Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. veebruar 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-22-755
Haldusasi
X kaebus Transpordiameti 22. detsembri 2021. a korralduse nr 1.1-3/21/551 tühistamiseks tema kinnistuid puudutavas osas ning 01. märtsi 2022. a vaideotsuse nr 1.2- 2/22/1439-3 ja 16. märtsi 2022. a vaideotsuse nr 1.2-2/22/1539-6 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 2. detsembri 2022. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja v.adv Raul Keba ja nõustaja KL Vastustaja – Transpordiamet, esindaja EA, nõustajad MM ja TV
Menetluse alus ringkonnakohtus
Transpordiameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
24. jaanuar 2024
RESOLUTSIOON
Võtta Tartu Linnavolikogu 18. veebruari 2021. a otsus nr 315 „Madruse tn 13 (Kvissentali tee 19) krundi detailplaneeringu kehtestamine“ koos selle lisadega haldusasja nr 3-22-755 materjalide juurde.
Rahuldada Transpordiameti apellatsioonkaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 2. detsembri 2022. a otsus haldusasjas nr 3-22-755 ja teha uus otsus, millega jätta X kaebus rahuldamata.
Menetlusosaliste menetluskulud esimese ja teise astme kohtus jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 25. märtsil 2024 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).
3-22-755 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Linnavolikogu kehtestas 18.02.2021 otsusega nr 315 Madruse tn 13 (varasemalt Kvissentali tee 19a) krundi detailplaneeringu (DP). Madruse tn 13 kinnistu suurus oli 81 997 m2 (100% sihtotstarbeta maa). DP eesmärgiks oli muuta maa sihtotstarvet ja jagada kinnistu väikeelamumaa kruntideks. DP-s on määratud ehitusõigus 24 üksikelamu ja kolme ridaelamu püstitamiseks (kokku 26 ridaelamuboksi). Lisaks moodustatakse üks kultuuri- ja puhkerajatiste maa krunt, viis tee- ja tänavamaa krunti, üks elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa, üks haljasala ning kaks kaitseotstarbelise metsamaa krunti. Juurdepääs planeeringualale toimub Madruse tänavalt. Kuna ala asub projekteeritud Jõhvi-Tartu-Valga maantee kaitsevööndis, on lisaks teeprojekti kohasele müratõkkeseinale DP-ga kavandatud ka müratõkke kõrghaljastuse puhvertsoon (s.o kaitseotstarbeline metsamaa). DP kehtestamise ajal oli Madruse tn 13 kinnistu omanikuks X.
2.Madruse tn 13 DP alusel on moodustatud mh järgmised kinnistud, mille omanikuks on jätkuvalt X: –
Madruse tn 13a (registriosa nr 20852850, katastritunnus 79301:001:1079, pindala 2094 m2, 100% üldkasutatav maa) – DP põhijoonisel kajastatud krundina positsioonil 52 – müratõkkekõrghaljastuse puhvertsoon (kaitseotstarbelise metsa maa);
–
Madruse tn 13b (registriosa nr 20852950, katastritunnus 79301:001:1080, pindala 3351 m2, 100% üldkasutatav maa) – DP põhijoonisel kajastatud krundina positsioonil 53 – müratõkkekõrghaljastuse puhvertsoon (kaitseotstarbelise metsa maa);
–
3 Jõhvi-Tartu-Valga tee (registriosa nr 20853050, katastritunnus 79301:001:1081, pindala 17 045 m2, 100% transpordimaa) – DP põhijoonise järgi krunt positsioonil 58 – tee ja tänava maa.
Loetletud kruntide eraldamise tulemusel alles jäänud 59 504 m2 suuruse Madruse tn 13 kinnistu (registriosa nr 4001403, katastritunnus 79301:001:1078) omanikuks on alates 17.05.2022 AC Arendused OÜ. Madruse tn 13 DP ala lähistel kuulub Xle alates 09.12.2021 Tartu vallas Vahi alevikus Pille kinnistu (registriosa nr 2456104, katastritunnus 79401:006:1093, pindala 77 050 m2, sihtotstarve 100% maatulundusmaa).
3.Transpordiamet (TRAM) otsustas 22.12.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/551 anda projekteerimistingimused (PT) Tartu põhjapoolse ümbersõidu ehitamise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1. PT menetluse esemeks olev Tartu põhjapoolne ümbersõit paikneb uues teekoridoris Tartu linnas, Tähtvere külas ja Vorbuse külas ning Tartu
2(18)
3-22-755 vallas Vahi alevikus. PT on kooskõlas Tartu valla ja Tartu linna üldplaneeringutega (ÜP), milles on projekteeritavat riigiteed käsitatud kui perspektiivset teed. Projekti eesmärgid (PT p 5.1.2): 1) liikluse sujuvuse suurendamine ja sõiduaja vähendamine; 2) Tartu kesklinna läbivatest liiklusvoogudest tulenevate mõjude (liiklusummikud, liiklusõnnetuste toimumine kesklinnas jalakäijate ja jalgratturitega, müra ja õhusaaste) vähendamine; 3) liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse tagamine projekteeritaval lõigul erinevatele transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, sõidukid ja transport, transiitliiklus, põllumajandus jms); 4) keskkonnamõju hindamine; 5) teedevõrgu asukoha täpsustamine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Korralduse lisaks 1 oleva PT p 4.1 järgi on kavandatava ehitamisega hõlmatud mh kinnistud katastritunnustega 79301:001:1079; 79301:001:1080; 79301:001:1081 ja 79401:006:1093 ning kinnisasjade loetelule on lisatud järgmine märkus: „Punktis 4.1 on lisas 2 näidatud üldskeemi alusel toodud olemasolevate riigiteede ning munitsipaal-, era- või muud riigi omandis olevad katastriüksused, millele projekteeritakse riigiteed või selle koosseisu kuuluvad teed ja rajatised. Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.“ PT näeb mh ette järgmist: „5.2.2. Koostada Tartu põhjapoolse ümbersõidu ehitusprojekt vastavalt lisas 2 olevale üldskeemile, millel on näidatud põhimõtteline teede ja ristmike paiknemine ning mida tuleb täpsustada ehitusprojekti koostamise käigus:
5.2.2.1.Projekteerida ristumisel riigiteega 39 Tartu–Jõgeva–Aravete (Vahi liiklussõlm) lahendus, mis võimaldab liiklussõlme etapilist realiseerimist (I etapp – samas tasapinnas; II etapp – eritasandiline).
5.2.2.2.Lisas 2 roosa värviga näidatud perspektiivsed teed (Vahi sõlme II etapp) on projekteerimistingimuste ese. /.../
5.2.4.Juhul, kui ehitusprojekti tulemusena kaob mõnele kinnistule või kinnistu osale juurdepääs, tuleb projektiga tagada ja lahendada uus juurdepääs.“ PT lisast 2 (ümbersõidu üldskeem) nähtuvalt likvideeritakse kaks olemasolevat juurdepääsu Pille kinnistule riigiteelt 3 Jõhvi–Tartu–Valga (katastritunnus 79401:006:0203).
4.Transpordiamet jättis 01.03.2022 vaideotsusega nr 1.2-2/22/1439-3 rahuldamata X 20.01.2022 vaide 22.12.2021 korralduse osaliselt kehtetuks tunnistamiseks ning korralduse muutmiseks, lisades PT-sse kohustuse tagada Pille kinnistule avalikult teelt vajalike juurdepääsude projekteerimise kohustuse. Vaide esitaja õiguslik positsioon ei ole PT andmise tulemusel halvenenud. Pille kinnistule on praegu tagatud mootorsõidukiga juurdepääs riigiteelt kõige lõunapoolsema mahasõidu kaudu. Pille kinnistu keskpaigas mahasõitu mootorsõidukitele ei eksisteeri, sellel puuduvad mootorsõidukitele mõeldud pöördelaiused ning see on sõiduteest eraldatud pidevjoonega. Tegemist on riigi transpordimaal asuva juurdepääsuga kergliiklusteele. PT lisast 2 nähtub üheselt, et Pille kinnistu lõunapoolse mahasõidu asukohta kavandatakse ringristmik ja jalakäijate tunnel, mistõttu on ilmselge, et mahasõitu ei ole võimalik säilitada. Pille kinnistu keskpaigas olev juurdepääs kergliiklusteele suletakse ning uued ühenduskohad olemasoleva kergliiklusteega on PT-ga lahendatud.
3(18)
3-22-755 Pille kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa ja seal asub põld. PT kohaselt säilib mahasõit, mille kaudu pääseb Pille kinnistu põhjaosas ja Juta kinnistul (katastritunnus 79401:006:1095) asuvatele põllumaadele. Kui Juta kinnistu omanik keelab olemasoleva mahasõidu kasutamise, on Pille kinnistu omanikul õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja (vt asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1). Vaide esitajal ei ole õiguspärast ootust, et senine olukord säilib. PT ei välista ega takista detailplaneeringu (DP) algatamist riigiteega külgnevatel aladel. Tartu põhjapoolse ümbersõidu rajamine on ÜP-s ette nähtud ja sellega tuleb piirkonna arendamisel arvestada. PT andmisel on arvestatud kehtivate ja koostatavate planeeringutega ning need on võimalik ellu viia. PT andmisel ei lähtutud üksnes maa sihtotstarbest, vaid reaalsest olukorrast. ÜP-s märgitud eesmärgil kinnistu kasutamiseks tuleb algatada DP, mis on eraldi menetlus ja ei seondu PT-ga. DP-ga tuleb lahendada mh juurdepääsud riigiteega külgnevatele aladele (vt planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 1 p 4). Magistraaltänavate ja juurdepääsutänavate ristumine saab toimuda suuremate ristmike kaudu, mis asuvad üksteisest nõuetekohasel kaugusel. Juurdepääsutänava eesmärk on tagada juurdepääsud üksikutele kinnistutele. Riigiteede ehitamise planeerimisel ei saa lähtuda asjaolust, millised mahasõidud on vaide esitaja äritegevuse sujuvaks toimimiseks piisavad. Pille kinnistult on tagatud juurdepääs avalikule teele olemasoleva mahasõidu kaudu Juta kinnistult. Pille kinnistu omaniku ettepanekuid ja huvisid on mõistlikult kaalutud ning PT andmise korralduses piisavalt põhjendatud (vt lisa 2 tabel 2.2 rida 8), sh viidatud 09.12.2021 avalikule arutelule, millel seda küsimust arutati. Maa avalikes huvides omandamise vajadust ei ole jäetud PT-s kaalumata.
