Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Madis Ernits 18.03.2021, Tartu 3-17-2607 Dmitri Tsajuni, Leonid Sergejevi, Nikolai Šmeljovi ja Konstantin Maslovi kaebused Viru Vangla vastu kodukorra suitsetamist takistavate sätete tühistamiseks ning suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu 12.06.2019. a otsus Viru Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja I Dmitri Tsajun Kaebaja II Leonid Sergejev Kaebaja III Nikolai Šmeljov Kaebaja IV Konstantin Maslov Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 12.06.2019. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebused rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata kaebaja III menetlusabi taotlus menetlusdokumendi tõlkekulude kandmiseks.
3.Jätta kaebaja III menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud kaebajate menetluskulud riigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 19.04.2021 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Justiitsminister muutis 06.10.2016. a määrusega nr 21 justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 641 p 31 sõnastust, sätestades, et kinnipeetavale on
vanglas keelatud suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. Muudatus jõustus 01.10.2017.
2.Viru Vangla muutis korduvalt kodukorra sätteid, mis reguleerivad suitsetamist vanglas, s.h 24.04.2017. a käskkirjaga nr 1-1/55, 13.06.2017. a käskkirjaga nr 1-1/68 ja 16.08.2017. a käskkirjaga nr 1-1/102. Viru Vangla direktor lisas 24.04.2017. a käskkirjaga nr 1-1/55 (tl I-68-70) Viru Vangla kodukorda p 2.3, mille järgi on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Lisaks tegi vangla käskkirjaga nr 1-1/55 kodukorras muid muudatusi, millega kõrvaldas kodukorrast suitsetamist reguleerivad sätted. Vangla muutis ja täiendas vastavate kodukorra punktide osas ka kodukorra seletuskirja. Suitsuvabade tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete keelamise osas jõustus käskkiri nr 1-1/55 selle allkirjastamisest ning ülejäänud osas jõustus käskkiri 01.10.2017. Käskkiri nr 1-1/55 on antud justiitsministri 13.06.2006. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 4 lg 2 p 7 alusel. Kaebaja I (haldusasi nr 3-17-2602)
3.Kaebaja I kannab karistust Viru Vanglas. Vanglale teadaolevalt on tegemist suitsetava kinnipeetavaga.
4.Kaebaja I esitas 02.10.2017 Viru Vanglale vaide (tl I-15-16) vangla käskkirja nr 1-1/102 peale. Viru Vangla tagastas 04.10.2017. a otsusega nr 6-12/377-2 (tl I-17) vaide vaideõiguse puudumise tõttu.
5.Kaebaja I esitas 11.10.2017 Justiitsministeeriumile vaide (tl I-66-66p), milles palus tühistada VSkE § 641 p 31 ning lubada vanglas omada ja suitsetada tubakatooteid. Justiitsministeerium tagastas 19.10.2017. a otsusega nr 11-7/1364-9 (tl I-19-19p) vaide vaideõiguse puudumise tõttu.
6.Kaebaja I esitas 30.10.2017 Viru Vanglale vaide (tl I-30-30p) ja 01.11.2017 täienduse (tl I-71-71p), milles palus tühistada vangla käskkiri nr 1-1/55, lubada tal suitsetada, osta ja väljastada talle sigarette ning määrata suitsetamise kohad. Justiitsministeerium tagastas 06.12.2017. a vaideotsusega nr 11-3/7824-2 (tl I-72-74p) vaide kodukorra seletuskirja muutmise kehtetuks tunnistamise osas vaideõiguse puudumise tõttu ning muus osas jättis vaide rahuldamata.
7.Kaebaja I esitas 10.10.2017 halduskohtule kaebuse (tl I-1-2, tõlge tl 6) ning 27. ja 30.10.2017 täiendavad seisukohad (tl I-13, tõlge tl 21; tl I-22, tõlge tl 25). Kaebaja vaidlustas vangla käskkirja nr 1-1/55 ning palus ennistada tema õiguse vanglas suitsetada. Veel palus ta tühistada VSkE § 641 p 31. Kaebaja II (haldusasi nr 3-17-2167)
8.Kaebaja II kannab karistust Viru Vanglas. Vangiregistri andmetel on tegemist suitsetava kinnipeetavaga.
