Pikknurme Küla Seltsi kaebus Põltsamaa Vallavolikogu
27.augusti 2020. a otsuse nr 1-3/2020/53 ja 19. novembri 2020. a otsuse nr 1-3/2020/70 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning Põltsamaa valla kohustamiseks otsustada asi uuesti
RESOLUTSIOON
Tagastada Pikknurme Küla Seltsi kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põltsamaa Vallavolikogu andis 27. augusti 2020. a otsusega nr 1-3/2020/53 Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse kohta Keskkonnaametile arvamuse. Vallavolikogu nõustus OÜ KTM VARA kaevandamisloa taotlusega (resolutsiooni p 1). Volikogu märkis, et kaevandamisloa menetlusel ja tingimuste seadmisel tuleb järgida Keskkonnaameti 31. augusti 2012. a kirja nr JT 10-1/35429-21 p-des 1-12 nimetatud kõiki kohustusi ja tingimusi (resolutsiooni p 2), eraomandis väljaveotee asfaltbetooniga katmise eel tuleb kinnistute omanikega sõlmida asjaõigusleping (resolutsiooni p 3) ning väljaspool mäeeraldise teenindusmaad peab kaevandaja tagama tolmava materjali ja killustiku kande vältimise teedele. Volikogu märkis, et mistahes materjali transpordi käigus teele sattumisel tuleb see viivitamatult kõrvaldada teeomaniku poolt ettenähtud korras ja tingimustel ning kaevandaja kulul (resolutsiooni p 4).
2.Pikknurme Küla Selts (kaebaja) esitas 26. septembril 2020 Põltsamaa vallale eelnimetatud otsuse peale vaide. Kaebaja leidis, et Põltsamaa vald peab andma uue arvamuse, mille kohaselt ei ole kohalik omavalitsus kaevandamisloa andmisega nõus.
3-20-2545
3.Põltsamaa Vallavolikogu jättis 19. novembri 2020. a otsusega nr 1-3/2020/70 kaebaja vaide rahuldamata. Ühtlasi täiendas vallavolikogu 27. augusti 2020. a otsuse nr 1-3/2020/53 põhjendusi ning täpsustas eelnimetatud otsuse resolutiivosa p 2.
4.Kaebaja esitas 18. detsembril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada Põltsamaa Vallavolikogu 19. novembri 2020. a otsuse nr 1-3/2020/70 õigusvastasus ja kohustada Põltsamaa valda asja uuesti otsustama. Kaebuses on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus Keskkonnaameti keelamiseks anda enne kaebuse arutamise lõppemist halduskohtus kaevandamisluba. Kaebaja hinnangul on Põltsamaa Vallavolikogu 27. augusti 2020. a otsus nr 1-3/2020/53 ja 19. novembri 2020. a otsus nr 1-3/2020/70 õigusvastased, sh on tegemist selliste oluliste kaalutlusvigadega, mis tingivad vältimatult ka õigusvastase kaevandamisloa väljastamise Keskkonnaameti poolt.
5.Tartu Halduskohus jättis 21. detsembri 2020. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Asja menetleva kohtuniku Juhan Siideri puhkusel viibimise tõttu lahendas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse selle kiireloomulisust arvestades kohtunik Sirje Kaljumäe. Kohus asus seisukohale, et kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebus ei ole seetõttu halduskohtus lubatav. Isegi kui asja lahendav kohtunik asuks edaspidises menetluses teistsugusele seisukohale, ei esine selliseid asjaolusid, mis tingiksid esialgse õiguskaitse kohaldamise.
KOHTU SEISUKOHT
6.Asja menetlev kohtunik nõustub Tartu Halduskohtu 21. detsembri 2020. a määruses esitatud põhjendustega ning on seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
7.Kohus lähtub kaebuse tõlgendamisel HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest ning saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 6 alusel nii Põltsamaa Vallavolikogu
27.augusti 2020. a otsuse nr 1-3/2020/53 kui ka 19. novembri 2020. a otsuse nr 1-3/2020/70 õigusvastasuse kindlakstegemist. Samuti nõuab kaebaja HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Põltsamaa valla kohustamist otsustada asi uuesti.
