OÜ VATSLA KARJÄÄR kaebus Saue Vallavolikogu 29.06.2020 otsuse nr 34 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Saue valla kohustamiseks taotlust uuesti läbi vaatama Kaebaja: OÜ
VATSLA
KARJÄÄR,
esindajad vandeadvokaadid Martin Triipan ja Rauno Klemm
Menetlusosalised
Vastustaja: Saue vald, esindaja Elis Haav Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tunnistada Saue Vallavolikogu 29.06.2020 otsus nr 34 õigusvastaseks ja kohustada Saue valda uuesti otsustama arvamuse andmine OÜ VATSLA KARJÄÄR geoloogilise uuringu loa taotluse kohta kahe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.
2.Mõista Saue vallalt OÜ VATSLA KARJÄÄR kasuks välja menetluskulu 2415 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 20.01.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.OÜ VATSLA KARJÄÄR (registrikood: 14854645) esitas 15.01.2020 Keskkonnaametile (KKA) taotluse geoloogilise uuringu loa saamiseks Vatsla II uuringuruumis (tl 9; seletuskiri tl 14-17). Geoloogilise uuringu luba taotletakse Harju maakonnas Saue vallas eraomandisse kuuluvale kinnistule Põldmäe tee 11 (katastritunnus: 72701:001:0127). Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala on 19,09 ha. Geoloogiline uuring viiakse läbi eesmärgiga täpsustada uuringuruumis leviva lubjakivikihi paksust, selle kvaliteeti ja
kaevandamistingimusi, et hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ja hiljem taotleda sellele alale kaevandamisluba. Tegemist on tarbevaru uuringuga, mille käigus planeeritakse rajada kuni 5 puurauku. Uurimissügavus on kuni 15 m. Täiendavalt on uuringu käigus planeeritud teostada järgmised sihtotstarbelised tööd: veetasemete mõõtmised, katsepumpamine. Uuringu teostaja on OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437). Taotletava loa kehtivusaeg on 3 aastat.
2.KKA küsis 22.01.2020 kirjaga nr 12-2/20/11-4 Saue Vallavolikogu arvamust Vatsla II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta (tl 21).
3.Saue Vallavolikogu ei nõustunud 29.06.2020 otsusega nr 34 uuringuloa andmisega OÜ-le VATSLA KARJÄÄR Vatsla II uuringuruumi geoloogiliste uuringute läbiviimiseks (tl 26-28).
4.OÜ VATSLA KARJÄÄR esitas 30.07.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Saue Vallavolikogu 29.06.2020 otsuse nr 34 „Arvamuse andmine Vatsla II uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse kohta“ õigusvastasuse tuvastamist ja Saue valla kohustamist arvamuse andmise uueks otsustamiseks hiljemalt kahe kuu jooksul käesolevas haldusasjas kohtuotsuse jõustumisest arvates.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebuse põhjendused (täiendavad seisukohad 24.11.2020) on kokkuvõtvalt alljärgnevad. 1) Vaidlusaluse menetluse esemeks ei ole kaevandamise, vaid geoloogilise uuringu läbiviimise lubamine. Asjakohaseks geoloogilise uuringu keeldumise aluseks ei saa seega olla kaevandamise mõjud, veel vähem tulenevalt üldsõnalisest viitest teiste olemasolevate karjääride tegevusele. Seega vastustaja on lähtunud lubamatutest kaalutlustest. Praeguses faasis pole teada, kas kaevandamine on üldse võimalik ja otstarbekas ning kui on, siis millisel alal, millise ajaperioodi jooksul see toimub jne. Ainukeseks uuringuloa andmisega mittenõustumise põhjuseks on toodud eesmärk vältida, et uuringuloa väljastamisega nõustumine tekitaks kaebajas ootust, et vastustaja nõustub tulevikus kaevandamisloa andmisega. See põhjendus ei ole asjakohane. Vastustajal oli võimalik märkida, et ei pea tõenäoliseks hilisemat kaevandamisloaga nõustumist, ilma kooskõlastuse andmisest keeldumata (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-37-15, p 17). 2) Vastustaja ei ole üldse arvestanud argumente selle kohta, miks on geoloogilise uuringu tegemine vajalik – see annab erinevatele asjaosalistele, sh riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni. Geoloogilise uuringu tegemine võimaldabki otsustada selle üle, kas ja kuidas võiks hiljem toimuda kaevandamine. Kohalik omavalitsus uuringuloa kooskõlastajana peab kooskõlastuse andmisel arvestama selliste uuringuloa positiivsete tulemitega ja neist oma kaalutlusotsuse tegemisel lähtuma (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-37-15, p 13). Vastustaja ei ole aga vastavaid argumente otsuse tegemisel arvestanud, mistõttu on tegemist olulise kaalutlusveaga. 