Aleksandr Kuksovi kaebus Narva linnavalitsuse 20.02.2019 korralduse nr 130-k tühistamiseks
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata kolmanda isiku taotlus haldusasja menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu.
2.Võtta haldusasja materjalide juurde kohtu poolt 3.11.2020 tehtud pilt.
2.Jätta kaebus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte kaebajale ning edastatakse vastustajale ja kolmandale isikule.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Kaebaja esitas 25.06.2019 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Narva linnavalitsuse 20.02.2019 korralduse nr 130-k tühistamiseks. Kaebuse kohaselt väljastati vaidlusaluse korraldusega ehitusluba Narva linnas Kangelaste prospekt 37a, Narva kinnistutele Lidl kauplusehoone püstitamiseks, olemasoleva kaubanduskompleksi lammutamiseks ning sidekanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni, reoveekanalisatsiooni, 0,4 kV elektrimaakaabli, veetorustiku, prügimaja, pülooni ning ostukärude hoidja rajamiseks. Ehitusluba kanti ehitisregistrisse 22.02.2019 numbriga 1912271/04174.
2.Tartu Halduskohus tagastas 11.09.2019 määrusega kaebuse ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu.
3.Kaebaja esitas 01.10.2019 Tartu Halduskohtu 11.09.2019 määrusele määruskaebuse.
4.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 31.10.2019 määrusega määruskaebuse ja edastas haldusasja menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule.
3-19-1183
5.Tartu Halduskohus jättis 27.01.2020 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat kõrvaldama kaebuses esinenud puudused.
6.Kaebaja esitas kohtule 10.02.2020 puuduste kõrvaldamise avalduse.
7.Tartu Halduskohus võttis 28.04.2020 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Narva linna, kaasas menetlusse kolmanda isikuna Lidl Eesti OÜ ja kohustas vastustajat ja kolmandat isikut vastama kaebusele.
8.Vastustaja ja kolmas isik esitasid kohtule vastused kaebusele 09.06.2020. Kolmas isik taotles muu hulgas kohtult haldusasja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu.
9.Tartu Halduskohus kohustas 01.07.2020 määrusega kaebajat esitama kohtule seisukoht menetluse lõpetamise taotluste osas.
10.Kaebaja seisukoht laekus kohtusse 22.07.2020.
11.Kohus esitas 5.11.2020 kaebajale kohtunõudes täiendavad küsimused ja küsis kaebajalt selgitusi.
12.Kaebaja vastas kohtunõudele 30.11.2020. Kohtu seisukoht
13.Esmalt võtab kohus seisukoha kolmanda isiku taotluse osas halduskohtumenetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu (I), seejärel kontrollib kaebuse lubatavust (II). I
14.Kolmas isik taotles kohtult haldusasja menetluse lõpetamist kaebuse esitamise tähtaja rikkumise tõttu. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et kaebus on esitatud kohtule tähtaegselt.
14.1.HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kolmas isik arvas, vaidlusaluse korralduse nr 130-k kaebajale teatavakstegemise ajaks tuleb lugeda hetke, millal korraldus oli avalikustatud elektroonilises dokumendiregistris, mis alamleheküljena asub Narva linna ametlikul veebilehel internetis. Kolmas isik arvas, et kaebajal oli kohustus jälgida Narva linna veebilehel avaldatavat informatsiooni. Dokumendiregister on avalik ja sellele pääseb igaüks hõlpsalt ligi Narva linna kodulehel. Seega on ehitusloa andmise korraldus kaebajale nõuetekohaselt teatavaks tehtud 20.02.2019 ning kaebaja pidi vajalikku hoolsust üles näidates olema alates sellest hetkest teadlik ehitusloa andmisest.