5.Transpordiamet jättis 16.03.2022 vaideotsusega nr 1.2-2/22/1539-6 rahuldamata X 21.01.2022 vaide 22.12.2021 korralduse kehtetuks tunnistamiseks Madruse tn 13a ja 13b kinnistuid puudutavas osas. PT on kooskõlas Tartu valla ÜP-ga ning Madruse tn 13a ja 13b kinnistuid hõlmava DP-ga. PT andmise korraldus on selge ja piisavalt põhjendatud ning PT ei riku vaide esitaja subjektiivseid õigusi (sh omandiõigus ja ettevõtlusvabadus). Maaomanik saab ala arendada vastavalt DP-le. Tartu valla ÜP näeb ette Tartust põhja pool asuva ümbersõidu rajamise ning jätab seejuures laia teekoridori, mille ulatuses on teeprojektiga võimalik tee asukohta täpsustada. ÜP seletuskirja kohaselt on maakasutuskaardil toodud teetrassi koridorid piirangualaks. PT-ga on kavandatud tee, mis paikneb tervikuna kehtiva ÜP-ga määratud trassi koridoris. Isegi kui PT-d ei oleks väljastatud, oleks vaide esitaja samas olukorras. PT menetlus ei ole vältimatult seotud Madruse tn 13a ja 13b kinnistute omandamise menetlusega.
6.X esitas Tallinna Halduskohtule 30.03.2022 kaebuse TRAM-i 22.12.2021 korralduse nr 1.1-3/21/551 tühistamiseks Pille kinnistu osas ja 01.03.2022 vaideotsuse nr 1.2-2/22/1439-3 tühistamiseks (haldusasi nr 3-22-755). X esitas Tallinna Halduskohtule 18.04.2022 kaebuse TRAM-i 22.12.2021 korralduse nr 1.1-3/21/551 tühistamiseks Madruse tn 13a ja 13b kinnistute osas ning 16.03.2022 vaideotsuse nr 1.2-2/22/1539-6 tühistamiseks (haldusasi nr 3-22-870). Tallinna Halduskohus liitis 05.10.2022 määrusega haldusasjad nr 3-22-755 ja nr 3-22-870 ühte menetlusse (liidetud haldusasi nr 3-22-755). Korraldus on vastuolus PlanS § 125 lg 1 p-ga 3. PT-ga kavandatakse I klassi maanteed ja seega on tegemist olulise avaliku huviga rajatisega, mistõttu tuli koostada DP. Korraldus näeb ette Pille kinnistule kahe olemasoleva mahasõidu likvideerimise avalikult kasutatavalt Jõhvi-TartuValga teelt (katastritunnus 79401:006:0203). PT alusel on kavas Pille kinnistu jagada kolmeks maaüksuseks, millest keskmise omandab vastustaja tee-ehituse tarbeks, kuid teistele osadele ei ole tagatud mõistlikku juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt. Vastustaja peab tagama kõigile tekkivatele maaüksustele mõistlikud juurdepääsud (vt õiguskantsleri 01.07.2021 seisukoht nr 7-4/211080/2104364). Põhjapoolse maaüksuse osas on leitud, et juurdepääs on võimalik Juta kinnistu (katastritunnus 79401:006:1095) kaudu, kuid see ei võimaldaks maaüksust kasutada Tartu valla ÜP-s (kehtestatud Tartu Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 43) määratletud 4(18)
3-22-755 juhtotstarbel (kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse maaala). Pille kinnistu lõunapoolne osa piirneb Tartu linna ÜP-s (kehtestatud Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373) kajastatud kavandatava tänavakoridoriga Kvissentali tee 13 maaüksusel (katastritunnus 79514:036:0003) ja mõeldud oli juurdepääs kavandatavalt tänavalt. Nüüdseks on selgunud, et Tartu linn sellise juurdepääsu rajamisega ei nõustu. Vastustaja ei ole võtnud arvesse kaebaja ettepanekuid Pille kinnistule juurdepääsu tagamiseks, lähtudes sisuliselt asjaolust, et kinnistu suhtes ei ole DP-d kehtestatud ja seega puudub ka juurdepääsu vajadus. Arvestatud ei ole kaebaja ÜP-st tulenevate õigustega ja korraldus on puudulikult põhjendatud. PT elluviimine piirab oluliselt kaebaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. Kui kaebaja peab arvestama ÜP-s toodud perspektiivse teemaaga, siis peab ka vastustaja arvestama ÜP-s toodud maakasutuse juhtotstarbega. TRAM pakkus 09.03.2022 kirjas välja kaks juurdepääsuvõimalust Pille kinnistu põhjapoolsele osale, kuid vajaliku 1,3 km või 800 m pikkuse juurdepääsutee projekteerimise ja ehitamise kulu jääks kaebaja kanda. See ei vasta hea usu põhimõttele. Vaidlustatud korraldus on vastuolus ka Madruse tn 13 DP-ga, mis ei näe ette kergliiklusteed kruntidele positsioonidel 52, 53 ja 58. PT peab vastama alal kehtiva DP lahendusele. Madruse tn 13 DP näeb ette trassikoridori ja müratõkkeseina asukoha positsioonil 58. Seevastu PT näeb ette maantee positsioonile 58 ning jalgratta- ja jalgteed positsioonidele 52 ja 53. Kergliiklustee on kavandatud DP järgse müratõkkeseina asukohta ja müratõkkeseina ei ole üldse kavandatud. Riik ei soovi kaebajalt ka positsioone 52 ja 53 omandada. Kuna Madruse tn 13 DP kehtestati kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r) alusel, mille järgi määratakse DP-ga liikluskorraldus (vt PlanS v.r § 9 lg 2 p 4), mitte pelgalt liikluskorralduse põhimõtted (vt PlanS § 126 lg 1 p 7), siis ei võimalda ehitusseadustiku (EhS) § 26 ega § 99 lg 1 väljastada täpsustavat PT-d, vaid lähtuda tuleb DP-s sätestatust. PT-ga ei ole lisaks määratud kindlaks tehtava äralõike täpset asukohta ega suurust, mistõttu on kavandatava teekoridoriga seonduvad kitsendused ja kaitsevööndite ulatus ebaselged. See takistab kaebajal Madruse tn 13 DP ala arendamist, sest pole arusaadav, millist osa vastustaja kokkuvõttes vajab. Selgusetus riivab oluliselt kaebaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. PT on lisaks vastuolus Tartu valla ÜP-ga (kehtestatud Tartu Vallavolikogu 03.09.2008 otsusega nr 102), mis ei näe ette seda, et Tartu põhjapoolse ümbersõidu teekoridor läbiks Madruse tn 13 maaüksust. Kehtivate planeeringute (s.o Tartu valla ÜP ja Madruse tn 13 DP) vastuolu arvestades tulnuks korralduses selgitada, miks eelistati just ühte planeeringulahendust.