8.Põltsamaa Vallavolikogu 27. augusti 2020. a otsus nr 1-3/2020/53 on menetlustoiming, millega vald andis vastavalt maapõueseaduse (MaaPS) § 49 lg-le 6 Keskkonnaametile arvamuse OÜ KTM VARA esitatud kaevandamisloa taotluse kohta. Põltsamaa vald nõustus OÜ KTM VARA taotlusega.
8.1.HKMS § 45 lg-st 3 tulenevalt on reeglina menetlustoimingud vaidlustatavad koos lõpliku haldusaktiga. Eraldiseisvalt on menetlustoiminguid lubatud vaidlustada siis, kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata haldusmenetluse lõplikust tulemusest või kui menetlustoiming toob vältimatult kaasa õigusvastase otsuse. Kohtupraktikas on peetud siduvat kooskõlastust eelhaldusaktiga sarnanevaks menetlustoiminguks, mis on vaidlustatav enne lõpliku haldusakti andmist eraldiseisvalt ning ka pärast seda koos haldusmenetluse lõpptulemusena antud haldusaktiga (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 21. septembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-5-11; 11. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-37-15).
8.2.Antud juhul ei ole Põltsamaa Vallavolikogu 27. augusti 2020. a otsusega nr 1-3/2020/53 antud nõusoleku näol tegemist siduva iseloomuga kooskõlastusega. Kaevandamine Pikknurme
3-20-2545 dolokivikarjääris ei saa alata enne kaevandamisloa andmist ning Keskkonnaamet ei tugine OÜ-le KTM VARA kaevandamisloa andmise otsustamisel üksnes kohaliku omavalitsuse nõusolekule. Keskkonnaamet peab menetluse käigus lisaks kohaliku omavalitsuse kooskõlastusele hindama erinevaid asjaolusid, sh taotleja vastavust tingimustele ning kaevandamise vastavust riigi ja kohaliku omavalitsuse huvidele, ning arvestama võimalike keskkonnamõjutustega. Seega ei saa Põltsamaa Vallavolikogu 27. augusti 2020. a otsus nr 1-3/2020/53 rikkuda kaebaja õigusi seeläbi, et tingib vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise ning menetlustoiming ei ole lõppaktist eraldiseisvalt vaidlustatav. Samuti ei ole kohtule esitatud materjalidest nähtav, et Põltsamaa vald oleks teinud sellise menetlusvea, et juba menetluse käigus saab järeldada, et lõplik haldusakt ei saa olla materiaalselt õiguspärane ning ka sel põhjusel ei ole menetlustoimingu vaidlustamine antud juhul lubatav (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-39-10, p 21 ja seal viidatud varasem kohtupraktika).
8.3.Kohus märgib täiendavalt, et halduskohtus oleks eraldiseisvalt vaidlustatav üksnes otsus, millega kohaliku omavalitsuse üksus keeldub kooskõlastuse andmisest, sest selline otsustus on kaevandamisloa menetluses Keskkonnaametile siduv ja sellega võib kaasneda kaevandamisloa taotluse rahuldamata jätmine (MaaPS § 55 lg 2 p 11).
9.Lubatav ei ole ka Põltsamaa Vallavolikogu 19. novembri 2020. a otsuse nr 1-3/2020/70 halduskohtus vaidlustamine tulenevalt HKMS § 45 lg-st 4, mille kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Vaidemenetluses tehtud otsuste iseseisev vaidlustamine on pigem erandlikuks võimaluseks, mis on põhjendatud üksnes juhtudel, kui vaidemenetluse käigus on rikutud kaebaja õigusi, mis ei ole seotud vaidemenetluse esemega. Kaebuse põhjendustest ei nähtu, et Põltsamaa Vallavolikogu 19. novembri 2020. a otsus nr 1-3/2020/70 rikuks kaebaja õigusi sõltumata põhivaidluse esemest, s.o Põltsamaa Vallavolikogu 27. augusti 2020. a otsusest nr 1-3/2020/53. Kuna kaebus ei ole põhivaidluse eseme osas lubatav, ei saa kaebaja eraldiseisvalt vaidlustada ka seda puudutavat vaideotsust.
10.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebeõiguse puudumise tõttu Pikknurme Küla Seltsi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, ei kuulu tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.