Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 17. detsember 2020, Tartu 3-19-1607 X kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise 30 000 eurot väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu 29. mai 2020. a otsus X apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. mai 2020. a otsus muutmata.
2.Kaebaja menetluskulu (riigilõiv) jääb Eesti Vabariigi kanda.
3.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga x.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 18. jaanuar 2021.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav X esitas Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles selgitas, et tema naine helistas 10. juunil 2019 vanglasse ja teavitas kaebaja isa surmast. Kaebaja kontaktisikut ei olnud sel päeval tööl ja vangla saadud teavet kaebajale edasi ei öelnud. Kaebaja sai isa surmast teada alles siis, kui helistas koju naisele. Siis oli juba hilja midagi ette võtta, et kaebaja saaks isa matustele minna. Kui vangla oleks kaebajat teavitanud õigeaegselt, oleks kaebaja jõudnud täita kõik vajalikud dokumendid ja minna isa matustele. Kaebajalt võeti võimalus matta oma isa ja teda viimast korda näha. Kõige eelnevaga tekitati kaebajale psüühiline trauma ja alandati teda. Tekitatud mittevaralise kahju eest soovib kaebaja hüvitist 30 000 eurot.
2.Viru Vangla jättis 26. veebruari 2020. a otsusega nr 6-16/78-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovis Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja isa suri xxx. Kaebaja naine teatas 10. juunil 2019
vanglale kaebaja isa surmast. Kaebaja kontaktisikut ei olnud tööl ning vangla ei edastanud saadud teavet kaebajale. Kaebaja sai isa surmast teada 11. juuni 2019 õhtul, kui helistas emale, kuid siis oli hilja midagi ette võtta, et kaebaja saaks isa matustele minna. Matused toimusid
12.juunil 2019. Kaebajale tekitati psühholoogiline šokk ja tervisekahju, tal ei olnud und, olid peavalu ja hingevalu ning ta pidi võtma valuvaigisteid ja rahusteid. Vangla alandas kaebaja väärikust, mille eest soovib kaebaja hüvitist 11 000 eurot ning tervisekahju tekitamise eest soovib kaebaja hüvitist 19 000 eurot.
4.Vastuses kaebusele Viru Vangla palus jätta kaebus rahuldamata.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
5.Tartu Halduskohus jättis 29. mai 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata.
6.Halduskohus tuvastas, et vaidlus puudub asjaolu üle, et kaebaja naine teavitas 10. juunil 2019 vanglat kaebaja isa surmast, kuid vangla ei edastanud vastavat teavet kaebajale. Algselt väitis kaebaja kohtumenetluses, et sai isa surmast teada kui helistas naisele 12. juunil 2019. Hiljem kaebaja tunnistas, et sai isa surmast teada 11. juuni 2019. a õhtul, kui helistas emale. Telefonikõnede väljavõttest on näha, et kaebaja rääkis emaga 11. juuni 2019. a õhtul kell 18.3718.45. Seega sai kaebaja isa surmast ja 12. juunil 2019 toimuvatest matustest teada eelmise päeva õhtul. Vangla selgitas, et kaebaja oleks saanud 11. juuni 2019. a õhtul või isegi 12. juuni 2019. a hommikul vanglat teavitada matustele minemise soovist. Vangla sõnul on tõenäoline, et vangla oleks jõudnud erandkorras korraldada kaebaja väljaviimise matustele. Kaebaja lähedased oleksid saanud esitada vanglale elektrooniliselt surma ja matuste toimumist kinnitavad dokumendid. Vangla selgitas, et praktikas on ka varem käivitatud matustele saatmise ettevalmistustoimingud ajal, kui vajalikke dokumente pole veel esitatud. Eeltoodust nähtub, et kuigi vangla ei teavitanud kaebajat tema isa surmast, sai kaebaja sellest ise teada ajal, mil ta oleks veel jõudnud vanglalt enda väljaviimist matustele taotleda ning mil vangla oleks jõudnud vajalikud ettevalmistustoimingud teha. Seega oli kaebajal võimalik ära hoida talle mittevaralise kahju tekkimist. Kaebaja ei väitnud, et ta oleks vanglale 11. juuni 2019. a õhtul või 12. juuni 2019. a hommikul matustele mineku soovist teada andnud. Seega on matustele minemata jäämine ja sellest tingitud võimalikud negatiivsed tagajärjed põhjustatud kaebaja enda tegevusetusest.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 29. mai 2020. a otsuse tühistamist ning esitatud kaebuse rahuldamist. Kaebaja leiab, et töölt puudunud kontaktisik jättis talle edasi andmata teabe naise helistamisest ja isa surmast. Kui kontaktisik oleks tööl olnud, oleks ta kaebajat teavitanud ning kaebaja oleks helistanud sugulastele. Sugulased oleks saanud vanglale elektrooniliselt ja kiiresti saata vajalikud dokumendid isa surma ja matuste kohta. Kui inimene saab teada lähedase isiku surmast, siis ta kaotab pea ega suuda adekvaatselt käituda. Vangla ei taha vastutada oma hooletu suhtumise eest kinnipeetavatesse. Vangla tegevusetus põhjustas kaebajale mittevaralise kahju tekkimise, psühholoogilise trauma ja alandamise, kuna kaebaja jäeti ilma õigustest ja vabadustest.