7.Transpordiamet palus vastustes jätta kaebused rahuldamata. Tartu põhjapoolse ümbersõidu teekoridor ja liiklussõlme asukoht on kehtivates ÜP-des paika pandud ja PT andmisel on nendega arvestatud (PlanS § 74 lg 5; EhS § 26 lg 3 p 3). Pille kinnistule on praegu võimalik mootorsõidukiga riigiteelt pääseda kõige lõunapoolsema mahasõidu kaudu, kuhu on kavandatud ringristmik ja jalakäijate tunnel. Seega on ilmne, et mahasõitu ei ole võimalik selles asukohas säilitada. Pille kinnistu keskosas mootorsõidukitele mõeldud mahasõitu ei eksisteeri ning see asuks kavandatavale ringristmikule liiga lähedal (liiklusohutuse tagamiseks on nõutav vahekaugus vähemalt 250 meetrit). Pille kinnistule oleks võimalik tänase kasutuse (põllumaa) jätkamiseks pääseda juurde Juta kinnistu piiri lähedal asuvalt mahasõidult. ÜP juhtotstarbel kinnistu kasutamiseks tuleb koostada DP, milles lahendatakse mh juurdepääsude küsimused (PlanS § 126 lg 1 p 4). Vaidlustatud korraldus on piisavalt põhjendatud. Tee klassi ei ole PT-s määratud, sest see sõltub eeldatavast liiklussagedusest. Selle määramiseks on TRAM tellinud PT-s ettenähtud liiklusuuringu. PT-s on nähtud ette head jalgratta- ja jalgteede ühendused ning loobutud I klassi maantee kavandamisest, et soodustada Tartu linna eesmärkide saavutamist. Riigitee kavandamisel tuleb lähtuda II klassi maantee nõuetest. Kaebaja ettepanek alternatiivse juurdepääsutee rajamiseks ei ole kooskõlas projekteerimisnormidega ja korraldust on piisavalt põhjendatud. Vaidemenetluse ajal ei olnud vaidlust, et Pille kinnistu lõunapoolsele osale saab juurdepääsu tagada kavandatava Kvissentali tänava kaudu. Tartu linn ei ole sellega nõustunud, 5(18)
3-22-755 sest kaebaja kavandas elamualade kõrvale ärimaa sihtotstarbega arendust. PT ei ole vastuolus Madruse tn 13 DP-ga ning ei takista kuidagi selle elluviimist. PT lisas 2 on küll näidatud, et kergliiklustee kulgeb üle DP positsioonide 52 ja 53, kuid PT p-s 5.2.2 on öeldud, et see asukoht võib täpsustuda. PT lisa 2 ei kajasta müraseinte asukohti, sest PT p-s 5.11 on seatud nõue mürauuringu teostamiseks, mille tulemuste põhjal kavandatakse ka müratõkked. Mürauuring ja müra leevendavate meetmete määramine on keskkonnamõju hindamise üks osa. Madruse tn 13 DP ei reguleeri riigitee kavandamist (sh liikluskorraldust), vaid Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekt on DP-sse kantud informatiivsena (vt EhS § 99 lg-d 1 ja 2). PT on kooskõlas Tartu valla ÜP-ga, sest tee asukohta trassikoridoris (millest ei väljuta) saab teeprojektiga täpsustada. Madruse tn 13 kinnistust tehtava äralõike suurus on üheselt määratud Madruse 13 DP-ga.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 02.12.2022 otsusega kaebuse ja tühistas TRAM-i 22.12.2021 korralduse nr 1.1-3/21/551 kaebajale kuuluvate kinnisasjade osas (katastritunnused 79401:006:1093, 79301:001:1079, 79301:001:1080 ja 79301:001:1081) ning samuti TRAM-i 01.03.2022 vaideotsuse nr 1.2-2/22/1439-3 ja 16.03.2022 vaideotsuse nr 1.2-2/22/1539-6. Ühtlasi mõistis halduskohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 6750 eurot. Vaidlust ei saa olla, et olemasolev juurdepääs avalikult teelt Pille kinnistule PT kohaselt kaob. Järelikult on piiratud kaebaja ligipääsu oma kinnistule avalikult teedelt ja ekslik on vastustaja väide, et kaebaja jaoks olukord ei muutu. Kinnistule juurdepääsu likvideerimine riivab kaebaja omandiõigust (mõjutab omandi kasutamist) ja ettevõtlusvabadust (takistab ala väljaarendamist vastavalt ÜP-s märgitud juhtotstarbele, milleks on äri- ja tootmise maa-ala). Kaebajal on õigus PT-d vaidlustada ka Madruse tn 13a ja 13b kinnistute osas, mille puhul tulenevad talle õigused Madruse tn 13a ja 13b kinnistutel kehtivast DP-st. Põhilisteks vaidlusalusteks küsimusteks on: 1) kas riigitee kavandamine oli võimalik PT-ga või oleks tulnud läbida DP menetlus; 2) kas kaebajale kuuluvalt Pille kinnistult avalikule teele juurdepääsude likvideerimine PT-ga oli lubatav; 3) kas PT on kooskõlas Madruse tn 13a ja 13b kinnistutel kehtiva DP-ga. Täiendavalt leiab kaebaja, et vaidlustatud korraldus on nõuetekohaselt põhjendamata ja kaalutlusvigadega. Kaebaja hinnangul pidanuks vastustaja koostama DP, sest kavandatakse olulise avaliku huviga rajatist (PlanS § 125 lg 1 p 3). Vaidlustatud korralduse õiguslikeks alusteks on EhS § 26 lg 1 ning § 99 lg-d 1 ja 2. Kuna Madruse tn 13a ja 13b kinnistutel kehtiva DP-ga on perspektiivne Jõhvi–Tartu–Valga maantee täpne asukoht kindlaks määratud (pos 58), välistab see EhS § 99 lg 1 kohaldamise. PT väljastamiseks ei andnud alust ka EhS § 27 lg 1, sest DP on kehtestatud vähem kui viis aastat tagasi (18.02.2021) ja ilmnenud ei ole uusi olulisi asjaolusid ning DP kehtestamise järel ei ole muutunud ka õigusaktid või planeeringud. Järelikult puudus Madruse tn 13a ja 13b kinnistute osas PT andmiseks alus. Kuna PT-ga kavandatakse terviklikku olulise avaliku huviga rajatist, siis puudub vajadus eraldiseisvalt analüüsida, kas esines õiguslik alus PT väljastamiseks Pille kinnistut puudutavas osas. Samas on kaheldava väärtusega väide, et tee asukoht oli täpselt määratletud ka Tartu valla ÜP-s, sest ÜP-s oli määratud perspektiivne tee, kuid mitte eritasandilist ristmikku. ÜP seletuskirjas on ka märgitud, et tee täpne kulgemine selgub teeprojekti käigus. EhS § 99 lg 1 on erinorm PlanS § 125 lg 1 p 3 suhtes. Kuivõrd EhS § 99 lg 1 eeldused ei ole praegusel juhul täidetud, siis tuleb kontrollida, kas täidetud on PlanS § 125 lg 1 p 3 eeldused. Vastustajal on iseenesest õigus, et PT peab olema kooskõlas kehtiva ÜP-ga, kuid ÜP saab olla PT andmise aluseks üksnes siis, kui puudub DP koostamise kohustus (vt ka PlanS § 74 lg 5). Praegusel juhul ei nähtu, miks DP koostamise kohustus puudub (EhS § 26 lg 1). Kuivõrd vastustaja on tuginenud EhS § 26 lg-le 1, mis reguleerib PT andmist mh olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, siis puudub vajadus eraldi analüüsida, kas kavandatav riigi maantee on olulise avaliku huviga rajatis PlanS § 125 lg 1 p 3 tähenduses. PT-ga kavandatakse 6(18)
3-22-755 ümbersõidu rajamist mh Tartu linna ja Vahi alevikku jäävatele kinnistutele. Seetõttu tulnuks vastustajal PlanS § 125 lg 1 p 3 järgi koostada ehitusprojekti koostamiseks DP, kuid seda ei ole tehtud. Järelikult on PT materiaalselt õigusvastane ja tuleb vaidlustatud osas tühistada. Samuti tuleb tühistada vaideotsused. Kuigi vaidluse lahendamiseks puudub vajadus analüüsida kaebaja kinnistutega seotud väiteid, on nende hindamine põhjendatud, et vältida hilisemaid võimalikke uusi vaidlusi. Kui PT-ga likvideeritakse Pille kinnistult juurdepääs avalikule teele, muutub kaebaja olukord vaieldamatult keerulisemaks (vt õiguskantsleri 01.07.2021 seisukoht nr 7-4/211080/2104364). Asjakohatu on PT andmise korralduse lisas 2 toodud vastustaja väide, et Pille kinnistult säilib juurdepääs avalikule teele naaberkinnistul (Juta kinnistu) asuva tee kaudu. Teise isiku kinnistu kaudu avalikule teele juurdepääsu kasutamine eeldab kokkulepet maaomanikuga või servituudi seadmist (AÕS § 156) ning tõenäoliselt kaasneksid sellega kaebajale täiendavad kulud. Samas ei ole analüüsitud, kas kõnealuse juurdepääsu kasutamine oleks üldse mõeldav olukorras, kus kaebaja soovib Pille kinnistule rajada kehtivas ÜP-s märgitud juhtotstarbele vastavaid äri- ja tootmishooneid, kuigi see info oli vastustajale juba PT menetluses teada. Riigikohtu 20.12.2011 otsus nr 3-3-1-59-11 ei ole asjassepuutuv, sest praegu ei viida teed mujale, vaid likvideeritakse juurdepääs. Ka PT p 5.2.4 näeb ette, et kui ehitusprojekti tulemusena kaob juurdepääs mõnele kinnistule või selle osale, tuleb projektiga tagada ja lahendada uus juurdepääs. Olukorras, kus juurdepääsu likvideerimine on selge juba PT andmisel, tuleks juurdepääsu küsimus EhS § 26 lg 4 p 9 järgi lahendada juba PT-s, kuid praegu ei ole seda tehtud. PT väljastamisel ilma DP-d kehtestamata, tuleb PT-ga lahendada ka naabrite huvide konfliktid (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2019 otsus nr 3-18-835, p 16). Kuna vastustajal on ulatuslik kaalutlusruum, siis peavad põhjendused olema põhjalikud. Vaidlustatud korralduses puuduvad mh põhjendused, miks likvideeritakse Pille kinnistult juurdepääsud avalikule teele ja miks ei saa luua juurdepääsu Pille kinnistult avalikule teele. Korraldusele lisatud tabelist ei selgu ka, miks vastustaja ei nõustunud ettepanekuga rajada täiendav eritasandiline ristmik. Oluliste põhjendamispuuduste (HMS § 56 lg-d 1 ja 3; EhS § 31 lg 5) tõttu on vaidlustatud haldusakt materiaalselt õigusvastane. Vastustaja leiab ekslikult, et PT ei ole vastuolus Madruse tn 13a ja 13b kinnistute osas kehtiva DP-ga. Kuigi on õige, et PT ei takista DP elluviimist Madruse tn 13 kinnistu (katastritunnus 79301:001:1078) osas, seab DP kaebajale lisaks kohustuse rajada kõrghaljastus asukohta (pos 52 ja pos 53), kuhu vaidlusalune PT näeb ette kergliiklusteed. Vastustaja selline tegevus ei ole kooskõlas hea halduse tavaga. Samuti on hea halduse tavaga vastuolus asjaolu, et kohtuistungil väidetakse, et tegelikult üldskeemil näidatud projekteeritavad jalgratta- ja jalgteed kavandatud asukohta siiski ei tule. Veel ebaõiglasem on tekitada kaebajas ebaselgust, mil määral tuleb tal kehtivas DP-s sätestatud kohustusi täita. On ilmselge, et kui vastustaja ei kavanda PT-s näidatud katastriüksustele I klassi maanteed, vaid madalama klassiga teed, siis ei pruugiks DP-s seatud nõue kõrghaljastuse rajamiseks olla sellises mahus asjakohane. PT on kehtiv haldusakt ja isegi kui vastustaja tegelikkuses Madruse tn 13a ja 13b kinnistutele kergliiklusteid ei projekteeri, siis säilib tal praegusest projektilahendusest olenemata õigus koostada ehitusprojekt PT-s näidatud viisil. Kokkuvõttes on PT vastuolus Madruse tn 13a ja 13b kinnistutel kehtiva DP-ga ning seega materiaalselt õigusvastane.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Transpordiamet palub 02.01.2023 apellatsioonkaebuses (täiendatud 19.01.2023 ja 16.01.2024) halduskohtu otsus tühistada ning uue otsusega jätta X kaebus rahuldamata. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, hinnanud vääralt tõendeid ning oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi.