9.Kaebaja II esitas 25.09.2017 Viru Vanglale vaide (tl II-11), milles palus tunnistada kehtetuks 01.09.2017 jõustunud suitsetamise piirangud ning palus võimalust osta ja suitsetada sigarette vastavalt oma soovile. Viru Vangla tagastas 02.10.2017. a otsusega nr 6-12/359-2 (tl II-12) vaide vaideõiguse puudumise tõttu.
10.Kaebaja II esitas 12.10.2017 Viru Vanglale vaide (tl II-14) ja 20.10.2017 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl II-17-17p). Kaebaja taotles vangla käskkirjade nr 1-1/55, 1-1/102 ja 1-1/68 kehtetuks tunnistamist. Viru Vangla tagastas 27.10.2017. a otsusega nr 6-12/405-4 (tl II-18-19p) vaide käskkirjade nr 1-1/68 ja 1-1/102 osas vaide mittetähtaegsuse ja vaideõiguse puudumise tõttu. Justiitsministeerium tagastas 27.11.2017. a vaideotsusega nr 11-7/7626-2 (tl II-65-67) vaide kodukorra seletuskirja muutmise kehtetuks tunnistamise osas vaideõiguse puudumise tõttu ja muus osas jättis vaide rahuldamata.
11.Kaebaja II esitas 20.10.2017 kaebuse (tl II-1) ning 26.10., 02.11. ja 11.12.2017 täiendavad seisukohad (tl II-6, 21 ja 45). Kaebaja palus tühistada vangla käskkirjad nr 1-1/55 ja 1-1/102 ning taastada vanglas suitsetamise võimalus. Suitsetamise keeld rikub kaebaja inimväärikust ja VSkE § 641 p 31. Kaebaja III (haldusasi nr 3-17-2411)
12.Kaebaja III kannab karistust Viru Vanglas. Vangla andmetel on tegemist suitsetava kinnipeetavaga.
13.Kaebaja III esitas 10.11.2017 Viru Vanglale vaide (tl III-23) vangla käskkirja nr 1-1/55 peale. Viru Vangla tagastas 13.11.2017. a otsusega nr 6-12/504-2 (tl III-24-24p) vaide selle mittetähtaegsuse tõttu.
14.Kaebaja III esitas 16.11.2017 Viru Vanglale vaide (tl III-27), kuna ta ei nõustu VSkE muutmisega määrusega nr 21. Viru Vangla tagastas 22.11.2017. a otsusega nr 6-12/532-2 (tl III-28) vaide vaideõiguse puudumise tõttu.
15.Kaebaja III esitas 14.12.2017 Viru Vanglale vaide (tl III-59-59p) vangla käskkirja nr 1-1/55 peale. Viru Vangla tagastas 11.01.2018. a otsusega nr 6-12/673-3 (tl III-73-73p) vaide selles puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.
16.Kaebaja III esitas 13.11.2017 kaebuse (tl III-1) ning 17.11., 18.12., 20.12.2017 ja 01.01.2018 täiendavad seisukohad (tl III-5, tõlge tl 8; tl 31-34, tõlge tl 36-37; tl 39-40, tõlge tl 42; tl 52-54, tõlge tl 56). Kaebaja soovis vaidlustada vangla käskkirja nr 1-1/55 ning taotles suitsetamise ja sigarettide kättesaadavuse võimaldamist. Kaebaja arvates ei ole piirang vajalik vangla julgeoleku tagamiseks ega teeni vangistuse eesmärki. VSkE § 641 p 31 on vastuolus põhiseadusega. Suitsetamise keeld kujutab endast põhiõiguste piiramist. Kaebaja IV (haldusasjad nr 3-17-1890 ja 3-17-2607)
17.Kaebaja IV kannab karistust Viru Vanglas. Vangiregistri andmetel on tegemist suitsetava kinnipeetavaga.
