Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Madis Ernits 15.12.2020, Tartu 3-19-588 Ander Sagadi kaebus Viru Vangla 11.02.2019. a käskkirja nr 6-3/114-1 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 29.08.2019. a otsus Ander Sagadi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant Ander Sagadi Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajale apellatsioonkaebuse lisad.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.08.2019. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 14.01.2021 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja on kinnipeetav Viru Vanglas. Viru Vangla meditsiinitöötaja tegi 10.01.2019 ettekande nr 6-20/160-1 (tl 14p), milles kirjeldas üksuseõe plaanilise vastuvõtu käigus kaebaja juures aset leidnud intsidenti. Ettekande kohaselt oli kaebaja koheselt negatiivselt meelestatud, esitas pretensioone meditsiiniosakonnale ja viitas puudulikule tööle ning enda kannatustele, mida meditsiiniosakond ei olnud väidetavalt lahendanud. Mõni minut peale vastuvõtu algust läks kaebaja endast välja, karjus ja ähvardas tervet Viru Vangla personali. Kaebaja sõnade kohaselt hakkavad pead, tükid ja veri lendama, kui tema probleemide ignoreerimine peaks jätkuma. Kaebaja kasutas ohtralt ebatsensuurseid sõnu. Meditsiinitöötaja kambrist lahkumise järel kaebaja rahunes ja soovis vastuvõttu rahulikumalt jätkata. Vastuvõtu juures viibis V üksuse valvur, kes kinnitas allkirjaga, et ettekanne on koostatud toimunud intsidendi kohta.
2.Viru Vangla algatas distsiplinaarmenetluse, mille tulemusena koostati 08.02.2019 distsiplinaarmenetluse protokoll nr 7-1/5719-1 (tl 12p–13p), milles menetleja tegi ettepaneku määrata kaebajale Viru Vangla kodukorra p 1.12.8. rikkumise eest karistuseks 5. ööpäevaks kartserisse paigutamine 3-kuulise katseajaga.
3.Viru Vangla määras 11.02.2019. a käskkirjaga nr 6-3/114-1 (tl 10–11p) kaebajale Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8. rikkumise eest karistuseks 5 ööpäeva kartserit 3-kuulise katseajaga. Käskkirja kohaselt kasutas kaebaja meditsiinitöötaja plaanilisel vastuvõtul vanglaametnikuga suheldes korduvalt vulgaarset kõnepruuki ja kõrgendatud hääletooni ning ütles, et varsti hakkavad pead, tükid ja veri lendama, kui tema probleemide ignoreerimist jätkatakse. Kaebaja käitumine on käsitletav ebaviisaka ja ähvardavana, selliselt käitudes on ta rikkunud Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8., mille kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada mh ähvardava sisuga väljendeid. Vangistusseaduse (VangS) § 63 lg-st 1 tulenevalt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi, milleks on: noomitus, isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks; ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Pahameele väljendamine ähvardaval ja ebaviisakal viisil on vangla hinnangul raske rikkumine. Määratud karistus on rikkumise laadi ja raskust arvestades proportsionaalne ja eesmärgipärane.
4.Kaebaja esitas 14.02.2019 vaide (tl 22p–23p) käskkirja nr 6-3/114-1 kehtetuks tunnistamiseks, mille Viru Vangla jättis 12.03.2019. a vaideotsusega nr 6-12/83-2 (tl 21–21p) rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 28.03.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2–3) Viru Vangla 11.02.2019. a käskkirja nr 6-3/114-1 tühistamiseks. Kaebaja hinnangul on käskkiri õigusvastane, kuna distsiplinaarüleastumine ei ole leidnud tõendamist. Ettekandes on olukorda kajastatud ebaõigesti, vanglaametnikud valetavad ning provotseerivad teadlikult kaebajat. Põhjendamatult on tuginetud karistamisel üksnes vanglaametnike selgitustele, kaebaja põhjendused ning selgitused on jäänud piisavalt arvesse võtmata. Distsiplinaarkaristuse määraja ei olnud erapooletu. Meditsiinitöötaja ei osutanud kaebajale põhjendamatult arstiabi, kuid selle asemel on peetud vajalikuks kaebajat karistada.