8.Vastuses apellatsioonkaebusele Viru Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud uusi asjaolusid, mida halduskohus ei oleks eelnevas menetluses juba käsitlenud või oma otsuses kaalunud. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, nagu peetaks teda antud juhtumis süüdlaseks. Juba kahjunõude otsuses vangla tunnistas, et vangla tegutsemises olid puudujäägid, kuid see ei
toonud kaasa olukorda, et kaebajale ei teostatud isa matustele väljaviimist. Kaebaja kinnitab apellatsioonkaebuses, et sugulased oleksid saanud kiiresti vanglale vajalikud dokumendid esitada. Seega oleks olnud kinnipeetava poolt esitatud soovi korral võimalik väljaviimine korraldada. Vangla ei saa kinnipeetava eest otsustada, kas ta soovib väljaviimist või mitte. Vanglaametnikud saavad abistada, kui kinnipeetav on oma soovi väljendanud ja taotluse esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohtu otsuse põhjendused on jälgitavad ja õiguspärased ning HKMS § 201 lg 4 alusel ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
10.Apellatsioonkaebuses on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et vanglaametnike tegevusetus, täpsemalt kaebaja isa surma kohta telefoni teel saadud teabe kaebajale edasi andmata jätmine, tekitas talle mittevaralise kahju. Ringkonnakohus kaebaja seisukohta ei jaga.
11.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 7 lg 1 ja § 9 järgi on mittevaralise kahju hüvitamise üheks eelduseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegu.
12.Viru Vangla on kohtuvaidluses kinnitanud, et vanglale laekunud teavet kaebaja isa surmast ei antud kaebajale edasi ning ametnike tegevuses oli puudujääke. Ringkonnakohus järeldab, et lähedase inimese surmast kinnipeetava teavitamata jätmine ei olnud vangla tavapärane käitumine, vaid ametnike inimliku eksimuse tulemus. Vangla on seetõttu kaebaja ees nii suuliselt kui ka kirjalikult vabandanud.
13.Halduskohus tuvastas, et kaebaja sai isa surmast ja 12. juunil 2019 toimuvatest matustest teada 11. juuni 2019. a õhtul emale helistades. Ringkonnakohus mõistab, et lähedase inimese surmast teadasaamine võib tekitada emotsionaalse seisundi, kuid täiskasvanud inimeselt saab eeldada, et mõne aja möödudes ta mõistab olukorda ning suudab avaldada oma seisukohta matustel osalemise soovi osas. Asjas puuduvad tõendid, et kaebaja oleks vanglale edastanud enda soovi matustel osalemiseks ja esitanud taotluse vanglast väljaviimiseks. Apellatsioonkaebuses kaebaja selgitab, et oleks saanud helistada sugulastele, kes said edastada elektrooniliselt vanglale vajalikud dokumendid. Asja materjalidest nähtuvalt kaebaja seda isa surmast teadasaamise järgselt ei teinud. Hoolimata vangla mitteteavitamisest, sai kaebaja isa surmast teada enne matuse toimumist. Vangla on avaldanud, et oli valmis kaebaja välja viima, kuid puudus kaebaja vastav taotlus ja matuse toimumist tõendavad dokumendid. Arvamuse, et väljaviimise taotlemiseks oli juba hilja, on vangla oma selgitustega matustele väljaviimise korraldamisest ümber lükanud. Vangla kinnitas kohtule, et isegi kui kaebaja oleks esitanud 12. juuni 2019. a hommikul taotluse matustele saatmiseks, oleks vangla erandkorras saanud organiseerida tema väljaviimise.
14.Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on ringkonnakohus seisukohal, et vastustaja viivitus teabe kaebajale edastamisel ei takistanud kaebajal isa matustele väljaviimise taotlemist selliselt, et vangla siiski oleks jõudnud korraldada kaebaja väljasõidu. Seetõttu ei saa järeldada, et vangla tegevuse tõttu kaotas kaebaja võimaluse isa matustel osaleda. Kohtupraktika kohaselt ei vaja põhjusliku seose puudumise tõttu analüüsimist, millist kaebaja õigushüve võidi riivata, kas
vastustaja on süüdi ning kas mittevaraline kahju tuleks hüvitada rahas (Riigikohtu 25. aprilli 2019. a määruse nr 3-17-1276 p 26).
15.Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
16.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 4 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. Ringkonnakohus jätkas kaebajale antud menetlusabi ja vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel ette nähtud riigilõivu tasumisest. Riigilõiv, mille tasumise kohustusest kohus kaebaja vabastas, jääb riigi kanda (HKMS § 118 lg 3).
17.Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga x (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.