18.Kaebaja IV esitas 17.07.2017 Viru Vanglale vaide (tl IV-22) vangla käskkirja nr 1-1/68 vaidlustamiseks. Justiitsministeerium jättis 16.08.2017. a vaideotsusega nr 11-7/5448-2 (tl IV-25-26p) vaide rahuldamata.
19.Kaebaja IV esitas 25.10.2017 Viru Vanglale vaide (tl IV-29) vangla käskkirja nr 1-1/55 peale osas, milles keelatakse vangla territooriumil suitsetamine (kodukorra p 2.3). Viru Vangla tagastas 02.11.2017. a otsusega (tl IV-30-30p) vaide vaideõiguse puudumise tõttu.
20.Kaebaja IV esitas 15.09.2017 kaebuse (tl IV-1-2) vangla käskkirja nr 1-1/68 tühistamiseks. Kaebaja väitel üks kord päevas suitsetamise võimaldamine tekitab talle piinu.
21.Kaebaja IV esitas 23.11.2017 kaebuse (tl IV-7) vangla käskkirja nr 1-1/55 tühistamiseks ja vangla kohustamiseks võimaldada kaebajal suitsetada. Kaebaja väitel käskkiri rikub tema õigusi ja vangla tegevus on ebaseaduslik. Kaebaja leidis 11.12.2017. a täienduses (tl IV-10, tõlge, tl 12-13), et VSkE § 641 p 31 on põhiseadusega vastuolus ja kõik suitsetamist reguleerivad Viru Vangla käskkirjad võivad olla tühised.
22.Tartu Halduskohus liitis 12.06.2018. a määrusega (tl IV-48-48p) asjad nr 3-17-1890 ja 3-17-2607 ning kohtuasja numbriks jäi 3-17-2607. Kaebajad I-IV (haldusasi nr 3-17-2607)
23.Tartu Halduskohus liitis 27.03.2019. a määrusega (tl IV-88-89) asjad nr 3-17-2062, 3-172167, 3-17-2411 ja 3-17-2607 ning luges liidetud kohtuasja numbriks 3-17-2607. Halduskohtu otsus
24.Tartu Halduskohus tunnistas 12.06.2019. a otsusega (tl IV-110-116) põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata VSkE § 641 p 31 (resolutsiooni p 1); rahuldas kaebuse ja tühistas kodukorra p 2.3 osas, milles see keelab suitsetamise vangla territooriumil kinnipeetavatele; kohustas vastustajat kinnipeetavate suitsetamise küsimust uuesti otsustama (resolutsiooni p 2).
25.Suitsetamist takistavaks oli halduskohtu hinnangul kodukorra p 2.3. Kinnipeetava õiguste piiramine, s.h seoses suitsetamisega, saab toimuda ainult vangistusseaduses sätestatud alustel ja korras. Kohtule ei olnud vastustaja põhjendused kodukorra muutmisel veenvad. Kodukorra muutmise põhjendustest ei olnud aru saada, kuidas suitsetamise keelamine vangistuse täideviimise eesmärgile kaasa aitab. Suitsetamise keelamisel ei ole kohane kasutada põhjendust, et see kaitseb suitsetavate kinnipeetavate tervist ja aitab neil sõltuvusest vabaneda. Samuti puudub alus keelata kinnipeetavale tegevusi põhjusel, et need on kahjulikud nende tervisele. Vangla ületas kodukorra p 2.3 kehtestades vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-ga 2 antud volitusi. Tehtud kaalutlusotsus ei olnud õiguspärane ja oli tehtud volitusnormi ületades.
