Seoses vastustaja poolt osutatud plaaniga ehitada riigitee nr 3 ümber I klassi nõuetele vastavaks teeks, selgitab kaebaja, et on aastaid oodanud tee ümber ehitamist ja sellega koos kogujatee rajamist, ent seda on pidevalt edasi lükatud ning avalikult kätte saadavatel andmetel ei ole usutav vastava ehituse realiseerimine ka 2029. aastaks. Kaebaja hinnangul ei saa Vainukase kinnistu jääda kuni selle ajani juurdepääsuta. Kaebaja leiab, et ühe täiendava, ent väga madala kasutustihedusega mahasõidu rajamine ei lähe ilmselgelt vastuollu avalike huvidega ega ohusta piirkonnas olulisel määral ohutut, toimivat ja säästlikku liikluskeskkonda. Kaebaja märgib siinkohal, et vaidlustatud otsusest ei nähtu, missuguseid avalikke ja erahuve on otsuse tegemisel kaalutud, samuti ei sisalda otsus mitte mingisuguseid arvestusi mahasõidu rajamisega kaasnevate ohutegurite ja -mõjurite kohta. Kaebaja osutab sellele, et Maanteeametil on võimalik oma tingimustega määrata vajalikud leevendusmeetmeid, sh alandada piirkiirust. Viimaks märgib kaebaja, et maanteede projekteerimisnormidest1 tulenev enam kui kahe mahasõidu rajamise keeld võib olla vastuolus põhiseadusega, kuna seetõttu jäävad teatud maaomanike võimalused oma kinnistule pääsemiseks piiratumaks kui teistel, arvestamata konkreetse mahasõidu mõju, rajamise vajalikkust, iseloomu ega kasutustihedust. Kaebaja märgib, et juurdepääsuta kinnistuid on oluliselt raskem majandada ning see toob endaga paratamatult kaasa ääremaastumist. Läbivliikluse ja rahvusvahelise kaubanduse eelistamist kohalike maaomanike huvidele ei saa kaebaja hinnangul pidada õiguspäraseks.
3.Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta, selgitades, et liiklustihedust (2019. aastal keskmiselt 14 707 autot ööpäevas) silmas pidades tuleks riigitee nr 3 puhul lähtuda I klassi teele esitatavatest nõuetest, ent kuna vastavas lõigus ei ole eritasandilisi ristmikke, siis saab lähtuda II klassi teele esitatavatest nõuetest, mille kohaselt on täiendava mahasõidu rajamine lubamatu, kuna vastavas teelõigus on juba maksimaalselt lubatud 2 mahasõitu. Vastustaja leiab, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda mahasõitu endale sobivasse kohta ja vastustajal ei ole kohustust rajada igale kinnistule eraldi juurdepääsu. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja poolt välja pakutud piirkiiruse alandamise võimalus mõistlik alternatiiv, arvestades, et riigitee nr 3 on suure liiklussagedusega rahvusvahelise tähistusega põhimaantee. Viidates maanteede projekteerimisnormide punkti 1.6 alapunktile 9, märgib vastustaja, et I ja II klassi maanteedel tuleb silmas pidada nõuet, et kohalik liiklus ei häiriks ega ohustaks läbivliikluse kulgu, mistõttu piirkiiruse vähendamine rohkemate mahasõitude lubamiseks ei ole põhjendatud. Vastustaja on seisukohal, et kuna Vainukase kinnistu on kasutusel haritava põllumaana, on juurdepääs sellele võimalik lahendada kokkuleppeliselt naaberkinnistute omanikega, et tagada põllumajandustehnika juurdepääs läbi nende kinnistute.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Vaadanud läbi poolte argumendid ja esitatud tõendid, leian et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. Vastustajal, kes täidab riigiteede puhul EhS § 99 lõikes 3 nimetatud tee omaniku ülesandeid, on eelviidatud sättes nimetatud kooskõlastuse andmise üle otsustamisel kaalutlusõigus. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi „HMS“) § 4 lõikest 1 tulenevalt hõlmab kaalutlusõigus otsustuspädeva
Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid” lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi „maanteede projekteerimisnormid“).