6.Viru Vangla palus jätta kaebus rahuldamata. Käskkiri on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele. Vangla jäi vaidlustatud käskkirjas ning vaideotsuses kajastatud seisukohtade juurde. Kaudselt kinnitavad kaebaja verbaalset agressiivset käitumist ka kaebaja enda vastuväidetes ning kaebuses märgitu. Sarnaselt on käitunud kaebaja ka varasemalt. Kaebajale etteheidetud käitumisviis on ilmselt lugupidamatu ja taunitav. Halduskohtu otsus
7.Tartu Halduskohus jättis 29.08.2019. a otsusega (tl 41–42p) kaebuse rahuldamata. Otsust põhjendas halduskohus järgmiselt.
8.VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p 1.12.8. kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas tuginetakse meditsiinitöötaja
ettekandele, milles tuuakse välja kaebaja kasutatud ebaviisakad ja ähvardavad väljendid vanglaametniku aadressil. Kõnealuse intsidendi toimumist kinnitas ka valvur. Halduskohtu hinnangul puudus mõistlik põhjus kahelda distsiplinaarmenetluses kasutatud ettekande õigsuses. Puudus alus arvata, et meditsiinitöötajal ning valvuril oli mingi isiklik motiiv kaebajat kiusata. Puudusid objektiivsed tõendid, mis kinnitaks, et vanglaametnik kaebajat vaenaks. Samuti puudus halduskohtul alus arvata, et vanglaametnik kirjutas kinnipeetavate kohta ettekandeid sündmuste kohta, mida tegelikult polegi aset leidnud. Etteheidetud teole eelnev kaebajapoolne ärritumine ning pahameele väljendamine viitas sellele, et ta võis pahameele väljendamist jätkata ka hiljem, kasutades selleks ebasobivat ning selgelt vulgaarset ning ähvardava iseloomuga sõnavara. Seega olid alusetud ja oletuslikud kaebaja väited vanglaametnike motiivide kohta ettekandes valetada ning moonutada tegelikult toimunut. Halduskohtu hinnangul oli distsiplinaarmenetluses kaebaja rikkumist kinnitav ettekanne usaldusväärne ning kinnitas distsiplinaarsüüteo toimepanemist.
9.Kohtupraktikas on selgitatud, et ebatsensuursete ja ebaviisakate väljendite kasutamist ei muuda õiguspäraseks ja lubatavaks isegi see, kui need ei ole suunatud konkreetsele vanglateenistujale või ei ole öeldud eesmärgiga konkreetset vanglateenistujat solvata. Samuti ei muuda ebaviisakate ja/või ähvardavate väljendite kasutamist lubatavaks asjaolu, kui kinnipeetav ütleb neid väidetavalt iseendale, kui see järgneb vahetult vestlusele ametnikuga või toimub vanglateenistuja juuresolekul ega ka mitte siis, kui see toimub otsese vestluseta ehk ametniku poole seljaga seistes (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsuseid asjades nr 3-14-50267 ja 3-11-224). Ebatsensuursete ja ähvardavate väljendite kasutamine vanglaametnikega suheldes on iseenesest piisav alus täitmaks vangla kodukorra punktis 1.12.8. sätestatud koosseisu. Isegi, kui vastab tõele kaebaja väide, et meditsiinitöötaja ei osutanud talle piisavat meditsiiniabi, ei õigusta see asjaolu kaebaja käitumist ebaviisakal ja ähvardaval viisil. Seetõttu leidis halduskohus, et kaebaja rikkus kodukorra punkti 1.12.8. ning pani sellega toime distsiplinaarsüüteo.