26.Vaidluse lahendamisel on asjassepuutuv VSkE § 641 p 31, mille puhul on tegemist õigustloova aktiga. Kinnipeetavale keelatud konkreetsed esemed tuleb reeglina ette näha määrusega. Tegemist on PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõiguse piiramisega. Kinnipeetavate suhtes tuleb suitsetamise keeld kehtestada seadusega. Kui minister soovis VSkE muudatustega kehtestada suitsetamise keeldu, siis ületas ta volitusi. Justiitsministril tuli täita VangS § 41 lg 2 nõudeid. Sarnaselt vastustajaga ei ole ka minister arvestanud piirangu vastavust vangistuse eesmärgile. Kinnipeetava õiguste piiramine on lubatud üksnes vangistusseadusest tulenevate eelduste täidetuse korral ning seda tingimust ei ole VSkE muudatuste kehtestamisel arvestatud. VSkE § 641 p 31 on vastuolus PS § 3 lg-ga 1, §-ga 13 ja § 94 lg-ga 2.
27.Kuna suitsetamise keelamine ja selleks olemas olnud tingimuste kaotamine osutus õigusvastaseks, siis saab kohustada vastustajat suitsetamiseks vajalikud tingimused uuesti looma.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsus
28.Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (RKPJK) jättis 17.12.2019. a otsusega nr 5-19-40 (tl IV-134-141) rahuldamata Tartu Halduskohtu taotlused haldusasjades nr 3-17-2607 ja 3-18-56 tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks VSkE § 641 p 31.
29.Riigikohus ei näinud vajadust laiendada kontrolli volitusnormile, vaid hindas üksnes halduskohtu vaidlustatud VSkE sätte põhiseaduspärasust.
30.Riigikohus leidis, et VSKE alusel on vanglal aine või eseme ohtlikkuse hindamisel ning selle kinnipeetavale keelamisel oluline hindamisruum. Samuti on justiitsministril arvestatav hindamisruum VangS § 15 lõikes 2 sätestatud mõistete sisustamisel. Eseme või aine keelamine vanglas peab vastama vangistuse täideviimise eesmärgile ja olema kooskõlas inimväärikuse põhimõttega ega tohi tekitada kinnipeetavale põhjendamatuid kannatusi või ebameeldivusi
31.Suitsetav inimene ohustab nii enda kui ka nende isikute tervist, kes tema läheduses viibivad. Inimese ja vangla julgeoleku kaitsmise eesmärgiga on hõlmatud teiste inimeste elu ja tervise kaitsmine tubakatoodete ja suitsetamise kahjuliku mõju eest (passiivse suitsetamise välistamine). Ei ole põhjust välistada tubakatoodetest lähtuvaid ohtusid inimese ja vangla julgeoleku piiridest VangS § 15 lg 2 mõttes üksnes põhjusel, et suitsetamisest lähtuv oht inimese tervisele realiseerub pikema aja jooksul ega pruugi kõigi inimeste puhul viia ühesuguse tõenäosusega tõsise tervisekahjustuse tekkimiseni. Mittesuitsetajatest kinnipeetavate tervise kaitsmine tubakasuitsust tekkiva tervisekahju eest on vanglateenistuse vaieldamatu kohustus.
32.Vangistuse täideviimise eeltingimuseks ega ka eesmärgiks ei ole tagada, et kinnipeetav ei saaks harrastada ühtki teda kahjustavat tegevust. Volitusnormi piiridega ei ole hõlmatud eesmärk vabastada suitsetajast kinnipeetav nikotiinisõltuvusest või kaitsta tema tervist ohu või kahjuliku tagajärje eest, mille ta tubakatooteid kasutades endale ise tekitab.
33.Suitsetamisega vältimatult kaasnev lahtise tule kasutamine vanglas on ohtlik nii kinnipeetavate kui ka teiste vanglas viibivate isikute elule ja tervisele. Lahtine tuli võib kahjustada vangla vara ja häirida muul viisil vangla korrakohast tegevust. Eesmärk välistada tubakatoodete kasutamine vanglas ebaseadusliku maksevahendina ja vältida sellega kinnipeetavate vaheliste võlasuhete levikut on seatud, et eraldada kinnipeetav kuritegelikust keskkonnast ja ta taasühiskonnastada. Need eesmärgid vastavad vangistuse täideviimise eesmärgile ning on hõlmatud vangla julgeoleku ja korra tagamisega VangS § 15 lg 2 p 3 mõttes. Järelevalve tõhustamise eesmärk on hõlmatud vajadusega saavutada tulemuslikult nii terviseohtude, tuleohu kui ka ebaseaduslike võlasuhete ärahoidmise eesmärk vanglas.