-2-
organi õigust valida mitme õigusaktide kohaselt võimaliku lahendusvariandi vahel kõige otstarbekam. HMS § 4 lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaalutlusõiguse kohtulik kontroll on piiratud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 158 lg 3 kohaselt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt ent ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta kaalutlusõigust haldusorgani eest. See tähendab, et kohus saab kontrollida, kas kaalutlusõiguse teostamisel on nõuetekohaselt välja selgitatud kõik olulised asjaolud ning vastandlikke huve mõistlikult kaalutud. Kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuse tühistamiseks on alust, kui kaalumisel on mingisugused olulised asjaolud arvesse võtmata jäetud või kui kaalumise tulemus on ilmselgelt meelevaldne. Kaalutlusõiguse alusel tehtud otsus ei ole õigusvastane pelgalt seetõttu, et kehtiv õigus oleks võimaldanud teha ka mingisuguse muu, eeskätt kaebajale meelepärasema otsuse. Samuti ei saa kaalutlusõiguse teostamise kohtulikul kontrollimisel anda hinnangut sellele, kas tehtud otsus on kõigist võimalikest parim.
5.Vaidlustatud otsuses leidis vastustaja kokkuvõttes põhjendatult, et vajadus tagada sujuv ja ohutu liiklus riigiteel nr 3 on kaalukam kaebaja vajadusest saada rajatava ristumiskoha (mahasõidu) kaudu juurdepääs Vainukase kinnistule. Vastustaja on kõigepealt õigesti arvesse võtnud seda, et kaebaja soovitud mahasõidu rajamine oleks vastuolus tee projekteerimisnormide punktis 5.2.1.sätestatuga, mille kohaselt ei oleks põhimaantee funktsiooni ning sujuva ja ohutu liikluse tagamise eesmärkidega kooskõlas konkreetsesse kohta mahasõidu rajamine, kuna kilomeetrisel lõigul on juba kaks ristumiskohta. Vastuses kaebusele on vastustaja osutanud sellele, et liiklustihedust silmas pidades tuleks riigiteed nr 3 käsitada I klassi teena, ent kuna faktiliselt ei ole seal eritasandilisi ristmikke, siis saab juhinduda (mõneti leebematest) II klassi maantee projekteerimist puudutavatest nõuetest. Maanteede projekteerimisnormide punktist 5.2.1 tuleneb üheselt, et II klassi maantee puhul on lubatud projekteerida maksimaalselt kaks mahasõitu ühe kilomeetri kohta. Iseenesest ei ole poolte vahel vaidlust selles, et vaadeldavas lõigus on riigiteel number 3 juba kaks ristumiskohta. Seda kinnitab ka kaardilt2 nähtuv – Vainukase kinnistu Tartu linna poolsest nurgast kuni riigiteega nr 3 ristuva Lennuvälja teeni (teeregistri kohaselt Ülenurme-Külitse tee nr 22132) on ca 900 meetrit ning sinna vahele jääb veel üks ristumine, nimelt Järve tee (tee nr 22194), kusjuures mõlemalt neilt ristumiskohtadelt on võimalik riigiteele nr 3 nii parem- kui vasakpöörde sooritamine. Kaebaja seisukoht, et tee projekteerimisnormidest tulenev eelnimetatud piirang on põhiseadusega vastuolus, on ilmselgelt põhjendamatu. Põhiseaduse §-st 32 tulenevast omandiõigusest, §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadusest ega §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttest, millele kaebaja osutab, ei tulene isikule vääramatut õigust sellele, et tema kinnistult oleks juurdepääs otse avalikult kasutatavale teele, sõltumata selle tee liigist ja funktsioonist.
6.Vastustaja poolt viidatud maanteede projekteerimisnormides sätestatut silmas pidades võiks Vainukase kinnistult otse riigiteele 3 (kasvõi ajutise) mahasõidu rajamine mõeldav, kui kaebaja huvi selle vastu kaaluks ilmselgelt üles avaliku huvi ohutu ja sujuva liikluse vastu maanteel. Vastustaja on tegelikult vaidlustatud otsuses nende huvide aluseks olevad asjaolud õigesti välja selgitanud ja jõudnud mõistlikult neid kaaludes järeldusele, et kaebajal sellist ülekaalukat huvi ei ole. On ilmne, et iga ristumiskoht maanteel kätkeb endas selle kaudu sooritatavate manöövrite tõttu täiendavaid liiklusohtusid, kuna vastavate manöövrite sooritamisel on sõiduki kiirus tavalise liiklusvoo kiirusega võrreldes oluliselt väiksem. On muidugi tõsi, et liiklusohtlike olukordade tekkimise võimalus on seda väiksem, mida vähem konkreetset ristumiskohta kasutatakse ning iseenesest on usutav, et kaebaja soovitud mahasõidu kasutustihedus oleks väga madal, ent sellest ei pidanud vastustaja järeldama, et täiendavat liiklusohtu üldse ei teki või et kaebaja soovitud mahasõidu mõju maanteel toimuva läbivliikluse sujuvusele on ebaoluline. Kaebaja huvidega seoses on vastustaja seejuures põhjendatult ja asjakohaselt viidanud sellele, et Vainukase kinnistu näol on tegemist haritava põllumajandusmaaga ning leidnud õigesti, et juurdepääs sellele on võimalik tagada kas uue ehitatava kogujatee kaudu või naaberkinnistute kaudu. Kaebaja väide, et naaberkinnistute kaudu ei ole juurdepääsu korraldamine võimalik, ei ole õige. Kui kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt – nagu see Vainukase kinnistu puhul on – saab ta nõuda mõistlikel tingimustel naaberkinnistute
omanikelt juurdepääsu oma kinnistule. Kui vastavat kokkulepet saavutada ei õnnestu, on kaebajal võimalik pöörduda juurdepääsu asukoha ja selle kasutamise tingimuste määramiseks maakohtu poole. Seetõttu ei saa nõustuda ka kaebaja seisukohaga, et Vainukase maatüki rendile andmine on tema jaoks sundkäik, kuna maatükile puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuta kinnistutele juurdepääsu korraldamiseks on seaduses ette nähtud eraõiguslikud mehhanismid, eeskätt naaberkinnistu servituudiga koormamise võimalus. Vastustajal on õigus selles, et riigitee omanikuna ei pea riik – sõltumata tee liigist – tagama võimalust tee äärde jäävate kinnistute omanikele kõnealusele teele pääseda. Eeltoodud asjaoludel on põhjendatud ja jääb seadusega antud kaalutlusõiguse piiridesse vastustaja otsus, et olukorras, kus kaebajal on tema kinnistu kasutusotstarvet arvesse võttes vajalik juurdepääs võimalik naaberkinnistute kaudu, ei ole tal ülekaalukat huvi liiklusohtusid suurendava ja läbivliikluse sujuvust takistava mahasõidu rajamiseks.
7.Viimaks ei saa asjakohatuks pidada ka vastustaja poolt osutatud plaani ehitada tulevikus riigitee 3 vaadeldavas lõigus kõigile I klassi teele esitatavatele nõuetele vastavaks teeks, millisel juhul oleks Vainukase kinnistule mahasõit välistatud. Tuleb möönda, et seda, kas riigimaantee nr 3 vastav rekonstrueerimisprojekt realiseeritakse 2029. aastaks, nagu vastustaja osutatud kehtivas teehoiukavas planeeritud ei ole hästi prognoositav, kuna see oleneb riigi rahalistest võimalustest. Sellegipoolest on asjakohane sellise plaani olemasolu arvesse võtta ning lähtuda kaalutlustest, et sellise ette nähtava lahendusega vastuolus olevate lahenduste lubamine ei ole otstarbekas. Lisaks sellele on vastustaja põhjendatult osutanud ka sellele, et kaebaja huvile räägib vastu ka üldplaneering3, kust nähtub üheselt, et juurdepääs Vainukase kinnistule on ette nähtud perspektiivis rajatava uue tee kaudu. Seega oleks kaebaja soovitud mahasõidu rajamine riigiteelt 3 vastuolus ka üldplaneeringuga. Kokkuvõttes ei ole vastustaja kaalutlusõigust vääralt teostanud, kaebaja huvidele ilmselgelt vähest kaalu omistanud ega liiklusohutust ja sujuvat liiklust puudutavaid avalikke huve ilmselgelt ületähtsustanud.
8.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur
Kättesaadav https://www.kambja.ee/uldplaneering.
-4-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.