Otsuse avalikult teatavaks 18. detsember 2020, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-20-495
Haldusasi
R.P. ja K.P. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 30.01.2020 aadressil Pargi tn 18b, Tallinn, asuvale kinnisasjale väljastatud ehitusloa nr 2012271/02708 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebuse esitajad: R.P. ja K.P., esindajad: v.adv Heili Püümann ja v.adv Veiko Vaske Vastustaja: Tallinna linn, esindajad Eva Vanamb ja Kenneth Rivis Kolmas isik: Raida OÜ (registrikood 14124444), esindaja v.adv Kristel Viru
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebajate taotlus kolmanda isiku 23.11.2020 menetlusdokumendi tähelepanuta jätmiseks rahuldamata.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Mõista R.P.ilt (isikukood: xxxxxxxxxxx) ja K.P.ilt (isikukood: xxxxxxxxxxx) solidaarselt Raida OÜ (registrikood: 14124444) kasuks välja menetluskulud summas 3027 eurot. Vastustaja ja kaebajate menetluskulud jäävad nende endi kanda.
4.Kaebajatel tuleb menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul arvates käesoleva lahendi jõustumisest kolmanda isiku poolt näidatud arveldusarvele. Kolmandal isikul tuleb kaebajatele teatada hiljemalt 3 päeva jooksul arvates kohtuotsuse tegemisest andmed, kuhu tuleb menetluskulud kanda.
5.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18. jaanuaril 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse
vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 07.11.2017 projekteerimistingimused nr 1711002/09401 elamu püstitamiseks kinnisasjale aadressiga Harju maakond, Tallinna linn, Nõmme linnaosa, Pargi tn 18b (katastritunnus 78401:101:3133).
2.Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 30.01.2020 aadressil Harju maakond, Tallinna linn, Nõmme linnaosa, Pargi tn 18b asuvale kinnisasjale ehitusloa nr 2012271/02708.
3.R.P.ile ja K.P.ile kuulub ühisomandina Nõmme linnaosas xxxxxx asuv kinnisasi, mis piirneb Pargi tn 18b kinnistuga.
4.R.P. ja K.P. esitasid 16.03.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 30.01.2020 ehitusloa nr 2012271/02708 tühistamiseks. Koos kaebusega esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse nõudega peatada vaidlustatud ehitusloa kehtivus kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
5.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse oma 17.03.2020 määrusega menetlusse ja kohaldas HKMS § 252 lg 4 alusel esialgset õiguskaitset ja peatas vaidlustatud ehitusloa kehtivuse 30 päevaks (kuni 16.04.2020).
6.Raida OÜ esitas 08.04.2020 Tallinna Halduskohtule vastuväite 17.03.2020 määrusele, paludes lahendada esialgse õiguskaitse taotlus sisuliselt ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 21.04.2020 määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas TLPA 30.01.2020 ehitusloa nr 2012271/02708 kehtivuse kuni haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
8.Tallinna linn palus oma 06.05.2020 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja teha uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
9.Tallinna Ringkonnakohus otsustas oma 19.05.2020 määrusega jätta Tallinna linna määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.04.2020 määrus haldusasjas nr 3-20495 muutmata.
10.Tallinna Halduskohus määras oma 13.11.2020 määrusega asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
11.1.Kaebajad selgitavad esmalt, et kaebajate kinnisasjal asub ühepereelamu, mida kaebajad on kasutanud juba aastakümneid oma elukohana. Kaebajate kinnisasi ja kaebajate kinnisasja ümbruses paiknevad kinnisasjad asuvad Nõmme miljööväärtuslikus piirkonnas.
11.2.Kaebajad on seisukohal, et vaidlusalune ehitusluba on nii materiaalselt kui ka formaalselt õigusvastane. Vastustaja oleks pidanud EhS § 44 lg 1 p 1 kohaselt keelduma ehitusloa väljastamisest põhjustel, et kavandatav ehitis ei vasta ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele, kuna kavandatava ehitise püstitamine nõuab detailplaneeringu koostamist ja ehitusluba on vastuolus Tallinna linna üldplaneeringuga, vastustaja enda poolt aluseks võetud, kuigi alles vastuvõetud staatuses Nõmme linnaosa üldplaneeringuga ja projekteerimistingimustega. Täiendavalt oleks vastustaja pidanud ehitusloa väljastamisest keelduma ka EhS § 44 lg 1 p 4 alusel, kuivõrd ehitusluba riivab ebaproportsionaalselt nii avalikke kui ka kaebajate õigustatud huvisid. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb hinnata ehitusloale eelnevat õiguslikku regulatsiooni laiemalt, sh kehtivaid kõrgema tasandi planeeringuid ja õigusakte. Täpsemalt on Riigikohus selgitanud, et seadusest ei tulene, et ehitusloa andmisel ei tuleks lisaks detailplaneeringule arvestada kehtiva üldplaneeringu ja muude asjassepuutuvate õigusaktide nõudeid (RKHKo 33-1-87-16, punkt 10.) Ehitusluba saab olla õiguspärane üksnes juhul, kui see on kooskõlas kõigi ehitamise aluseks olevate õigusnormide ja aktidega. Antud põhjusel on ehitusluba õigusvastane.
11.3.Ehitusluba on õigusvastane põhjusel, et kavandatud ehitise ehitamine nõuab detailplaneeringu koostamist, st kõnealust ehitist ei saa rajada põhimõtteliselt projekteerimistingimuste alusel. Vastustaja on antud juhul kohaldanud ebaõigesti PlanS § 125 lg 5. Esiteks, kavandatud ehitis ei sobitu ei mahult ega otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades piirkonna hoonestuslaadi. Käesoleval juhul ei ole alust kavandatava kahepereelamu (sisuliselt ridaelamu) ehitamise õigust anda ilma detailplaneeringuta, projekteerimistingimuste alusel. Kahepereelamu ei sobitu väljakujunenud keskkonda ei oma mahult ega ka otstarbelt, arvestades piirkondlikku hoonestuslaadi, mida kujundavad ühepereelamud. Teiseks, kavandatavale ehitisele ei saanud väljastada ehitusluba projekteerimistingimuste alusel ka seetõttu, et Tallinna üldplaneeringus ei ole määratud piisava täpsusega vastava ala üldisi kasutus- ja ehitustingimusi (st projekteerimistingimuste aluseks olevaid tingimusi), millest tulenevalt on ka projekteerimistingimuste alusel väljastatud ehitusluba lõpphaldusaktina õigusvastane. Seda on korduvalt kinnitanud varasem kohtupraktika. (Vt näiteks Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus nr 3-17-2721 p 17 ja 19.06.2019 otsus nr 3-18-835 p 18)
11.4.Ehitusluba on vastuolus Tallinna linna üldplaneeringuga, vastuvõetud Nõmme linnaosa üldplaneeringuga ja projekteerimistingimustega. Esiteks sätestab Tallinna linna üldplaneering, et miljööväärtuslik hoonestusviis ja keskkond väärivad säilitamist. Kõnealune ehitusluba on selges vastuolus viidatud üldplaneeringu eesmärgiga, kuivõrd viib piirkonda täiesti sobimatu ehitise rajamiseni. Teiseks on ehitusluba vastuolus ka hetkel menetluses oleva (vastu võetud, kuid mitte kehtestatud) Nõmme linnaosa üldplaneeringuga, millele TLPA oma otsuse ise rajas. Üldplaneeringu seletuskirja p 1.2 alusel ei ole paaris-, kaksik- ja ridaelamuid Nõmmele lubatud ehitada, kuna tegemist on Nõmme keskkonnale võõra tüpoloogiaga. Käesoleval juhul andis TLPA ehitusloaga justnimelt loa paaris/kaksik/ridaelamu ehitamiseks. Kolmandaks, projekteerimistingimustes (küll õigusvastastes) on ette nähtud, et uued kavandatavad hooned peavad olema olemasolevat keskkonda arvestavad ja kooskõlas piirkonnas väljakujunenud arhitektuuristiiliga. Antud juhul ei ole see eeldus täidetud –
kavandatud kahepereelamu ei sobitu ümbruskonda. Seega on ehitusluba kui lõpphaldusakt vastuolus ka projekteerimistingimustega kui enda eelhaldusaktiga.
11.5.Kavandatud ehitis kahjustab ebaproportsionaalselt nii era- kui ka avalikke huve (EhS § 44 lg 1 punkt 4). Kahepereelamu kavandamine naaberkinnisasjale toob kaebajatele kaasa lubatust kaks korda suurema privaatsuse riive, kaks korda suurema mürataseme, kordi suurema liikluskoormuse. Kehtiva õiguse ja planeeringute alusel ei saa kaebajatel olla kohustust taluda lubatust oluliselt suurema ehitisega kaasnevaid mõjusid, sh ehitise või suurema hulga parkimiskohtade nihkumist kaebajate kinnistu poole. Täiendavalt ei ole kaebajad kohustatud taluma neile kuuluva kinnisvara väärtuse vähenemist mahus ja viisil, mis kaasneb ehitusloa alusel ühepereelamute rajooni keskele plaanitud sobimatu ja suure ruumilise mõjuga ridaelamu rajamisega. Ehitusluba riivab kaebajate subjektiivseid õigusi, kaebajad ei ole vaidlustanud ehitusluba populaarkaebusena. Ehitusluba riivab märkimisväärselt kaebajate omandipõhiõigust (PS § 32). Kavandatud ehitis vähendab miljööväärtuslikku piirkonda sobimatu ehitisena nii kaebajate kui ka teiste piirinaabrite kinnisasjade väärtust, lõhkudes senise iseloomuliku, miljööväärtusliku ning ajaloolise piirkonna üldilme. Olukorras, kus ühepereelamute vahele vaiksesse aedlinna püstitatakse korterelamu või ridaelamu, kaob ühepereelamutele iseloomulik privaatsus ja keskkond, mis omakorda vähendab kinnistute väärtust. Ebaõige ja eluliselt mitteusutav on vastustaja väide, et kahepereelamu rajamisega ei kaasne suuremat müra/mõjutust kaebajate kinnisasjale võrreldes mõjutustega, mis kaasneksid ühepereelamu ehitamisega. Iga leibkond suurendab ehitisega kaasnevat välismõju. Isegi kui naaberkinnisasjale ehitatav ridaelamu ei tooks endaga kaasa omandipõhiõiguse riivet (millega kaebajad ei nõustu), tuleneb kaebajate subjektiivsete õiguste riive Tallinna linna üldplaneeringust (miljööväärtuslike alade plaan) ja projekteerimistingimustest. Kaebus on tervikuna suunatud eesmärgile kaitsta üldplaneeringus ja projekteerimistingimustes ette nähtud koormusnormidest kinnipidamist, tagamaks, et miljööväärtuslikku piirkonda ei ehitataks rohkem, kui alusaktidega on lubatud.