34.Tubakatoodete keelamine vanglas riivab eelkõige kinnipeetava PS §-st 32 tulenevat omandipõhiõigust. Ka riivab piirang kinnipeetava PS § 19 lg-st 1 tulenevat vaba eneseteostuse õigust.
35.Tegemist on omandipõhiõiguse ja vaba eneseteostuse riivamise legitiimsete põhjustega põhiseaduse mõttes. Vahend on eesmärkide saavutamiseks sobiv ja vajalik. Tubakatoodete omamise ja kasutamise keelamine ei kujuta endast kaalukat kinnipeetava õiguste riivet, mis jätaks ta ilma eluks hädavajalikust. Teiste vangla territooriumil viibivate inimeste tervise kaitsmise vajadus, samuti kinnipeetavate vaheliste ebaseaduslike suhete ja tuleohu ärahoidmine ning ressursi optimaalne kasutamine vanglas on olulised eesmärgid, mis oma koosmõjus kaaluvad kinnipeetava eelnimetatud õiguste riive üles. Seega on riive proportsionaalne.
36.Keeld ei põhjustanud kaebajatele nii intensiivseid kannatusi ja ebameeldivusi, et võiks rääkida PS § 18 lausest 1 tuleneva õiguse olla inimväärikalt koheldud riivest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
Apellatsioonkaebus
37.Vastustaja palub apellatsioonkaebuses (tl IV-159-159p) tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebajate kaebused rahuldamata.
38.Vastustaja väitel kohaldas halduskohus ebaõigesti materiaalõigust (VSkE § 631 p 31). Vangla käskkirjaga nr 1-1/55 muudetud kodukorra sätted, mis reguleerivad suitsetamist vanglas, on õiguspärased. VSkE § 631 p 31 keelab kinnipeetavatele suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada.
39.Tuginedes RKPJK otsusele on suitsetamine kinnipeetavatele keelatud õigustloova aktiga. Selline keeld muudab halduskohtu otsuse resolutsiooni p-s 2 tehtud kaks esimest otsust sisutuks. Isegi kui kodukorra p 2.3 tühistada, ei muuda see VSkE § 631 p-s 31 sätestatud absoluutset keeldu ning kinnipeetavatel ei ole võimalik vanglas suitsetada. RKPJK otsuse põhjendused on kohased ka käskkirja juures ning halduskohtu etteheited kodukorra p-s 2.3 seatud suitsetamise keelule on põhjendamatud. Vangla ei ole kodukorra p 2.3 kehtestades ületanud VangS § 41 lg-s 2 talle antud volitusi. Samuti ei olnud käskkirjal muid vormilisi ega sisulisi puuduseid, mis oleks andnud alust selle tühistamiseks. Vastused apellatsioonkaebusele
40.Kaebaja III ei nõustu vastuses apellatsioonkaebusele (tl IV-175-182, tõlge tl 184-185) vastustaja apellatsioonkaebusega. Kaebaja III väitel on suitsetamise keeld vastuolus põhiseadusega ega teeni vangistuse eesmärki. Samuti rikuti võrdõiguslikkuse põhimõtet ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 14 ja art 8 lisaprotokolli 1 art 1. Vangla direktoril ei ole õigust täielikku suitsetamise keeldu kehtestada. Rikutakse kinnipeetavate õigusi ja vabadusi, mis tulenevad VangS §-dest 19, 26 ja 32. Ka ei ole Justiitsministeeriumil õigust vangla territooriumil tubakatooteid keelata. Kinnipeetava õigust suitsetamisele ei ole seadusega piiratud. Vangla julgeoleku tagamise ja riigi ressursside ökonoomia väited ei ole põhjendatud. Puudub alus keelata kinnipeetavatele tegevust põhjusel, et see on kahjulik nende tervisele. Vangla ületas VangS § 41 lg-ga 2 antud volitusi. VSkE § 641 p 31 on vastuolus PS § 3 lg-ga 3, §-ga 13 ja § 94 lg-ga 2. Apellatsioonkaebuses märgitud VSkE § 631 p 31 ei eksisteeri.