14.2.Kohus kolmanda isikuga ei nõustu. Iseenesest on õige kolmanda isiku arvamus, et vastustajal puudus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 62 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kohustus toimetada ehitusloa andmise korraldus kaebajale kätte. Kaebaja ei olnud korralduse adressaat ja kolmas isik, kes oleks menetlusse kaasatud (menetlusosaline) või oleks pidanud olema kaasatud. Seega ei pidanud vastustaja edastama kaebajale vaidlusalust korraldust kätte
3-19-1183 toimetamisega ja seda ei ole tehtud. Järelikult on antud juhul piisav vaidlusaluse korralduse kaebajale teatavaks tegemine muul viisil. Kohtupraktika ja õigusekirjanduse kohaselt tähendab haldusakti teatavakstegemine, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile ning haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte.1 Seega peab haldusakti teatavakstegemine olema isiklik. Isiklik teatavakstegemine tähendab seda, et teade haldusakti olemasolu kohta tuleb edastada individuaalsete, mitte üldiste kanalite kaudu (teadetetahvlid, veebilehed, meediaväljaanded). 2
14.3.Elektroonilist dokumendiregistrit, mis asus Narva linna veebilehe alamleheküljel, ei saa pidada kaebaja suhtes individuaalseks teabe edastamise kanaliks. Dokumendi kättetoimetamine vaid asutuse veebilehel avaldamisega kuulub samasse kategooriasse kui dokumendi ajalehes avaldamine. Veebilehel avaldamist ei tohi normiks lugeda seetõttu, et väga paljudel isikutel puudub oskus või võimalus veebilehelt teabe saamiseks, samuti on veebilehe külastamiseks vaja teada selle aadressi ning ka seda, et teave seal üldse eksisteerib. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlusaluse korralduse teatavakstegemist dokumendiregistri kaudu ei olnud.
14.4.Kolmas isik oli arvamusel, et kaebaja sai teada vaidlusalusest korraldusest varem kui 12.06.2019 ning pidi ette võtma samme mõistliku aja jooksul korralduse kättesaamiseks ja vaidlustamiseks.
14.5.Kohus ei nõustu kolmanda isikuga. HKMS § 46 lg 7 sätestab, kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Riigikohus on leidnud, et eelviidatud sätte alusel otsustab halduskohus kaalutlusõiguse alusel, kas kaebaja on kaebuse esitamisega ebamõistlikult viivitanud. Kaebuse esitajale ei saa seetõttu üldjuhul ette heita seda, et ta leiab, et tema viivitus ei ole ebamõistlik. Olukorras, kus haldusakti ei ole isikule varem kätte toimetatud, ent isik on haldusaktist teada saanud muul viisil ja ta nõuab haldusakti vastustajalt välja mõistliku aja jooksul ning pöördub pärast seda 30 päeva jooksul kohtusse, on kaebus HKMS § 46 lg 7 kohaselt tähtaegne. Sellisel juhul puudub alus ja vajadus kaebetähtaja ennistamiseks.
14.6.Kolmanda isiku kinnitusel ilmus juba 2018. aastal erinevates meediaväljaannetes mitmeid artikleid selle kohta, et Lidl plaanib rajada Narvas Kangelaste tänav 37a asuvale kinnistule oma toidukaupluse hoone. Lisaks avaldati Narva kodulehel avalik kutse Narva Linnavolikogu istungile seoses Lidli kasuks Kangelaste 37a krundi hoonestusõiguse seadmise lepingu muutmisega. Seega oli kaebajal igakülgne võimalus teada saada Kangelaste 37a kinnistule Lidli poe rajamise kavatsusest juba enne 20.02.2019 ehitusloa andmise korralduse väljastamist. Lisaks märkis kolmas isik, et kaebaja poolt viidatud artiklis ei ole sõnagi mainitud Lidl kauplusele antud ehitusloast ega ka isegi mitte seda, kus plaanib Lidl Narvas oma kaupluse avada.