11.6.Kaebajad toovad välja, et projekteerimistingimuste kohaselt on Pargi tn 18b kinnisasjale lubatud ehitada üks kuni 240 m2 ehitusaluse pinnaga pereelamu, mille lubatud kõrguseks võib olla kuni 8 m või 9 m. Projekteerimistingimustes on seatud ehitusprojekti koostamiseks piirangud, et põhihoone projekteerimisel tuleb lähtuda muu hulgas naaberkruntide privaatsusvajadustest, väljakujunenud ehitustavast, püüdes vältida naabrite hooviala varjamist ning arvestada tuleb ka väljakujunenud arhitektuuristiili. Projekteerimistingimuste menetlusse kaebajaid ei kaasatud ning nende andmisest kaebajaid ei teavitatud. 28.03.2019 said kaebajad ehitisregistrist teavituse, et TLPA-le on esitatud ehitusloa taotlus ja Pargi tn 18b elamu püstitamise ehitusprojekt, kaebajad on haldusmenetlusse kaasatud ja kaebajatel on õigus ja võimalus ehitusloa projekti kohta vastuväiteid esitada. Kaebajad esitasid 08.04.2019 ehitusloa projekti kohta vastuväited. 14.02.2020, st ligi aasta pärast vastuväidete esitamist ja 14 päeva pärast ehitusloa väljastamist, vastas vastustaja kaebajate vastuväidetele, jättis need arvestamata ning teavitas kaebajaid, et väljastas 30.01.2020 Raida OÜ-le ehitusloa nr 2012271/02708 projektis kavandatud kujul. Ehitusloaga on antud õigus selle aluseks oleva ehitusprojekti kohaselt rajada Pargi tn 18b kinnisasjale kahe korteriga kahekorruselise elamu (ridaelamu), ehitusaluse pinnaga 202,1 m2. Projektijärgne ehitis on vastuolus nii Tallinna linna üldplaneeringuga kui projekteerimistingimustest tulenevate piirangutega, sh ei arvesta naaberkruntide privaatsusvajadusega ega väljakujunenud arhitektuuristiiliga. Ehitusluba on õigusvastane ka seetõttu, et õigusvastased on selle eelhaldusaktiks olevad projekteerimistingimused ning ehitusloaga ei ole nimetatud õigusvastasust kõrvaldatud. Projekteerimistingimused on õigusvastased, kuivõrd TLPA tugines projekteerimistingimuste andmisel kehtestamata
haldusaktile (menetluses olev Nõmme linnaosa üldplaneering on üksnes vastu võetud) ning rakendas ebaõigesti projekteerimistingimuste väljastamise regulatsiooni (planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 5 p-d 1 ja 2 ja ehitusseadustiku (EhS) § 26 lg 4). Lisaks jättis TLPA piirinaabrid haldusmenetlusse mitme aasta vältel kaasamata, mille tulemusena ei olnud kaebajatel võimalik projekteerimistingimuste koostamise etapis oma seisukohti ja huve kaitsta ning sellele järgnevas ehitusloa menetlemise etapis jättis TLPA kaebajate põhjendatud vastuväited arvestamata, vastates neile alles 10 kuud pärast esitamist ning pärast ehitusloa andmist.
11.7.Vastustaja on ehitusliku sobilikkuse arvestamisel võtnud aluseks kitsalt kinnisasja täisehitusprotsendi ja ehitusaluse pinna (s.t selekteerinud välja üksnes näitajad, millele kavandatud ehitis vastab), jättes arvestamata ehitise korruselisuse, välisilme, arhitektuuri jms tingimused, millele ehitis ei vasta. Tallinna linna üldplaneeringust ja projekteerimistingimustest ei tulene mitte ainult nõue, et kinnistule võib rajada „pereelamu“, vaid ka nõue, et kavandatav „pereelamu“ peab piirkonda sobima ja vastama varasemale arhitektuuristiilile. Kõnealusel juhul soovib kolmas isik rajada Pargi tn 18b kinnistule tüüpilise ridaelamu tüüpi kahekorruselise kahepereelamu. Vastavalt majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” lisale loetakse ridaelamu või kaksikelamu sektsiooniks hoone osa, millel on oma katus ja sissepääs maapinnalt. Kaebuse vastuse lisas 5 kajastatud lahendus vastab üheselt ridaelamu tüpoloogiale. Tegemist ei ole piirkonnale iseloomuliku viilkatusega ja väikesemahulise kavandatud ühepereelamuga. Seega ei ole kavandatav ehitis ilmselgelt piirkonda sobilik. Isegi kui ühe kaalutlusena võtta arvesse menetluses olevat Nõmme linnaosa üldplaneeringut, ei ole ka sellisel juhul ridaelamu/paariselamu ehitamine lubatud. Vastustaja on toonitanud üksnes nõudeid, mis kohalduvad väikeelamu alale ehitamisel, jättes tähelepanuta miljööväärtusliku alaga kaasnevad nõuded. Nõmme linnaosa üldplaneeringu seletuskirjas märgitakse, et paaris-, rida-, vaip- ja aatriumelamuid ei ole Nõmmele lubatud ehitada. Antud juhul soovitakse ehitusloaga rajada just paaris- ja ridaelamut.
11.8.Kaebajad toovad vastuseks kolmanda isiku seisukohtadele välja, et vaidlusaluses kvartalis, mis jääb Pargi, Haldja, Ugala tänavate ja Taara pst vahele ja mis kaebajate subjektiivseid õigusi vahetult puudutab, on säilinud algne miljöö ja hoonestuslaad. Kvartali elamutest kaks on loetud väärtuslikuks ja veel kuus miljööväärtuslikuks. Ainus kahepereelamu antud kvartalis, mida kolmas isik samuti oma plaanil esitleb, on kolmanda isiku enda poolt ühepereelamust kahepereelamuks ümber ehitatud Pargi 20a. Selleks kaebajad kaebuse esitasidki, et kodukvartali miljöö kolmanda isiku kinnisvaraarenduse tõttu tervenisti ei häviks. Muud kolmanda isiku poolt märgitud elamud Pargi-Haldja-Ugala-Taara kvartalis, milles Ehitisregistri andmetel on eluruum formaalselt osadeks jaotatud ja mida kolmas isik seetõttu nimetab „kahepereelamuteks“, ei ole oma mastaabilt ja ruumiliselt mõjult kavandatava elamuga mitte kuidagi võrreldavad. Kõik kolm on tüüpilised väikesed ühepereelamud. Kõigi kolme hoone ehitisealune pind ja eluruumide pind on kordades väiksemad kui kolmanda isiku kavandataval hoonel. Ehkki elamud on ilmselt nõukogude ajal „arvele võetud“ arvestuslike väikekorteritena, kuna elamutel on kaks sissepääsu (n-ö peauks ja köögi- või saunauks), ja vastavad andmed on Ehitisregistrisse automaatselt üle kantud, on tegu tüüpiliste ühepereelamutega (vt tl 180p-181). Täiesti ainetu on kolmanda isiku väide, et piirkonnas on mitmeid lamekatusega või väikese katusekaldega maju, millel on kaks või isegi enam täiskorrust ja mitu korterit ning elamutest suure osa moodustavad vähemalt kahepereelamud. Ainus sellistele tunnustele vastav hoone kvartalis on kolmanda isiku enda poolt ehitatud hoone aadressil Pargi 20a, mistõttu jääb arusaamatuks ka jutt ebavõrdsest kohtlemisest.
11.9.Kaebajad märgivad, et nad on tõendanud kaebuse lisadena 6 ja 7 (tl 31-39) esitatud ehitusloa menetluslike märkuste ja Nõmme LOV kirjaga, kus linnaosavalitsus ja piirkonna
arhitekt leidsid vaidlusaluse ehitusloa menetluses, et lahendus ei vasta Nõmme miljööväärtuslikule arhitektuurile ning erineb oluliselt kõrvalasuvatest miljööväärtuslikest ehitistest ning piirkonda sobivaks saaks pidada ühe täiskorruse ja ühe katusekorrusega ühepereelamut. Sellele vaatamata väljastati üldsõnaliste projekteerimistingimuste alusel ehitusluba, mis miljööväärtusliku piirkonna olemust täielikult eirab. Samuti on kaebajad tõendanud ja selgitanud, et tulenevalt kehtiva üldplaneeringu liigsest määramatusest ei ole selle alusel võimalik Nõmmel õiguspäraselt anda ehitusõigust projekteerimistingimuste kaudu, mida kinnitab Tallinna Ringkonnakohtu praktika.
11.10.R.P. ja K.P. paluvad määrata kindlaks haldusasjas nr 3-20-495 menetluskulude rahaline suurus ja mõista Tallinna linnalt välja menetluskulud summas 6225 eurot vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (tl 156-161) solidaarselt R.P.i ja K.P.i kasuks. Kaebajad märgivad veel, et kolmanda isiku 23.11.2020 menetlusdokument, mis esitati peale tööpäeva lõppu ja ei ole esitatud tähtaegselt ja tuleb seetõttu jätta tähelepanuta. Nimelt esitades uusi tõendeid ja seisukohti sisaldava dokumendi viimasel päeval pärast kella 19.00, ei saanud kolmas isik mõistlikult eeldada, et kohtul oleks võimalik see samal päeval teistele menetlusosalistele edastada.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
12.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.
12.1.Vastustaja leiab, et kaebajate subjektiivseid õigusi ehitusloaga ei rikuta. Projekteerimistingimused on kehtivad ja kaebajad ei ole neid vaidlustanud. Kaebajad olid projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud. Ehitusloa kehtetuks tunnistamisel jäävad projekteerimistingimused kehtima. Ehitusluba on antud õiguspäraselt. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Ehitusloale ei saa esitada populaarkaebust, seda saab vaidlustada üksnes subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebajad ei ole näidanud, milles seisneb nende subjektiivsete õiguste rikkumine ega esitanud selles osas ühtegi tõendit.
12.2.Vastustaja selgitab kõigepealt, et alates uue ehitus- ja planeerimisnormistiku jõustumisest
1.juulil 2015 ei ole projekteerimistingimused käsitatavad eelhaldusaktina HMS § 52 lg 1 p-i 2 mõistes, mille kohaselt võib haldusorgan enne asja lõplikku lahendamist teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (eelhaldusakt). Projekteerimistingimused on sama tasandi haldusakt nagu detailplaneeringki, asendades seaduses sätestatud juhtudel detailplaneeringut, ehk – projekteerimistingimuste tasandi küsimused otsustatakse lõplikult projekteerimistingimuste endiga. Teiseks – kui ehitusõiguse andmiseks kohaldatakse seaduses lubatud menetlusliiki, siis ei saa seda kuidagi õigusvastaseks pidada. Käesoleval juhul olid täidetud PlanS § 125 lg 5 sätestatud tingimused, millest tulenevalt oli projekteerimistingimuste väljastamine lubatav. Vastustaja toob välja, et PlanS § 125 lg 5 p-i 2 ja lg 6 koosmõjust tuleneb, et selleks, et detailplaneeringu koostamise asemel kohaldada lihtsamat ja kiiremat menetlust ning anda olemasoleva hoonestuse vahele ühe hoone ehitamiseks projekteerimistingimused, peavad üldplaneeringus olema määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, mis võimaldavad projekteerimistingimustes ette näha EhS § 26 lg-s 4 sätestatud sellised tingimused, mis konkreetsel juhul on asjakohased. Seadusest ei tulene mingil juhul, et üldplaneeringus peaksidki juba ette nähtud olema EhS § 26 lg-s 4 sätestatud tingimused – sellisel juhul kaotaksid projekteerimistingimused oma mõtte.
12.3.Vastustaja leiab, et projekteerimistingimused on kehtivad ja neist tuleb ka juhinduda. Projekteerimistingimused on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga, väljastamise ajal kehtinud Nõmme linnaosa ehitusmäärusega ning ehitusseadustikus ja planeerimisseaduses sätestatuga. Samuti on projekteerimistingimused kooskõlas vastu võetud Nõmme linnaosa
üldplaneeringuga, mis on olgugi, et kehtestamata, oluline strateegiline planeerimisalane dokument, mille alusel saab vastustaja teostada diskretsiooni. Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt jääb Pargi tn 8b kinnistu väikeelamute juhtotstarbega alale. Väikeelamu on üldmõiste, mis hõlmab pereelamut, üksik- ja kaksikelamut ning väikest korterelamut.