41.Kaebaja IV palub hiljem täiendatud vastuses apellatsioonkaebusele (tl IV-186-187, tõlge tl 189-189p; 195-196p, tõlge tl 198-198p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja IV väitel RKPJK otsus ei muuda halduskohtu otsust. RKPJK otsus on põhjendamatu. Sunniviisiliselt ei saa sundida suitsetamist maha jätma. Vangistusseaduses ei ole suitsetamise keeldu sätestatud. Suitsetamise keeld rikub kaebaja õigusi ja tekitab lisapiinu, mis ei vasta karistuse täideviimise eesmärkidele. Täiendavas seisukohas leiab kaebaja IV, et vangla keelas tal suitsetamise ebaseaduslikult, argumenteerides seda seadusetust ebapiisavalt. Halduskohtu otsus on õige ja ei luba kinnipeetavate õigusi rikkuda.
42.Kaebajad I ja II ei esitanud vastust apellatsioonkaebusele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
43.Ringkonnakohus leiab, et vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, halduskohtu otsus tuleb tühistada ja teha tuleb uus otsus, millega jäävad kaebused rahuldamata.
44.Kõigepealt lahendab ringkonnakohus kaebused sisuliselt (I), käsitleb seejärel kaebaja III esitatud taotlust (II) ning lahendab lõpuks apellatsioonkaebuse ja menetluskulude küsimuse
(III).
I
45.Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaebajal III on õigus selles, et VSkE § 631 p 31, millele tugineb apellatsioonkaebuses vangla, ei eksisteeri. Ilmselgelt on vangla silmas pidanud hoopis VSkE § 641 p 31, mis sätestab, et kinnipeetavale on vanglas keelatud suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. Ringkonnakohus peab seda ilmseks näpuveaks, mille kohus ise korrigeerib.
46.Sisuliselt kuulub vangla apellatsioonkaebus rahuldamisele. Halduskohus leidis, et kodukorra p 2.3 ei ole kooskõlas VangS § 41 lg-ga 2 ning et VSKE § 641 p 31 on vastuolus põhiseadusega. Riigikohus ei nõustunud halduskohtuga ja leidis, et VSKE § 641 p 31 on põhiseadusega kooskõlas. Niisiis tuleb vangla apellatsioonkaebuse lahendamiseks teha kindlaks, kas kodukorra p 2.3 on õiguspärane.
47.Ringkonnakohus selgitab, et õigusaktide hierarhias on vangla kodukord vangla sisekorraeeskirja suhtes madalamalseisev, kuna vangla sisekorraeeskiri on ministri määrus ja vangla kodukord üldkorraldus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2 mõttes (vt näiteks RKHKm 05.09.2019, 3-19-557, p 8). Haldusaktina on vangla kodukord õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). Nõue, et kodukord peab olema kooskõlas kehtiva õigusega, tähendab muu hulgas seda, et vangla kodukorraga võib täpsustada vangistusseaduse ja VSkE regulatsiooni selleks antud volituse piires, kuid vangla direktoril ei ole volitust reguleerida vangistusseaduses või VSkE-s juba reguleeritud küsimust neis sätestatust erinevalt. Vangla direktori volitus kodukorra kehtestamiseks tuleneb VangS § 105 lg-st 3. VangS § 105 lg 21 näeb ette ka need küsimused, mida võib ja tuleb vangla kodukorras reguleerida.
