Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number
31.10.2019, Tartu 3-19-1183
Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksandr Kuksovi kaebus Narva Linnavalitsuse 20.02.2019. a korralduse nr 130-k tühistamiseks Tartu Halduskohtu 11.09.2019. a määrus Aleksandr Kuksovi määruskaebus
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Aleksandr Kuksov
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.
parkimiskorraldust, kuna planeeringus ette nähtud 110 parkimiskoha asemel näeb ehitusprojekt ette 160 parkimiskohta, mis ületab normatiivi 5 korda. Detailplaneering on 12 aastat vana, kuid linnavalitsus ei ole kaalunud selle kehtetuks tunnistamist, kuigi vahepealsel ajal on oluliselt muutunud seadused ja kehtestatud uus üldplaneering. Ehitusluba ignoreerib üldplaneeringust tulenevat nõuet, et parkla ei asuks otse tänava kõrval. Hoonestusõiguse lepingut Lidliga ei ole muudetud ning seetõttu on hoonestusõiguse tasu muutmata ligi 10 aastat ja on oluliselt alla turuhinna. Ehitusloa väljastamise korraldus on ka olulises osas põhjendamata. Kangelaste prospekti 37a kinnistul olemasoleva hoone lammutamine ja parkimiskohtade arvu oluline suurenemine rikub oluliselt isikute õigusi väljakujunenud keskkonna säilitamisele ning toob kaasa ka olulised negatiivsed mõjutused. Ehitusloa negatiivsed mõjud isikutele seisnevad muu hulgas mürariskides. Parkimiskohtade arvu suurendamine toob paratamatult kaasa ka müra suurenemise.
üksnes omandiõigust. Praegu seisnevad negatiivsed mõjutused mh müras, heitgaasides ja liiklusohtudes, mis kõik mõjutavad kindlasti ka määruskaebuse esitaja tervist. Määruskaebuse esitaja kaebeõigus tuleneb seega ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 30 lg-st 1. Ühtlasi tuleneb määruskaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumine ehitusloa vastuolust detailplaneeringuga. Halduskohus on jätnud tähelepanuta Riigikohtu praktika, millest tuleneb, et planeeringu nõuded, sh tehnilised sätted, millega lahendatakse naaberkinnisasjade omanike vahelisi ehituslikke konflikte, loovad isikutele iseseisva subjektiivse õiguse ning selleks, et tugineda neile kohtumenetluses, ei pea isik ära näitama omandiõiguse või muu põhiõiguse riivet (RKHKo 31.01.2017, 3-3-1-69-16, p 26). Seejuures ei pea olema tegu just planeeringualal asuvate kinnisasjade vaheliste konfliktidega, sest vastasel juhul ei peaks detailplaneering piirneva keskkonnaga üldse arvestama. See, et piirkonnas on juba olemas üks kaubanduskeskus mitme parkimiskohaga, ei tähenda, et selliseid kaubanduskeskusi saaks luua piiramatult juurde, eirates sealjuures nii detailplaneeringust kui ka parkimisnormatiivist tulenevaid nõudeid parkimiskohtade arvule. Määruskaebuse esitaja soovibki ennast kaebusega kaitsta olukorra vastu, kus niigi autorohkes piirkonnas tekib parkimiskohti hulgaliselt ebaseaduslikult juurde. Vaidlustatud ehitusluba põhineb 2007. aastast pärit detailplaneeringul, mis on ehitusnõuete osas äärmiselt ebamäärane ning mida oleks sarnaselt naaberkinnistuga pidanud ümber vaatama. Linnavalitsus ei saa iseenda tegevusetusega luua olukorda, kus naabrite õiguste kaitse muutuks raskendatuks või võimatuks.
halduskohtumenetluse tulemusena Narva Linnavalitsuse 20.02.2019. a korraldus nr 130-k tühistatakse, ei ole kauplusehoone püstitamine ehitusloa puudumise tõttu enam võimalik. Seega on kaebuse eesmärk kaebuse rahuldamisega saavutatav.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.