14.7.Kohus on seisukohal, et antud juhul on kolmandal isikul enda väidete tõendamiskohustus tulenevalt HKMS § 59 lg-st 1. Kohus tegi kindlaks, et uudiseid kajastav veebiväljaanne Delfi tõepoolest avaldas 12.06.2019 artikli, mille pealkiri küll ei räägi Lidl poe ehitamisest Narva linnas, kuid informatsioon poodide ehitamise kohta Narva linnas kajastub artiklis. Täpsemalt on seal kirjas, et: „Narva plaanib Lidl tõenäoliselt kaht kauplust.“ Kaebaja teatas, et selle uudise
RKHKm 3-3-1-10-04, p 13; 3-3-1-75-07, p 13. RKHKm 3-3-1-60-01, p 4.
3-19-1183 kohta teavet edasi otsides, kontrollides ja leitud andmeid uurides saadi teada, et 20.02.2019 korraldusega otsustas Narva Linnavalitsus väljastada 22.02.2019 ehitusloa Lidl kauplusehoone ja veel kümne sellega seotud ehitise rajamiseks elukohale või omandile vahetus naabruskonnas. Kohus leiab, et kuna puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks saanud tutvuda kas meedia, ajakirjanduse kaudu või linnavalitsuse poolt avalikul istungil või muul moel avaldatud informatsiooniga, mille abil oleks kaebaja aru saanud vaidlusaluse ehitusloa olemasolust, ei saa kohus tugineda vaid oletustele, et kaebaja võis teada saada planeeritavast ehitisest ja ehitusloast varem kui 12.06.2019. Kohtupraktikas on leitud, et haldusorgani teadetetahvlil või veebilehel avaldamist saab isikliku teatavakstegemisega võrdsustada vaid seaduses sätestatud juhtudel. Isikult ei saa nõuda, et ta pidevalt tutvuks kõikide haldusorganite teadetetahvlite, veebilehtede ja ajakirjanduses avaldatud teadaannetega. Omal initsiatiivil info kogumiseks peab isikul olema mingi ajend. 3 Ajalehes teate avaldamise puhul pole sugugi vähetõenäoline, et teade ei pruugi puudutatud isikuni jõuda. Riigikohus ei pidanud võimalikuks eeldada, et valdav enamus Eesti elanikke loeks kõiki üleriigilisi päevalehti, kus neid puudutavaid teateid võidakse avaldada.4
14.8.Sellest tulenevalt ei nõustu kohus kolmanda isikuga, et kaebaja sai või pidi teada saama vaidlusalusest ehitusloast varem kui 12.06.2019. Samas puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et peale 12.06.2019 tutvus kaebaja vaidlusaluse ehitusloaga ja pöördus kohtusse mõistliku aja jooksul. Kohus märgib täiendavalt, et antud juhul ei ole tegemist haldusmenetluse seaduse §-s 31 sätestatud olukorraga, kus kohus saaks lugeda haldusakti teatavaks tegemist toiminuks selle ajalehes avalikustamisel.
14.9.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja pöördus 25.06.2019 halduskohtusse tühistamiskaebusega Narva linnavalitsuse 20.02.2019 korralduse nr 130-k vaidlustamiseks tähtaegselt. Kirjeldatu alusel jääb rahuldamata kolmanda isiku taotlus haldusasja menetluse lõpetamiseks
kaebetähtaja rikkumise tõttu.
II
15.Kolmas isik taotles kohtult muu hulgas kaebuse läbivaatamata jätmist HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul võimalik asuda seisukohale, et kaebuse eduväljavaated on olematud. Kohtu hinnangul on kaebaja õigustatult viidanud vastuoludele väljastatud ehitusloas ja detailplaneeringus, mistõttu kaebusel esineb perspektiiv. Seega ei ole täidetud HKMS § 121 lg 2 p-s 21 sätestatud eeldusi. Vaatamata sellele on kohus jätkuvalt seisukohal, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.