48.Seetõttu olukorras, kus VSkE § 641 p-de 3 ja 31 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud süütamisvahendid, suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada, ei saa vangla direktor vangla kodukorras kuidagi lubada kinnipeetaval tubakatooteid omada, osta ja kasutada. Sellest tulenevalt puudus vangla direktoril vaidlustatud käskkirja andmisel kaalutlusõigus, kas keelata vanglas suitsetamine või mitte, mistõttu ei pidanud ta hindama ega põhjendama seda, kas suitsetamise keelamisega kinnipeetavate, s.h kaebajate õiguste piiramine on proportsionaalne. Vangla kodukorra muutmine võib osutuda õigusvastaseks üksnes juhul, kui alus, millele vangla direktori käskkiri tugineb, on vastuolus põhiseadusega ja see vastuolu tuvastatakse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses sätestatud korras.
49.Riigikohus kontrollis VSkE § 641 p 31 põhiseaduslikkust ning leidis, et see säte on põhiseadusega kooskõlas. Ringkonnakohus leiab, et Riigikohtu seisukohad annavad ammendava vastuse kaebajate kaebustes toodud väidetele. RKPJK tõdemuse kohaselt ei ole
vaidlust, et määruse, millega VSkE § 641 p 31 on kehtestatud, võttis vastu volitusnormis nimetatud haldusorgan seaduses ette nähtud menetluses ning see vastab vorminõuetele. RKPJK ei näinud vaidlusaluse sätte vastuolu volitusnormi sisu, piiride ja eesmärgiga, kui vanglas keelatakse kinnipeetavatele tubakatooted ja nende lähteained teiste inimeste elu ja tervise kaitsmise, vangla tuleohu ärahoidmise ning tubakatoodete ebaseadusliku maksevahendina kasutamise vältimise eesmärgil. Asjaolust, et seadusandja ei ole kehtestanud tubakaseaduses selgesõnalist tubakatoodete või suitsetamise keeldu vanglas, ei saa järeldada, et selline keeld ei võiks tuleneda vangistusseadusest või selle alusel volitusnormi piire järgides antud õigusaktist. RKPJK ei näinud ühtki konkreetset meedet, mis tagaks vanglas suitsetamisest lähtuva tuleohu või tubakatoodete ebaseadusliku maksevahendina kasutamise ohu ärahoidmise selgelt mõjusamalt, kuid kinnipeetavate õigusi vähem riivavalt kui tubakatoodete täielik keelamine. RKPJK leidis, et kaebaja omandipõhiõiguse ja vaba eneseteostuse õiguse riive, mis tuleneb vaidlusaluse sättega kehtestatud tubakatoodete ja suitsetamise keelust, on proportsionaalne vahend tagamaks inimeste ja vangla julgeolekut ja korda. Keeld ei põhjustanud kaebajale nii intensiivseid kannatusi ja ebameeldivusi, et võiks rääkida PS § 18 esimesest lausest tuleneva õiguse olla inimväärikalt koheldud riivest.
50.Kaebajate kaebuste rahuldamine eeldaks nii VSkE § 641 p 31 kohaldamata jätmist kui ka kaebajatele vangla kodukorrast tuleneva piirangu ebaproportsionaalsust. RKPJK ei pidanud VSkE eeltoodud sätet põhiseadusevastaseks ega kaebajatele laienevat piirangut ebaproportsionaalseks. Seega on vanglas kehtestatud piirangud suitsetamisele põhjendatud, meede on proportsionaalne ega riku kaebajate õigusi.
51.Sellest tulenevalt ei kuulu tühistamiskaebused rahuldamisele. Ringkonnakohus viitab käesolevat hinnangut andes ka enda jõustunud otsustele, kus kohus andis samuti hinnangu vangla kodukorra p 2.3 õiguspärasusele (18.08.2020. a otsus nr 3-18-41; 21.10.2020. a otsus nr 3-18-56). II
52.Kaebaja III esitas 08.03.2021 avalduse, milles palub esitada talle vene keeles vastustaja poolt 16.01.2020 esitatud dokument sellega tutvumiseks.
