lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1991/5

Maksuõigus › Muu maksuõigus

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 15.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-1991/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Muu maksuõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.12.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
928
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 15. detsember 2020, Tartu 3-20-1991 X kaebus Maksu- ja Tolliameti 6. augusti 2020. a keeldumise õigusvastaseks tunnistamiseks ja maksuhalduri kohustamiseks taotluse uueks lahendamiseks Tartu Halduskohtu 19. oktoobri 2020. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 19. oktoobri 2020. a määrus ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Lääne-Viru Maakohtu 23. aprilli 2004. a otsusega kriminaalasjas nr xxx mõisteti välja kaebajalt Maksu- ja Tolliametile (MTA) tsiviilhagi katteks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks 2 281 406 krooni (145 808,42 eurot). 2004. aastal on algatatud täitemenetlus, mis kestab praeguseni.
2.Kaebaja esitas 7. juulil 2020. a MTA-le taotluse, milles palus lugeda kahjunõue aegunuks. MTA jättis 6. augustil 2020. a kaebaja taotluse rahuldamata. Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja 12. oktoobril 2020. a kaebuse Tartu Halduskohtule, milles palus tunnistada maksuhalduri keeldumine õigusvastaseks ja kohustada maksuhaldurit kaebaja taotlust uuesti lahendama.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Halduskohus tagastas 19. oktoobri 2020. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohtumääruse põhjendused olid järgnevad.
3.1.Kaebaja eesmärk on saavutada 23. aprilli 2004. a kohtuotsuse alusel algatatud täitemenetluse lõpetamine.
3.2.Kui MTA ei esita pärast nõude aegumist avaldust täitemenetluse lõpetamiseks, siis on kaebajal õigus esitada Eesti Vabariigi (MTA kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
3.3.Täitemenetluse läbiviimist reguleerib täitemenetluse seadustik (TMS), mille § 221 lg 1 sätestab võlgniku õiguse esitada hagi muuhulgas olukorras, kus sundtäitmine on võlgniku hinnangul lubamatu nõude aegumise tõttu. Tulenevalt TMS § 11 lg 1 p 5 kuulub täitemenetlusega seotud hagide lahendamine maakohtu pädevusse.
4.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 19. oktoobri 2020. a määrus tühistada ja saata asi halduskohtule tagasi. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.
4.1.Kaebaja eesmärk on tunnistada MTA keeldumine õigusvastaseks ja kohustada MTA-d uuesti kaebaja 7. juulil 2020. a taotlust lahendama. Kaebaja esitas haldusorganile taotluse ehk algatas seeläbi haldusmenetluse, haldusorgani kohustuseks on taotlus õiguspäraselt lahendada. Seega on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mis kuulub halduskohtu pädevusse.
4.2.Arvestades Riigikohtu praktikat, on kaebaja vastu esitatud tsiviilhagis sisuliselt tegemist maksunõudega, mistõttu kohaldub selle aegumisele 5-aastane tähtaeg.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebus tuleb rahuldada.
6.Halduskohtu pädevuse eelduseks HKMS § 4 lg 1 järgi on see, et tegemist oleks avalikõigusliku vaidlusega, millele ei ole ette nähtud teistsugust menetluskorda. Avalik-õigusliku vaidluse määrab esimesena ära see, kas vaidlustatav tegevus on sooritatud haldusorgani poolt (RKEKo 3-3-1-15-01, p 11). Käesolevas asjas vaidlustatakse Maksu- ja Tolliameti keeldumist. Maksu- ja Tolliamet on vaieldamatult haldusorgan ning seega on see avalik-õigusliku suhte eeldus täidetud. Järgmisena on oluline see, kas tegevus toimus ka sisuliselt avalik-õigusliku suhtes. Avalikõigusliku suhtega on tegemist siis, kui vaidlusalune tegevus on antud ülesandeks erisubjektile, st kohaldamisele kuuluvate õigusnormide alusel ei saa tegutseda mitte igaüks, vaid üksnes konkreetne erisubjekt (vrd RKEKo 3-3-1-15-01, p-d 13-14). Käesolevas asjas taotles kaebaja Maksu- ja Tolliametilt hüvitisenõude aegunuks lugemist. Maksusumma aegumise regulatsioon sisaldub maksukorralduse seaduses (MKS) ning MKS §-st 5 tulenevalt on aegumise kohaldamise üle otsustajaks muuhulgas Maksu- ja Tolliamet. MKS on avalik-õiguslik regulatsioon, kuna reguleerib erisubjekti (maksuhalduri) õigusi ja kohustusi maksumenetluses. Lisaks, kuivõrd tegemist on haldusorgani vastusega isiku taotlusele, on võimalik vaadelda vastuse kui toimingu õigusliku alusena ka märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadust (MSVS) ning haldusmenetluse seadust (HMS). Ka need seadused reguleerivad vaieldamatult avalik-õiguslikke suhteid (vt MSVS § 1-2; HMS § 2 lg 1). Seega on pooltevaheline õigussuhe ka olemuslikult igal juhul avalik-õiguslik.
7.Eeltoodust tulenevalt on kaebaja taotluse alusel alanud õigussuhe Maksu- ja Tolliametiga vaieldamatult avalik-õiguslik. Ringkonnakohus ei näe, et selle käigus tekkinud vaidluse lahendamiseks oleks ette nähtud teistsugust menetluskorda. Halduskohtu poolt viidatud TMS-i regulatsioon ei ole teistsugune menetluskord HKMS § 4 lg 1 mõttes, sest sellest ei tulene võimalust konkreetselt maksuhalduri 6. augusti 2020. a keeldumise vaidlustamiseks. Käesolevas asjas on aga kaebaja soovinud vaidlustada just maksuhalduri keeldumist.