15.1.HKMS § 121 lg 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tartu Ringkonnakohus asus 31.10.2019 määruses seisukohale, et kaebaja elab piisavalt lähedal, et vaidlustatud ehitusloa negatiivsed mõjutused võivad tema õigusi riivata. Seega ei saa käesolevaks hetkeks kogutud andmete põhjal välistada, et määruskaebuse esitaja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse KeÜS § 30 lg-st 1 tulenevat õigust on riivatud, ega nõustuda, et määruskaebuse esitajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Ringkonnakohus lisas, et kui edasise menetluse käigus peaks selguma, et kaebaja õigusi siiski ei ole rikutud või vähemalt riivatud, on võimalik jätta kaebus läbi vaatamata.
RKHKm 3-3-1-31-03, p 30. RKHKm 3-3-1-57-02, p 13.
3-19-1183
15.2.Halduskohus on seisukohal, et täiendava uurimise käigus tuvastatud faktilised asjaolud on piisavalt kaalukad, et välistada kaebajal KeÜS § 30 lg-st 1 tulenevat õiguse riivet. KeÜS § 30 lg 1 sätestab, isik, kelle õigust on rikutud, sealhulgas õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, võib esitada vaide haldusorganile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Haldusasja materjalide kohaselt peab kaebaja eelkõige detailplaneeringus sätestatud parkimiskohtade arvu suurendamist müra tekkimise ja seeläbi tema subjektiivsete õiguste riive allikana.
15.3.Kohus kaebajaga ei nõustu ja peab tema väidet otsituks. Kohus selgitab, et uurimispõhimõttest tulenevalt käis halduskohus kohapeal tegeliku olukorraga tutvumas ja tegi parema ettekujutuse säilitamiseks vaidlusalusest asukohast foto/pildi. Kohus võtab tõendina selle pildi haldusasja materjalide juurde. Kohus tagas eelnevalt kaebajale võimaluse tutvuda nimetatud pildiga ja küsis 5.11.2020 kaebajalt täiendavaid selgitusi.
15.4.Asukoha vaatluse tulemusena selgus, et Kangelaste prospekt 37a kinnistule parkivatest autodest tulenev müra ei saa objektiivsetel põhjustel ulatuda kaebaja viibimiskoha lähiümbruseni, rääkimata sellest, et sellega oleks mingil moel mõjutatud mürataset vahetult kaebaja eluruumis. Esmalt märgib kohus, et kaebaja viibimiskohaks on kolmetoaline korter, millest vaid ühest aknast avaneb vaade kinnistu Kangelaste prospekt 37a suunas. Kinnistu ja kaebaja elukoha vahel on suhteliselt suur vahemaa, ca 250-300 m. Seega keskmise kuulmisega inimene ei saaks viibides korteris või selle lähiümbruses (maja hoovis) kuulda kinnistul parkivaid autosid isegi siis, kui seal ei oleks heli levikule takistusi. Haldusasja materjalide kohaselt plaanitakse Lidl kauplusehoone ehitamist viisil, et kaupluse parkimisplatsid jäävad vähemalt 95% ulatuses kaupluse hoone taha, kui vaadata kaebaja elukohast kaupluse hoone suunas. Samas plaanitava kauplusehoone ning kaebaja korteri asukoha vahele jääb lisaks roheala (põõsad), elektrijaam ümbritseva aiaga ja garaažiboksid5, mille müürid ilmselgelt täiendavalt takistavad kinnistul parkivatest autodest tuleneva müra levikut kaebaja elukohani. Kohus tegi kindlaks, et parkivaid autosid ei ole juba siis kuulda, kui seista kaupluse hoone taga, rääkimata sellest, et sinna lisandub 250-300 m koos muude ehitistega. Seega jääb täiesti arusaamatuks, mil viisil riivatakse vaidlusaluse ehitusloaga antud juhul kaebaja KeÜS § 30 lg-st 1 sätestatud subjektiivseid õigusi. Kohus rõhutab, et kõne all on parkivatest autodest tulenev müra, kuid mitte müra, mis tuleneb parkivatest lennukitest või soomusmasinatest. Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul täiesti välistatud, et kaebaja eluruumis ja selle lähiümbruses oleks suurendatud parkimiskohtade arvu tõttu ületatud või mingil moel mõjutatud Sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ § 6 lgs 1 (tabel 1) kindlaksmääratud mürataset. Sel põhjusel, ei saa kohtu arvates kaebaja tugineda vastuoludele detailplaneeringu ja ehitusloa vahel, kuna need vastuolud ei puuduta faktiliselt kaebajat ja ei riiva tema õigusi. Kaebaja väited, et öösel leiavad avaratel parkimisplatsidel aset öörahu häirivad tegevused ei ole kohtu arvates asjakohased, kuna öörahu rikkujaid saab iga häiritud isik korrale kutsuda politsei abil. Väited kaasneva liiklusohu osas ei ole samuti asjakohased, kuna Lidl kauplusehoone ehitamisega ei kaasne liikluskorralduslikke muudatusi kaebaja elukoha lähiümbruses. Suuremad kaubaveokid tulevad üks või paar korda nädalas Tallinna suunalt Lidl poe juurde suure tõenäosusega Rahu tänava kaudu, kuid mitte A. Daumani tänava kaudu.6 Seega väide mürast, mis väidetavalt tekib suurtest veokitest kaebaja elukoha
Kohtu poolt tehtud asukoha pilt asub KIS-s https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo
3-19-1183 lähiümbruses, on alusetu. Lisaks märgib kohus, kui pidada silmas kaebaja elukoha ja Kangelaste prospekt 37a kinnistu vahele jäävat vahemaad, ei puugi ilmselgelt olemasoleva kaubanduskeskuse lammutamine ja uue kaupluse ehitamine avaldada negatiivset mõju kaebajale ja tema elukohta ümbritsevale keskkonnale. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et eelpoolkirjeldatud asjaolude tõttu ei viibi kaebaja vaidlusaluse ehitusloa mõju piirkonnas, mis omakorda ei anna kaebajale õigust tugineda detailplaneeringu ja ehitusloa vahel tekkinud vastuoludele ja muudele asjaoludele ning vaidlustada ehitusloa õiguspärasust.
15.5.Lisaks peab kohus oluliseks välja tuua selle, et kaebaja ei osanud vastata kohtu küsimusele, miks tema otsustas vaidlustada enda subjektiivsete õiguste kaitseks just 20.02.2019 korralduse nr 130-k, kuid teisi vastustaja ehituslubasid, mille alusel püstitati vahetult tema korteri (akna) ette Prisma kauplusehoone koos suurema parklaga, 2019. a autopesula ja tankla ning hetkel ehitatakse veel teisi hooneid ilmselgelt ka koos parkimiskohtadega (autode tehnoülevaatuse läbiviimiseks, vms), ei pidanud kaebaja vajalikuks vaidlustada KeÜS § 30 lgs 1 sätestatud õiguste kaitseks. Selge on see, et Lidl toidukaupluse rajamise korral luuakse tihe konkurents Prisma kauplusele, mistõttu on kohtul põhjendatud alus arvata, et mõned Prisma kliendid hakkavad majanduslikel või kaubavalikuga seotud põhjustel eelistama odavat Lidl kauplust. Selle tagajärjel paratamatult väheneb vahetult kaebaja akna ette pargitavate ja liikuvate autode arv. Seega leiab kohus, et vaidlusaluse ehitusloa alusel ehitusõiguse realiseerimisel võib müratase vahetult kaebaja elukoha lähiümbruses hoopis langeda. Kaebaja vaatab nendest asjaoludest mööda. Võttes arvesse kõiki asjaolusid kogumis, on halduskohtul põhjendatud kahtlus arvata, et kaebaja poolt kaebuse esitamise eesmärgiks on kaitsta mitte enda subjektiivseid õigusi, vaid muude isikute ärihuve, kes nõustavad kaebajat käesolevas halduskohtumenetluses. Sellisel juhul ei pea kohus kaebajal kaebeõiguse jaatamist põhjendatuks.
15.6.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 151 lg 2 p-st 1 ja § 121 lg 2 p-st 1, jätab kohus kaebuse tervikuna läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.