3) Vastustaja ei ole otsuses viidanud ühelegi geoloogilise uuringu endaga seotud asjaolule, mis saaks tingida uuringuloa andmisega mittenõustumise ning selliseid sisulisi põhjuseid ei eksisteerigi. Kaebaja on uuringuloa taotluses selgitanud, et uuring koosneb ettevalmistus-, väli, labori- ja kameraaltöödest, millest vaid välitööd võivad üldse mingit otsest mõju uuringualale omada. Uuringuvõrk on planeeritud tihedusega kuni 400 m ning välitööde raames tehakse kuni 5 puurauku sügavusega kuni 15 m, sh vajadusel duubelauk hüdrogeoloogilisteks vaatlusteks ning proovipumpamisteks. Kõigis rajatavates puuraukudes mõõdetakse põhjavee tase. Ühes või kahes puuraugus viiakse läbi katsepumpamised, et välja selgitada ala hüdrogeoloogilised tingimused ning arvutada välja kasulikku kihti moodustavate kivimite hüdrodünaamilised 2(10)
parameetrid (filtratsioonikoefitsient, veejuhtivus jms), mis võimaldavad prognoosida karjäärist ärajuhitava vee hulka ja põhjavee alandamise mõju (veetaseme alandamisel karjääri ümber tekkiv alanduslehter) ulatust. Seejärel puuraugud likvideeritakse. Kaebaja on uuringuloa taotluses omal algatusel piiranud uuritavat ala, et mõju Vatsla küla elanikele oleks minimaalne. Nimelt on uuringuala lõunaosa suuresti metsastunud ala jäetud taotluslikult uuringuruumist välja, tekitades vähemalt 200 m puutumatu ala elamurajooni ja uuringuruumi vahele. Enne uuringuloa taotluse esitamist on põhjalikult hinnatud geoloogilise uuringu võimalikke mõjusid keskkonnale, maaomanikele ja ümberkaudsetele inimestele ning jõutud järeldusele, et mõju on lühiajaline ja väike (taotluse punkt 4). Vastustaja ei ole sellega arvestanud. KKA on pidanud vastavat eeltööd piisavaks, et algatada uuringuloa andmise menetlus. 4) Uuringuloa menetluses ei ole asjakohane hinnata, kas just uuringualal (võrreldes alternatiivsete asukohtadega) on võimalik ja otstarbekas antud hetkel kaevandada. Sellegipoolest ei ole vastustaja poolt otsuses toodud vastuväited seoses kaevandamisega ka sisuliselt põhjendatud. Vastustaja on käsitlenud kavandatava tegevuse vastavust strateegiadokumentidele, pidades kavandatavaks tegevuseks kaevandamist, mis ei ole uuringuloa esemeks. Kuigi viidatud strateegiadokumendid ei takista ka kaevandamist kõnealusel uuringualal, siis geoloogilise uuringu tegemist need just soosivad. Geoloogiline uuring tagab piisava informatsiooni otsustamaks, kas ja kus on vajalike maavarade kaevandamine mõistlik ja vajalik. Vastustaja viidatud strateegiadokumentide kontekstis on just vajalik uurida maardlate omadusi ja neist kaevandamise võimalusi, et selle põhjal teha kaalutletud otsus kaevandamisplaanide kohta laiemalt. Vastustaja on otsuses nõustunud, et lubjakivi kui riigile kuuluva maavara puhul on riigi ülesanne selle strateegilise kasutamise planeerimine ning vajalik on kaaluda alternatiivseid asukohti lubjakivi kaevandamiseks. Selle jaoks ongi vajalik tarbevaru geoloogiliste uuringute teostamine. Mida täpsem on kasutada olev geoloogiline informatsioon, seda parema kvaliteediga otsuseid on ka riigil võimalik kaevandamistegevuse suunamisel teha. 5) Varustuskindluse küsimus ei ole asjakohane geoloogilise uuringu loa kontekstis, kuivõrd geoloogilise uuringu eesmärgiks on tuvastada maavaravaru olemasolu, kvaliteet ja kaevandamist mõjutavad tegurid, mitte määrata kaevandamisõigust. Lisaks ei ole pikaajalise kohtupraktika kohaselt riikliku maavara varustuskindluse analüüs üldse kohaliku omavalitsuse pädevuses ehk tegemist on lubamatu kaalutlusega geoloogilise uuringu loataotluse kohta arvamuse avaldamisel. Kohalikul omavalitsusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade kaevandamisega seotud üksikasjadest laiemalt, mis võimaldaks tal teha adekvaatse lõppotsuse ning seetõttu ei saa ta lõppastmes otsustada maavara uurimise üle (Riigikohtu 30.09.2009 otsus nr 3-4-1-9-09, p 25). Vastustaja hinnangud lubjakivi varustuskindlusele on ka paljasõnalised. 6) Väär on otsuses toodud seisukoht, et kuna geoloogilise uuringu teostamisele võib järgneda kaevandamisloa menetlus, siis peaks juba geoloogilise uuringu loataotluse kohta arvamuse andmisel hindama võimaliku kaevandamise mõjusid ja perspektiivikust. Riigikohus on andnud selge suunise, et kaevandamise mõjude hindamine ei toimu mitte uuringuloa menetluses, vaid potentsiaalses hilisemas kaevandamisloa menetluses, kus kohalikul omavalitsusel on võimalik hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele (otsus nr 3-3-1-37-15, p 13). Kaevandamise keskkonnamõju hindamine ei ole lõppastmes üldse kohaliku omavalitsuse otsustada, vaid kuulub Keskkonnaameti pädevusse. 7) Kõik otsuses toodud väidetavad negatiivsed mõjud on ennatlikud, spekulatiivsed ega toetu mis tahes uuringutele ega tõenditele. Viited teiste isikute poolt opereeritavatele ja teises asukohas asuvatele kaevandustele ei anna alust teha järeldusi potentsiaalse kaevandamise kohta 3(10)