12.4.Ehitusluba on antud õiguspäraselt ning puuduvad EhS § 44 sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise alused. Vastustaja on hinnanud kavandatava ehitise ja selle kasutamisega kaasnevaid mõjusid tervikuna. Vastustaja on hinnanud kavandatud elamu mõju linnaruumile juba 07.11.2017 väljastatud projekteerimistingimustes nr 1711002/09401. Ehitusluba on väljastatud 202,1 m2 ehitusaluse pindalaga ehitise ehitamiseks. Kinnisasja suurus on 1179 m2. Projekteerimistingimustes on märgitud, et vahetute naaberkruntide (Pargi tn 18, Pargi tn 18a, Pargi tn 20a, Xxxxxxx) ehitiste alused pindalad jäävad ehitusregistri andmetel vahemikku 102– 231 m2. Seega on kavandatav ehitis mahult võrreldav naaberehitistega. Vastu võetud Nõmme linnaosa üldplaneeringu seletuskirjas (lk 14) on märgitud, et kruntidele, mille suurus on 1001– 1300 m2, on suurim lubatud hoonealune pind 240 m2. Vaidlustatud ehitusloa järgi on ehitise suurus sellest oluliselt väiksem. Seega on alusetud kaebajate väited, et ehitis ei sobi mahult antud piirkonda. Kaebajate arvamus ehitusloa õigusvastasuse kohta EhS § 44 lg 1 p 4 alusel ei ole adekvaatne. Projekteeritud elamu asub kaebajate elamust ca 36 m ja kaebajate kinnisasja piirist ca 21 m kaugusel. Seega ei ole kaebajate väited privaatsuse rikkumise kohta põhjendatud. Lisaks asub projekteeritud elamu kaebajate elamust kirde suunas, mis ei mõjuta kuidagi päikesevalguse jõudmist kaebajate kinnisasjale ega varja kaebajate hooviala. Märkimist väärib aspekt, et kaugus 36 meetrit teisest elamust ja naaberkinnistul asuva hoone kaugus 21 meetrit kinnistu piirist on linnaruumi kontekstis selge privileeg ja ei ole tõlgendatav kui märkimisväärse negatiivse mõju potentsiaaliga hoonestusplaan. Pargi 18b projekteeritud hoonega ei rikuta kaebaja subjektiivseid õigusi, seega ei saa Pargi tn 18b kinnisasja hoonestamine vaidlustatud ehitusloa alusel avaldada püsivat märkimisväärset negatiivset mõju kaebajatele, mis oleks pidanud tooma kaasa ehitusloa andmisest keeldumise. Kehtivate projekteerimistingimuste kohaselt võib 1179 m2 suurusel Pargi tn 18b kinnistul olla suurim lubatud ehitistealune pindala kokku kuni 240 m2. Ehitusprojekti (nähtav ehitisregistris) kohaselt on Pargi tn 18b krundile kavandatud kahekorruseline elamu ehitisealuse pinnaga 202,1 m2, seega jääb elamu ehitisealune pind märkimisväärselt alla lubatud piiri. Projekteeritava elamu kõrgus (7 m) on väiksem projekteerimistingimustes lubatud kõrgusest (lamekatuse puhul 8 m). Kavandatav hoone järgib hoonestuse üldist mastaapi ja linnaehituslikku struktuuri. Kavandatava kahepereelamu fassaadide kujundamisel on välditud selgeid viiteid tüüpilisele paariselamule. Kasutatavad välisviimistluse materjalid, nagu puitlaudis ja krohvitud seinapind, järgivad piirkonnas väljakujunenud traditsioonilist ehituslaadi. Naabrite õiguste kohta on Riigikohus selgitanud, et naaberkinnisasjade omanike õiguste hindamisel ei saa eelistada üht omanikku teisele ning põhimõtteliselt on kõigil naaberkinnisasjade omanikel õigus oma kinnisasjaga õiguskorra piires vabalt toimida. Nii ei saa kinnisasja omanik üldjuhul takistada naaberkinnisasja omanikku rajamast oma maale ehitisi ja neid kasutamast. Samas peavad omanikud siiski vastastikku arvestama üksteise õigustega ja kinnisasja omaniku õigused on piiratud eelkõige naaberkinnisasjade omanike õigustega. Siiski on igal kinnisasjal prioriteetsed tema omaniku huvid ja esmajärjekorras on just omanikul õigus oma huve oma kinnisasjal realiseerida. Kui kinnisasja omanik peaks esmajärjekorras lähtuma naaberkinnisasjade omanike või kolmandate isikute soovidest, oleks tema omandiõigus suuresti näiv. Naaberkinnisasja omanik ei saa keelata teisele kinnisasjale ehitamist ainuüksi seetõttu, et talle ei meeldi, et keegi tema kinnisasja läheduses elaks või ei tagaks talle näiteks metsavaadet
(vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-33-05, p 13). Tiheasustusalale ehitamisel on tavaline, et omavahel põrkuvad naaberkinnistute omanike õigused ja huvid. On paratamatu, et ühe kinnisasja intensiivne kasutamine võib piirata naabri võimalusi oma maatüki kasutamisel. Riik ja omavalitsused ei tohi võimaldada isikutel enda omandiõiguse teostamisel kahjustada piiramatult teiste isikute ja avalikke huve (PS § 19 lg 2 ja § 32 lg 2 kolmas lause). Ehitusloa andmisel ei saa aga olla takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine uue ehitise tõttu. Ka naabri omandiõigus ei ole piiramatu. Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-42-03, p 16). Kaebajad on lisanud kaebuse lisana 6 mingil põhjusel märkuste lehe Pargi tn 18b hoone eskiisprojekti menetluse kohta, mida menetleti enne ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti menetlust. Vastustaja juhib tähelepanu, et eskiisprojekti menetluse märkuste lehe näol on tegemist töödokumendiga, mis sisaldab erinevate ametnike seisukohti eskiisiprojektile ega kujuta endast tõendit ehitusloaga lubatud hoone sobimatuse kohta. Pärast seda eskiisi, mida peaasjalikult käsitleb kaebajate tõend nr 6, esitas kolmas isik veel ühe eskiisi. Oluline on märkida, et kolmas isik on eskiisiprojektide menetluses saadud märkusi arvestanud ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis.
12.5.Kaebajate subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Kaebaja väited, nagu tooks kavandatud ehitis kaasa kaebajate subjektiivsete õiguste ebaproportsionaalse riive, on alusetud, meelevaldsed ja tõendamata. Vastustaja juhib tähelepanu, et Pargi tn 18b kinnistu asub piirkonnas, kuhu on Tallinna üldplaneeringu kohaselt lubatud ehitada väikeelamuid, sh kahepereelamuid. Kaebajate väited, nagu just kahepereelamu tooks kaasa kaebajate subjektiivseid õigusi ebaproportsionaalselt kahjustava müra, liikluskoormuse ja privaatsuse riive, on isegi absurdsed. Kuskilt ei tulene, et ühel või teisel juhul ei võiks ühepereelamus kokku elada rohkem inimesi ja olla kasutuses rohkem autosid, kui kahepereelamus. Sellise väite õigeksvõtmine, et just kahepereelamu ehitamine tooks kaasa sedavõrd suureneva liikluskoormuse või müra, et kaebaja põhiõigused saavad ebaproportsionaalselt riivatud, tähendaks, et piirkonda ei tohiks mitte kunagi juurde ehitada mitte ühtegi hoonet ega ehitist, sest igasugune ehitustegevus ning inimese elutegevus tooks kaasa suurema müra ja suurema koormuse liiklusele, seda isegi juhul, kui puuduksid mootorsõidukid. Kaebajad ei ole tõendanud, arvestades sealjuures naaberkinnistule kavandatava elamu märkimisväärset kaugust kaebajate elamust, et nende privaatsus saab rikutud ning vara väärtus väheneb ainuüksi faktist, et kõrvalkinnistule ehitatakse kahepereelamu. Kaebajad peavad mõistma, et elavad tiheasustusega linnakeskkonnas, kus igapäevane areng, sh ka ehitustegevus on tavapärane nähtus. Kuna kaebajate subjektiivseid õigusi ei ole rikutud ning ehitusloa vaidlustamine on võimalik vaid subjektiivsete õiguste riive korral, tuleb jätta tähelepanuta kaebajate väited avaliku huvi riive kohta.
12.6.Vastustaja märgib, et kaebajate väide, nagu kavandataks vaidlustatud ehitusloa alusel Pargi tn 18b asuvale kinnistule kaksikelamut ja lausa sisuliselt ridaelamut, on väär. Kavandatav pereelamu on kooskõlas nii Tallinna üldplaneeringu, Nõmme linnaosa üldplaneeringu kui ka projekteerimistingimustega. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 07.11.2017 väljastatud projekteerimistingimustega nr 1711002/09401 anti Pargi tn 18b kinnistule ehitusõigus pereelamu püstitamiseks. Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu skeem nr 10 „Elamuehituspiirkonnad“ kohaselt jääb Pargi tn 18b väikeelamute alale. Vastuvõetud Nõmme linnaosa üldplaneeringu (https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Nomme-linnaosa-uldplaneering) seletuskirja lk-l 10 selgitatakse, et väikeelamu on üldmõiste, mis hõlmab pereelamut (ühe või
kahe korteriga) ning väikest korterelamut. Samas on antud ka pereelamu mõiste – pereelamu on ühe või kahe korteriga elamu. Nõmme linnaosa üldplaneering on läbinud avalikud väljapanekud ja avalikud arutelud ning on nüüdseks saanud heakskiidu ka Rahandusministeeriumilt – riigihalduse ministri Jaak Aabi 03.11.2020 heakskiit Nõmme linnaosa üldplaneeringule on lisatud (tl 185-188p) – ja kehtestatakse peagi. Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt jääb Pargi tn 18b kinnistu pereelamute juhtotstarbega alale. Samamoodi nagu Nõmme linnaosa üldplaneering, käsitlevad väikeelamu ja pereelamu mõisteid ka teised Tallinna linnas kehtivad üldplaneeringud (vt https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Piritalinnaosa-uldplaneering-Kehtestatud tekstilise osa lk-l
või https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Haabersti-linnaosa-uldplaneering, mille seletuskirja lk-l 9). Pargi tn 18b ehitusprojekti seletuskirja arhitektuurse osa alguses öeldakse järgmist: „Eelprojekt on koostatud 2 korteriga elamu püstitamiseks Tallinnasse, Nõmmele, Pargi tn 18 B kinnistule. /.../ Vastavalt Nõmme Üldplaneeringule nimetatakse kuni 2 korteriga elamut pereelamuks.“ Kavandatava hoone eestvaatelt on näha, et tegemist on ühe välisuksega hoonega ning hoone ei ole kuidagi käsitletav kaksikmaja või ridaelamuna. Tegu on pereelamuga, kus paikneb kaks korterit.
12.7.07.11.2017 väljastatud projekteerimistingimustes on esitatud asjakohane linnaruumiline analüüs kavandatava pereelamu sobivuse kohta piirkonna väljakujunenud keskkonda. Vastustaja nõustub ka kolmanda isiku poolt 23.11.2020 menetlusdokumendis esitatud analüüsiga, mille kohaselt on kavandatav pereelamu ümbruskonnale tüüpiline.
