Sergei Akimovi kaebus Tallinna Vangla 20. mai 2020. a käskkirja nr 5-2/20/326 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Sergei Akimov Vastustaja Tallinna Vangla
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Sergei Akimovi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18. jaanuar 2021 (HKMS § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tallinna Vangla tunnistas 20. mai 2020. a käskkirjaga nr 5-2/20/326 Sergei Akimovi (kaebaja) süüdi Tallinna Vangla direktori 22. novembri 2018. a käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ (Tallinna Vangla kodukord) p 1.13.1 rikkumises ning
3-20-1385
määras talle distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise viieks ööpäevaks, kuna kaebaja väljendas agressiivset kehakeelt ning oli ebaviisakas. Käskkirja kohaselt on rikkumine tõendatud valvuri 20. aprilli 2020. a ettekandega ja 11. mail 2020 läbi viidud menetlustoimingu (videokaamera salvestise vaatlus) protokolliga. Agressiivne kehakeel võib väljendud nii sõnades, žestides kui ka ebakohasel viisil liikumises. Kinnipeetava agressiivne kehakeel väljendus 20. aprillil 2020 selles, et pärast valvurilt korralduse saamist avada ravimi nõuetekohase manustamise kontrollimiseks suu, liikus kaebaja avatud suuga kiirelt valvuri personaalsesse tsooni ning valvur pidi seetõttu astuma sammu tagasi ja lükkama käega kinnipeetava eemale. Pärast seda intsidenti liikus kinnipeetav rahulikult kambrisse. Füüsilise kokkupõrke ja võimalike kehavigastuste vältimiseks pidi valvur taganema ja kinnipeetava endast eemale tõukama. Videosalvestiselt on näha, et kinnipeetav jäi lõpuks seisma kohas kus algselt seisis valvur ehk ta tungis valvuri isiklikku ruumivööndisse. Valvur oli olukorrast selgelt häiritud. Kinnipeetava käitumises esines agressiivne kehakeel ning ebaviisakus, mistõttu on põhjendatud käsitleda seda vangla kodukorra p 1.13.1. sätestatud kohustuse süülise rikkumisena. Oma negatiivse meelestatuse demonstreerimine sellisel viisil võib oluliselt raskendada vangistuse eesmärkide täitmist, mistõttu tuleb kinnipeetava käitumist käsitleda raske rikkumisena. Rikkumise raskust arvestades on proportsionaalne karistada kinnipeetavat 5 päevase kartserikaristusega, sest leebemate karistuse kohaldamine ei võimaldaks intsidendile adekvaatselt reageerida ning isiku käitumist mõjutada. Lisaks tuleb arvestada, et kaebajal on hetkel kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav ei ole rikkumist tunnistanud ja oma käitumist kahetsenud.
2.Tallinna Vangla jättis 2. juuli 2020. a vaideotsusega nr 5-15/20/121-2 eelnimetatud käskkirja peale esitatud vaide rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohtule laekus 23. juulil 2020 kaebaja kaebus Tallinna Vangla 20. mai 2020. a käskkirja nr 5-2/20/326 tühistamiseks. Kaebusele oli lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. Tallinna Halduskohus andis 24. juuli 2020. a määrusega kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule. Kaebus saabus Tartu Halduskohtusse 18. augustil 2020.
4.Tartu Halduskohus jättis 25. augusti 2020. a määrusega menetlusabi taotluse rahuldamata ja määras riigilõivu tasumise tähtaja. Kaebaja esitas 3. septembril 2020 maksekorralduse riigilõivu tasumise kohta. Tartu Halduskohus võttis 9. septembri 2020. a määrusega kaebuse menetlusse ja andis vastustajale tähtaja kaebusele vastuse esitamiseks ning distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas kirjeldatud intsidenti kajastava videosalvestise esitamiseks.
5.Vastustaja esitas 7. oktoobril 2020 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata. Koos vastusega esitas vastustaja ka nõutud videosalvestise.
6.Tartu Halduskohus otsustas 19. oktoobri 2020. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja palub vaidlustatud käskkirja tühistada, sest teda on õigusvastaselt distsiplinaarkorras karistatud. Distsiplinaarkaristuse määramisega päädinud intsident toimus koroonaviiruse levimise tingimustes ning vanglaametniku korraldus oli kehtestatud
3-20-1385
tingimustega vastuolus. Kaebaja märgib, et avas vanglaametniku korralduse peale suu, kuid vanglaametnik ei jäänud sellega rahule. Seejärel astus kaebaja vanglaametniku poole avatud suuga. Kaebaja pidi vanglaametniku korraldusest lähtuvalt rikkuma 2+2 reeglit. Kaebaja hinnangul ei olnud tema käitumine agressiivne ja ta läks rahulikult vanglaametniku juurde avatud suuga, vanglaametnikule ta midagi ei öelnud. Seetõttu tuleb vaidlustatud käskkiri tühistada.
8.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, sest vaidlustatud haldusakt on õiguspärane. Videomaterjalilt on näha, et kui kaebaja pöördub oma kambri poole on tema kehaasendist ning liikumissuunast selge, et tema eesmärgiks on suunduda oma kambrisse. Vanglaametnik paneb kaebajale käe ette ja annab korralduse. Seejärel liigub kaebaja paari sammuga valvuri isiklikku ruumivööndisse ja valvur peab edasi liikumise takistuseks panema käe ette ja lükkama kinnipeetava tagasi. Kaebaja demonstratiivsest käitumisest nähtus selgelt agressiivne kehakeel ning käitumine oli ka ebaviisakas. Kaebaja ei vaidle vastu, et vanglaametnik andis talle korralduse avada suu. Kaebaja subjektiivne hinnang, et koroonaviiruse levimise tingimustes ei olnud selline korraldus õiguspärane, ei muuda korraldust õigusvastaseks. Esiteks lasub kinnipeetaval kohustus täita vanglaametniku korraldus ka selle õigusvastasuse korral. Üksnes juhul, kui korraldus on ilmselgelt tühine esineb kinnipeetaval alus korralduse täitmisest keelduda. Teiseks, ravimi manustamise kontrollimiseks kinnipeetavale antud korraldus ei olnud ka sisuliselt õigusvastane. Vangla julgeoleku tagamiseks on oluline kontrollida, et kinnipeetavad neile määratud ravimid manustaksid. Ka vedelal kujul ravimit on võimalik koguda ning selle nõuetekohase manustamise kontrollimine on seetõttu vajalik. Ebaõige on kaebaja arusaam, et ravimi manustamise kontrollimise pädevus on ainult meditsiinitöötajal. Õigusaktidest ei tulene sellist nõuet. Distsiplinaarmenetlus viidi läbi nõuetekohaselt ning karistuse määramisel arvestati rikkumise raskust ja asjaolusid. Lisaks võeti arvesse, et kaebajal oli kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Meediku ülekuulamiseks puudus vajadus, sest videosalvestis ja valvuri ettekanne oli asjaolude tuvastamiseks piisav.
KOHTU SEISUKOHT
9.Vaidluse all on Tallinn Vangla 20. mai 2020. a käskkirja nr 5-2/20/326, millega karistati kaebajat Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 rikkumise eest viie päevase kartserikaristusega, õiguspärasus. Kaebaja palub nimetatud käskkirja tühistada, sest pole talle ette heidetud distsiplinaarsüütegu enda hinnangul toime pannud.
10.VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla kodukorra punkt 1.13.1. näeb ette, et kinnipeetav on kohustatud käituma vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning kaaskinnipeetavatega viisakalt ning suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Kohtumisel teenistujatega ning vanglat külastavate ametiisikutega peab kinnipeetav neid tervitama püsti seistes. Üheski vestluses, pöördumises ega muus kontekstis ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinnipeetava hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed.
11.Käskkirja kohaselt väljendus kaebaja käitumises agressiivne kehakeel ning ebaviisakus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 näeb ette, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses
3-20-1385
juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kohus nõustub vaidlustatud käskkirja ning vaideotsuse põhjendustega distsiplinaarrikkumise toimepanemise kohta ega korda neid täies ulatuse kohtuotsuse põhjendavas osas.
12.Kohtu hinnangul on vastustaja vaidlustatud haldusaktis ja vaideotsuses põhjalikult selgitanud, mis asjaoludest tulenevalt on põhjendatud käsitleda kaebaja käitumist agressiivsena ja mittesobilikuna. Valvuri korralduse peale avada suu liikus kaebaja avatud suuga kiirelt ja kehakeelelt agressiivselt valvuri personaalsesse tsooni ning vanglaametnik pidi kaebaja edasi liikumist käega takistama. Selle järelduse kinnituseks on vastustaja põhjendatult tuginenud vanglaametniku ettekandele (tl 37) ning videosalvestise vaatluse protokollile (tl 41). Kuna intsident on täies ulatuses jälgitav videosalvestiselt ei pidanud vangla intsidendi ajal samas ruumis viibinud meedikut üle kuulama. Kohus nõudis asjakohase videomaterjali vangalalt välja ja tutvus sellega ning veendus, et kaebaja kehakeel käskkirjas nimetatud intsidendi ajal oli selgelt agressiivse iseloomuga. Vanglaametnik pidi takistama kaebaja edasiliikumist ning suunama ta käeliigutusega esialgselt liikumistrajektoorilt tagasi. Kaebaja liikumissuund ja -viis viitavad, et ta ei olnud rahul vanglaametniku korraldusega ja otsustas selle täita demonstratiivselt ebakohasel viisil. Videosalvestiselt on näha, et pärast seda kui valvur kinnipeetavat kõnetab, kinnipeetav vastab ja tahab jätkata liikumist oma kambri poole, kuid valvur paneb käe ette. Alles seejärel avab kinnipeetav demonstratiivselt suu ja liigub kiirete sammudega lähedal asunud valvuri suunas, mistõttu peab valvur inimkehade täieliku kokkupõrke vältimiseks liikuma kiirelt paar sammu tagasi ja takistama ette sirutatud käega kinnipeetava edasist liikumist lükates ta tagasi. Liikumisega sisenes kaebaja selgelt valvuri personaalsesse tsooni. Sellisel viisil valvuri korralduse täitmine täidab selgelt vangla kodukorra p 1.13.1. koosseisu. Asjaolu, et intsidendis inimesed viga ei saanud, ei oma kaebaja käitumise hindamisel tähtsust.
13.Asjaolu, et intsidendi toimumise ajal rakendati kõigile kinnipeetavatele koroonaviiruse tõttu piiranguid ning rakendati võimaluse korral 2+2 reeglid, ei anna kinnipeetavale õigust käituda agressiivset kehakeelt kasutades ja demonstratiivselt. Samuti ei õigusta sellist käitumist kaebaja välja toodud asjaolu, et ta oli eriolukorrast tingitult närviline. Kinnipeetaval on kohustus täita vanglavalvuri suulisi korraldusi. Korralduse täitmata jätmine saaks olla õigustatud üksnes juhul, kui vangla-ametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg‐s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (vt ka Riigikohtu 29. septembri 2015. a otsust asjas nr 3-3-2-1-15, p 17). Sellise olukorraga ei olnud siin ilmselgelt tegemist. Valvuri tegevuses ei esinenud ka õigusvastasuse tunnuseid. Ravimi manustamise kontroll ei ole üksnes meditsiinitöötaja pädevuses. Vangistusseadus ei keela vanglaametnikul samuti ravimi manustamise juures viibida ja asjakohaseid korraldusi kinnipeetavale anda. Vanglaametnikul oli õigus veenduda, et kaebaja on talle väljastatud ravimi nõuetekohaselt manustanud. Isegi kui tõenäosus ravimi kogumiseks, arvestades ravimi vedelat olekut ning meditsiinitöötajaga suhtlemist, oli väike, ei anna see asjaolu kaebajale õigust käituda ebakohasel viisil agressiivse iseloomuga liikumisviisi kasutades. Kaebaja täitis lõpuks vanglaametniku korralduse, kuid tegi seda selgelt ebakohasel viisil (agressiivset kehakeelt kasutades).
14.Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja distsiplinaarsüütegu on tõendatud.
15.Kohtu hinnangul on distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele, materjalidest ei nähtu, et asjaolude väljaselgitamisel oleks vangla rikkunud oluliselt menetlusnorme, mis tingiks käskkirja õigusvastasuse. Samuti ei kinnita kaebuses esitatud
3-20-1385
etteheited tõendite meelevaldset hindamist ning oluliste asjaolude kindlaks tegemata jätmist. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest, selgitatud menetluse käiku ja menetluslikke õigusi, tutvustatud asjakohaseid dokumente, antud võimalus selgituste andmiseks, mida kaebaja on ka kasutanud.
16.Kaebajale määratud karistus ei ole rikkumise olemust arvestades ebaproportsionaalselt range. Kaebajale mõisteti karistuseks 5 päeva kartserit. Kohtu hinnangul on vangla nõuetekohaselt analüüsinud karistamise vajadust ja karistuse liiki ning võtnud kooskõlas VangS § 63 lg 3 esimese lausega distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärke. Käskkirjas on põhjendatud, miks on õige määrata kaebajale distsiplinaarkaristuseks 5 ööpäeva pikkune kartserikaristus ning vastustaja kaalutlused on asjakohased ja arusaadavad. VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud kartserikaristuse maksimaalmäära (45 päeva) arvestades, ei ole alust pidada 5 päevast kartserikaristust distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaolusid arvestades ülemääraseks.
17.Eelnevale tuginedes jätab kohus Sergei Akimovi kaebuse täies ulatuses rahuldamata, menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.