10.Halduskohtul ei olnud põhjust kahelda ka distsiplinaarmenetluses osalenud isikute erapooletuses. Asjaolu, et distsiplinaarkaristuse määras distsiplinaarmenetluse läbiviinud isik, ei seadnud kahtluse alla vanglaametniku erapooletust. Vangistust reguleerivates õigusaktides (sh VangS § 64) ei ole sätestatud keeldu, et distsiplinaarmenetluse läbiviija ja distsiplinaarkaristuse määraja ei tohiks olla sama isik. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et VangS ei keela ühel ja samal isikul viia läbi distsiplinaarmenetlust ja määrata karistust (vt nt kohtuotsuseid asjades nr 3-17-350, 3-16-739). Distsiplinaarmenetluse määramise käskkirjas on viidatud asjakohastele tõenditele ning esitatud seisukohad ka kaebaja vastuväidetele. Ühestki kohtule esitatud dokumendist ei nähtunud vanglaametnike isiklikku huvitatust asjast. Kaebaja ei ole veenvalt põhjendanud, miks peaksid vanglaametnikud olema huvitatud valeettekande tegemisest ning kaebajale põhjendamatult karistuse määramisest.
11.Halduskohus leidis, et rikkumise raskust ja karistuse eesmärki arvestades oli kaebajale määratud kartserikaristus proportsionaalne ning ei nähtunud, et vangla oleks karistuse määramisel rikkunud kaalutlusõigust. Käskkirjas on põhjendatud, miks oli õige määrata kaebajale distsiplinaarkaristuseks 5 ööpäeva pikkune kartserikaristus ning vastustaja kaalutlused on asjakohased ja arusaadavad. Samuti on vastustaja õigesti viidanud varasemale sarnasele käitumisele ning seda karistuse määramisel arvestanud. Käskkirjas ei esinenud ka muid menetluslikke või vormilisi puudusi, mis annaks alust pidada vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest, selgitatud menetluse käiku ja menetluslikke õigusi, distsiplinaarmenetlus on läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu otsuse peale 12.09.2019 apellatsioonkaebuse (tl 45–47), milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus on asja menetlemisel võtnud ekslikult ja põhjendamatult vangla ametnikke õigustava seisukoha. Samas on halduskohus jätnud kaitsmata kaebaja kui kodaniku õigused ja vabadused. Kaebaja usub, et nii sai juhtuda, kuna halduskohus lähtus oma otsuses kontekstist välja rebitud repliikidest, mitte aga ettekande koostaja tegelikest põhjustest ja motiividest, mis pidi aitama ametnikel ja med. õel saavutada tegelikke eesmärke. Kaebaja kahtleb, kas juhul, kui tõepoolest keegi kinnipeetavatest oleks sellise sõnavaraga ametnikke või vangla juhtkonda ähvardanud, oleks seda kinnipeetavat karistatud 5-ööpäevase kartserikaristusega 3-kuulise katseajaga. Kaebaja leiab, et ettekande koostamise tegelikuks motiiviks oli temast negatiivse pildi loomine enne tingimisi enne tähtaega vabastamist, kaebaja iseloomustamine kohtunikule kriminaalasja raames kui vägivaldset ja tasakaalutut isikut ning see andis aluse pikendada 22.01.2019. a käskkirja nr 6-4/21-1 alusel kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist.
