Ander Sagadi kaebus Viru Vangla 11. veebruari 2019. a käskkirja nr 6-3/114-1 tühistamiseks Kaebaja Ander Sagadi Vastustaja Viru Vangla Kirjalik menetlus
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Ander Sagadi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. septembril (k.a) 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Viru Vangla määras 11. veebruari 2019. a käskkirjaga nr 6-3/114-1 kinnipeetavale Ander Sagadile (kaebaja) Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8. rikkumise eest karistuseks 5 ööpäeva kartserit kolme kuulise katseajaga.
3-19-588 Käskkirja kohaselt kasutas kaebaja meditsiinitöötaja plaanilisel vastuvõtul vanglaametnikuga suheldes korduvalt vulgaarset kõnepruuki ning kõrgendatud hääletooni. Samuti märkis kaebaja, et peatselt hakkavad inimeste kehaosad ja veri lendama, kui tema probleemide ignoreerimist jätkatakse. Kambris viibides tundis vanglaametnik hirmu ning lahkus kambrist ning teavitas juhtunust vangla administratsiooni. Kinnipeetava sõnadest isik end solvatuna ei tundnud, sest kinnipeetav väljendas pahameelt üldiselt kogu vangla personali suhtes. Kinnipeetava käitumine on käsitletav ebaviisakana ja ähvardavana ning sellega rikkus kinnipeetav vangla kodukorda. Kaebaja distsiplinaarüleastumine on tõendatud meditsiinitöötaja ettekandega, mille tõele vastavust kinnitas ka üksuse valvur. Vanglaametnike ning kaebaja seletused juhtunu kohta on kardinaalselt erinevad. Kaebaja väide, et vanglaametnikud valetavad ning provotseerivad teda distsiplinaarüleastumisi toime panema on paljasõnaline ning tõendamata. Puuduvad andmed selle kohta, et kinnipeetaval oleks asjaomaste vanglaametnikega eelnevalt olnud konflikte, mis võiksid ehk kahtluse alla seada ametnike erapooletuse. Seega ei ole alust kahelda ettekandes kajastatu usaldusväärsuses. Kaebaja ei järginud käitumisnorme, sest ähvardavate väljendite kasutamine teise isiku suhtes võib väljendada kinnipeetava kavatsusi/mõtteid viisil, mis tekitab teistes isikutes negatiivseid emotsioone ja ohustab turvatunnet. Selline käitumine väljendab ilmset lugupidamatust vanglaametnike suhtes. Pahameele väljendamine ähvardaval ja ebaviisakal viisil on vangla hinnangul raske rikkumine. Määratud karistus on rikkumise laadi ja raskust arvestades proportsionaalne.
2.Viru Vangla jättis 12. märtsi 2019. a vaideotsusega kaebaja 14. veebruaril 2019 esitatud vaide rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 28. märtsil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 11. veebruari 2019. a käskkirja nr 6-3/114-1 tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja hinnangul on käskkiri õigusvastane, kuna distsiplinaarüleastumine ei ole leidnud tõendamist. Ettekandes on olukorda kajastatud ebaõigesti, vanglaametnikud valetavad ning provotseerivad teadlikult kaebajat. Põhjendamatult on tuginetud karistamisel üksnes vanglaametnike selgitustele, kaebaja põhjendused ning selgitused on jäänud piisavalt arvesse võtmata. Distsiplinaarkaristuse määraja ei olnud erapooletu. Meditsiinitöötaja ei osutanud kaebajale põhjendamatult arstiabi, kuid selle asemel on peetud vajalikuks kaebajat karistada.
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Käskkiri on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele. Vastustaja jääb vaidlustatud käskkirjas ning vaideotsuses kajastatud seisukohtade juurde. Kaudselt kinnitavad kaebaja verbaalset agressiivset käitumist ka kaebaja enda vastuväidetes ning kaebuses märgitu. Sarnaselt on käitunud kaebaja ka varasemalt, mida on kinnitanud ka kohtupraktika (Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-18-58). Kaebajale etteheidetud käitumisviis on ilmselt lugupidamatu ja taunitav.
KOHTU SEISUKOHT
6.Vaidluse all on Viru Vangla 11. veebruari 2019. a käskkirja nr 6-3/114-1, millega määrati kaebajale vangla kodukorra punkt 1.12.8. rikkumise eest distsiplinaarkaristus, õiguspärasus. Kaebaja hinnangul ei ole ta ette heidetud distsiplinaarüleastumist toime pannud,
3-19-588 distsiplinaarmenetluses on tuginetud ettekandele, milles kajastatu ei vasta tõele ning põhjust on kahelda ka menetluse erapooletuses. Kohus kaebaja seisukohtadega ei nõustu.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kuna vastustaja on seisukohal, et kaebaja pani toime distsiplinaarsüüteo rikkudes Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8, siis lasub distsiplinaarsüüteo toimepanemise tõendamiskoormis temal.
8.Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 kohaselt on julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra punkt 1.12.8. kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas tuginetakse meditsiinitöötaja ettekandele, milles tuuakse välja kaebaja kasutatud ebaviisakad ja ähvardavad väljendid vanglaametniku aadressil. Kõnealuse intsidendi toimumist kinnitas ka valvur.