53.Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebaja III 08.03.2021. a avalduses nimetatud dokumendi puhul tegemist vastustaja apellatsioonkaebusega. Seega soovib kaebaja vastustaja apellatsioonkaebuse tõlkimist. Kaebaja III sai vastustaja apellatsioonkaebuse koos Tartu Ringkonnakohtu 12.02.2020. a määrusega vastustaja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta kätte 17.02.2020. Kaebaja III on esitanud endapoolse vastuse apellatsioonkaebusele (saabus ringkonnakohtusse 21.02.2020).
54.Ringkonnakohus selgitab, et kohtumenetlus on eestikeelne ning kõik menetlusdokumendid esitatakse üldjuhul eestikeelsena või tõlgitakse eesti keelde. HKMS § 82 lg-d 1 ja 3 sätestavad, et kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus menetlusse tõlgi; kohus korraldab ise tõlgi leidmise, kui tõlgi leidmine on menetlusosalise jaoks võimatu või ebamõistlikult keeruline. Kuna kaebaja III on kinnipeetav Viru Vanglas ning tal ei ole kohtumenetluses esindajat, siis on tegemist olukorraga, kus tõlgi kaasamise peab HKMS § 82 lg 3 ls 1 alusel korraldama kohus. Tõlkimise kulud kannab menetlusosaline. Tõlkimise kulude hüvitamiseks saab taotleda menetlusabi. Lähtudes HKMS § 2 lg-st 4, mille alusel tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, saab ringkonnakohus aru, et kaebaja III taotlus on menetlusabi taotlus HKMS § 110 lg 1 p 1 mõttes.
55.HKMS § 110 lg 1 p 1 sätestab, et menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Menetlusabi andmise otsustamisel tuleb lähtuda üldnormist, HKMS § 111 lg-st 1: menetlusabi antakse siis, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja kaebaja jaoks oluline. Enne kui asuda hindama kaebuse perspektiivi ja asja olulisust kaebaja jaoks, tuleb tõlgi kaasamise vajadust hinnata kaebaja keeleoskuse aspektist (RKHKm 22.09.2015, 3-3-1-40-15, p-d 18-19).
56.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja III menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kaebajal III on halduskohtumenetluses pikaajaline kogemus (nt haldusasjad nr 3-19-2216, 3-19-2203, 3-19-2014, 3-19-1607, 3-19-1513, 3-19-1477, 3-18-1986, 3-18-1715, 3-17-2411, 3-17-2163, 3-17-2304). Kaebaja III on käesolevas haldusasjas esitanud halduskohtule eestikeelse kaebuse. Veel on kaebaja III näiteks haldusasjas nr 3-18-1986 esitanud kohtule eestikeelse riigi õigusabi taotluse ning haldusasja nr 3-19-2203 materjalidest nähtuvalt on kaebaja III esitanud vanglale eestikeelse taotluse. Ringkonnakohus on veendunud, et kaebajal III ei ole raskusi eestikeelsest tekstist arusaamisega. Eeltoodut kinnitab selgelt asjaolu, et kaebaja III on olnud käesolevas haldusasjas võimeline esitama vangla eestikeelsele apellatsioonkaebusele endapoolse vastuse (kokku 8-l leheküljel). Seega on kaebaja III saanud kujundada oma seisukoha vastustaja apellatsioonkaebuses väidetu osas ja on seda ka enda vastuses väljendanud. Sellises olukorras ei ole tõlkimiseks menetlusabi andmine põhjendatud. Seega puudub kohtul vajadus korraldada kaebajale vastustaja apellatsioonkaebuse tõlkimine vene keelde. III
57.Eelnevast tulenevalt tuleb vangla apellatsioonkaebus rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebused rahuldamata.
58.HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust.
59.Halduskohtus tasus kaebaja III eest riigilõivu kolmas isik, ülejäänud kaebajad olid riigilõivu tasumisest vabastatud. Kaebaja III menetluskulud jäävad seega kaebaja III enda kanda.
60.HKMS § 118 lg 3 ls 1 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kaebajate I, II ja IV menetluskulud jäävad seega riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.