13.Viru Vangla vaidleb vastuses (tl 61–61p) apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Vangla on eelnevas menetluses kaebuse argumentidele juba vastanud ning jääb seniste seisukohtade juurde. Vangla märgib, et distsiplinaarkaristus määrati katseajaga ning vangiregistri andmetel on katseaeg 11.05.2019 läbitud. Tänaseks on distsiplinaarkaristus VangS § 65 lg 5 kohaselt kustunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonkaebusele lisatud dokumentide suhtes (I) ning lahendab seejärel apellatsioonkaebuse ja menetluskulude küsimuse (II). I
15.Kaebaja esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse lisadena koopiad järgnevatest dokumentidest: 1) 21.12.2018. a ettekanne nr 6-20/5670-1 2) 08.01.2019. a pöördumine nr 6-14/2778-1 3) 17.01.2019. a distsiplinaarmenetluse protokoll nr 7-1/2416-1 4) 21.01.2019. a käskkiri nr 6-3/45-1 5) 07.02.2019. a vastus pöördumisele nr 6-14/2778-2 6) 10.01.2019. a ettekanne nr 6-20/160-1 7) 05.02.2019. a vastulause 10.01.2019. a ettekandele nr 6-20/160-1 8) 08.02.2019. a distsiplinaarmenetluse protokoll nr 7-1/5719-1 9) 11.02.2019. a vastulause distsiplinaarmenetluse protokollile nr 7-1/5719-1 10) 11.02.2019. a käskkiri nr 6-3/114-1 11) 22.01.2019. a pöördumine nr 6-10/3276-1 12) 25.02.2019. a vastus pöördumisele nr 6-10/3276-2
16.Lisad 1–5 ja 11–12 ei ole käesoleva vaidlusega seonduva distsiplinaarasja materjalid. Ringkonnakohtule ei nähtu ja kaebaja ei ole ka põhjendanud, mille põhjendamiseks käesolevas asjas ta need materjalid esitas. Ringkonnakohus ei arvesta neid käesoleva otsuse tegemisel ning tagastab kaebajale kui asjas tähtsust mitteomavad materjalid. Lisad 6–10 puudutavad küll käesoleva vaidlusega seonduvat distsiplinaarasja, kuid need materjalid on juba kohtuasja juurde võetud. Ringkonnakohus tagastab lisad 6–10, kuna puudus vajadus nende uuesti esitamiseks.
II
17.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Halduskohus on ammendavalt ja selgesti jälgitavalt põhjendanud kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust ja menetlusreeglite järgimist distsiplinaarmenetluse läbiviimisel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning vastavalt HKMS § 201 lg-le 4 põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
18.Kaebaja on seisukohal, et halduskohus on asja menetlemisel võtnud ekslikult ja põhjendamatult vangla ametnikke õigustava seisukoha. Samas on halduskohus jätnud kaitsmata kaebaja kui kodaniku õigused ja vabadused. Kaebaja usub, et nii sai juhtuda, kuna halduskohus lähtus oma otsuses kontekstist välja rebitud repliikidest, mitte aga ettekande koostaja tegelikest põhjustest ja motiividest, mis pidi aitama ametnikel ja med. õel saavutada tegelikke eesmärke. Kaebaja leiab, et ettekande koostamise tegelikuks motiiviks oli temast negatiivse pildi loomine enne tingimisi enne tähtaega vabastamist ja kaebaja iseloomustamine kohtunikule kriminaalasja raames kui vägivaldset ja tasakaalutut isikut. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Tegelikkuses on halduskohus selgitanud, miks ta kaebaja väidetega ei nõustu ja miks puudus halduskohtul alus arvata, et vanglaametnik kirjutas kinnipeetavate kohta ettekandeid sündmuste kohta, mida tegelikult polegi aset leidnud. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui tegemist oleks olnud kontekstist välja rebitud repliikidega, siis on keeruline, kui mitte võimatu kujutada ette olukorda, kus selliste repliikide kasutamine oleks lubatav ega kujutaks endast vangla kodukorra punkti
1.12.8.rikkumist. Veenev ei ole kaebaja väide, et vanglaametnike tegelik eesmärk on kaebajast tegelikkusele mittevastava negatiivse pildi loomine. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebaja ei ole veenvalt põhjendanud, miks peaksid vanglaametnikud olema huvitatud valeettekande tegemisest ning kaebajale põhjendamatult karistuse määramisest. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete põhjal ei ole alust asuda teistsugusele seisukohale.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna Viru Vangla on märkinud, et tal ei ole menetluskulusid, mille väljamõistmist kaebajalt nõuda, siis tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest kaebajalt menetluskulusid välja ei mõisteta.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.