9.Kohus ei pea vajalikuks ega väärikaks kaebaja väidetavalt kasutatud ebaviisakaid väljendeid kohtuotsuse põhjendavas osas detailselt kajastada. Need on piisava põhjalikkusega vaidlustatud käskkirjas ning distsiplinaarmenetluses kasutatud ettekandes kajastatud ning kohtu hinnangul on need ilmselgelt vulgaarsed ning sisaldavad ka ähvardusi vanglaametnike aadressil.
10.Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus kahelda distsiplinaarmenetluses kasutatud ettekande õigsuses. Pole mingit alust arvata, et meditsiinitöötajal ning valvuril oli mingi isiklik motiiv kaebajat kiusata. Puuduvad objektiivsed tõendid, mis kinnitaks, et vanglaametnik kaebajat vaenaks. Kohtul puudub samuti alus arvata, et vanglaametnik kirjutab kinnipeetavate kohta ettekandeid sündmuste kohta, mida tegelikult polegi aset leidnud. Etteheidetud teole eelnev kaebajapoolne ärritumine ning pahameele väljendamine viitab sellele, et ta võis pahameele väljendamist jätkata ka hiljem kasutades selleks ebasobivat ning selgelt vulgaarset ning ähvardava iseloomuga sõnavara. Seega on alusetud ja oletuslikud kaebaja väited vanglaametnike motiivide kohta ettekandes valetada ning moonutada tegelikult toimunut. Kohtu hinnangul on distsiplinaarmenetluses kaebaja rikkumist kinnitav ettekanne usaldusväärne ning kinnitab distsiplinaarsüüteo toimepanemist.
11.Kohtupraktikas on selgitatud, et ebatsensuursete ja ebaviisakate väljendite kasutamist ei muuda õiguspäraseks ja lubatavaks isegi see, kui need ei ole suunatud konkreetsele vanglateenistujale või ei ole öeldud eesmärgiga konkreetset vanglateenistujat solvata. Samuti ei muuda ebaviisakate ja/või ähvardavate väljendite kasutamist lubatavaks asjaolu, kui kinnipeetav ütleb neid väidetavalt iseendale, kui see järgneb vahetult vestlusele ametnikuga või toimub vanglateenistuja juuresolekul ega ka mitte siis, kui see toimub otsese vestluseta ehk ametniku poole seljaga seistes (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsuseid asjades nr 3-14-50267 ja 3-11-224). Ebatsensuursete ja ähvardavate väljendite kasutamine vanglaametnikega suheldes on iseenesest piisav alus täitmaks vangla kodukorra punktis 1.12.8. sätestatud koosseisu. Isegi, kui vastab tõele kaebaja väide, et meditsiinitöötaja ei osutanud talle piisavat meditsiiniabi, ei õigusta see asjaolu kaebaja käitumist ebaviisakal ja ähvardaval viisil. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja rikkus kodukorra punkti 1.12.8. ning pani sellega toime distsiplinaarsüüteo.
3-19-588
12.Kohtul ei ole põhjust kahelda ka distsiplinaarmenetluses osalenud isikute erapooletuses. Asjaolu, et distsiplinaarkaristuse määras distsiplinaarmenetluse läbiviinud isik ei sea vanglaametniku erapooletust kahtluse alla. Vangistust reguleerivates õigusaktides (sh VangS § 64) ei ole sätestatud keeldu, et distsiplinaarmenetluse läbiviija ja distsiplinaarkaristuse määraja ei tohiks olla sama isik. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et VangS ei keela ühel ja samal isikul viia läbi distsiplinaarmenetlust ja määrata karistust (vt nt kohtuotsuseid asjades nr 3-17-350, 316-739). Distsiplinaarmenetluse määramise käskkirjas on viidatud asjakohastele tõenditele ning esitatud seisukohad ka kaebaja vastuväidetele. Ühestki kohtule esitatud dokumendist ei nähtu vanglaametnike isiklik huvitatus asjast. Kaebaja ei ole veenvalt põhjendanud, miks peaksid vanglaametnikud olema huvitatud valeettekande tegemisest ning kaebajale põhjendamatult karistuse määramisest.
13.Kohus leiab, et rikkumise raskust ja karistuse eesmärki arvestades on kaebajale määratud kartserikaristus proportsionaalne ning kohtule ei nähtu, et vangla oleks karistuse määramisel rikkunud kaalutlusõigust. Käskkirjas on põhjendatud, miks on õige määrata kaebajale distsiplinaarkaristuseks 5 ööpäeva pikkune kartserikaristus ning vastustaja kaalutlused on asjakohased ja arusaadavad. Samuti on vastustaja õigesti viidanud varasemale sarnasele käitumisele ning seda karistuse määramisel arvestanud. Käskkirjas ei esine ka muid menetluslikke või vormilisi puudusi, mis annaks alust pidada vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest, selgitatud menetluse käiku ja menetluslikke õigusi, distsiplinaarmenetlus on läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele.
14.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1, 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.