7(18)
3-22-755 Halduskohus leidis vääralt, et vaidlustatud PT on antud valel õiguslikul alusel (EhS § 26 lg 1, § 99 lg-d 1 ja 2) ning on seetõttu õigusvastane. Ebaõige on järeldus, et PlanS § 125 lg 1 p 3 kohaselt tulnuks Tartu põhjapoolse ümbersõidu ehitamise ehitusprojekti koostamiseks koostada DP. Riigiteede planeerimisel ei tule arvestada PlanS § 125 lg 1 p-s 3 sätestatuga. Sättes ei ole riigiteid loetletud ja selles välja toodud rajatised ei sarnane olemusel riigiteedele. Loetelu viitab avaliku huviga objektidele, millega seotud DP koostamise pädevus on kohalikul omavalitsusel (KOV). Vastustajal puudub DP koostamise pädevus (PlanS § 124 lg 10) ning vastustaja lähtus õigesti EhS § 99 lg-test 1 ja 2. Seadusandja ei ole KOV-dele andnud pädevust DP koostamise kaudu planeerida TRAM-i eest riigiteid. Halduskohtu analüüsitud EhS § 27 lg 1 on asjakohatu, sest PT-s ei ole sellele tuginetud ja see ei reguleeri vaidlusalust olukorda (sh annab pädevuse üksnes KOV-le). PT on teede projekteerimiseks vajalik olukorras, kus tee asukoht pole piisavalt täpselt määratud. Planeeringuks, millega tee asukoht määratakse võib olla nt riigi eriplaneering, kuid ka muud planeeringuliigid (PlanS § 74 lg 5, § 126 lg 1 p 4; EhS § 26 lg 3 p 3). ÜP-s ja/või DP-s riigitee asukoha määratlemine ei ole vastustajale automaatselt siduv. TRAM on planeeringumenetluses kooskõlastaja rollis ja tema kooskõlastuseta ei saa KOV probleemideta jätkata riigitee asukohta määratleva planeeringu menetlust. TRAM-l ei teki kooskõlastatud ega kooskõlastamata jäetud planeeringute alusel teede väljaehitamise kohustust. Planeeringud on olemuselt strateegilised dokumendid ja on tõenäoline, et mõned visioonid jäävadki erinevatel põhjustel realiseerimata. Vaidlusaluses piirkonnas väljastati PT, millega täpsustati ÜP-s näidatud teekoridori asukohta. Alal kehtivate ÜP-de ja DP-ga on arvestatud. Vastustaja leiab jätkuvalt, et PT ei takista kuidagi Madruse tn 13a ja 13b kinnistul kehtiva DP elluviimist selles näidatud kujul. PT lisaks 2 oleval üldskeemil on küll nähtud ette kergliiklustee ühendus silla alla ja ühendus kogu Kvissentali elamupiirkonda üle positsioonide 52 ja 53, kuid PT p 5.2.2 kohaselt võib asukoht täpsustuda. Sisuliselt anti juba PT väljastamisel mõista, et teed kavandades arvestatakse kaebaja kinnistu piiridega, sh kehtiva DP-ga. PT alusel ongi koostatud ümbersõidu eelprojekt, milles on teed projekteeritud nii, et need arvestavad DP järgsete krundipiiridega. Tegemist on jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud ühendusteega, mis tagab Kvissentali elamupiirkonnast (sh Madruse tn 13 kinnistule kavandatavast elamupiirkonnast) otseühenduse jalgratta- ja jalgteele, mis kulgeb paralleelselt Tartu põhjapoolse ümbersõiduga. Mh tagatakse selle kaudu ühendus kavandatava Emajõe silla alla ja Madruse tänavale. See on olnud ka Tartu linna soov ning ühendus muudab piirkonna atraktiivsemaks ja tõstab kinnistute väärtust. PT-ga määrati EhS § 26 lg 4 p 4 alusel võimaliku teetrassi koridor ja täpne asukoht selgub projekteerimise käigus. PT ei ole ehitamise aluseks, vaid ehitusõiguse annab ehitusluba, kuid ka sel juhul eeldaks kinnistul ehitustegevuse alustamine asjaomase maatüki riigi poolt omandamist. Kaebaja kinnistute täpsem puutumus rajatava teega selgub ehitusloa menetluses, kuhu kaebaja kaasatakse. Kinnisasjade omandamine toimub eraldi menetluses ja võimalikud vastuväited omandamisele saab esitada selle raames. PT andmisel tuli arvestada ÜP tingimusi (PlanS § 74 lg 5; EhS § 26 lg 3 p 3). Tartu põhjapoolse ümbersõidu teekoridor ja liiklussõlme asukoht on ÜP-ga määratud ning PT-s on sellest lähtutud. Pille kinnistu põhjapoolsele osale on praegu võimalik mootorsõidukiga pääseda riigiteelt kõige lõunapoolsema mahasõidu kaudu. Üldskeemilt nähtub üheselt, et selle mahasõidu asukohta on kavandatud ringristmik ja jalakäijate tunnel. Seega on ilmselge, et vastavalt ÜP-le ei ole selles asukohas võimalik mahasõitu säilitada (vt Tartu valla ÜP joonis 1). Pille kinnistule juurdepääsu kadumine oli selge juba ÜP järgi ja PT-ga ei saa muuta ÜP lahendust. Servituudi seadmine üle võõra kinnisasja ei oleks kaebajale üleliia koormav (nt Riigikohtu 12.04.2004 otsus nr 3-2-145-04, p 14) ja ei rikuks tema õigusi (nt Tallinna Halduskohtu 05.01.2021 otsus nr 3-20-2052). Pille kinnistul puudub DP ja selle koostamise korral tuleb avalikule teele juurdepääsu küsimus lahendada planeeringumenetluses. Halduskohus jättis tähelepanuta, et Pille ja Juta kinnistute piiri lähedal paiknev mahasõit tagab juurdepääsu Pille kinnistu põhjapoolsele osale. Seejuures 8(18)
3-22-755 oli kaebaja juba enne kohtuvaidlust asunud ette valmistama alternatiivse juurdepääsu rajamist, taotledes TRAM-lt nõudeid Juta kinnistu mahasõidu rekonstrueerimiseks, et selle kaudu tagada ajutine juurdepääs Madruse tn 13 kinnistu (katastritunnus 79301:001:1078) arendamiseks vajaliku täitepinnase vedamiseks. Nõuded väljastati 15.07.2021 kirjaga nr 7.1-1/21/16227-2 ja kaebaja on koostanud ehitusprojekti, mis on esitatud vastustajale kooskõlastamiseks. Projekti kohaselt rekonstrueeritakse mahasõit selliselt, et see asub täpselt kinnistute piiril. Vastustaja on selgitanud, et ka Tartu põhjapoolse ümbersõidu ehitusprojektiga on vajaduse korral võimalik alternatiivselt näha ette olemasoleva mahasõidu rekonstrueerimine selliselt, et see asuks Pille ja Juta kinnistute piiril ning selle kaudu pääseks mõlemal kinnistul asuvatele põllumaadele. See ei eelda ka PT osaliselt kehtetuks tunnistamist. Seega on ekslik halduskohtu järeldus, et PT-ga kaotatakse igasugune ligipääs Pille kinnistu põhjapoolsele osale. Kohtumenetluse ajal on selgunud, et ka juurdepääsu Pille maaüksuse äralõikest alles jäävale lõunapoolsele osale ei ole võimalik lahendada PT-s kirjeldatud viisil. Halduskohus ei ole seda eraldi analüüsinud. Pille kinnistu jagati kolmeks maaüksuseks, millest keskmine võõrandatakse vastustajale tee-ehituse tarbeks. Pille kinnistu lõunapoolne osa piirneb Tartu linna ÜP-s näidatud kavandatava tänavakoridoriga Kvissentali tee 13 maaüksusel ning juurdepääsu saab tagada sealt. Vaidemenetluses ei olnud vaidlust Pille kinnistu lõunapoolse osa juurdepääsu üle. Alusetu on kaebaja väide, et Pille kinnistu lõunapoolsele alale juurdepääsu tagamine ei ole Tartu linna ÜP järgi võimalik või Tartu linn seda ei võimalda. Eeltoodud asjaoludel pidanuks halduskohus leidma, et PT on kooskõlas ÜP-ga nii Pille kinnistu kui ka Madruse tn 13a ja 13b kinnistute osas, samuti ei esine viimaste puhul vastuolu DP-ga. PT ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ja Pille kinnistule on juurdepääs tagatud. Vastustaja on teostanud kaalutlusõigust korrektselt, võttes arvesse olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. Kaebaja esitas vahetult enne 09.12.2021 avalikku arutelu ettepaneku rajada täiendav eritasandiline ristmik (liiklussõlm), mis paikneks PT-ga kavandatava, osaliselt Pille kinnistul asuva eritasandilise ristmiku (liiklussõlme) vahetus läheduses. Esitatud ettepanek on vastuolus projekteerimisnormidega, mis seavad nõuded mh ristmike omavahelisele kaugusele. Kahe ristmiku vahel peab olema tagatud vähemalt 1 km pikkune vahemaa ja sellele viidati juba avalikul arutelul. Pakutud lahendus oleks liiklusohtlik ja sellega ei saa nõustuda (EhS § 26 lg 3 p 2). PT andmise korraldus on piisavalt motiveeritud.
