Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

MENETLUSE KÄIK

alusel täitemenetluse asjas nr 026/2008/1827. Sissenõude sisu oli rahatrahv 191,73 eurot ja kohtutäituri tasu 73,15 eurot. Neist viimane koosnes menetluse alustamise tasust (7,54 eurot) ja täituri tasust (65,61 eurot).

MAAKOHTU MÄÄRUS

KTS § 32 lg 5 sätestab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Riigikohus käsitles 13. oktoobri 2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 küsimust, kas kohtutäituril on õigus saada täismääras põhitasu olukorras, mil täitemenetluse tulemusel rahalist nõuet üldse mingis ulatuses ei täidetud, nt sundtäitmisele esitatud nõue rahuldatakse pärast täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule ilma kohtutäituri otsese tegevuseta või nt juhul, mil sissenõudja esitab pärast täitmisteate kättetoimetamist kohtutäiturile avalduse täitemenetlus lõpetada. KTS eelnõu (462 SE) seletuskirja kohaselt kohtutäituri tasu sissenõudmist puudutavat regulatsiooni 1. jaanuari 2010 redaktsiooniga ei muudetud. Seega enne 1. jaanuari 2010 kehtinud KTS § 23 lg-le 3 vastab kehtiva § 32 lg 5. Need sätted on sisult ja sõnastuselt analoogsed. Olukorras, kus nõue kuulus kohtutäituri poolt aegumise tõttu lõpetamisele, kuid nõuet ei ole täidetud, saab kohtutäituri põhitasu osas kohaldada Riigikohtu otsuses märgitut. Riigikohus märkis samas lahendis, et kuni 31. detsembrini 2009 kehtinud KTS § 23 lg 3 ei kehti juhul, kui sundtäitmise käigus kohtutäituri otsese tegevuse tulemusel rahalist nõuet üldse ei täideta. Nimetatud sätet saab kohaldada juhul, mil täitemenetluse tulemusena nõutakse sisse osa rahalisest nõudest. Vastasel korral ei oleks säte kooskõlas kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõttega. KTS § 23 lg-d 2 ja 3 tuleb tõlgendada nii, et eespool nimetatud juhtudel võib kohtutäitur nõuda tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga. Seejuures on võimalik lähtuda KTS § 23 lg-s 3 sätestatud tasu proportsionaalsuse põhimõttest – mida suurem osa võlast õnnestub sisse nõuda, seda suuremat tasu võib kohtutäitur nõuda. Ülekantuna täitetoimingute hulgale ja mahule tähendab see KTS § 23 lg 2 tähenduses, et mida rohkem ja mahukamaid täitetoiminguid on kohtutäitur teinud, seda suuremat tasu (kuid seejuures mitte üle 50% täismäärast) võib kohtutäitur võlgnikult nõuda. KTS § 23 lg-te 2 ja 3 selline tõlgendamine loob olukorra, mil kohtutäitur peab tegema tasu suuruse kohta otsuse, mis sarnaneb kohtute tehtava nn diskretsiooniotsusega ja võlgnikul on võimalus see otsus vaidlustada. Riigikohus asus 16. detsembri 2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15 seisukohale, et kui sundtäitmisele esitatud nõue rahuldatakse pärast täitmisteate kättetoimetamist kohtutäituri otsese tegevuseta, on täituril õigus tasu saada. Kohtutäitur saab sel juhul keelduda menetluse lõpetamisest, kuni tema tasunõue on rahuldatud (vt 16. septembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 32-1-77-15, p 29, ja 29. septembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15, p 28). Sama küsimust käsitles Riigikohus 2. novembri 2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-11, milles märkis, et väärteoasjas määratud rahatrahvi sundtäitmise tõttu tekkinud täitemenetluse kulusid ei saa pidada TMS §-s 209 nimetatud väärteomenetluse kuludeks ega muudeks avalikõiguslikeks rahalisteks nõueteks, mille täitmise saaks lõpetada samadel alustel nagu väärteoasjas määratud rahatrahvi täitemenetluse. Viidatud sätete järgi saab pärast KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaja möödumist lõpetada aegumise tõttu väärteoasjas määratud rahatrahvi või väärteomenetluses tekkinud menetluskulude või muude väärteoasjas määratud avalik-õiguslike rahaliste nõuete täitemenetluse, kuid täitemenetluse kui iseseisva menetluse kulud tuleb võlgnikul kanda hoolimata väärteomenetluse nõuete aegumisest. Täitemenetluse kulud on täitedokumendi täitmise menetluse kulud, sh väärteomenetluses määratud rahatrahvi sissenõudmiseks tehtud täitetoimingute tegemise kulud. Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument. Tulenevalt eeltoodust võib kohtutäitur antud juhul võlgnikult nõuda põhitasu ja kohtutäituri poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluses tehtud vajalike kulutuste tasumist. Selguse huvideks võinuks kohtutäitur koostada vaheotsuse täitemenetluse lõpetamise osas täitedokumendist tuleneva põhinõude osas, kuid vaheotsuse tegemise kohustust seaduses sätestatud ei ole. Kohtutäitur on toiminud kohtutäituri põhitasu väljanõudmisel õiguspäraselt.

3 (5)

MÄÄRUSKAEBUS

MENETLUSE EDASINE KÄIK

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

raha laekumist. Kuni 31. detsembrini 2009 kehtinud KTS redaktsiooni § 23 lg 3 (kehtiva § 32 lg 5) tõlgendamisel selliselt puuduks kohtutäituril huvi ja vajadus aeguvate nõuete täitmisega üldse tegeleda, kuivõrd talle ei ole tasu kohaselt garanteeritud võlgnike puhul, kes raskendavad täitemenetluse läbiviimist. Võrdelisus selle normi tähenduses ei ole rakendatav võlgniku soovitud 0%-määrana olukorras, kus sundtäidetav rahasumma jääb lõpuks maksmata aegumise tõttu. Samal põhjusel on ekslik ka võlgniku alternatiivne seisukoht, et trahvinõude aegumise tõttu tuleb kohtutäituri tasu vähendada poolele põhitasumäärale. Kuni 31. detsembrini 2009 kehtinud KTS § 23 lg 2 (kehtiva § 32 lg 4) kohaselt toimub selline tasu vähendamine siis, kui võlgnik täidab nõude talle vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul. Nimetatud sätte eesmärk on motiveerida võlgnikku tasuma täitemenetluse võimalikult varases staadiumis nõue täies ulatuses ja vältida sellega täitekulude suurenemist. Põhjendatuks ei saa pidada samasuguse soodustuse andmist võlgnikule, kes ei ole nõuet üldse täitnud.

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.