tulevikus Vatsla II uuringuruumis. Samuti on alusetud väited Vatsla tiheasumi piirkonna arengu pidurdumise, elanike ja ettevõtete ärakolimise ja kaevandamisest tulenema hakkavate keskkonnaprobleemide lahendamiskulude kohta. Vastustaja on jätnud tähelepanuta kaevandamise positiivsed küljed, sh vallas lisanduvad töökohad ja maavara kaevandamisest saadava kaevandamisõiguse tasu. Arvestatud ei ole ka võimalike leevendavate meetmetega, puhveraladega jms. 8) Vastustaja ei ole kaebajat ära kuulanud. Vastutaja on küll KKA-le väitnud uuringuloa taotluse osas arvamuse andmise tähtaja pikendamise taotlemisel, et on eelnõu saatnud kaebajale tutvumiseks ja arvamuse esitamiseks, kuid ei ole hoolimata kaebaja palvest seda siiski teinud. Kaebaja pöördus vastustaja poole 05.06.2020 kirjaga, kus uuris nii vastava eelnõu kui ka piirkonna elanike tagasiside kohta. Vastustaja kirjale ei vastanud. Seega on vaidlustatud otsus õigusvastane ka kaebajale ärakuulamisõiguse tagamata jätmise tõttu.
6.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. 1) Vaidlusalune otsus on kaalutletud ja proportsionaalne. Uuringuluba ei ole pelgalt informatiivse väärtusega, vaid selle omaja saab eesõiguse kaevandamisloa saamiseks, mis on otsese sisulise ning rahalise väärtusega õigus. Taotletavale uuringuruumi alale Saue valla üldplaneeringu (ÜP) kohaselt otseseid kitsendusi põhjustavaid piiranguid või tegevusi kavandatud ei ole, kuid uuringuruumi ala asub Vatsla küla tiheasustusega elamualast ca 0,2-1 km kaugusel ning seetõttu võib olemasolevate karjääride tegevusega seonduvast teadaolevast praktikast tulevikus võimalikul kaevandamisel eeldada elamualale negatiivseid mõjusid ja häiringuid. ÜP seletuskirja kohaselt tuleb maavarade kaevandamisel uute karjääride rajamisel arvestada kaevandamise ja sellega kaasneva keskkonnamõjuga; samuti järgida säästva arengu põhimõtteid, arvestada kohalike kogukondade soove, lähtuda olelusringi toimimise põhimõttest, arvestada erinevates eluvaldkondades kavandatavate tegevuste vastasmõjusid, oluliste mõjudega tegevuste kavandamisel tuua välja erinevad alternatiivid ning neid kompleksselt kaaluda. 2) Kuna lubjakivi on riigile kuuluv maavara, lasub riigil vastutus selliste maavarade strateegilise kasutamise planeerimiseks ning asjakohaste ühiskondlike kokkulepete saavutamiseks. Lähiajal riigi poolt algatatav Harju maakonna maavarade teemaplaneering oleks loogiline ja mõistlik strateegiadokument vastavaks planeerimiseks ja ühiskondliku kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna taotletav uuringuruum asub Harku lubjakivimaardlas, mida on varasemalt põhjalikult uuritud ning uuringuruumis võib eeldada sama geoloogilist ehitust kui maardlas, siis pole selle varude kaevandamise eesmärgil täpsustamine vajalik ega mõistlik enne strateegiliste valikute tegemist. Seetõttu ei ole enne vastavaid selgeid ühiskondlikke kokkuleppeid mõistlik algatada menetlusi, sh käesolevat geoloogilist uuringut, mis ei pruugi olla tulevase ühiskondliku kokkuleppega kooskõlas või oleks sellega otseses vastuolus. Konkreetses asukohas on tagatud piisavalt pikaks ajaks varustuskindlus, et uute kaevandusalade uurimine ja kasutusele võtmine saaks ära oodata strateegilised otsustused teemaplaneeringu tasandil. Arvestades Harjumaa piiri lähedal paiknevaid ning varustuskindluse seisukohalt olulisi Sutlema ning Reinu maardlaid, on nendes lubjakivi aktiivsete ja prognoosvarude kogusuuruseks orienteeruvalt vähemalt paarkümmend miljonit kuupmeetrit, mis võimaldaks pikaks ajaks katta Harju- ja Raplamaa vajadused, sh arvestades nii üldehituse, maantee-ehituse kui ka Rail Balticuga. 3) Geoloogiliste uuringute teostamise eesmärgiks on edaspidi kaevandamisloa taotlemine ning asjakohane on võimalikult varases menetlusprotsessi staadiumis hinnata kavandatava tegevuse perspektiivikust. Selle üheks eesmärgiks on ka kaevandamisloa eesõiguse saamist lootva isiku võimalikult varane teavitamine erinevatest asjaoludest, riskidest ja tegevuse võimalikest 4(10)
tulevastest mõjudest, et tal oleks võimalik ratsionaalselt planeerida oma tegevust ning sellega seonduvaid ajalisi ja rahalisi kulutusi. Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6). Seetõttu vaatles vastustaja antud menetluses mitte ainult geoloogilise uuringu loa, vaid ka tulevikus võimaliku kaevandamisloa väljaandmisega seonduvaid võimalikke üldisemaid mõjusid. 4) Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda, et ta saaks kasutada maavara oma ettevõtluse huvides. Geoloogilise uuringu eesmärk ei ole teaduslik või looduskaitseline, vaid tegemist on ärihuviga, mille eesmärgiks on kaevandamisloa saamine. Geoloogilise uuringu läbiviimine on rahaline kulutus, mistõttu on juba uuringuloa andmisel kaaluda, kas kaevandamisloa väljaandmine on võimalik. Mittenõustumisel geoloogilise uuringuloa väljastamisega saab kohalik omavalitus samadel alustel keelduda kaevandamisloa väljaandmisega nõustumisest. Vastustaja on teadlik, et uuringute teostamine ei taga kaevandamisloa andmist, kuid kaebajal tekib õigustatud ootus, kui uuringutulemuste alusel on kindlaksmääratud maavarad, mida saab kaevandada. Põhjendamata on uuringuloa andmine, kui on ette teada, et antud alale ei saa väljastada kaevandamisluba. Sellisel juhul ei ole tegemist mõistliku ja ökonoomse haldusmenetlusega. Kui seaduseandja oleks leidnud, et igaks geoloogiliseks uuringuks on riigi huvi, ei oleks sätestatud kohaliku omavalitsuse nõusoleku nõuet loa andmise menetluses ja nõustumisest keeldumist maapõueseaduses (MaaPS) keeldumise aluseks. 5) Antud olukorras on otstarbekas ja mõistlik kasutada Sutlema ja Reinu maardla varusid, kus eeldatavalt on tegemist oluliselt väiksemate keskkonnahäiringutega, kuna need asuvad tiheasustusega aladest kaugel ning seal puuduvad olulised loodusväärtused. Sealne kaevandamisvõimalus on faktiliselt juba olemas, kuna riigi poolt on väljastatud suuremahulised kaevandamisload. Mitme karjääri lähestikku paiknemine Harku-Vatsla piirkonnas võib olla kumuleeruva mõjuga sealsele vahetult kõrvalasuvale tiheasustusega elamualale. Geoloogilise uuringu loa ning võimaliku kaevandamisloa andmine taotletavasse asukohta tooks kaasa olulise negatiivse mõju MaaPS §-s 13 kajastatud piirkonna elanike õigusele tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ja oleks vastuolus samas paragrahvis sätestatud väiksemate häiringutega lahenduste eelistamise põhimõttega ning seetõttu oleks menetlus juba algusest peale perspektiivitu. 6) Põhiseaduse § 154 esimene lause sätestab kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse, mille kohaselt kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi (KOKS § 2 lg 1). Seega on kohaliku omavalitsuse üksusel üldine kohustus hoolitseda valla säästva arengu kaudu tema elanike heaolu ning neile elamisväärse elukeskkonna loomise eest. 7) Inimliku eksituse tõttu on jäänud kaebajale vaidlusaluse otsuse eelnõu edastamata ning hilisem kaebaja pöördumine e-kirja teel märkamata. Tegemist on äärmiselt erandliku juhtumiga. Vaidlusaluse otsuse kaalutlused ja põhimõtted kaebajale uuringuloa väljastamise osas jäävad samaks isegi juhul, kui kohus vaidlusaluse otsuse õigusvastaseks tunnistab ja kohustab Saue valda kaebaja uuringuloale uuesti arvamust avaldama.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebaja on vaidlustanud otsuse, millega vastustaja ei nõustunud kaebajale loa andmisega Vatsla II uuringuruumis geoloogilise uuringu läbiviimiseks. Käesolevas asjas on vaidlus eelkõige selle üle, kas vastustaja on nõusoleku andmisest keeldumisel teostanud kaalutlusõigust 5(10)
õiguspäraselt ning kas valla argumente saab pidada asjakohasteks ja piisavalt põhistatuteks selleks, et pidada nõusoleku andmisest keeldumist õiguspäraseks. Geoloogiline uuring viiakse läbi eesmärgiga täpsustada uuringuruumis leviva lubjakivikihi paksust, selle kvaliteeti ja kaevandamistingimusi, et hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ja hiljem taotleda sellele alale kaevandamisluba. Tegemist on tarbevaru uuringuga, mille käigus planeeritakse rajada kuni 5 puurauku uurimissügavusega kuni 15 m.