10.X palub 15.02.2023 vastuses (täiendatud 19.01.2024) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja selgitustest ja viitest EhS § 26 lg-le 1 nähtub, et kavandatav I klassi maantee on olulise avaliku huviga rajatis. Olulise avaliku huviga rajatise mõistet ei ole põhjust sisustada ülemäära kitsendavalt (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2021 otsus nr 3-20-1518, p 16). Seega tuli lähtuda PlanS § 125 lg 1 p-st 3 ning koostada Tartu põhjapoolse ümbersõidu rajamiseks DP. Teekoridor ja liiklussõlme asukoht ei saa olla paika pandud ka ÜP-ga, sest sellisel juhul puudunuks vastustajal vajadus EhS § 99 lg-te 1 ja 2 alusel seda täiendavalt PT-ga määrata. Halduskohus on lisaks õigesti märkinud, et Madruse tn 13a ja 13b kinnistute osas kehtiva DP täpsustamiseks ei ole täidetud EhS § 27 lg-s 1 sätestatud tingimused. Pille kinnistule mõistlike alternatiivsete juurdepääsuteede kavandamisest keeldumine kujutab olulist kaalutlusviga, mis ilmselgelt mõjutas kavandatud projektilahendust ja seega PT andmist. Vastustaja edastas kaebajale 09.03.2022 kirjaga kaks erinevat joonist, kuidas oleks võimalik kavandada juurdepääs Pille kinnistu põhjapoolsele osale (pindala ca 3 ha). Vastustaja kinnitas, et neid variante PT väljastamisel ei kaalutud. Vaidlust ei ole selles, et 1,3 km või 800 m pikkuse juurdepääsutee projekteerimise ja ehitamise maksumus (lisandub servituudi hind) tuleks kanda kaebajal kui juurdepääsust huvitatud isikul. Praeguse juurdepääsu likvideerimine ja eraisikust 9(18)
3-22-755 kaebajale sellise kohustuse panemine ei vasta hea usu põhimõttele. Apellatsioonkaebuses välja toodud võimalik juurdepääs Juta kinnistu kaudu on ajutine, sest pärast maantee (kahetasandilise ristmiku) rajamist saaks lähima võimaliku juurdepääsu rajada 500 m kaugusele Juta ja Heigo kinnistute piirile. Seejuures on vastustaja Juta mahasõidu rekonstrueerimiseks esitatud projekti läbivaatamise käigus käskinud kaebajal ehitada kolmanda isiku põllule välja täismahus ristmik (pindala 684 m2), mis pealegi tulevase tee-ehituse käigus likvideeritakse. Seda kõike olukorras, kus vastustaja on juurdepääsu rajamise vajaduse ise põhjustanud. Pille maaüksuse lõunapoolsele osale (pindala ca 1,3 ha) juurdepääsu küsimuses on Tartu linn 25.10.2022 kirjas seadnud kahtluse alla plaani ühendada Tartu valla ÜP kohased ärimaad linna infrastruktuuriga ning suunata liiklus läbi Tartu linna ÜP kohaste elamumaade. Samas märgiti, et ka TRAM nõustus, et Pille maaüksusele kavandatavatele äriobjektidele juurdepääsu rajamine läbi Tartu linna väikeelamualade ei ole liiklusohutuse aspektist sobilik ega proportsionaalne. Sellisel juhul piiratakse oluliselt kaebaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust, kuid seda ei ole PT andmisel kaalutud. Praeguseks on kaebaja jaoks n-ö must stsenaarium realiseerunud, sest Tartu Linnavalitsuse 14.11.2023 korraldusega nr 1157 on kehtestatud Kvissentali tee 15 DP, mille kohaselt ei ole põhjendatud näha ette perspektiivset ühendusteed Tartu linna ja Tartu valla vahel ega Pille ja Müta maaüksustele juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Puudulikku kaalutlemist kinnitab istungil väljendatud seisukoht, et TRAM kavandab riigiteid ning kusagil ei ole öeldud, et ta peaks tagama ja rajama mahasõite. Pille kinnistu on potentsiaalne äri- ja tootmismaa juhtotstarbel kasutatav arendusmaa. Tartu põhjapoolse ümbersõidu ehitamise tõttu ei ole Pille maaüksusel ka muus osas otstarbekas jätkata põllumajanduslikku maakasutust (sh kinnistu tükeldamise järgsete osade väiksuse ja põllutöömasinate piiratud juurdepääsu pärast). Heast logistilisest asukohast ja uuest ehitatavast riigiteest tulenevalt on põhjendatud rajada Pille kinnistule autoga teenindatavad äri- ja tootmispinnad. Kaebaja esitaski 08.12.2021 taotluse DP algatamiseks. Vastustaja ei ole sellega arvestanud. Samuti ei arvestatud vaidlustatud korralduse andmise ajaks vastu võetud Tartu valla uue ÜP-ga (kehtestati 2022) ega Tartu linna ÜP-ga, mis ei näe Kvissentali teele ette mingite ühenduste loomist või juurdepääsude rajamist Tartu vallas asuvatelt kinnistutelt. Kokkuvõttes on tekkinud olukord, kus PT-ga ei ole tagatud juurdepääsu Pille kinnistu kummalegi osale ja juurdepääsude rajamine ei ole ka mõistlikul viisil võimalik. Erinevalt praegu kehtiva PlanS § 126 lg 1 p-st 7 nägi kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS v.r § 9 lg 2 DP eesmärgina ette mh liikluskorralduse (st mitte vaid põhimõtete) määramise. Seega tuleb positsioonide 52 ja 53 osas lähtuda DP-s määratud liikluskorraldusest ja vastustaja ei saa seda PT-ga muuta. Kaebaja maaüksustele kergliiklustee kavandamine rikub tema omandiõigust ning ta ei pea taluma tahtevastast ehitamist tema kinnisasjale (vt Riigikohtu 05.11.2012 otsus nr 32-1-101-12). Tähtsust ei oma, kas Madruse tn 13a ja 13b kinnistutele tee tegelikkuses rajatakse või mitte, sest hea halduse tava on rikutud juba sellega, et PT lisaks oleval skeemil näidatakse projekteeritavad jalgratta- ja jalgteed vastuolus kehtiva DP-ga. Samuti on PT kehtiv haldusakt ja vastustajal säiliks õigus koostada ehitusprojekt PT-s näidatud viisil. Kaebaja suhtes on ka ebaõiglane tekitada ebaselgust, mil määral tuleb tal kehtivas DP-s ettenähtud kohustusi täita. Kui vastustaja ei kavanda I klassi maanteed, vaid väiksemat teed, siis ei pruugiks DP-s esitatud kõrghaljastuse rajamise nõue olla sellises mahus asjakohane.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus käsitleb esmalt küsimust, kas vaidlusaaluse tee projekteerimiseks oleks tulnud kehtestada detailplaneering (p-d 12–17), seejärel hindab projekteerimistingimuste kooskõla Madruse tn 13 DP-ga (p-d 18–20) ning juurdepääsu tagamist Pille kinnistule eraldi põhjapoolsele osale (p-d 21–29) ja lõunapoolsele osale (p-d 30–34). Viimasena tuleb otsustada apellatsioonkaebuse lahendamine ja jagada menetluskulud (p-d 35–36). 10(18)
3-22-755 Riigitee projekteerimise õiguslik alus
12.Halduskohus rahuldas kaebuse esmajoones põhjusel, et kohtu hinnangul tuli vaidlusaluse riigitee kavandamiseks (kaebajale kuuluvaid kinnistuid puudutavas osas) PT andmise asemel koostada DP, sest tegemist on olulise avaliku huviga rajatisega PlanS § 125 lg 1 p 3 tähenduses. Kohus leidis, et EhS § 99 lg 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud, sest kuigi tee asukohta ei olnud Tartu valla ÜP-s täpselt määratletud (nt puudus eritasandiline ristmik), oli Madruse tn 13 DP alal tee kulgemine planeeringuga täpselt määratud. ÜP saab olla PT andmise aluseks, kui puudub DP koostamise kohustus, kuid praegu selle puudumist EhS § 26 lg-st 1 ei nähtu.
13.Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu eeltoodud seisukohta. PlanS § 14 lg 1 p 2 kohaselt määratletakse üleriigilise transpordivõrgustiku arengu põhimõtted ja suundumused üleriigilises planeeringus. PlanS § 56 lg 1 p-st 2 ja § 75 lg 1 p-st 1 tulenevalt on transpordivõrgustiku asukoha määramine esmajoones maakonna- ja üldplaneeringute ülesanne ning riigimaantee ehitamine võib olla ka riigi eriplaneeringu objekt (PlanS § 27 lg 2). Seevastu ei ole PlanS § 126 lg-s 1 nähtud ette, et riigi- või kohalike teede (vt EhS § 92 lg-d 6 ja 7) kavandamine ning nende asukoha määramine oleks DP ülesandeks, vaid DP-ga tuleb lahendada üksnes planeeringuala n-ö teenindavate rajatistega (sh teedega) seonduv ja määrata avalikule teele juurdepääsuteede võimalik asukoht (PlanS § 126 lg 1 p-d 4 ja 7; vt lisaks Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2022 otsus nr 3-21-665, p 26).