12.8.Vastustaja viitab Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2019 otsusele asjas nr 3-18-1117 ja 06.02.2020 otsusele nr 3-19-675 ning märgib, et viidatud lahenditest tulenevalt detailplaneeringu koostamise menetluse asemel projekteerimistingimuste väljastamise menetluse läbiviimine iseenesest ei saa rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi. Isikutel ei ole subjektiivset õigust sellele, et naaberkinnistu ehitusõigus määratakse neile sobivama menetlusega. Projekteerimistingimuste vaidlustamine ei ole lubatav avalikes huvides. Ehitusprojekti asendiplaanilt on näha, et Pargi tn 18b kinnistule kavandatav pereelamu asub kaebajatele kuuluva Xxxxxxx kinnistu piirist 19,37 meetri kaugusel (tl 194). Vastustaja lisab väljavõtte Maa-ameti geoportaalist (tl 196). Kaebajate elamu asub Pargi tn 18b kinnistu piirist ca 14 meetri kaugusel. Seega lahutab Pargi tn 18b kinnistule kavandatavat elamut kaebajate elamust ca 33,37 meetrit. Ehitusprojekti seletuskirja osas „Ajalugu ja olemasolev olukord“ öeldakse järgmist: „/.../ Pargi tn 18A krundil paiknevad kahekorruseline elamu ja abihoone (tl 189-193p). Olemasolevad ehitised varjavad peaaegu täielikult vaate Pargi tänavalt Pargi 18B krundile. Teine lähim elamu asub Pargi tn 20A kinnistul, see on värskelt renoveeritud ja saanud kaasaegse välisilme. Ülejäänud naaberkinnistute peahooned-elamud asuvad kaugel, küll on krundipiiridele ehitatud abihooneid.“ Seega asub Pargi tn 18b kinnistule kavandatav elamu kaebajatele kuuluvast elamust märkimisväärselt kaugel, mistõttu ei ole kaebajate väited, nagu põhjustaks kolmanda isiku kinnistule pereelamu ehitamine müra suurenemise ja kaebajate privaatsuse vähenemise määral, et see rikub kaebajate subjektiivseid õigusi, asjakohased ega usutavad. Mis puudutab kaebajate väiteid oma subjektiivsete õiguste rikkumise kohta seoses liikluskoormuse suurenemisega, siis Maa-ameti geoportaali väljavõttel on vastustaja selguse huvides punasega märgistanud nii kaebajate kui kolmanda isiku juurdepääsuteed (vt tl 196). Kaebajad saavad oma kinnistult välja liikuda vaid Ugala tänavale ja kolmas isik oma kinnistult vaid Pargi tänavale. Seega ei ole ka kaebajate väited oma subjektiivsete õiguste rikkumise kohta seoses kolmanda isiku kinnistult lähtuva liikluskoormusega asjakohased ega usutavad – Ugala ja Pargi tänavad on paralleeltänavad, mis asuvad teineteisest piisavalt kaugel.
12.9.Vastustaja leiab, et kaebajate menetluskulud tuleb jätta nende enda kanda.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
13.Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata.
13.1.Kaebuses toodud väited seoses projekteerimistingimustega tuleb jätta tähelepanuta. Kaebajad ei ole vaidlustanud projekteerimistingimusi. Kaebajad olid projekteerimistingimustest teadlikud (vt tl 34-39, tl 70-74, ja 40-43). Isegi juhul, kui kaebajad poleks projekteerimistingimuste väljastamise menetlusse kaasatud, tulnuks neil soovi korral vaidlustada projekteerimistingimused kohe, kui nad tingimustest teada said ja samuti oleks kaebajad saanud esitada ka ennistamise taotluse. Kaebajad ei ole seda teinud. Projekteerimistingimused on kehtivad ja neist tuleb juhinduda. Isegi kui käesolevas kohtumenetluses tunnistataks kehtetuks väljastatud ehitusluba, siis ei muuda see kehtetuks projekteerimistingimusi. See omakorda viitab asjaolule, et kaebajatel ei ole käesolevas menetluses võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kohtupraktikas on leitud, et kaebaja õigusi ei saaks rikkuda üksnes asjaolu, et detailplaneeringu koostamise menetluse asemel viidi läbi projekteerimistingimuste väljastamise menetlus, mistõttu isegi siis, kui antud juhul tulnuks koostada detailplaneering (millega Raida OÜ ei nõustu), ei ole see aluseks ehitusloa kehtetuks tunnistamisel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2019 lahend nr 3-18-1117 p 13). Kaebajad on olnud projekteerimistingimuste väljastamise menetluse juures, neile on võimaldatud esitada seisukohti ja kaebajate esitatud seisukohti on arvesse võetud, seetõttu pole vajalik abstraktselt hinnata, kas vaidlustatud ehitusloa aluseks olevate projekteerimistingimuste menetluse alusel tulnuks läbi viia detailplaneeringumenetlus.
13.2.Projekteerimistingimused ei ole õigusvastased ega vastuolus ühegi õigusaktiga, sh vastu võetud Nõmme üldplaneeringuga. Kaebajate väide, et ehitis ei sobi mahult ega otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, on alusetu. Kaebajate väited, justkui sobiks Nõmmele vaid ühepereelamud, on valed ega arvesta tegelikku elukeskkonda Nõmmel. Kaebajate poolt kaebuse lisana nr 5 (tl 28-30) kohtule esitatud väljavõte Nõmme Linnaosa Valitsuse veebilehelt kinnitab, et kaebajad eksivad. Nimetatud väljavõtte viimasel lehel on märgitud: „Parima osa Nõmme elamutest moodustavad elamud aastatest 1920-40, nende hulgas on nii eramuid kui ka 2-4 korteriga väikeelamuid.“ Sellest järeldub, et 2-4 korteriga väikeelamud on Nõmme linnaosas tavapärased. Vastu võetud Nõmme Linnaosa Üldplaneeringu järgi asub Pargi 18b kinnisasi väikeelamute alal. Seletuskirjas selgitatakse, et väikeelamu on üldmõiste, mis hõlmab pereelamut, üksik- ja kaksikelamut ning väikest korterelamut. Sealjuures on antud juhul ehitusluba antud pereelamu ehitamiseks (ehitusloal on märgitud, et see on antud 2 korteriga pereelamu ehitamiseks tl 1318). Sellest järeldub, et vastu võetud linnaosa üldplaneeringu järgi võib kaebajate naaberkinnisasjale ehitada isegi väikese korterelamu (mis on eelpool viidatud seletuskirja järgi kahe või enama korteriga elamu), rääkimata 2 korteriga pereelamust. Seega on põhimõtteliselt väär seisukoht, et 2 korteriga pereelamu ei sobi planeeritud piirkonda. Samal põhjusel on vale ka kaebuses toodud seisukoht, et TLPA oleks saanud kaaluda projekteerimistingimuste väljastamist detailplaneeringu asemel üksnes juhul, kui huvitatud isik oleks soovinud rajada üksikelamut (ühepereelamut). Selline seisukoht on täielikult vastuolus sellega, mis on kirjas vastu võetud Nõmme Linnaosa üldplaneeringus ja veebilehel. Kaebajad eksivad väites, et ehitise sobimatust antud piirkonda tõendavad ehitusloa menetluse käigus ametnike poolt antud kooskõlastused. Teatavasti väljendab linna (haldusorgani) tahet siiski haldusakt, mitte erinevate ametnike kooskõlastused, mis on ajas olnud muutuvad. Haldusaktiga on otsustatud ehitusluba väljastada. Haldusakt väljastatakse teinekord ka siis, kui üks või mitu ametnikku selle kohta märkused teevad. Enamgi veel, ehitusloa taotlust on erinevates menetlusetappides täiendatud vastavalt tehtud märkustele. Seega asjaolu, et
20.02.2018 on tehtud ehitusloa projekti kohta märkus, ei oma mitte mingisugust tähtsust 30.01.2020 väljastatud ehitusloa puhul. Ehitusloa projekti menetluse jooksul tehti mitukümmend märkust ja muudatust, mis kõik viitavad demokraatlikule ja mõistlikule menetlusele ja sellele, et ametnikud menetlesid ehitusprojekti ka sisuliselt, mitte üksnes formaalselt. Ekslikud on ka kaebajate järeldused, mis on tehtud ametnike kooskõlastuste põhjal. Näiteks leiavad kaebajad, et kaebuse lisas 6 (tl 31-33) omab tähtsust Sirly Järviku 20.02.2018 kooskõlastus, kus ta on märkinud, et ei tohi kavandada paariselamu tüpoloogiaga (telgsümmeetrilisus, peegelpilt) lahendust. Antud juhul ei ole kavandatud paariselamu tüpoloogiaga lahendust, tegemist ei ole telgsümmeetrilise või peegelpildiga lahendusega, mis on ilmne ka maja välisilme põhjal (tl 85 – 3D joonis välisilme). Nõmme Linnaosa Üldplaneeringu seletuskirjast nähtub, et planeeringus on eristatud termineid „paariselamu“ ja „pereelamu“. Üldplaneeringu lk-l 11 (p 10) on märgitud, et paaris-, rida-, vaip- ja aatriumelamuid ei ole Nõmmele lubatud ehitada. Samas on pereelamud (millele on väljastatud ka vaidlusalune ehitusluba) Nõmme linnaosas lubatud: üldplaneeringu lk-l 10 on märgitud, et pereelamu on ühe või kahe korteriga elamu, mis paikneb omal krundil; lk-l 11 on täpsemalt kirjeldatud pereelamute ala: alale võib kavandada omal krundil paiknevaid pereelamuid (kuni kaks korterit) ning väikeseid lähipiirkonda teenindavaid vaba aja veetmise võimalusi pakkuvaid, kaubandus-, teenindus- ja lastehoiuettevõtteid ja -asutusi; pereelamute alaks on määratud valdavalt pereelamutega (kuni kahe korteriga elamud) hoonestatud väljakujunenud elamualad. Pereelamute ala on käsitletav traditsioonilise aedlinnana. Eeltoodust järeldub, et antud juhul pole tegemist paariselamuga, ridaelamuga vmt, vaid pereelamuga, ja pereelamud on antud piirkonda sobivad. Seega on asjakohatud kaebuses toodud väited seoses paariselamute/ridaelamutega. Kaebajate arusaam, justkui sobiks Nõmme linnaossa vaid üksikelamud, ei põhine ühelgi tõendil ja on ekslik. Kaebajad ei ole selgitanud, miks ei peaks ehitis mahult sobima antud piirkonda ning milline oleks kaebajate arvates õige/sobivam maht. Ehitusluba on väljastatud 202,1 m2 ehitusaluse pindalaga ehitise ehitamiseks. Kinnisasja suurus on 1179 m2. Projekteerimistingimustes (tl 712) on märgitud, et vahetute naaberkruntide (Pargi tn 18, Pargi tn 18a, Pargi tn 20a, Xxxxxxx) ehitiste alused pindalad jäävad ehitusregistri andmetel vahemikku 102-231m2. Seega on kavandatav ehitis mahult võrreldav naaberehitistega. Vastu võetud Nõmme Linnaosa Üldplaneeringu seletuskirjas (lk 14) on märgitud, et kruntidele, mille suurus on 1001-1300 m2, on suurim lubatud hoonealune pind või suurim lubatud täisehitusprotsent 240 m2. Kaebuses vaidlustatud ehitusloa järgi on ehitise suurus sellest oluliselt väiksem. Seega on täiesti alusetud väited, et ehitis ei sobi mahult antud piirkonda. Lisaks eeltoodule on Raida OÜ 17.04.2019 esitanud TLPA-le Pargi 18b kinnisasja hoonestamiseks sobiva hoonestuse osakaalu analüüsi (tl 80-84). Nimetatud analüüsist nähtub, et isegi 238 m2 suuruse ehitusaluse pindalaga hoone on sobiv hoonestuse osakaalu poolest, moodustades 20,2%. Järelikult on sobiv ka väiksema ehitusaluse pindalaga hoone.
13.3.Kaevatava ehitisloa sai väljastada projekteerimistingimuste alusel. Kolmas isik on seisukohal, et PlanS § 125 lg 5 sätestatud asjaolusid peab kohalik omavalitsus analüüsima siis, kui väljastatakse projekteerimistingimusi. Kuna käesoleval juhul on projekteerimistingimused juba väljastatud ja neid ei ole tähtaegselt vaidlustatud, siis ei ole asjaomased argumendid käesolevas menetluses asjasse puutuvad. Ka mõlemas kaebajate poolt viidatud kohtuotsuses (Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus asjas 3-17-2721, Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2019 otsus asjas 3-18-835) on analüüsitud seda, kas väljastatud projekteerimistingimused on õiguspärased või mitte. Mitte ühelegi kohtulahendile, milles oleks viidatud, et ehitusluba on õigusvastane, sest vaidlustamata projekteerimistingimused on õigusvastased, kaebajad viidanud ei ole. Sellist kohtupraktikat ei eksisteerigi, sest kui kaebajad
soovivad väita, et projekteerimistingimused on õigusvastased, on ainus kohane viis seda vaidlustada projekteerimistingimuste vaidlustamise kaudu, mitte ehitusluba vaidlustades. Kaebajate väited on ka sisuliselt ebaõiged osas, milles kaebajad väidavad, et käesoleval juhul ei ole ehitusloa väljastamine projekteerimistingimuste alusel (ilma detailplaneeringu menetluseta) õiguspärane. Esiteks, ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi. Tegemist on 2 korteriga pereelamuga, mis on piirkonnas tavapärased ja lubatud ka Nõmme Linnaosa Üldplaneeringu järgi. Samuti on hoone mahuliselt kooskõlas Nõmme Linnaosa Üldplaneeringus märgitud lubatud täisehituse protsendiga ning ümbruskonnas oleva hoonestusega. Teiseks, üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt on Pargi 18b kinnistu väikeelamute ala, mis on põhiliselt ühepereja ridaelamutele, samuti väiksematele 3-4 korruselistele elamutele mõeldud ala. Lisaks asub kinnistu miljööväärtuslikul hoonestusalal, kus on ajalooliselt välja kujunenu ühtne, kindlatele kriteeriumitele vastav hoonestus, tänavatevõrk ja haljastus, mille kvalitatiivne tase ja konkreetsele alale iseloomulik hoonestusviis ja keskkond väärivad säilitamist. Projekteerimistingimused on ka kooskõlas vastu võetud linnaosa üldplaneeringuga ja Nõmme linnaosa ehitusmäärusega. Kaebajad on märkinud, et ehitusluba on vastuolus ka väljastatud projekteerimistingimustega. Väidetavalt ei sobi kahepereelamu ümbruskonda, kuid sobivus ümbruskonda on projekteerimistingimuste eeldus. Kolmas isik kordab, et 2 korteriga pereelamu on antud piirkonda sobilik ja vastupidised kaebuses toodud väited ei põhine tõenditel. Kokkuvõtvalt on kolmas isik seisukohal, et projekteerimistingimused on kooskõlas kehtiva õigusega.
13.4.Ehitis ei kahjusta erahuve ega avalikke huve ning on antud piirkonda sobilik. Kohtupraktikas on leitud, et naaber peab taluma ehitiste rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane (Riigikohtu 26.11.2002 otsus nr 3-3-1-64-02). Käesoleval juhul on ehitis lubatud planeeringuga ja sobib ümbrussesse ning on ka muidu õiguspärane. Kaebajad ei ole ühegi mõistliku argumendiga põhjendanud seda, et kavandatav, antud piirkonda sobiv kahepereelamu kahjustab nende huve. Nagu juba eelnevalt märgitud, asub Pargi 18b kinnisasi piirkonnas, kuhu on lubatud isegi enam kui 2 korteriga pereelamute ehitamine. Väited, et kahepereelamuga kaasneb müra, on selgelt otsitud. Samal põhjusel on asjakohatu ka kaebajate väide, et piirkonnas suureneb liikluskoormus. Tegemist on Tallinna linnaga ja kaebajad peavad arvestama, et Tallinna linnas on teistest linnadest rohkem liiklust. 2 korteriga elamu puhul ei ole ilmselgelt sellist intensiivset riivet kaebajate õigustele, et ehitusluba tuleks tühistada. Eeltoodud põhjusel ei ole asjakohased ka viited privaatsuse riivele. Eelnevale lisaks on kaebajad märkinud, et ehitusloa andmine vähendab kaebajate kinnisasjade väärtust, lõhkudes senise piirkonna üldilme. Esiteks jääb arusaamatuks, kuidas peaks vähendama naaberkinnisasjale ehitise püstitamine kaebajate kinnisasjade väärtust. Iseenesest võib nõustuda, et kui kaebajate naaberkinnistu on hooneteta, siis võib kaebajatel olla suurem privaatsus ja seetõttu võib ka kinnisasja väärtus olla kõrgem. Kaebajad ei saa aga nõuda, et nende naaberkinnistule mitte kunagi ehitist ei püstitataks, väites, et vastasel juhul nende kinnisasja väärtus kahaneb. Kinnisasja väärtuse väidetav vähenemine ei ole alus, et õiguspärane ehitusluba tühistada. Samuti jääb arusaamatuks, miks peaks kavandatav ehitis lõhkuma
piirkonna üldilme. Ehitise kavandamisel on planeeritud, et see sobiks piirkonna üldilmesse. Nii Tallinna üldplaneering kui ka Nõmme Linnaosa üldplaneering näevad ette, et antud piirkonda on sobivad mitme korteriga pereelamud. Seega ei saa kaebajad eeldada, et piirkonda rajatakse vaid ühepereelamuid. Kaebaja viited avaliku huvi riivele tuleb jätta tähelepanuta. Ehitusloa vaidlustamine on võimalik vaid subjektiivsete õiguste riive korral, mitte avalike huvide kaitseks.
13.5.Ehitusloa kehtetuks tunnistamine ei ole lubatav tulenevalt usalduse kaitse põhimõttest (HMS § 67 lg 1). Raida OÜ sai Pargi 18b kinnisasja omanikuks 20.11.2017 ( vt kinnistusraamatu väljavõte tl 86). Projekteerimistingimused olid väljastatud 07.11.2017. Raida OÜ ostis kinnisasja eeldusega, et projekteerimistingimused kehtivad ning nende alusel on koostatud ehitusloa taotlus ja väljastatud ehitusluba. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud avalikke huvisid või kolmandate isikute õigusi, mida ehitusluba kahjustaks, mistõttu on ehitusloa tühistamine keelatud.
13.6.Kolmas isik rõhutab, et ehitusluba on antud ehitisele, mis on piirkonda sobiv. Vastuvõetud Nõmme linnaosa üldplaneeringu järgi asub Pargi 18b kinnisasi pereelamute alal. Üldplaneeringu seletuskirja järgi pereelamu on ühe või kahe korteriga elamu. Pargi 18b ehitusluba on väljastatud kahe korteriga pereelamule. Nõmme linnaosa üldplaneeringu seletuskirja lk-del 12-13 märgitu järgi: 1) Nõmme linnaosas on mitme korteriga elamud lubatud, kuid need peaks üldjuhul (mis tähendab, et võivad olla ka erandid) olema lahendatud nii, et korterid on eri korrustel ning sissepääs peaks olema ühiskasutatavast esikust või trepikojast; 2) vältida tuleb tüüpilisi paaris- või kaksikelamu lahendusi. Korterid on antud juhul planeeritud läbi kahe korruse, kuid ühise sissepääsuga. Antud juhul on ehitis ühe sissepääsuga ja ühiskasutatava esikuga, millest omakorda pääseb majaosadesse ja tehnoruumidesse. Naabrite õigusi ei saa riivata asjaolu, et korterid on läbi kahe korruse, mitte ei asu erinevatel korrustel. Planeeritav kahe korteriga pereelamu ei sarnane tüüpilise paaris- või kaksikelamu lahendusele Kolmas isik esitab kohtule planeeritud ehitise 3D video (kolmanda isiku 23.11.2020 vastuse lisa 1, KIS dok 17s). Asjaomasest videost on selgelt näha, et planeeritud ehitis ei ole visuaalselt paarismaja sarnane. Visuaalselt on võimatu tuvastada, kas tegemist on paarismajaga või üksikelamuga. Hoonel on üks sissepääs, teine korrus mahuliselt väiksem esimesest ning hoone külgfassaad ja tagumine fassaad on asümmeetrilised. Tegemist ei ole telgsümmeetriliselt küljeti kokku ehitatud elamuühikutega, samuti ei ole ka kummalgi ehitisel omaette katust. Ka kolmanda isiku kaebuse vastusele lisatud joonistest (tl 85) on selgelt näha, et tegemist on ühe tervikliku pereelamuga. Kolmas isik esitab täiendavalt kohtule Maa-ameti aerofotod, millele on paigutatud Pargi tn 18b hoone 3D mudel (tl 174-176). Pargi 18b hoone 3D mudel on fotodel tähistatud punase täpiga. Fotodelt nähtub, et hoone ei ole ebaproportsionaalne või sobimatu antud piirkonda. Täiendavalt on käesolevale menetlusdokumendile lisatud Pargi tn 18b lähipiirkonna kaart, millele on kantud kahe ja enama eluruumiga hooned (nii korteriomandid kui ka kaasomandid) ning ridaelamud (tl 177) ja Pargi tn 18b lähipiirkonna arhitektuurinäited ehitistest, millel on lame või väikese kaldega katus ning ehitistest, mis on kahe ja enama täiskorrusega (tl 178). Kaardi pealt on näha, et isegi Pargi 18b kinnisasja kõrval asub kahe või enama eluruumiga hoone. Lähiümbruses on neid aga kümneid. Kaardilt (tl 178) nähtub, et piirkonnas pole tavapäratu ka ridaelamute ehituseks lubasid väljastada. Piirkonnas on mitmeid lamekatusega või väikese kaldkatusega maju, millel on kaks või isegi enam täiskorrust ja mitu korterit. Kaardi järgi näib, et elamutest suure osa moodustavad vähemalt kahepereelamud, mistõttu väited selle kohta, et planeeritav Pargi 18b ehitis ei ole piirkonda sobiv, ei ole asjakohased. Kolmandale isikule väljastatud ehitusloa tühistamine tähendaks ilmselget ebavõrdsust kolmanda isiku suhtes.
Kaebajad peaksid kaebuses välja tooma subjektiivsed õigused, mida väljastatud ehitusluba riivab, selliseid subjektiivseid õigusi aga kaebusest ei nähtu.