8.MaaPS § 4 lg 2 kohaselt on maavara geoloogiline uuring maavara kaevandamise ja kasutusele võtmise eesmärgil tehtav geoloogiline töö. Geoloogilise uuringu loa annab KKA (MaaPS § 26), kes küsib uuringuloa taotluse kohta antavale haldusakti eelnõule kirjaliku arvamuse taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksuselt (MaaPS § 27 lg 7). Kohaliku omavalitsuse (KOV) keeldumine uuringuloa kooskõlastamisest on loa andjale siduv menetlustoiming (vt MaaPS § 35 lg 1 p 10), mis on kohtus eraldiseisvalt vaidlustatav (RKHK 10.06.2010 lahend nr 3-3-1-38-10).
9.Geoloogilise uuringu loa taotlusele ja selle kohta tehtava otsuse eelnõule nõusoleku andmise otsustamisel teostab KOV oma põhiseaduslikku enesekorraldusõigust ning lähtub seejuures omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualased ja sotsiaalseid argumente (vt RKHK otsus nr 3-3-1-37-15, p 11). Nõusoleku andmine või mitteandmine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, mistõttu tuleb järgida kaalumisreegleid, sh volituse piire, kaalutlusõiguse eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid, arvestada olulisi asjaolusid ning kaaluda põhjendatud huve (HMS § 4 lg 1). Kaalumisel arvesse võetavad konkreetsed asjaolud peavad olema asjakohased ja lubatavad ning vastama kaalutluse eesmärgile. Kooskõlastuse andmisel on KOV-il lai kaalumisruum, millesse kohus saab sekkuda eelkõige vaid juhul, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekib kahtlus otsuse ratsionaalsuses (vt RKHK otsus nr 3-3-1-37-15, p 20). See tähendab, et ka taolise menetlustoimingu sisu õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda haldusaktiga sarnastest õiguspärasuse eeldustest, sh proportsionaalsus ja kaalutlusvigade puudumine (nt RKHK otsus nr 3-3-1-15-14, p 19). Seejuures tuleb küll arvestada, et menetlustoimingu põhjendused ei pea tingimata vastama haldusakti põhjendustele esitatavatele nõuetele, kuid need peavad siiski olema piisavalt selged ja küllaldased tõhusa kaebeõiguse tagamiseks (vt RKHK otsus nr 3-3-1-82-14, p 20).
10.Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on Saue Vallavolikogu kooskõlastuse andmisest keeldumisel tuginenud kokkuvõtvalt järgmistele asjaoludele: 1) enne lähiajal algatatavat Harju maakonna maavarade teemaplaneeringus strateegiliste valikute tegemist ei ole Harku lubjakivimaardlas selle varude täpsustamine kaevandamise eesmärgil vajalik ja mõistlik. Kehtiva Harju maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja (maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste) kohaselt ei ole kaevandamine juba asustatud alade piirkonnas soovitav ning eelistatud on sama maavara kaevandamine esmajärjekorras asustatud aladest eemal, eeldusel, et sama maavara olemasolu ja kaevandamise tingimused seda võimaldavad; 2) Harjumaa piiri lähedal paiknevad ja varustuskindluse seisukohalt olulised Sutlema ja Reinu maardlad võimaldavad pikaks ajaks katta Harju- ja Raplamaa vajadused, arvestades nii üldehituse, maantee-ehituse kui ka Rail-Balticuga; 3) Vatsla tiheasustusega elamuala asub Vatsla II uuringuruumist ca 0,2-1 km kaugusel ja seega eeldatava tulevase kaevandamise korral otseselt kaevandamisega seotud häiringute (müra, tolm, vibratsioon jne) mõjualas. Kavandatava mäeeraldise tulevane kasutuselevõtt tooks endaga kaasa mitmeid sotsiaal-majanduslikke probleeme, Vatsla tiheasumi piirkonna arengu pidurdumise ja tõenäoliselt ka mitmete elanike ja ettevõtete mujale kolimise ning lisakulutused kaevandamisest tulenevate keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Karjääri avamine oleks vastuolus piirkondliku avaliku huviga, mida on kohalikud elanikud ja ettevõtjad väljendanud 6(10)
vallale saadetud kirjades. Tulevikus uue maardla avamine ligi 500 elanikuga Vatsla küla tiheasumi kõrvale ei kaalu üles olulisi negatiivseid mõjusid inimeste elukeskkonnale ja heaolule.
11.Esmalt selgitab kohus, et varasem kohtupraktika on aktsepteerinud uuringuloa andmise menetluses tulevase kaevandamisloaga seotud keskkonnakaitseliste ja sotsiaalsete argumentide esitamist KOV-i poolt (nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2012 otsus nr 3-11-1018; Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2013 otsus nr 3-12-2075). Neid küsimusi täpsustas Riigikohus 11.11.2015 otsuses nr 3-3-1-37-15. Riigikohtu hinnangul on argument, et uuringute eesmärgiks seatud kaevandamine osutub tulevikus ebatõenäoliseks, kaalutlus, mida uuringuloa kooskõlastamisel arvestada (p 14) ning kohus pidas asjakohasteks KOV-i poolt keeldumises väljatoodud asjaolusid, mis muudavad tulevase kaevandamisega nõustumise vähetõenäoliseks (p 17). Samas ei piira nõustumine uuringuloa andmisega KOV-i võimalust edaspidi keelduda kaevandamisloa kooskõlastamisest isegi juhul, kui KOV on uuringuloaga reservatsioonideta nõustunud. Edaspidise kaevandamisloa andmise vähene tõenäosus on üks kaalutlus kogumist, millest lähtudes peab haldusorgan oma seisukoha kujundama, kuid see ei ole ainumäärav uuringuloaga mittenõustumiseks (eelviidatud otsus, p-d 12 ja 14).
12.Kohus nõustub kokkuvõtvalt kaebajaga, et vastustaja on lähtunud lubamatutest kaalutlustest, kuna vastustaja argumentatsioon tugineb sisuliselt üksnes tulevase kaevandamisega kaasnevatele eeldatavatele mõjudele ning uuringualale kaevandamisloa väljastamise vähesele tõenäosusele. Vastustaja ei ole kaalutlusõiguse teostamisel eristanud, kas nõusolekut taotletakse uuringuloa või kaevandamisloa tarvis. Mõlemad load kannavad endas erinevaid eesmärke ning nendel on erinevad tagajärjed nii omavalitsuse üksuse ja kogukonna huvidele kui ka keskkonnale ja sotsiaalsetele mõjudele. Uuringuloa tagajärjeks ei ole kaevandamine ning kaevandamisega kaasnev mõju kohalikule omavalitsusele ja kogukonnale. Uuringuloa alusel viiakse läbi üksnes uuringud ja seeläbi kogutakse maavara kohta teavet (MaaPS § 4 lg 2, § 18, § 20 lg 2). Geoloogilise uuringuloa nõusoleku andmise menetluse eesmärgiks ei ole hoida võimalikult varases etapis ära kaevandamisloa väljastamine. Selle menetluse peamine eesmärk on välja selgitada, kas uuring kui selline ning sellega kaasnevad tegevused ja mõjud toovad kaasa KOV-le ja kogukonnale, sh keskkonnale sellised negatiivsed mõjud, mis kaaluvad üles loa taotleja õiguse viia läbi maavara geoloogiline uuring (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsus nr 3-19-1041, p 12.3).
13.Vaidlustatud otsuses ja kohtule esitatud vastuses puuduvad väited sellest, et uuringuloa andmisest tuleneksid otsesed negatiivset mõjutused kohalikele elanikele või keskkonnale. Otsuses puuduvad igasugused põhjendused uuringu mõju kohta. Vastustaja on uuringuloale nõusoleku andmisest keeldumisel põhjendamatult lähtunud tulevase kaevandamisega kaasneda võivatest mõjudest (müra-, vibratsiooni- ja tolmuhäiringud), mis ei ole oma intensiivsuse, kestuse ja ulatuse poolest võrreldavad geoloogiliste uuringute mõjudega. Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma 30.04.2020 otsuses nr 3-19-1041 (vt p 14) selgitanud, et välitööde geoloogilise uuringuga ei kaasne eelduslikult väga intensiivne keskkonna või kogukonna huvide häiring. Geoloogilise uuringu korral võetakse töö käigus uuringuruumi piiresse jäävat kivimit või setendit üksnes koguses, mis on vajalik selle omaduste, rikastatavuse ja kasutatavuse määramiseks (MaaPS § 18). Geoloogiline uuring viiakse läbi metoodika alusel, näiteks moodustada tuleb uuringuvõrgustik, uuringupunktidele (nt puuraukudele) on ette nähtud kindel vahekaugus ja sügavus (keskkonnaministri 17.12.2018 määrus nr 52
7(10)
„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ § 23 lg-d 1–7). 13.1 Kaebaja esitatud uuringuloa taotluses on kavandatava tegevusega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid käsitletud ning leitud, et geoloogilise uuringu võimalik mõju keskkonnale ja kohalikele elanikele on väheoluline ja lühiajaline. Nii on taotluses välja toodud, et geoloogiliste välitöödega ei häirita oluliselt kohalikke elanikke (välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal) ning kaebaja on kaebuses selgitanud, et uuringuala lõunaosa metsastunud ala on jäetud uuringuruumist taotluslikult välja, tekitades vähemalt 200 m puutumatu ala elamurajooni ja uuringuruumi vahele. Samuti nähtub uuringuloa taotlusest, et eelduslikult ei kaasne uuringu läbiviimisega mõju põhjavee tasemele ega kvaliteedile; võimalik häiring taimestikule ja loomastikule on minimaalne; ei kaasne olulist müra-, vibratsiooni-, valguse-, soojuse-, kiirguseja lõhnareostust (vt uuringuloa taotluse seletuskiri, lk-d 5-6). Vastustaja ei ole otsuse tegemisel eeltooduga arvestanud. 