14.Kuivõrd riigiteede ja teiste samalaadsete nn joonehitiste planeerimine ei toimu DP-de alusel (vt ka planeerimisseaduse eelnõu – Riigikogu XII koosseisu 571 SE – seletuskiri, lk 72), siis ei ole EhS § 26 lg 1 ja § 27 lg 1 ega PlanS § 125 lg 1 p 3 asjassepuutuvad normid. Seetõttu ei oma praeguse vaidluse lahendamiseks mh tähtsust, kas kavandatav riigitee (põhimaantee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee Tartu põhjapoolne ümbersõit) on eeltoodud sätete tähenduses olulise avaliku huviga rajatis või mitte.
15.Avalikult kasutatava tee rajamiseks on EhS lisa 1 kohaselt nõutav ehitusluba. EhS § 99 lg-st 1 tulenevalt on PT nõutav ehitusloakohustusliku tee ehitusprojekti koostamiseks, kui planeeringuga ei ole tee asukoht täpselt määratud. EhS § 99 lg 2 teise lause kohaselt riigitee PT annab TRAM. Halduskohus on möönnud, et varasemas Tartu valla ÜP-s ei olnud vaidlusaluse tee asukoht täpselt määratud, kuid leidis samas, et EhS § 99 lg 1 kohaldamise välistab asjaolu, et tee asukoht on täpselt määratletud Madruse tn 13 DP-s. Sellega ei saa nõustuda. Madruse tn 13 DP põhijoonisel on Jõhvi-Tartu-Valga riigimaantee Tartu põhjapoolne ümbersõit kajastatud perspektiivsena ning DP seletuskirja kohaselt võeti aluseks ümbersõidu eelprojekt (AS Teede Tehnokeskus töö nr TPY190). DP põhijoonisel ei ole tee asukohta ja muid andmeid (nt laius, sõiduradade arv, liikluskorraldus) täpselt välja toodud.
16.Ringkonnakohtu hinnangul puudub praegusel juhul ka muu planeering (nt eriplaneering), milles oleks Tartu põhjapoolse ümbersõidu asukoht paika pandud ehitusprojekti koostamiseks vajaliku täpsusega. Tartu linna ÜP (kehtestatud 07.10.2021) kaardirakendus kajastab vaidluse all olevat riigimaantee lõiku samas asukohas nagu Madruse tn 13 DP (kehtestatud 18.02.2021). Samal viisil kajastab ümbersõitu uue Tartu valla ÜP (kehtestatud 15.06.2022) kaardirakendus. Varasema Tartu valla ÜP (kehtestatud 03.09.2008) maakasutuskaardil on perspektiivse riigitee koridor (tumepruuni katkendjoont ümbritsev kriipsutatud ala) seevastu tähistatud niivõrd laialt (endise Tartu valla ÜP kaardirakenduse vahemaade mõõtmise abivahendi järgi ca 400 meetrit), et see hõlmab kogu Tartu linna ÜP-s ja Madruse tn 13 DP-s märgitud teekoridori.
11(18)
3-22-755
Väljavõte endise Tartu valla ÜP maakasutuskaardilt.
Väljavõte endise Tartu valla ÜP kaardirakendusest, kajastab poole teekoridori mõõtetulemust (mõõdetud vahemaa tähistatud musta noolega).
17.Kuivõrd Jõhvi-Tartu-Valga riigimaantee nr 3 Tartu põhjapoolse ümbersõidu asukohta ei olnud tee ehitusprojekti koostamiseks vajaliku täpsusega (vt ka EhS § 26 lg 4; majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrus nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“) planeeringutes kindlaks määratud, siis oli projekteerimistingimuste andmine EhS § 99 lg 1 kohaselt nõutav ja PT väljastamine ei saa iseenesest kuidagi rikkuda kaebaja õigusi. PT õigusliku tähenduse osas on selgitatud, et PT on üksnes eelhaldusakt konkreetse ehitusloa menetluses, mitte terviklik ruumilahendus ja menetlusülene maakasutus- ja ehitustingimuste regulatsioon (nt Riigikohtu 12(18)
3-22-755 09.06.2023 otsus nr 3-20-2247, p 25). Kuigi tegemist on eelhaldusaktiga, millest haldusorgan ei või hiljem ehitusloa väljastamisel meelevaldselt mööda minna, ei ole PT tähenduselt siiski samaväärne DP-ga ning kehtivaid, aga õigusvastaseid projekteerimistingimusi on ehitusloa menetluses võimalik muuta, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt ehitusloa taotleja või muu isiku usaldust (vt Riigikohtu 20.06.2023 otsus nr 3-20-19, p-d 16–19). Eeltoodust tulenevalt, kuna PT sätestab üksnes alused ehitusprojekti koostamiseks, mitte püsitoimega ruumilahendust, siis ei saa PT-d pidada õigusvastaseks ainuüksi põhjusel, et see näeb mitmetes aspektides ette projekteeritava lahenduse täpsustamise või küsimuse lõpliku lahendamise alles ehitusprojekti koostamise käigus (nt PT p-d 5.2.2, 5.2.4, 5.3.1, 5.4.4, 5.5.1, 5.5.5). Madruse tn 13 DP järgimine
18.Madruse tn 13 DP alaga seonduvalt on halduskohus leidnud, et PT on Madruse tn 13a kinnistu (pos 52) ja Madruse tn 13b kinnistu (pos 53) osas vastuolus DP-ga, kuivõrd DP järgi on neile kruntidele nähtud ette müratõkkekõrghaljastus, kuid PT lisa 2 oleval skeemil on sinna nähtud ette kergliiklusteed. Ringkonnakohus märgib esmalt, et katastrikaardi, DP põhijoonise ja PT üldskeemi võrdlusest nähtub, et vastuolu ei esine Madruse tn 13b kinnistu (pos 53) osas. PT lisas 2 tumekollase värviga tähistatud projekteeritud jalgratta- ja jalgtee (Tartu linna ÜP järgne põhivõrk) paikneb tervikuna teemaa krundil (79301:001:1081). Kuigi üldskeem kajastab varasemat Madruse tn 13 kinnistut tervikuna, on teemaa krunt eristatav Madruse tn 26 kinnistu (79301:001:0767) lõunapiiri mõtteliselt pikendades kuni Kvissentali tee 13 kinnistu piirini. PT lisas 2 helekollase värviga tähistatud projekteeritud jalgratta- ja jalgtee (Tartu linna ÜP järgne tugivõrk) paikneb osaliselt Madruse tn 13a kinnistul kaitseotstarbelise metsa maa-alal. Samas ei nähtu Tartu linna ÜP kaardirakendusest, et kõnealusele alale oleks tugivõrgu kergliiklusteid tegelikult kavandatud. ÜP kaardil on tähistatud üksnes põhivõrgu kergliiklustee, mis kulgeb paralleelselt projekteeritava riigimaanteega ja, nagu juba märgitud, jääb DP alusel moodustatud transpordimaa kinnistu piiridesse. Korralduse lisa 2 tabeli 2.2 real 4 on vastustaja otsustanud, et ehitusprojekti koostamisel tuleb täiendavalt hinnata varasematest planeeringutest tulenevaid tingimusi ning kergliiklusteede paiknemist täpsustada ehitusprojektiga. Koondtabel kuulub PT andmise korralduse juurde (vt korralduse p 5 alap 2) ja selles toodud vastustaja otsuseid tuleb käsitada PT-d täpsustavana. Kaebaja õiguste kaitse on sellega piisavalt tagatud ning vajaduse korral on tal võimalik esitada omapoolseid vastuväiteid ka tee-ehitusloa andmise menetluses.
Väljavõte kehtiva Tartu linna ÜP kaardirakendusest. Projekteeritava riigimaanteega (punane katkendjoon) praktiliselt kohakuti kulgeb põhivõrgu kergliiklustee (must katkendjoon). Kaardilt puudub tugivõrgu kergliiklustee tähistus (sinine katkendjoon), kuigi vastav andmekiht on sees.
13(18)
3-22-755
19.Kaebaja on lisaks leidnud, et PT ei vasta Madruse tn 13 DP-le, sest viimane ei näe ette kergliiklusteed mh krundile positsioonil 58 (79301:001:1081) ning samas on DP-s nähtud sellel krundil ette müratõkkeseina rajamine, mida PT üldskeemil ei kajastu ja mille osas on vastustaja selgitanud, et asjakohased leevendusmeetmed (sh nende vajalikkus) otsustatakse PT p-s 5.11 ettenähtud mürauuringu tulemuste põhjal. Nagu ringkonnakohus juba eespool selgitas, ei ole Tartu põhjapoolse ümbersõidu planeerimine olnud Madruse tn 13 DP lahenduse esemeks, vaid kavandatavaks tee-ehituseks eraldatud transpordimaaga seonduv on DP põhijoonisele kantud informatiivselt. DP seletuskirjas on samuti korduvalt rõhutatud, et krundid positsioonidel 42– 52 saab moodustada ning ehitusõiguse realiseerida alles pärast Tartu põhjapoolse ümbersõidu realiseerimist. Ka müratõkkeseina osas on DP põhijoonise (vt asjaomase tingmärgi seletust) ja DP seletuskirja (lk 12) põhjal selge, et see ei kujuta endast osa DP lahendusest, vaid müratõket on DP-s kajastatud üksnes Tartu põhjapoolse ümbersõidu varasema eelprojekti alusel. Sellest tulenevalt ei saa PT lisas 2 toodud üldskeemil müratõkkeseina puudumist pidada Madruse tn 13 DP-ga vastuolus olevaks. Korralduse lisa 2 tabeli 2.2 real 4 on kaebajale samuti selgitatud, et müratõkked kavandatakse vastavalt mürauuringu tulemustele.