13.7.Kolmas isik palub määrata kindlaks tema menetluskulud ja mõista R.P.ilt ja K.P.ilt kolmanda isiku kasuks välja kolmanda isiku poolt kantud menetluskulud kokku summas 2 583,00 eurot vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 162-170), ilma käibemaksuta. Kolmas isik palub kohustada R.P.it ja K.P.it tasuma Raida OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Taotluse lahendamine
14.HKMS § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Kaebajad taotlesid jätta kolmanda isiku 23.11.2020 menetlusdokument tähelepanuta, kuna see on esitatud viimasel päeval pärast kella 19.00 ja millest tulenevalt ei saanud kolmas isik mõistlikult eeldada, et kohtul oleks võimalik see samal päeval teistele menetlusosalistele edastada. Vastavalt HKMS § 51 lg 3 tuleb uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus esitada nii, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne kohtuistungit. Kui asi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses, tuleb uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus esitada nii, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu. Kohus määras 13.11.2020 määruses anda menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumentide Tallinna Halduskohtule esitamiseks aega kuni 30.11.2020. Uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus (sh menetluskulude hüvitamise taotlus) tuleb esitada nii, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu so 23.11.2020. Kohus leiab, et kaebajate taotlus kolmanda isiku 23.11.2020 menetlusdokumendi tähelepanuta jätmiseks ei ole põhjendatud, kuivõrd kaebajad on sellele sisuliselt vastanud ning dokumendi vastuvõtmine ei põhjusta asja menetluse venimist. Kui kaebajad oleks vajanud täiendavalt veel ühte päeva dokumendile vastamiseks lähtuvalt sellest, et nad said dokumendi järgmisel tööpäeval, siis oleks tulnud selleks esitada kohtule vastav taotlus. Küll aga nõustub kohus sellega, et HKMS § 51 lg 3 regulatsioon eeldab seda, et menetlusdokument oleks võimalik edastada tähtaja viimasel päeval teistele menetlusosalistele ehk on erinev üldisest tähtaegade regulatsioonist, mille kohaselt tähtaeg lõppeb sama päeva südaööl. Kohus arvestab edaspidi määruste koostamisel vastava asjaoluga ning annab selles osas menetlusosalistele täpsemad juhised. Kohtuotsus
15.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on teinud kindlaks järgmised asjaolud.
16.Ehitusluba on haldusakt, mille õiguspärasuse eeldused on sätestatud haldusmenetluseseaduse (HMS) §-s 54: haldusakt on õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 1 p 1 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus
ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. PlanS § 125 lg 5 sätestab erandi, mil võib detailplaneeringu koostamise asemel lubada ehitamist projekteerimistingimuste alusel. Kohaliku omavalitsuse üksus võib lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: 1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. PlanS § 124 lg 4 sätestab, et detailplaneeringu olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus. Ehitusseadustiku (EhS) Lisa 2 kohaselt on üle 60 m2 ehitusaluse pinnaga elamu püstitamine ehitusloakohustuslik. EhS § 42 lg 1 sätestab, et ehitusluba antakse, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Seaduses sätestatud juhul peab ehitis vastama riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule. EhS § 14 lg 1 p 3 kohaselt ehitusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta planeeringut või projekteerimistingimusi nende olemasolu või olemasolu kohustuse korral. EhS § 19 lg 1 p 1 tuleneb omaniku kohustus tagada ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama ehitise vastavuse planeeringule või projekteerimistingimustele. Eeltoodust tuleneb, et ehitusloa andmise otsustamisel tuleb kohalikul omavalitsusel kontrollida sisuliselt kavandatava ehitise vastavust õigusaktidele ning ehitise ja selle kasutamisega seotud mõjusid tervikuna.
17.Kohus märgib esmalt, et vaidlust ei ole selles, et vaidlusalune TLPA poolt 30.01.2020 väljastatud ehitusluba nr 2012271/02708 on antud kinnistule asukohaga Harju maakond, Tallinna linn, Nõmme linnaosa, Pargi tn 18b kahe korteriga pereelamu ehitusaluse pinnaga 202,1 m2 (see on üle 60 m2) püstitamiseks (tl 13-18). Järelikult on tegemist ehitusloa kohustusliku ehitisega, millele kohaldub mh PlanS § 125 lg 1 ehk tegemist on ka detailplaneeringu koostamise kohustusega.
18.Vaidlust ei ole ka selles, et eeltoodud kinnistu osas ei kehti ühtegi detailplaneeringut (vt https://tpr.tallinn.ee/ ). Küll aga on Tallinna Linnaplaneermise Ameti (TLPA) poolt 07.11.2017 väljastatud projekteerimistingimused (PT) elamu püstitamiseks nr 1711002/09401 aadressile Pargi tn 18b, katastritunnus 78401:101:3133 (tl 7-12). Projekteerimistingimused on kehtivad. PT on väljastatud PlanS § 125 lg 5 p 1 ja p 2 ning EhS § 26 lg 4 ja Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 määrusega nr 21 kehtestatud Tallinna linna ehitusmääruse § 31 alusel. PT kohaselt tuleb projekti koostamisel arvestada järgmiste tingimustega: 1) Hoone kasutamise otstarve – elamu (pereelamu); 2) Kinnistule võib püstitada elamu, millele lisaksvõivad kinnistul paikneda elamut teenindavad ehitised (abihoone(d), piirded, tehnovõrgud); 3) Nõmmel on põhihoone minimaalseks kauguseks eesaiast üldjuhul 5 m, külg- ja tagaaiast 6 m. Ehitusjoone ja ees-, taga- ning külgaedade täpne ulatus uue hoone ehitamisel määratakse lähtudes naaberkruntidel ja tänaval väljakujunenud ehitustavast, olemasoleva haljastuse väärtusest, tuleohutusnõuetest, naabrite privaatsusvajadusest ja püüdest vältida naaberkinnistute hooviala varjutamist otsese päikesevalguse eest. Vajadusel esitada linnaruumiline analüüs, millega põhjendatakse, et kavandatud ehitise paiknemine sobitub piirkonna väljakujunenud keskkonda;
4) Suurim lubatud ehitistealune pindala 1179 m2 suurusel kinnistul kokku võib olla kuni 240 m2, arvestades kvartali hoonestust. 5) Elamu suurim lubatud korruselisus ja kõrgus: kinnistule võib kavandada kuni 2-korruselise elamu. Elamule võib vajadusel kavandada ka maa-aluse korruse. Elamu katusehari võib olla maapinnast kuni 9 m, lamekatuse korral kuni 8m, arvestades ümbritsevat hoonestust. 6) Elamu kavandamisel tuleb arvestada piirkonnas väljakujunenud arhitektuuristiili, sh katusekaldeid, räästajoone kõrgust aga ka naabrite privaatsusvajadust akende jms paigutusel. Nõmme linnaossa kavandatavad uued hooned peavad olema olemasolevat keskkonda arvestavad, kuid samas seda tervikliku heatasemelise nüüdisaegse arhitektuurse lahendusega rikastavad; 7) Fassaadide viimistluses kasutada traditsioonilisi, naturaalseid ja piirkonna elukvaliteeti väärtustavaid materjale – krohvi, siledat fassaaditellist, puitlaudist, valtsplekki või selle analoogi, kivikatust jms. Ümarpalgi, klombitud kivi, plekist või plastikust välisvoodri, plastakende, metalluste, profiilpleki, rullmaterjalide (v.a. lamekatused) ja bituumenkatete jms kasutamine ei ole miljööväärtuslikul alal lubatud. Fassaadi joonisele lisada originaalvärvitoonide näidised ja näidata toote mark koos värvikoodidega. 8) Projekti vaadetel näidata ära ehitiste projekteeritavad kõrgused keskmisest maapinnast, lõikel ehitiste projekteeritavad kõrgused nii keskmisest maapinnast kui merepinnast (absoluutkõrgused); 9) Hoonete fassaadidele ei ole üldjuhul lubatud paigaldada kütte- ja ventilatsiooniseadmeid, satelliiditaldrikuid, turbotorusid jms seadmeid. Õhksoojuspumba seadmeid võib kavandada tänavalt mittevaadeldavasse asukohta maapinnal paiknevale alusele, hoonesse või soklile varjatud kujul. 10) Projekti koosseisus esitada insener-tehnilised projektlahendused tehnosüsteemide osas. Vajalikud tehnovõrkude ühendused lahendada vastavalt võrguvaldajatega sõlmitud liitumislepingutele või võrguvaldajatelt taotletavatele tehnilistele tingimustele. 11) Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab lähtuma naaberkinnistute piirdeaia kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale iseloomulikust piirdeaedade lahendusest – hõrepuitlippaed, hekiga kombineeritud võrkaed, kruntide vaheline aed võib olla võrkaed. Piirdeaia lubatud suurim kõrgus on kuni1,5 m. Projektis esitada piirdeaia lahendus koos vundamendi ja väravate lahendusega. 12) Näidata juurdepääsu lahendus. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, tagades hoone funktsioonile vastava normatiivse parkimiskohtade arvu. 13) Ehitusuuringute teostamiseks puudub vajadus. 14) Ehitustööde teostamisel ja haljastuse kavandamisel arvestada Tallinna Keskkonnaameti poolt koostatud keskkonnakaitselisi tingimusi (vt tl 7-12).
19.Vaidlust ei ole ka selles, et Tallinna Ringkonnakohus on varasemas kohtupraktikas asunud seisukohale, et kuivõrd Tallinna linna üldplaneeringus ei ole vajaliku täpsusastmega määratud kindlaks ehituslikke ja arhitektuurilisi tingimusi PlanS § 125 lg 5 p 2 mõttes, siis ei ole olnud projekteerimistingimuste väljastamine sageli olnud õiguspärane (vt näiteks 25.02.2019 otsus haldusasjas nr 3-17-2721). Seejuures võib kokkuvõtvalt öelda, et Tallinna Ringkonnakohus on oma varasemates lahendites seoses projekteerimistingimuste vaidlustamisega leidnud, et puudutatud isiku kaebuse rahuldamiseks piisab juba ainuüksi sellest, kui tuvastatakse PlanS § 125 lg 5 kohaldamise eelduste mittetäidetus (nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus nr 3-17-2721; 19.06.2019 otsus nr 3-18-835; 30.10.2019 otsus nr 3-18-497; 29.11.2019 otsus nr 3-19-27). Mitmetes teistes lahendites on aga samas peetud kaebuse rahuldamise seisukohalt määravaks, kas väljastatud PT-ga on ka tegelikult rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi või mitte (nt Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2019 otsus nr 3-18-1141; 25.04.2019 otsus nr 3-18-1117; 17.09.2019 otsus nr 3-18-506; 30.10.2019 otsus nr 3-18-1137; 19.12.2019 otsus nr 3-17-2023; Tartu Ringkonnakohtu 10.01.2017 otsus nr 3-16-2611) (Vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-675). Seejuures on Tallinna Ringkonnakohus 06.02.2020 kohtuotsuses nr 3-19-675 selgitanud järgmist: „Kuigi kaitstav subjektiivne õigus võib võrsuda muu hulgas haldusaktist (sh planeeringust) ja halduskohtus on vaidlustatavad ka väheintensiivsed õiguste riived (nt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p-d 8 ja 10), on seejuures oluline silmas pidada
sedagi, et isikule saab tuleneda kohtus kaitstav subjektiivne õigus vaid sellisest õigusnormist või haldusaktist, mille eesmärk on kaitsta ka tema huve (nt Riigikohtu 20.02.2019 otsus nr 314-52416, p 15; 31.01.2017 otsus nr 3-3-1-69-16, p 26). Eelkõige suure üldistusastmega planeeringute (sh ÜP) puhul tuleb seetõttu iga kord eraldi hinnata, kas väidetavalt rikutud säte on mõeldud kaitsma avalike huvide kõrval ka näiteks naabri õigusi või mitte. Kohus saab kontrollida vaidlustatud PT õiguspärasust üksnes ulatuses, milles kaebaja väidab enda subjektiivsete õiguste rikkumist. See välistab võimaluse vaidlustada PT-d üksnes argumendiga, et PT väljastamise menetluse asemel tulnuks koostada DP või PT on vastuolus seaduse või ÜPga, ilma et need väited oleksid kuidagi seostatud kaebaja õigustega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2019 otsus nr 3-18-506, p-d 14 ja 17). Kohaliku omavalitsuse üksuste PlanS § 125 lg 5 alase rakenduspraktika kooskõla seaduse eesmärgi ja ruumilise planeerimise põhimõtetega ning avalike huvidega on pädev kontrollima ja suunama Rahandusministeerium (PlanS § 7 lg 1 p 2; Vabariigi Valitsuse seaduse § 65 lg 1).“ Käesolevas asjas tuleb esmalt tähele panna, et kuigi kaebajad ei ole asjakohaseid PT kohtus vaidlustanud, siis ei ole kaebajad ka sarnaselt haldusasjale nr 3-19-675 tuginenud PT vastuolule Tallinna üldplaneeringu ühegi sellise sättega, mille eesmärk on kaitsta muu hulgas naaberkinnistu omaniku huve. Kaebajad väidavad üksnes seda, et läbi oleks tulnud viia detailplaneeringu menetlus, millest omakorda järeldavad, et kuivõrd vastavat nõuet on rikutud, siis on ka ehitusluba õigusvastane ja tuleb tühistada. Kohus kaebajate eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Kuivõrd kaebajad ei ole vaidlustanud PT, siis on tegemist kehtiva haldusaktiga ning asjaolu, et PT menetluse asemel oleks läbi tulnud viia detailplaneeringu menetlus, ei muuda automaatselt ehitusluba õigusvastaseks ega saa kaasa tuua ehitusloa tühistamist üksnes põhjusel, et vastustaja ei ole läbi viinud detailplaneeringu menetlust. Seda eriti olukorras, kus PT väljastamine kaebajate subjektiivseid õigusi ei riku. Kaebajad kinnitavad seda ka ise märkides, et PT-st ei olnud võimalik aru saada, et nende alusel väljastatav ehitusluba kaebajate subjektiivseid õigusi rikub. Lisaks oleks PT kehtetuks tunnistamine vastuolus usalduse kaitse põhimõttega arvestades, et PT on väljastatud juba 07.11.2017 ning kolmas isik on kinnistu omandanud peale PT väljastamist. Lisaks ei olnud ka 07.11.2017 tehtud ka veel Tallinna Ringkonnakohtu poolt vastavaid kohtulahendeid, millele kohus viitas ülalpool seoses projekteerimistingimuste väljastamiseks esitatavate nõuetega.
20.Järgmiseks väidavad kaebajad, et ehitusluba on õigusvastane, kuna see ei vasta Tallinna linna üldplaneeringule (ÜP) (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega number 3), Nõmme linnaosa üldplaneeringule (NÜP) (mis on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 04.05.2017 otsusega nr 47, kuid on seniajani kehtestamata) ja PT endile. Täpsemalt leiavad kaebajad, et viidatud aktidest tulenevalt ei ole kahepereelamu ehitamine õiguspärane, kuna see ei sobi mahult ega otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda ega arvesta piirkonna hoonestuslaadi. Kohus analüüsib alljärgnevalt kaebajate vastavaid väiteid alustades ehitusloa vastavuse kontrollist ÜP-le ja lõpetades ehitusloa vastavuse kontrolliga PT-le.
20.1.ÜP näeb ette järgmist: Tallinna territooriumi funktsionaalne tsoneerimine kajastub üldplaneeringu põhijoonisel maakasutusplaanil, mis on üldplaneeringu kõige olulisem dokument. Vaidlust ei ole, et ÜP maakasutusplaani kohaselt jääb Pargi tn 18 b väikeelamute alale – põhimõtteliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3-4 korruselistele elamutele mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandusteenindusettevõtteid, olemasolevate väikeelamute piirkondade tihendamine korterelamutega ei ole soovitatav. Ühtlasi on tegemist miljööväärtusliku elamualaga – terviklikult säilinud miljööga (eeslinna) piirkonnad, kus uute hoonete ehitus peab järgima hoonestusstruktuuri.
ÜP-st nähtub, et Tallinna miljööväärtuslike piirkondadena käsitletakse alasid, kus on ajalooliselt välja kujunenud ühtne, kindlatele kriteeriumitele vastav hoonestus, tänavatevõrk ja haljastus, mille kvalitatiivne tase väärib säilitamist. Selleks töötatakse välja mitmesugused reguleerivad dokumendid (tsoneerimisskeem, ehitusmäärus jne), mis määratlevad ehitustegevust antud piirkonnas, eesmärgiga säilitada konkreetsele alale iseloomulik hoonestusviis ja keskkond. Kohus leiab, et vaidlustatud ehitusluba ei ole vastuolus ÜP-ga, kuivõrd ehitusloaga on antud luba 2 korteriga pereelamu ehitamiseks, ÜP kohaselt võib nimetatud alale ehitada kuni 4 korteriga väikeelamuid. Kuivõrd ÜP-s ei ole täpsemalt reguleeritud, millistele täpsetele kriteeriumitele peaks miljööväärtuslikku piirkoda ehitatav elamu vastama, siis ei ole võimalik asuda ka seisukohale, et planeeritav ehitis neile ei vasta. Kuid nagu ÜP-s endas viidatakse on täpsemad nõuded kehtestatud alamalseisvate aktidega, millest tulenevalt tuleb kontrollida järgnevalt ehitusloa vastavust neile.
20.2.Teiseks viitasid kaebajad ehitusloa vastuolule vastu võetud, kuid kehtestamata NÜP-ga. Kohus rõhutab esmalt, et tegemist on menetluses oleva üldplaneeringuga, mille lõplik lahendus ei ole veel teada ning mida ei ole veel kehtestatud. Sellest tulenevalt ei saa ehitusloa vastuolu NÜP-ga automaatselt kaasa tuua ehitusloa õigusvastasust ning tühistamist. Küll aga võis vastustaja ehitusloa andmisel lähtuda vastu võetud NÜP-s sätestatud tingimustest ehitusloa väljastamisel kaalutlusõiguse teostamisel. Järgnevalt kontrollib kohus, kas vastustaja on esiteks kaldunud kõrvale NÜP-s märgitust ning kui on, siis kas ta on teinud kaalumisvea, mis võib omakorda anda aluse ehitusloa tühistamiseks.
20.2.1.NÜP kohaselt asub Pargi 18b miljööväärtuslikul alal piiranguvööndis pereelamute alal. Miljööväärtuslike hoonestusalade kaardilt nähtub, et Pargi 18 b-d ümbritsevad kahest küljest miljööliselt vähemväärtuslikud hooned ja ühest küljest miljööväärtuslik hoone. NÜP seletuskirja kohaselt on piiranguvöönd ala, kus arendustegevusele on seatud piirangud, mille eesmärk on säilitada hoonestusalade iseloomulikud tunnused, st tuleb järgida väljakujunenud hoonestus- ja krundistruktuuri ning üldist arhitektuurikeelt. Ehitiste püstitamisel ning ehitiste laiendamisel juurdeehitisega tuleb järgida ajalooliselt väljakujunenud linnaehitusstruktuuri, hoonestuse üldist mastaapi, kaugvaateid ja muud paigale iseloomulikku. Miljööväärtuslikule alale kavandatavad uued hooned peavad arvestama olemasolevat keskkonda, rikastades seda tervikliku heatasemelise nüüdisaegse arhitektuurse lahendusega. Ajalooliste arhitektuuristiilide ja detailide otsene kopeerimine ei ole lubatud. Hoonete välisviimistluses on eelistatud looduslikud, kvaliteetsed ja väärikad materjalid. Keelatud on kasutada miljööalale sobimatuid, ebatüüpilisi ja traditsioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale imiteerivaid materjale. NÜP on pereelamute ala osas märgitud, et alale võib kavandada omal krundil paiknevaid pereelamuid (kuni kaks korterit) ning väikeseid lähipiirkonda teenindavaid vaba aja veetmise võimalusi pakkuvaid, kaubandus-, teenindus- ja lastehoiuettevõtteid ja -asutusi. Kruntide suurima lubatud täisehitusprotsendi ja hoonealuse pinna osas on NÜP-s märgitud, et krundi suurusega 1001–1300 m2 on suurim lubatud hoonealune pind või suurim lubatud täisehitusprotsent 240 m2. Pargi tn 18b krundi suuruseks on 1179 m2 ning vaidlustatud loaga on antud luba ehitada kuni 202 m2 ehitusaluse pinnaga hoone. NÜP sätestab veel, et pereelamute alal tuleb uute hoonete kavandamisel arvestada tänaval väljakujunenud arhitektuuristiili, sh katusekaldeid ja räästajoone kõrgust, ning paigutada uus hoone sobivalt ümbritsevasse linnaruumi. Samuti tuleb arvestada naabrite privaatsusvajadusega hoonete asendiplaanilisel kavandamisel, sh eluruumide akende paigutusel. Tuleb jälgida, et oleks tagatud nõuetekohane isolatsiooni kestus ja päevavalgusteguri minimaalsed väärtused vastaksid olemasolevate elamute puhul Eesti standardile. Lisaks tuleb
maksimaalselt püüda vältida naaberkinnistute väärtuslike hoovialade varjutamist otsese päikesevalguse eest. Kohtule nähtub asendiplaanist, ehitusprojektist ning 3D joonisest (vt www.ehr.ee ja tl 85), et eeltoodud nõudeid on järgitud ning kaebajad ei ole ka tõendanud vastupidist. Kaebajate väited, et hoone ei sobitu mahult ja otstarbelt väljakujunenud keskkonda on paljasõnalised ning neid ei toeta asjas kogutud tõendid. Tegemist on pereelamuga, mille otstarve ja maht on igati kooskõlas nii kehtiva ÜP kui ka NÜP-ga.
20.2.2.Kaebajad on leidnud, et ehitusluba on vastuolus NÜP p 1.2., kuivõrd käesoleval juhul andis vastustaja ehitusloaga kaebaja arvates loa just paaris/kaksik/ridaelamu ehitamiseks, mida ei ole aga Nõmmele lubatud ehitada, kuna tegemist on Nõmme keskkonnale võõra tüpoloogiaga. Põhimõtteliselt tugineb kaebus oma sisulises osas suuresti just sellele väitele. Nagu kohus juba oma esialgse õiguskaitse määruses välja tõi, siis kaebajad tsiteerivad Nõmme linnaosa üldplaneeringu seletuskirja p 1.2 ebatäpselt. Nimetatud punktis on märgitud, et: „Selleks, et võimaldada luua juurde privaatsemat elukeskkonda, on üldplaneeringus määratud kindlaks hoonestamise tingimused ning eluhoonetena on valdavalt lubatud ühe- ja kahepereelamud ja väiksemal määral ka väikesed korterelamud. Rida- vaip- ja aatriumelamuid ei ole Nõmmele lubatud ehitada, kuna tegemist on Nõmme keskkonnale võõra tüpoloogiaga.“ (vt seletuskirja lk 7-8). Lisaks on seletuskirja lk 12-13 selgitatud: „Kahe korteriga elamutel tuleb korterid üldjuhul kavandada Nõmmele traditsioonilise lahendusena eri korrustele ning korteritesse sissepääsud maja ühiskasutatavast esikust või trepikojast. Vältida tuleb tüüpilisi paaris- või kaksikelamu lahendusi (va erandkorras linnaosa piiride äärsetel uuselamualadel (näiteks Veskimöldre ja Kalda tn piirkond Pääsküla asumis, Raudalu asum Viljandi mnt ääres jne kus selliseid elamuid on juba ehitatud), mis koosnevad kahest sarnasest ühele krundile või kahe kõrvutiseisva krundi piirile telgsümmeetriliselt küljeti kokku ehitatud elamuühikust, kus mõlemal on omaette sissepääs ja sageli ka omaette katus. Kõrvuti paiknevate korteritega paaris- või kaksikelamu lahendusi saab kaaluda vaid juhul, kui väliselt sellele tüpoloogiale iseloomulikke tunnuseid ei rõhutata. Lubatud on plokistada krundi piiril ühekorruselisi hooneosi tingimusel, et see sobib piirkonna miljöösse.“ Eeltoodu näitab, et kuigi veel menetletav Nõmme linnaosa üldplaneering näeb ette võimaluse ka kahepereelamuid ehitada, määratakse sellega selgelt eelistatav kahepereelamu lahendus (korterid erinevatel korrustel) ja lubatakse sellest erandeid ainult üksikutes kohtades ja arhitektuurilistes lahendustes (rõhutamata sellel tüpoloogiale iseloomulikke tunnuseid). Seega ongi peamiseks vaidlusküsimuseks see, kas planeeritava hoone vastab eelkõige paarisvõi kaksikelamule, millisel juhul esineks vastuolu NÜP-iga või kahe korteriga pereelamule, millisel juhu vastuolu NÜP-ga puuduks. NÜP seletuskirja kohaselt paaris- või kaksikelamu on kahest sarnasest ühele krundile või kahe kõrvutiseisva krundi piirile telgsümmeetrilise lahendusena küljeti kokku ehitatud elamuühikust koosnev elamu, kus mõlemal on omaette sissepääs ja sageli ka omaette katus. Pereelamu on ühe või kahe korteriga elamu. Kohus leiab ehitusloale lisatud ehitusprojekti (kättesaadav www.ehr.ee ) ja kolmanda isiku 08.04.2020 kaebuse vastusele lisatud jooniseid (tl 85 3D joonis) analüüsides, et kuigi planeeritav hoone vastab osaliselt paaris- või kaksikelamu definitsioonile, siis seda siiski mitte täielikult. Nimelt puudub elamus asuvatesse korteritesse omaette sissepääs. Nii 3D jooniselt kui ehitusprojekti arhitektuuri jooniselt (A83_EP_AR-5-02_v02_1pln) nähtub, et korteritesse sissepääsude ees on ühine tuulekoda. Samalt plaanilt nähtub veel, et ka planeeritavad terrassid ei asu päris peegelpildis. Lisaks on muudetud akende asukohti selliselt, et need ei oleks peegelpildis ja lisatud on ka väike väljaaste hoone tagaküljel. Seega hoone välisel vaatlusel ei ole üheselt tuvastatav, et tegemist on paaris-või kaksikelamuga. Seega on siin vaidlus, mida ei
ole ka võimalik NÜP alusel lõplikult lahendada ega veenduda, et tegemist on just paaris- või kaksikelamuga ning mitte pereelamuga. Kohus märgib, et hoone välisel vaatlusel jääb pigem üldmulje, et tegemist on ühe suure pereelamuga ehk vaates ei domineeri paaris- või kaksikelamu laadi hoonete välisilme. Asjaolu, et tegemist on sisuliselt telgsümmeetrilise kahest küljetsi kokku ehitatud elamuühikust koosneva hoonega, on tuvastatav üksnes hoonesse sisenedes või tutvudes hoone ehitusprojektiga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et järgitud on NÜP-is sätestatud nõuet, mille kohaselt on ehitise arhitektuurilistes lahendustes kasutatud selliseid detaile, mille tulemusena ei rõhutata paaris-või kaksikelamu tüpoloogiale iseloomulikke tunnuseid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et vastustaja ei ole teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks kaasa tuua ehitusloa tühistamise. Kohus soovib siinkohal juhtida vastustaja tähelepanu edaspidiste vaidluste vältimiseks sellele, et NÜP-is tuleks pereelamu ja paaris- või kaksikelamu mõisted sisustada nii, et on üheselt aru saadav, millal on tegu ühe või teisega või anda piiripealsete juhtumite lahendamiseks konkreetsed juhised.
20.3.Kaebajad viitasid veel sellele, et ehitis on piirkonda sobimatu, ei arvesta piirkonnas väljakujunenud arhitektuuristiiliga, millest tulenevalt on ehitusluba vastuolus ka PT endiga. Kaebajad tuginesid seejuures ehitusloa menetluses ametnike poolt tehtud märkustele (vt tl 3139). Kohus juhib esmalt kaebajate tähelepanu sellele, et kaebusest ei selgu, milline peaks siis olema sobiv arhitektuuristiil antud piirkonda arvestades, et kohus ei nõustunud kaebajate väitega selles, et piirkonda tohib ehitada üksnes ühepereelamuid. Samuti tuvastas kohus eelpool, et hoone vastab nii mahult kui otstarbelt igati piirkonna hoonestuslaadile. Kohus nõustub kolmanda isiku ja vastustaja seisukohtadega selles, et projekteeritud elamu on nüüdisaegne ja keskkonda rikastav arhitektuuriline tervik, mille viimistluse materjalid on traditsioonilised puit ja krohv ning seega vastavuses nii NÜP kui PT-ga. Kohus peab vajalikuks märkida, et hoone sobivuse hindamisel piirkonda on alati tegemist ka teatud määral subjektiivse arvamusega. Lähtudes varem tsiteeritud Riigikohtu seisukohtast, et kaitsta tuleks esimeses järjekorras konkreetsele maatükile omandiõigust omavate isikute, mitte nende naabrite huvisid, tuleb kohtul sellises nn maitseküsimuses asuda käesoleval juhul pigem vastustaja ja kolmanda isiku, kui kaebajate poolele. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et vastustaja ja kolmanda isiku vahel on toimunud koostöö ning läbi on viidud kohane menetlus sobiva lõpplahenduse välja töötamiseks. Sellest tulenevalt ei ole kaebajate viited vastustaja ametnike märkustele, mis on esitatud esialgsele eskiisiprojektile (20.02.2018, kaebaja kaebuse lisalt nr 7 ei ole üldse võimalik tuvastada, millal vastav arvamus on antud) asjakohased, kuivõrd vastavat eskiisiprojekti on lähtuvalt vastustaja ametnike märkustest muudetud, mis on lõpptulemusena viinud eskiisiprojekti kooskõlastamiseni. Ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti ja eskiisiprojekti kohaselt on projekteeritud hoone välisilmses välistatud paarismaja tüpoloogia ilmingud: hoonel on üks sissepääs, teine korrus on väiksem esimesest, hoone külje- ja tagafassaadid ei ole täies ulatuses sümmeetrilised.
21.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuna hetkel kehtiv ÜP ei välista kahe korteriga pereelamu ehitamist ja kuna ehitusluba on antud enne NÜP kehtestamist, samas ei ole sellega ka vastuolus ning ehitusluba vastab kehtivatele projekteerimistingimustele, siis puudub õiguslik alus ehitusloa tühistamiseks.
22.Kohus leiab viimaseks, et ehitusluba ei riku ka tõsiseltvõetavalt ja tajutavalt kaebajate subjektiivseid õigusi.
Projekteeritav elamu asub kõige lähemas punktis 19,37 m kaugusel kaebajate kinnistu piirist ning kaugemas punktis 21,11 m kaugusel (vt A83_EP_AR-4-01_v03asend.pdf ) kaebajate kinnistu piirist, mida tuleb tõesti pidada linnaruumi kontekstis pigem privileegiks. Lisaks ei varja planeeritav hoone päikesevalgust ega varjuta kaebajate hooviala, kuivõrd planeeritav hoone asub kaebajate kinnistust kirde suunas. Kaebajate väited mürast ja täiendavast liikluskoormusest seoses kahe korteri planeerimisega pereelamusse, millega kaasneb väidetav ülemäärane privaatsuse riive on ilmselgelt linna tingimustes otsitud ja ülepaisutatud ega saa olulisel määral ja püsivalt rikkuda kaebuse esitajate subjektiivseid õigusi. Kaebajate vastavad väited on paljasõnalised (puuduvad vastavad tõendid) ega ole kooskõlas kohtule esitatud ehitusloa aluseks olevate materjalidega. Kohus nõustub siinkohal nii vastustaja kui kolmanda isiku seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, kuid mainib ära, et õigusvastase privaatsuse riive vastu on Eesti seadustes ette nähtud piisavad tõrjevahendid. Kohtule ei nähtu ka kaebajate poolt väidetud võrdsuspõhiõiguse rikkumist. Nii ÜP kui ka NÜP võimaldavad Nõmmele rajada pereelamuid. Kaebajate viide, mille kohaselt peaks juhul, kui asuda seisukohale, et paarismajad/ridaelamud sobivad Nõmme miljööväärtuslikku piirkonda ja ehitusluba on õiguspärane, olema kõigil, kes antud piirkonnas kinnisasju omavad, õigus oma kinnisasjale püstitada paarismaja/ridaelamu, kuna vastasel korral rikutaks võrdsuspõhimõtet, ei ole korrektne. Esiteks leidis kohus, et käesoleval juhul on tegemist pereelamuga ning teiseks tulevad olemasolevatele hoonetele piirangud erinevatest planeeringutest. Samas on vastustajal iga vastavas suuruses uue hoone püstitamisel kohustus hinnata, kas vastavat hoonestust lubada või mitte. Kohus ei leia, et käesoleval juhul oleks võrdsuspõhimõtet kaebajate suhtes rikutud. Mis puudutab väidetavat kaebajate kinnistu väärtuse vähenemist, siis leiab kohus, et vastavad väited on paljasõnalised ja tõendamata. Olukorras, kus elamumaa otstarbega naaberkinnistule püstitatakse seaduspärane hoone, ei saa kaebajate kinnistu väärtus oluliselt väheneda ainult seetõttu, et kõrvalkinnistule püstitatakse kahepereelamu, mitte ühepereelamu.
23.Lõpetuseks märgib kohus, et populaarkaebuse esitamine ehitusloale ei ole võimalik. Sellest tulenevalt puudub kaebajatel käesolevas asjas avalike ja teiste isikute huvide osas kaebeõigus ning kohus jätab kaebajate vastavad väited tähelepanuta.
24.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
25.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda HKMS § 109 lg 1 kohaselt kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Otsus tehti kaebajate kahjuks. Kolmas isik taotleb menetluskulude hüvitamist kokku summas 2583 eurot ilma käibemaksuta vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale. Kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (tl 162-170). Kohus leiab, et kolmanda isiku menetluskulud on arvestades asja mahtu ja keerukust põhjendatud. Kohus selgitab, et menetluskulud mõistetakse välja koos käibemaksuga (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-54-12). Seega tuleb kaebajatelt solidaarselt kolmanda isiku kasuks välja mõista menetluskulud summas 2649 eurot õigusabikulud (koos käibemaksuga) ning 378 eurot muud menetluskulud so kokku 3027 eurot.
Kolmanda isiku taotlus kohustada R.P.it ja K.P.it tasuma kolmandale isikule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust VÕS § 113 lg 1 rakendamiseks. Küll aga võib kohus määrata kindlaks otsuse täitmise tingimused sh menetluskulude tasumise tingimused (vt ka HKMS § 168 lg 11). Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul arvates käesoleva lahendi jõustumisest kolmanda isiku poolt näidatud arveldusarvele. Kolmandal isikul tuleb kaebajatele teatada hiljemalt 3 päeva jooksul arvates kohtuotsuse tegemisest andmed, kuhu tuleb menetluskulud kanda. Vastustaja ei ole kuludokumente kohtule esitanud, seega jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.