13.2 Vastustaja on nii vaidlustatud otsuses kui ka kohtumenetluses viidanud HMS §-le 6, mis kohustab haldusorganit välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud, kuid ei ole samas ise sellest põhimõttest juhindunud – st geoloogilise uuringuloa nõusoleku andmise menetluses tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitanud ning otsuse tegemisel nendega arvestanud. Vastustaja on võtnud peamiseks sihiks uuringuloa taotlejat võimalikult varakult teavitada tulevase kaevandamise perspektiivitusest, et ta saaks planeerida oma tegevust ning ajalisi ja rahalisi kulutusi. See aga ei ole geoloogilise uuringuloa nõusoleku andmise menetluse eesmärgiks. Kohus selgitab ka, et Riigikohus on pidanud haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttega kooskõlas olevaks, kui KOV otsustab uuringuloa kooskõlastada, kuid märgib seejuures oma seisukoha, et kaevandamine ei osutu tõenäoliselt võimalikuks. Seejärel on uuringuloa taotlejal võimalik ise otsustada, kas ta peab uuringute tegemist sellises olukorras otstarbekaks või loobub uuringuloa taotlemisest (vt otsus nr 3-3-1-37-15, p 14). Seega, kui konkreetse uuringu teostamisest ei tulene kohalikule kogukonnale või keskkonnale mingisuguseid uuringuloa andmist välistavaid negatiivseid mõjusid, ei piisa nõusoleku andmisest keeldumiseks üksnes üldisest seisukohast, et KOV ei pea uuringualal maavara kaevandamist tõenäoliseks. Vastustaja viide MaaPS §-le 13 (keskkonnahäiringute vähendamise põhimõte) on antud juhul asjakohatu, kuivõrd KOV ei ole toonud välja ühtegi konkreetset keskkonnahäiringut, mida vastava uuringu läbiviimine põhjustaks ja mida saaks üksnes uuringuloa andmata jätmisega vähendada/ära hoida.
14.Kehtiv Saue valla ÜP geoloogilise uuringu läbiviimist ei välista. Samuti ei nähtu vaidlustatud otsusest põhistust selles osas, et geoloogilise uuringu läbiviimine oleks vastuolus vastustaja viidatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirjas toodud maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimustega. Uuringuloa nõusoleku andmisest keeldumise aluseks ei saa olla ka pelgalt vastustaja soov oodata ära veel algatamata Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu kehtestamine. Vastustaja viidatud maavarade teemaplaneeringuga kavatsetakse määratleda uued võimalikud kaevandamisalad ja perspektiivalad ning see ei tähenda, et kuni vastava teemaplaneeringu kehtestamiseni oleks Harju maakonnas uuringulubade väljastamine keelatud. Kaebaja on õigesti märkinud, et geoloogiline uuring annab informatsiooni otsustamaks, kas ja kus on vajalike maavarade kaevandamine mõistlik ja vajalik. Geoloogilise uuringuloa alusel ei alustata maavara kaevandamist ning meetme eesmärgiks ongi koguda teavet maapõues asuvate
8(10)
võimalike maavarade kohta. Seega võib geoloogiline uuring anda ka viidatud maavarade teemaplaneeringu koostamiseks ja alade hindamiseks olulist informatsiooni nii maavara kvaliteedi kui ka kaevandamistingimuste kohta. Uuringu tulemusel võib taotleja jaoks muu hulgas selguda kaevandamise ebaotstarbekus. Vastustaja on jätnud uuringuloa iseseisva eesmärgi aga üldse arvesse võtmata ning põhjendamatult omistanud määrava tähenduse asjaolule, et praegusel hetkel ei pruugi kaevandamisloa andmine olla tõenäoline. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-37-15 (p 13) rõhutanud, et uuringutulemustel on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne ning kogutava teabe väärtus on üheks kaalutluseks, mida uuringuloa kooskõlastamise üle otsustamisel arvestada. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused keskkonnaregistris, milles talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel. Seejuures võivad tulevikus nii KOV-i kui ka kogukonna huvid ja seisukohad nt maavara kaevandamise osas muutuda (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsus nr 3-19-1041, p 17). Igal juhul ei piira nõustumine uuringuloa andmisega mingilgi moel KOV-i võimalust kaevandamisloa kooskõlastamisest põhjendatult keelduda.
15.Lisaks on vastustaja oma otsuse tegemisel tuginenud ühe peamise argumendina asjaolule, et uuritava maavara varustuskindlus on Harju- ja Raplamaal pikaks ajaks tagatud, viidates Sutlema ja Reinu maardlatele. Tegemist on asjakohatu kaalutlusega, kuna maavara varustuskindluse hindamine ei ole KOV-i ülesanne. KOV-i roll nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsustamisel on tuua välja just omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvid. Riiklikke huve arvestavad uuringuloa taotluste menetluses loa andja (Keskkonnaamet) ja vajaduse korral ka Vabariigi Valitsus.
16.Eeltoodu ei tähenda, et KOV-il puuduks võimalus oma haldusterritooriumil teostatavate geoloogiliste uuringute ja kaevandamise suhtes kaasa rääkida. KOV-i arvamusel on loa andmise menetluses oluline roll, mida kinnitab muu hulgas asjaolu, et KOV-i keeldumine on loa andjale siduv menetlustoiming. Seda enam tuleb KOV-il tähelepanu pöörata sellele, et kooskõlastuse mitteandmisel tuginetakse konkreetsetele ja põhistatud argumentidele, mille alusel saaks tekkida veendumus kavandatava tegevusega (s.o geoloogilise uuringu teostamisega) kaasnevatest negatiivsetest mõjudest, mis on välditavad vaid loa andmisest keeldumisega. Kohtul ei ole alust lugeda õiguspäraseks kaalutlusotsust, milles ei ole isegi välja toodud konkreetseid tagajärgi, mida taotletud uuringu läbiviimine keskkonnale ja kohalikele elanikele kaasa tooks ja mis uuringuloa andmise välistaks.
17.Vastustaja on rikkunud ka menetlusnorme ja jätnud põhjendamatult kaebajale tagamata ärakuulamisõiguse. HMS § 40 lg 2 kohaselt enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Erandid ärakuulamisõiguse kohaldamata jätmiseks on sätestatud HMS § 40 lg-s 3, milliseid käesoleval juhul ei esine. Vastustaja on kaebajale ärakuulamisõiguse tagamata jätmisega oluliselt rikkunud hea halduse põhimõtet. Vastustaja on vastuses kaebusele tunnistanud, et ärakuulamisõigus jäi kaebajale tagamata.
18.Kohus on kõike eeltoodut arvestades seisukohal, et Saue Vallavolikogu 29.06.2020 keeldumine on õigusvastane. Kohus rahuldab kaebuse ning tunnistab Saue Vallavolikogu 29.06.2020 otsuse nr 34 õigusvastaseks ja kohustab vastustajat uuesti otsustama arvamuse andmine kaebaja geoloogilise uuringu loa taotluse kohta. Kohtu hinnangul on arvamuse andmise uuesti otsustamiseks piisav MaaPS § 27 lg-s 7 sätestatud kahekuuline tähtaeg, arvestades, et tegemist on küsimuse korduva otsustamisega.
9(10)
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus tegi otsuse vastustaja kahjuks, seega jäävad menetluskulud vastustaja kanda. 19.1 Kaebaja menetluskuludeks on kohtule esitatud taotluse kohaselt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot, äriregistri päringute kulu 4 eurot ja õigusabikulu 4207,20 eurot (koos käibemaksuga). Kohtule on tähtaegselt esitatud menetluskulude nimekiri ja arved, millest nähtub õigusabiteenuse osutamine kokku 17,6 tunni ulatuses. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud (HKMS § 109 lg 6). Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel ei oma tähtsust, mitu advokaati isikut esindas (RKHK määrus nr 3-3-1-28-09, p 11). Arvestada tuleb kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (nt RKHK otsused nr 3-3-1-17-11, p 18 ja 3-3-1-29-12, p 29). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud. 19.2 Kohus leiab, et käesolev asi ei ole sedavõrd mahukas ja keerukas, et õigustada esindajate kulude täies ulatuses vastustajalt väljamõistmist. Analoogsetes asjades on väljakujunenud kohtupraktika. Kohus peab ülepingutatuks materjalide analüüsimise ja kaebuse koostamisega seonduvatele (s.o 27.07.2020-30.07.2020 teostatud) toimingutele kulutatud aega, s.o 12 tundi. Samuti ei saa täies ulatuses põhjendatuks pidada vastustaja vastuse analüüsimise ja täiendava seisukoha koostamisega seotud (s.o 08.09.2020 ja 12.11.2020-19.11.2020 teostatud) toimingutele kulutatud aega, s.o 4,5 tundi – vastuses kaebusele ei ole esitatud mingeid uusi argumente vaidlustatud otsusega võrreldes ning kaebaja täiendav seisukoht (2 lk) suuresti kordab juba kaebuses esitatud seisukohti. Ühtlasi ei nähtu, et menetluskulude nimekirjas märgitud 09.09.2020 ja 30.09.2020 toimingud (s.o e-kirja ettevalmistamine: D. Poudel, geoloogilise uuringuloa menetluse pikendamise ja esialgse õiguskaitse vajadus ning õiguslik analüüs: menetluse peatamine) oleks seotud kohtumenetlusega. HKMS §-dest 101-103 nähtuvalt saab halduskohus välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid. Vastustajalt ei ole põhjendatud mõista välja esindajate kulusid kohtuvälises menetluses (haldusmenetluses) tehtud toimingute eest. Lisaks ei saa pidada põhjendatud menetluskuluks kohtule menetluskulude nimekirja esitamise kulu (s.o 23.11.2020 toiming) – kohtupraktika kohaselt on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna sellise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-7-14, p 12 ja Tallinna Ringkonnakohtu 02.03.2015 otsus nr 3-13-70052, p 12). 19.3 Kõike eeltoodut arvesse võttes peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusabikulud summas 2400 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista ka kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot. Menetluskuluna näidatud äriregistri päringute kulu (4 eurot) jääb kaebaja enda kanda, kuna kohtule ei ole esitatud ühtegi väljavõtet äriregistrist ning seega puudub võimalus selle kulu põhjendatust hinnata. Kokku tuleb vastustajalt menetluskuluna kaebaja kasuks seega välja mõista 2415 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.