20.Kuivõrd kaebajale pidi olema juba Madruse tn 13 DP põhjal arusaadav, et kavandatava riigimaantee täpne kulgemine selgub alles tee projekteerimise käigus, siis ei ole põhjendatud ka etteheited, et kaebajale DP-st tulenevate õiguste ja kohustuste ulatus on ebaselge. PT-ga ei ole muudetud ega saagi muuta kaebajale DP-st tulenevate kohustuste ulatust. Kui riigimaantee projekteerimise raames selgub (nt mürauuringu tulemusel või kiirusepiirangu kavandamisel), et DP positsioonidele 52 ja 53 ettenähtud müratõkkekõrghaljastuse rajamiseks ei ole tegelikku vajadust, siis on kaebajal võimalik taotleda selles osas DP muutmist. Mürahäiringu suurus ei sõltu iseenesest maantee sõiduradade arvust, vaid eeskätt liiklussagedusest ja sõidukiirusest. Juurdepääs Pille kinnistule
21.Maa-ameti seni viimatiselt ortofotolt (10.05.2023) ja Google’i kaardirakendusest nähtub, et Pille kinnistule on faktiliselt võimalik Jõhvi-Tartu-Valga teelt (79401:006:0203) pääseda kahest kohast, millest peamine asub kinnistu lõunapiiri ääres ja teine ligikaudu kinnistu keskel.
Pille kinnistu lõunapoolses osas olev mahasõit.
14(18)
3-22-755
Pille kinnistu keskosas paiknev väidetav mahasõit.
22.Kumbagi eeltoodud juurdepääsudest ei ole teeregistris mahasõiduteena registreeritud. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et reaalselt kasutatava mahasõiduna Pille kinnistule on käsitatav üksnes kinnistu lõunapiiri ääres asuv juurdepääs, kuid kinnistu keskosaga kohakuti paiknevat ühendust maanteega ei ole alust käsitada mahasõiduna Pille kinnistule, vaid tegemist on kergliiklejate tarbeks tehtud juurdepääsuga maanteega paralleelselt kulgevale Nõmmiku kergliiklusteele. Sellele viitavad nii kõnealuse ühendustee kuju ja suurus kui ka asjaolu, et Pille kinnistu lõunapoolse juurdepääsu ees on sõiduteele kantud märgis 923b „Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon“ (kriipsude pikkus ja kriipsude vahe võrdselt üks meeter), mis tähistab majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 25 lg 11 p 1 kohaselt sõidutee äärt tähistava märgise 911 „Ühekordne pidevjoon“ katkestust ristmikul või mahasõidukohas. Seevastu Pille kinnistu keskel paikneva juurdepääsu asukohas ei ole sellist sõidutee äärt tähistava ühekordse pidevjoone katkestust tehtud. Viimati nimetatud ühenduse faktilist kasutamist sõidukiga Pille kinnistule pääsemiseks ei kinnita ka Maa-ameti varasemad ortofotod (st selles kohas puuduvad äratuntavad põllumaale suunduvad sõidukijäljed).
23.Vaidlust ei ole selle üle, et olemasolev lõunapiiri äärne mahasõit Pille kinnistule jääb kavandatava ringristmiku ja jalakäijate tunneli (Vahi liiklussõlme I etapp) asukohta ning selle edasine kasutamine Pille kinnistule juurdepääsuks ei ole objektiivselt võimalik. Samuti ei saaks juurdepääsuteena võtta kasutusele Pille kinnistu keskosas paiknevat ühendust maanteega, sest seegi on hõlmatud PT esemeks oleva (vt PT p 5.2.2.2) perspektiivse ristmiku (Vahi liiklussõlme II etapp) ja selle tarbeks kinnistust tehtava äralõikega (vt PT lisa 2; Pille kinnistu äralõike plaan – kaebaja 19.01.2024 seisukoha lisa 1). Vastustaja on viidanud (vt korralduse lisa 2 tabeli 2.2 rida 8), et kaebajal oleks Pille kinnistule (põllumaale) pääsemiseks võimalik edaspidi kasutada teeregistris registreeritud Juta kinnistu (79401:006:1095) lõunapiiri ääres paiknevat 0,169 km mahasõitu Tartu-Jõgeva-Aravete teelt (79401:006:0059).
24.Halduskohus märkis õigesti, et mahasõidu likvideerimine riivab kaebaja omandiõigust, sest tal puuduks võimalus jätkata kinnistu senist kasutamist. Samuti on õige, et riigimaanteed ei tohi rajada viisil, mis muudaks kinnistuomanikul enda kinnistule pääsemise võimatuks. Kinnisasja jagamisel tuleb arvestada maakorralduse nõudeid ja kinnisasja omaniku õigusi (nt maakorraldusseaduse § 2 lg 3, § 5 lg 2 p 4). Kaebaja 19.01.2024 seisukoha p-s 3 esitatud Maaameti kaardi väljavõtte kohaselt moodustuks kavandatud maantee ja ristmiku tarbeks tehtava äralõike järel Pille kinnistust kaks lahustükki, millest põhjapoolne oleks suurusega ca 3,07 ha ja lõunapoolne suurusega ca 1,35 ha.
15(18)
3-22-755
25.Seonduvalt Pille kinnistu põhjapoolse osaga on ringkonnakohus seisukohal, et kaebajale on võimalik tagada juurdepääs Juta kinnistu lõunapiiri äärest, nagu selle näevad ette PT p 5.2.4 ja korralduse lisa 2 tabeli 2.2 rida 8. Uut juurdepääsuteed ei pidanud olema PT-s juba lõplikult lahendatud, sest see oleneb mh ehitusprojekti lahendusest ja kinnistuomaniku soovidest või tema edasistest plaanidest (nt algatada DP koostamine). Oluline on see, et Pille kinnistu senisel põllumajanduslikul eesmärgil (st madala ööpäevase liiklussagedusega) kasutamise jätkamiseks oleks mahasõit Pille ja Juta kinnistute piirilt õiguslikult ja tehniliselt võimalik (vt ka TRAM-i 09.03.2022 kiri nr 8-1/21-003/5078-1 – kaebuse lisa 13) ning PT p 5.2.4 annab kaebajale lisaks selgelt õiguse nõuda, et vastustaja tagaks olemasoleva mahasõidu (mis jääb ca 4 m võrra Juta kinnistule) nihutamise või laiendamise selliselt, et kaebajal puuduks vajadus saada mahasõidu kasutamiseks Juta kinnistu omanikuga kokkulepe või nõuda Pille kinnistu kasuks servituudi seadmist.
26.Endise Tartu valla ÜP-s (2008) oli Pille kinnistu põhjapoolse osa juhtotstarbeks määratud keskuse maa (segaehitusala). ÜP seletuskirja p-st 3.1 nähtuvalt võis nimetatud juhtfunktsioon vastavalt DP-s täpsustatavale arengusuunale hõlmata nii elamu-, ärimaa, ühiskondlike hoonete maa (sotsiaalmaa), haljasala ja parkmetsa maa, transpordimaa kui ka nimetatud funktsioonide kombinatsiooni. Praeguse Tartu valla ÜP (2022) kaardi järgi on Pille kinnistu põhjapoolse osa juhtotstarbeks kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse maaala. ÜP seletuskirja p-st 5.5 tulenevalt on suunaks keskkonda sobiva ja olulist keskkonnamõju mitteomava äri- ja tootmistegevuse arendamine, st kergetööstus- ja keskkonnasõbralike ettevõtete rajamine. Kaebaja on esitanud AB Artes Terrae OÜ 24.11.2021 seisukoha nr 011 (kaebuse lisa 5), milles on leitud, et päras Tartu põhjapoolse ümbersõidu rajamiseks vajaliku äralõike tegemist Pille kinnistust alles jäävad maatükid on liiga väikesed ja tehnikaga raskesti ligipääsetavad, et neil oleks mõistlik jätkata põllumajanduslikku kasutust ning põhjapoolsele osale sobiks äri- ja tootmismaa sihtotstarve.
27.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja peab Tartu põhjapoolse ümbersõidu projekteerimise raames tagama Pille kinnistule sellise juurdepääsu, mis võimaldaks kinnistu väljaarendamist vastavalt ÜP-s määratud äri- ja tootmismaa juhtotstarbele. Kaebaja saab nõuda üksnes seda, et uue riigimaantee rajamisega ei likvideeritaks mahasõitu, mis on vajalik kinnistu kasutamiseks vastavalt senisele kasutusele ja kasutusotstarbele (100% maatulundusmaa), kuid tal ei ole alust nõuda, et vastustaja tagaks kinnistule juurdepääsu, mis vastaks tema võimalikule arendushuvile (vt eskiisprojekt – kaebuse lisa 8). Kuna Pille kinnistu suhtes ei ole kehtestatud DP-d ega DP koostamist algatatud (kaebaja on küll viidanud DP algatamise taotluse esitamisele 08.12.2021, kuid puuduvad andmed, et Tartu vald oleks DP koostamise algatanud), siis ei ole teada, kas ja millistel tingimustel olnuks kaebaja kinnistule (X on kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kantud 09.12.2021) ilma Tartu põhjapoolse ümbersõidu kavandamiseta võimalik rajada tihedama kasutusega juurdepääsu (vt ka TRAM-i 11.03.2022 käskkirjaga nr 1.1-7/22/64 kinnitatud ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramise juhend – 04.05.2022 vastuse lisa 1). Põhjendamatu on eeldada, et kavandatud otstarbeks oleks kindlasti sobinud ka olemasolev mahasõit, sest tuleb arvestada, et Pille kinnistu piirneb juba praegu tiheda liiklusega põhimaantee (3 Jõhvi-Tartu-Valga tee) ja tugimaantee (39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee ehk nn Piibe maantee) ristmikuga ning praegune mahasõit jääb sellest vähem kui 100 m kaugusele.
28.Kaebaja esitatud Artes Terrae OÜ 24.11.2021 hinnang, et Pille kinnistu põhjapoolne osa oleks liiga väike ja tehnikaga raskesti ligipääsetav, et jätkata selle põllumajanduslikku kasutust, on paljasõnaline ja põhjendamatu. Arusaadavalt oleks põllumajandusliku tootmisega võimalik tegeleda väiksemas mahus, kuid ilmselgelt ebaõige on seisukoht, et põllumasinate juurdepääs oleks Pille ja Juta kinnistute piiril asuva mahasõidu korral olemasoleva mahasõiduga võrreldes kuidagi piiratum. Tegemist on samaväärsete mahasõitudega. 16(18)
3-22-755
29.Kuivõrd vastustaja ei pidanud PT väljastamisel tagama seda, et kaebajal oleks võimalik realiseerida oma hüpoteetilist arendushuvi, siis ei ole alust heita vastustajale ette, et korralduses või selle lisades ei ole eraldi põhjendatud (esitatud kaalutlusi), miks ei olnud võimalik arvestada kaebaja ettepanekut rajada täiendav eritasandiline ristmik. Vastustaja on kohtumenetluses mh selgitanud, et pakutud lahendus ei olnud liiklusohutuse seisukohast vastuvõetav, mistõttu ei olnud tegemist realistliku alternatiivse ettepanekuna, mida vastustajal tulnuks põhjalikumalt kaaluda ja millega mittenõustumist ulatuslikumalt põhjendada. Kaebaja viited TRAM-i esitatud tingimustele, kuidas oleks võimalik lahendada juurdepääs tema kavandatavatele arendustele (nt TRAM-i 09.03.2022 vastus nr 8-1/21-003/5078-1) ei ole praeguses vaidluses asjassepuutuv, sest ei seondu olemasoleva mahasõiduga samaväärse juurdepääsu säilitamisega, vaid täiesti uue (teistsugustel asjaoludel) juurdepääsu rajamisega.
30.Pille kinnistu lõunapoolsest osast tekkiva lahustükiga seoses tuleb samas nõustuda, et senise põllumajandusliku tootmise jätkamine ei oleks seal mõistlikult võimalik, arvestades nii maatüki väiksust kui ka asjaolu, et see piirneks ühelt poolt riigimaanteega ja teiselt poolt ärimaa (Kvissentali tee 15, 79514:036:0024) või väikeelamumaa (Kvissentali tee 13, 79514:036:0003) kinnistutega. Lääneküljele jääks samasugune väike lahustükk maatulundusmaa sihtotstarbega Müta kinnistust (79601:001:1069). PT andmise korralduse lisa 2 tabeli 2.2 real 7 on vastustaja Müta kinnistuga seoses selgitanud, et PT p 5.7.3 kohaselt tuleb vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava ning maade omandamise raames on võimalik kaaluda mh järelejäävate ebamõistliku kuju ja suurusega maatükkide omandamist, jagamist ja vahetamist. Kuigi korralduse lisa 2 tabeli 2.2 real 8 ei ole Pille kinnistu lõunapoolse osa kohta samasugust märkust tehtud, ei kitsenda see kaebaja võimalust samuti nõuda, et riik omandaks maatüki, mida ei saaks tee-ehituse tõttu enam mõistlikult edasi kasutada.
31.Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja ka Pille kinnistu lõunapoolse osaga seoses selgelt soovinud vastustajalt sellise juurdepääsu tagamist, mis vastaks tema võimalikule arendushuvile. Nagu ringkonnakohus eespool märkis, saab kaebaja nõuda üksnes olemasolevaga samaväärse juurdepääsu tagamist, mis on PT p-s 5.2.4 ka ette nähtud ja täpne lahendus selgub ehitusprojekti koostamise ja ehitusloa andmise käigus. Kaalutlusveaks ei saa pidada seda, et vastustaja ei ole PT-ga lahendanud küsimust sellise juurdepääsu võimalikkusest, mis vastab kaebaja väljendatud arendushuvile. Seejuures ei olnud endise Tartu valla ÜP-s (2008) Pille kinnistu lõunapoolsele osale maakasutuse juhtotstarvet üldse määratud.
32.Sisulist vaidlust ei ole, et projekteeritavalt riigimaanteelt ei ole võimalik rajada mahasõitu otse Pille kinnistu lõunapoolsele osale, vaid juurdepääs saab kulgeda üksnes üle kõrvalasuvate Müta, Kvissentali tee 13 või Kvissentali tee 15 kinnistute. Vastustaja sai PT väljastamisel lähtuda Tartu linna ÜP-s näidatud lahendusest, mis näeb ette tee kulgemise piki Kvissentali tee 13 kinnistu põhjapiiri kuni Pille kinnistu nurgani ja sealt lõunasse Kvissentali teele (läbides järjest Kvissentali tee 13, 17a, 11 ja 15 kinnistuid). Selle perspektiivse tee kaudu oleks võimalik tagada juurdepääs ka Pille kinnistu lõunapoolsele osale. Kõnealune tee on Madruse tn 13 DP-s nähtud ajutise juurdepääsutee ja servituudialana ette mh planeeringualale täitepinnase veoks (vt DP seletuskirja p 4 ja joonis „Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed“). Kuna asjas on Madruse tn 13 DP materjalid esitatud üksnes osaliselt (seletuskiri ja põhijoonis), kuid need on tervikuna kättesaadavad Tartu planeeringute registris (DP-10-006), võtab ringkonnakohus täiendavalt toimikusse DP kehtestamise otsuse koos selle kõigi lisadega. Tegemist ei ole menetlusosaliste jaoks uue tõendiga.
33.Ehkki kaebaja on püüdnud temale sobivat juurdepääsu Pille kinnistu lõunapoolsele osale saavutada Kvissentali tee 15 krundi ja lähiala DP menetluses (kehtestatud Tartu Linnavalitsuse 14.11.2023 korraldusega nr 1157), ei ole Tartu linn sellega nõustunud, viidates DP kehtestamise 17(18)
3-22-755 korralduses (lk 4), et juurdepääs Pille kinnistule oleks teostatav Madruse tn 13 DP-s ettenähtud perspektiivse tänava kaudu. Seda eeldusel, et Pille kinnistu lõunapoolsele osale kavandatakse arendust, mis sobiks Kvissentali elamurajooniga. Kvissentali tee 15 DP-s on kõnealuse tänava ehitamise võimalus ka tagatud (vt DP põhijoonisel tee- ja tänavamaa krunt positsioonil 11). Seejuures on vastustaja teinud Tartu linnale Kvissentali tee 15 DP menetluse ajal (vt TRAM-i 01.04.2022 kiri nr 7.2-2/22/5466-2 – vastustaja 04.05.2022 vastuse lisa 2) mh ettepaneku koos Tartu vallaga kaaluda omavalitsuste vahelise piiri muutmist viisil, et Pille kinnistu lõunapoolne osa hakkaks kuuluma Kvissentali elamukvartalisse (st jääks Tartu linna haldusterritooriumile). Kas juurdepääs oleks võimalik saada üle Kvissentali tee 15 kinnistu, sõltub haldusasja nr 3-232931 tulemustest.
34.Olenemata Kvissentali tee 15 DP-ga seotud vaidluse tulemustest ei ole alust järeldada, et Pille kinnistu lõunapoolsele osale ei oleks võimalik tagada mõistlikku juurdepääsu. Eelkõige ei ole välistatud juurdepääs Pille kinnistule Madruse tn 13 DP-s märgitud ajutise juurdepääsutee asukohta kavandatud tänava kaudu ja selle võimalikkust on möönnud ka Tartu linn. Ehkki Pille kinnistu lõunapoolse osa senine kasutus muutub ilmselt võimatuks, tuleb selle maa-ala edasise kasutuse kavandamisel arvestada ümbritsevate kinnistute kasutusega. Kinnistu arendamiseks tuleb kaebajal koostada DP ning lahendada selles ka juurdepääsutee küsimus. Nagu märgitud, kui selgub, et juurdepääsu Pille kinnistu lahustükile ei ole mõistlikul viisil võimalik tagada, on kaebajal õigus nõuda, et riik maatüki omandaks. Kokkuvõte ja menetluskulud
35.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb TRAM-i apellatsioonkaebus rahuldada ning Tallinna Halduskohtu 02.12.2022 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab X kaebused rahuldamata.
36.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kõrgema astme kohus teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. X on tasunud kaebuste esitamisel riigilõivu kokku 40 eurot ning kandnud esimese astme kohtus esindajakulu 6710 eurot. Apellatsiooniastmes on kaebaja palunud mõista vastustajalt välja esindajakulu 4380,70 eurot. Kokku 11 130,70 euro suuruste menetluskulude kandmine või kandmise kohustus seoses praeguse asja menetlemisega esimese ja teise astme kohtus on HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 nõuete kohaselt tõendatud. Kuna ringkonnakohus rahuldab TRAM-i apellatsioonkaebuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab X kaebused rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud esimese ja teise astme kohtus HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. TRAM oli apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud (HKMS § 104 lg 10) ning vastustaja ei ole esitanud andmeid muude menetluskulude kandmise kohta. Seega jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.