Maksuhalduri tegevuse (sh keeldumise) peale esitatud vaidluste lahendamine on halduskohtu pädevuses ning seda pädevust ei võta halduskohtult ära asjaolu, et täitemenetluses on isikul võimalik esitada hagisid maakohtusse seoses täitemenetlusega.

8.Ringkonnakohus märgib ka, et halduskohtu lähenemine tekitaks olukorra, kus niisuguses situatsioonis maksuhalduri keeldumise vaidlustamine ei olegi võimalik. See oleks vastuolus põhiseaduse §-s 15 sätestatud üldise kohtusse pöördumise õigusega. Seda ei õigusta ka asjaolu, et kaebajal säiliksid võimalused oma õiguste kaitseks hagimenetluses. Halduskohtumenetlusel on isiku jaoks võrreldes tsiviilkohtumenetlusega mitmeid eeliseid (eeskätt uurimispõhimõte, samuti väiksem oht tasuda vastaspoole menetluskulude eest jms), mida ei tohi isikult ära võtta põhjendusega, et tal on võimalik lõppkokkuvõttes oma õigusi kaitsta ka tsiviilkohtumenetluses.
9.Samuti nendib ringkonnakohus, et halduskohus on vaidlustatud määruses paljuski käsitlenud maksuhalduri 6. augusti 2020. a vastuse sisulist õiguspärasust (määruse p 4). Järeldada võib, et kohus nõustus maksuhalduri seisukohtadega (määruse p 4 viimane lause). Maksuhalduri seisukoht oli kokkuvõtlikult see, et kriminaalasjas välja mõistetud tsiviilhagi maksuhalduri kasuks ei ole maksuvõlg MKS-i tähenduses ning järelikult ei ole võimalik kohaldada sellele MKS-st tulenevaid aegumissätteid, vaid kohaldada tuleb tsiviilseadustiku üldosa seadusest tulenevat aegumise regulatsiooni, mille järgi ei ole nõue veel aegunud. Kui halduskohus nõustub vastustajaga, siis viib see üldjuhul kaebuse rahuldamata jätmiseni, mitte vaidluse välistamiseni halduskohtu pädevusest. Kujutades aga ette olukorda, kus maksuhalduri lähenemine oleks ekslik (nt on aegumine juba saabunud, kuid maksuhaldur väljendab isikule vastupidist seisukohta), siis on ringkonnakohtu arvates ilmne, et sellises olukorras vajab isik halduskohtust õiguskaitset ning tema ilmajätmist sellest ei õigusta asjaolu, et ta saaks esitada hiljem hagi tsiviilkohtumenetluses.
10.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab halduskohtu määruse ning saadab asja menetluse jätkamiseks halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja