Arentex OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.05.2020 maksuotsusele nr 12.2-3/049618-12
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Arentex OÜ, volitatud esindaja Aleksei Motuzov Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Liisa Nikkarinen
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Piirata osaliselt Arentex OÜ õigust tutvuda haldusasja nr 3-20-1248 toimikuga, s.o Maksu- ja Tolliameti 13.08.2020 esitatud XX pangakontode väljavõtetega (lisad 71–73).
2.Jätta Arentex OÜ kaebus rahuldamata.
3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 07.01.2021. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
Maksu- ja Tolliamet (edaspidi maksuhaldur) kontrollis 25.06.2019 teate nr 12.2-3/049618-1 ja 08.07.2019 korralduse nr 12.2-3/049618-2 alusel Arentex OÜ käibemaksu ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar–mai 2019.
2.Maksuhaldur kajastas kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud 29.04.2020 kontrolliaktis nr 12.2-3/049618-11 (edaspidi kontrolliakt). Arentex OÜ esitas 21.05.2020 kontrolliaktile vastuväite ja eriarvamuse.
3.Maksuhalduri 29.05.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/049618-12 (edaspidi maksuotsus), mille lahutamatuks osaks on maksuhalduri kontrolliakt, kohustati Arentex OÜ-d tasuma maksusumma 55 941,86 eurot. Maksuotsuse ja selle aluseks oleva kontrolliakti põhjendused on kokkuvõetult järgmised:
3.1.Arentex OÜ-l puudus õigus kajastada Albiorix OÜ lepingu alusel sisendkäibemaksu kokku summas 8 744 eurot, kuna nimetatud äriühingute vahel ei ole toimunud reaalseid majandustehinguid ning Arentex OÜ ei ole 21.12.2018 lepingus märgitud teenuseid saanud. Albiorix OÜ ja Arentex OÜ vahel sõlmitud leping ja Albiorix OÜ kassaorderid on vormistatud üksnes Arentex OÜ-le maksueelise saamise eesmärgil. Maksueelis seisneb antud juhul alusetu sisendkäibemaksu deklareerimise kaudu enda käibemaksukohustuse vähendamises ja tulumaksuvabalt ettevõtlusest raha välja viimises. Toimumata tehingu kajastamine oma raamatupidamises ja maksudeklaratsioonil saab olla vaid tahtlik tegu. Maksuhalduri seisukoht tugineb järgneval: a) Arentex OÜ ei anna maksuhaldurile selgitusi teenuse saamise kohta; b) teenuse saamise kohta Albiorix OÜ-lt puuduvad dokumendid, sh arve; c) puuduvad Albiorix OÜ-le tasumist tõendavad dokumendid; d) Arentex OP raamatupidamine ei ole usaldusväärne; d) Albiorix OÜ ei kinnita tehingute toimumist Arentex OÜ-ga.
3.2.Arentex OÜ ei ole Estek Marketing OÜ nimel väljastatud arvetel näidatud teenuseid saanud, seega ei ole arvetel märgitud tehinguid toimunud ning arvete vormistamise eesmärk oli suurendada sisendkäibemaksu. Arentex OÜ kajastas alusetult Estek Marketing OÜ nimel koostatud arveid enda raamatupidamises ning deklareeris jaanuar–aprill 2019 käibedeklaratsioonidel (edaspidi KMD) alusetult sisendkäibemaksu kokku 16 188 eurot. Toimumata tehingute kajastamine maksudeklaratsioonides saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik tegu. Maksuhalduri seisukoht tugineb järgneval: a) Estek Marketing OÜ arved ei vasta nõuetele või puuduvad üldse; b) Arentex OÜ esitatud kassa väljamineku orderid tasumiste kohta Estek Marketing OÜ-le on vastuolus pearaamatus kajastatud andmetega; c) Estek Marketing OÜ ei saanud teenust osutada, kuna Estek Marketing OÜ-l puudusid töötajad; d) Estek Marketing OÜ jättis maksuhaldurile esitamata pearaamatu ja tööajatabelid; e) Arentex OÜ ja Estek Marketing OÜ vahelistes tehingutes puudub majanduslik loogika; f) Estek Marketing OÜ osanik ja juhatuse liige muutus Arentex OÜ kontrolli ajal; g) Estek Marketing OÜ ei ole reaalselt tegutsev ettevõte; h) tehingud seotud isikute vahel.
3.3.Arentex OÜ-l puudus õigus deklareerida perioodil mai 2019 KMD sisendkäibemaksu hulgas Yapetus OÜ „ettemaks 31.05.2019“ alusel olevat sisendkäibemaksu summas 2 800 eurot, kuna reaalseid majandustehingut Yapetus OÜ-ga ei ole toimunud ja Arentex OÜ ei ole 11.03.2019 lepingus märgitud teenuseid saanud. Maksuhalduri seisukoht tugineb järgneval: a) Arentex OÜ ei anna selgitusi teenuse saamise kohta; b) Yapetus OÜ-lt teenuse saamise kohta puuduvad dokumendid, mis annaks ülevaadet reaalselt teostatud teenuse kohta; c) Arentex OÜ raamatupidamine ei ole usaldusväärne ning raamatupidaja QQ osutas siseauditi teenust iseenda poolt läbi viidud raamatupidamisteenusele; d) Yapetus OÜ-ga sõlmitud leping on koostatud tagantjärgi.
3.4.XX ei ole Arentex OÜ-le laenu andnud ning Arentex OÜ poolt tehtud ülekanded XXle on ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed. Arentex OÜ pearaamatus ega majandusaasta aruannetes ei kajastu XX antud laen. Kuna algdokument laenu andmise kohta on vormistatud tagantjärgi, laenude andmine ei ole leidnud aset ning väidetavate laenu tagasimaksete puhul XX kontodele on tegemist ettevõttest raha väljaviimisega, siis oli Arentex OÜ-l kohustus raamatupidamises kajastada, deklareerida ja tasuda tulumaksu summas 4 050 eurot.
2 (17)
3.5.Arentex OÜ ei ole andnud laenu Arentex OÜ filiaalile Arentex (edaspidi Arentex OÜ filiaal) ning ülekanded XXle on ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed. Arentex OÜ pearaamatust ei nähtu, et Arentex OÜ filiaalile oleks laenud antud, seevastu Arentex OÜ filiaali kassa sissetuleku orderitelt nähtub, et laenu maksjaks on XX. Estek Marketing OÜ-s oli kasutusel sama sularahalaenuskeem. XX isiklikelt pangakontodelt nähtub, et Arentex OÜ poolt ülekantud summasid kasutab XX ka oma isiklikeks kulutusteks ning väljavõetud sularahasummad on osaliselt väiksemad võrreldes kassa sissetuleku orderitel kajastatuga. Seega oli Arentex OÜ-l kohustus perioodil märts–mai 2019 raamatupidamises kajastada, deklareerida ja tasuda tulumaksu summas 11 738,51 eurot.
3.6.Kuna Arentex OÜ teenuse saamine Albiorix OÜ-lt ei ole tõendatud ja algdokumendid ei vasta nõuetele, Arentex OÜ on teinud väljamakseid XX pangakontodele ning Arentex OÜ tegutses teadlikult, siis oli Arentex OÜ-l kohustus XXle tehtud väljamaksed deklareerida perioodil jaanuar–veebruar 2019 ning tasuda tulumaks summas 3851,35 eurot.
3.7.Kuna Arentex OÜ teenuse saamine Estek Marketing OÜ-lt ei ole tõendatud ja algdokumendid ei vasta nõuetele, Arentex OÜ on teinud väljamakseid Estek Marketing OÜ pangakontole ja teinud kassast väljamakseid ning Arentex OÜ tegutses teadlikult, siis oli Arentex OÜ-l kohustus Estek Marketing OÜ-le tehtud väljamaksed deklareerida perioodil märts–mai 2019 ning tasuda tulumaks summas 8570 eurot
4.Arentex OÜ esitas 28.06.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja seisukoht
5.1.Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et Arentex OÜ ja Albiorix OÜ vahel ei ole toimunud reaalseid majandustehinguid. Kaebaja oli nõus parandama käibedeklaratsioone, et kajastada tehinguid Albiorix OÜ-ga tulevikus. See oleks olnud mõistlik lahendus, kuna poolelioleva siseauditi ülesandeks oli äriprotsesside ja kvaliteediriskide analüüs ja selle töö protsessil ei ole kehtivusaega ning see saab kesta 1 kuni 2 aastat. Järeltegevused ja kinnitused vormistatakse vaid siis, kui kogu teenus on juba osutatud ning tehtud tööd võib kinnitada järk-järgult. Kuna teenuse osutamine on ajutiselt peatatud, siis tasutud summat loetakse ettemaksuks ja seetõttu ei pidanud vastustaja kohustama kaebajat deklaratsiooni muutma deklareeritud sisendkäibemaksu osas perioodil jaanuar–mai 2019. Sellest summast tasutud käibemaks kuulub mahaarvamisele tulevikus, seega kõige asjakohasem lahendus oleks ekslikult täidetud ja esitatud deklaratsioon parandada ja viia kaebaja raamatupidamine vastavusse.
5.2.Estek Marketing OÜ arvetele ei olnud märgitud kirjalikke selgitusi, kuna kaebaja ja Estek Marketing OÜ kuulusid samale omanikule ning oli arusaadav millega tegemist on. Estek Marketing OÜ osutatud teenuste eest tasuti vastavalt aktis toodud mahule, mitte töötundide alusel, seega põhjendamata ja asjakohatu on vastustaja etteheide, et kaebaja ei esitanud töötundide tabelit. Põhjendatud ei ole vastutaja hinnang, et tegemist ei olnud kaebaja jaoks mõistlike kuludega, olukorras, kus ettevõtluse eesmärgiks peaks olema teenida kasumit. Olukorras, kus kaebaja äriplaanidele saab hinnangu anda alles nende realiseerumise järel, ei ole riigivõimu omava asutuse sekkumine äriprotsessi ega selle takistamine (maksudega lisakoormamine) asjakohane. Põhjendatud ei ole ka vastustaja seisukoht, et XX ei ole tasunud endale töötasu ajal, kui tema ettevõte osutas teisele ettevõttele kontrollimenetluse materjalidele lisatud arvetes ja teatistes osutatud teenuseid. Tegemist on ettevõtte juhatuse liikmega, keda ei ole kohustust registreerida töötajate registris niikaua kui ettevõte ei tasu temale tasu. Kuna Estek 3 (17)
Marketing OÜ on võõrandatud teisele isikule, kellega kaebajal kontakt puudub, siis ei saa kaebaja esitada muid tõendeid.
5.3.Yapetus OÜ käibemaks on deklareeritud maikuus 2019 ning käibemaks on maksuhaldurile tasutud. Käibe tekkimise fakt on tõendatud Yapetus OÜ arvega nr 19026 ja muude kontrolliaktile lisatud dokumentidega, seega ei ole põhjendatud vastustaja väide, et tehingute olemasolu ei ole dokumentidega tõendatud.
5.4.Arentex OÜ esitatud laenulepingud, kassaorderid, pangatehingutega seotud põhjalikud selgitused on seotud Arentex OÜ filiaaliga. Filiaal on vaid peaettevõtte esindus, raha liikumised Arentex OÜ ja filiaali vahel peetakse siserahaliikumistena ühes ettevõttes ja sellest tulenevalt kajastab tehinguid peaettevõte Arentex OÜ bilansis (peaettevõte ja filiaal konsolideeritud). Laenu andmine filiaalile Arentex on seotud investeeringutega filiaali tegevusse ning investeerimisraha üleandmine on tõendatud kontrollimenetluse käigus vastustajale edastatud dokumentidega ja kaebaja poolt tehtud ülekanded XXle on samuti tehtud tema kaudu filiaalile. Samad põhjendused kehtivad ka Arentex OÜ poolt XXle tehtud laenu tagasimaksetega seoses.
6.Vastustaja seisukoht
6.1.Kaebaja väited on põhjendamatud ega anna alust maksuotsuse tühistamiseks. Maksuhaldur on jõudnud õiguspärasele järeldusele, et kaebaja ei ole soetanud Albiorix OÜ-lt, Estek Marketing OÜ-lt ja Yapetus OÜ-lt teenust ning on teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid.
6.2.Albiorix OÜ-ga tehtud tehingute osas vastas maksuhaldur maksuotsuse alapunktis 3.5 ning jääb seal esitatud seisukoha juurde. Pädev ei ole kaebaja väide, et käesoleval hetkel siseaudit veel kestab ja seetõttu saab õigeid andmeid deklaratsioonis kajastada alles tulevikus. Kaebaja esitatud leping nr 21.12.18, mille kohaselt pidi Albiorix OÜ Arentex OÜ-le teenust pakkuma, on üldsõnaline ega tõesta seda, et tehing oleks reaalselt aset leidnud. Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-7614 (punktid 15–16) kohaselt on majandustehingute puudulik kajastamine iseseisev maksu määramise alus, eriti olukorras, kus arvel puudub detailne info töö sisu ja koguse kohta, samuti kui puuduvad lepingud. Teenuse kirjeldus on piisavalt üksikasjalik siis, kui sellega tagatakse teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus. Arvandmed täiendavad teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse mahu usutavast. Eelnimetatud lepingust ei selgu teenuse täpne sisu ning täiendavaid dokumente pole kaebaja ja Albiorix OÜ vormistanud ega maksuhaldurile esitanud. Üksnes lepingu esitamine või tehingu deklareerimine ei tõenda teenuse tegelikku müümist ega ka saamist, kui puuduvad faktilised asjaolud, mis tõendaksid majandustehingu tegelikku toimumist lepingus näidatud poolte vahel. Seetõttu ei muuda kaebaja väide väidetava siseauditi hüpoteetilise lõppemise kohta kunagi tulevikus maksuhalduri seisukohta, et kajastatud tehingut pole toimunud, ega põhjenda deklaratsioonide parandamist. Kogutud tõendid kinnitavad seda, et Albiorix OÜ ei osutanud kaebajale teenust, seega ei saa konkreetsete tehingute käive tekkida ka tulevikus.
6.3.Maksuhaldur selgitas kontrolliakti punktis 1.1.2.2, et kaebaja ei soetanud Estek Marketing OÜ-lt teenust ja on seega alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu. Ka maksuotsuse punktis 3.4 on maksuhaldur toonud välja, et asjaolu, et Arentex OÜ-l ja Estek Marketing OÜ-l on sama osanik, ei anna alust arveid vormistada puudulikult ja eirates käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) §-s 37 sätestatud vormistamise nõudeid. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-65-14 märkinud, et maksukohustuslane peab ise korraldama oma ettevõtlustegevuse nii, et majandustehingud oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud oleksid kontrollitavad (punkt 13). Kaebaja on võtnud selle riski, et tehingute toimumise
4 (17)
tõendamine on raskendatud. Seega kuigi eelnimetatud äriühingutel on sama osanik, ei välista see kaebaja kohustust järgida seaduses sätestatud nõudeid arve koostamisel.
6.4.Otsitud ning põhjendamata on kaebaja väide, et maksuhaldur on töötundide tabeli esitamata jätmist alusetult kaebajale ette heitnud. Maksuhaldur selgitas kontrolliaktis (punkt 1.1.2.2, alapunkt 4), et tööajagraafikute abil oleks võimalik kontrollida tööde reaalset teostamist. Arvetest nähtub, et XX on perioodil jaanuar–märts 2019 osutanud teenuseid kokku 455 tundi ja YY on töötanud märtsis 400 tundi ja aprillis 200 tundi. Ei ole eluliselt usutav, et XX ja YY osutasid äriühingule pidevalt ja suurtes mahtudes teenuseid, kuid tasu töö eest ei saanud. Kaebaja seevastu väidab, et teenuse eest tasuti vastavalt aktides kajastatud mahtudele, mitte töötundidele. Aktides puudub igasugune maht, vaid sisaldub ainult summa. Seega puudub arvestus, milliseid konkreetseid töid mis mahus tehti. Kaebaja väide kinnitab veelkord vastuolu dokumentides ja selgitustes ning asjaolu, et tehingute sisu ei ole kontrollitav.
6.5.Maksuhaldur on maksuotsuse punktis 3.4.1 vastanud kaebaja väitele tehtud kulutuste ja kasumi teenimise kohta ning jääb seal esitatud seisukoha juurde. Kaebaja ei ole esitanud endapoolset tõendatud versiooni tehingute majandusliku mõistlikkuse selgitamiseks. Maksuhaldur märkis kontrolliakti punkti 1.1.2.2 alapunktis 5, et Estek Marketing OÜ ja Arentex OÜ tegelesid sama tegevusalaga ning äriühingute omanikuks ja juhatuse liikmeks oli XX. Seega miks pidi Arentex OÜ ostma Estek Marketing OÜ-lt teenuseid sisse suurtes summades, kui töö sai ära teha kaebaja või tema töötaja YY. Seoses XX töötamise registris mitteregistreerimisega märgib vastustaja, et tööandjal on kohustus töötaja registreerida hiljemalt inimese tööle asumise hetkeks (maksukorralduse seaduse (MKS) § 252 lg 3). MKS § 251 lg 4 punkti 3 kohaselt kantakse töötamise registrisse ka andmed juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmete kohta. Samuti MKS § 251 lg 5 kohaselt kantakse töötamise registrisse andmed äriühingus ettevõtja majandushuvides töötavate tasu mittesaavate isikute kohta. Seega oleks pidanud XX olema igal juhul registreeritud töötajate registris. Põhjendamata on kaebaja väide, et kuni ettevõte ei tasunud XXle töö tegemise eest, siis senikaua puudus kohustus teda töötajaks registreerida.
6.6.Kaebaja väidet tõendite esitamise võimatuse osas käsitles maksuhaldur maksuotsuse punktis
3.4.4.Maksuhaldur edastas e-MTA vahendusel Estek Marketing OÜ-le korralduse pärast äriühingu müüki ja juhatuse liikme vahetust, kuid korraldusele vastas XX. Vastustaja rõhutab, et korrektse äriühingu müügitehingu puhul ei oleks XX kui Estek Marketing OÜ endine juhatuse liige saanud e-posti teel teadet maksuhaldurilt. Tulenevalt sellest on põhjendamatu kaebaja väide, et ta ei saa uue omanikuga kontakti puudumise tõttu dokumente esitada. Vähemalt maksumenetluse ajal pidi kaebajal see võimalus olema.
6.7.Kaebaja väiteid seoses Yapetus OÜ-ga on maksuhaldur käsitlenud maksuotsuse punktis 3.1 ning leiab, et kontrolliakti punktis 1.1.3.2 on maksuhaldur põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja ei ole Yapetus OÜ-lt arvetel näidatud teenuseid saanud. Erinevalt kaebaja arvamusest ei kinnita vastustaja hinnangul tehingu toimumist pelgalt käibemaksu deklareerimine ja tasumine või nõuetele mittevastavate arvete esitamine. Maksuhaldur hindas kõiki maksumenetluses kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning jõudis õigele seisukohale. Alusetu on kaebaja väide, et käibe tekkimine on tõendatud Yapetus OÜ arvega nr 19026 ja selle aluseks oleva lepinguga, mille mõlemad kaebaja esitas alles kohtumenetluses. Kaebaja väitis, et ei esitanud kontrollimenetluses neid dokumente sellepärast, et maksuhaldur pole neid küsinud. Maksuhaldur küsis kontrollimenetluses kaebajalt korduvalt kõiki asjassepuutuvaid dokumente. 08.07.2019 korralduses palus maksuhaldur esitada muuhulgas kõigi jaanuar–mai 2019 majandustehingute ostuarved ja lepingud. Kaebaja esitas Arentex OÜ ja Yapetus OÜ vahel sõlmitud lepingu nr 11.03.2019. Maksuhaldur küsis 13.01.2020 korralduse punkti 1 alapunktis 10: „Mais 2019 olete deklareerinud KMD INF B osas soetust YAPETUS OÜ-lt 31.05.2019 ettemaks 31.05.2019 5 (17)
alusel summas 16 800 €, sh käibemaks 2 800 €. Meile olete esitanud Yapetus OÜ 31.05.2019 kassa sissetuleku orderi summas 4 000 €. Mis dokumendi alusel deklareerite soetust summas 16 800 €?“. Kaebaja vastas, et sõlmitud on leping Arentex OÜ ja Yapetus OÜ vahel, mille alusel on soetus deklareeritud. Samas korralduses küsis maksuhaldur kõiki teenuse saamisega seotud dokumente, mis kinnitavad nimetatud teenuse saamist Yapetus OÜ-lt. Kaebaja esindaja vastas, et küsitud dokumendid ei kehti kontrolliperioodi kohta. Kontrolliakti punktis 1.1.3.2 alapunktis 2 on vastustaja ka selgitanud, et sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks on KMS § 37 nõuetele vastav arve ning kuna kaebaja pole arvet esitanud, puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Seega oleks kaebaja võinud arve esitada ka koos eriarvamusega. Kaebaja on maksumenetluses seoses Yapetus OÜ-ga esitanud vaid ühe lepingu, olgugi, et talt on läbivalt dokumente küsitud ning osutatud nende vajalikkusele. Seejuures ei ole kaebaja kuidagi põhjendanud, kuidas kaebusega esitatud dokumendid seostuvad maksumenetluses juba esitatud lepinguga, mis väidetavalt olevat tehingu ja sisendkäibemaksu maha arvamise aluseks. Seega on selge, et kaebaja on tahtlikult jätnud maksumenetluses dokumendid esitamata. Lisaks on maksuhaldur kontrolliaktis asunud seisukohale, et mitmed kaebaja esitatud dokumendid on koostatud tagantjärgi (mh ka leping Yapetus OÜ-ga, vt kontrolliakti punkt 1.1.3.1 alapunkt 4). Seetõttu leiab vastustaja, et on piisavalt alust arvata, et kohtumenetluses esitatud arve nr 19026 ja leping nr 30.05.2019 Yapetus OÜ-ga ei ole asjakohased ning on koostatud tagantjärgi eesmärgiga jätta mulje tehingu toimumisest. Kaebajal puudub igasugune põhjendus, miks ta ei oleks võinud vastavaid dokumente maksumenetluses esitada ning etteheited maksuhaldurile on alusetud.
6.8.Maksuhaldur selgitas kontrolliakti punktis 1.3.2.2, miks laenu andmine Arentex OÜ filiaalile on näilik ega ole aset leidnud. Seetõttu on alusetu kaebaja väide, et laenu andmine on seotud investeeringutega filiaali tegevusse. Samuti on maksuhaldur maksumenetluses tuvastanud, et XX ei ole Arentex OÜ-le laenu andnud ja seetõttu on kaebaja väidetavad laenu tagasimaksed XXle tegelikult ettevõtlusega mitteseotud väljaminekud. Vastustaja hinnangul on kontrolliakti punktis 1.3.1.2 XXga seotud laenutehingute osas maksuhaldur selgelt välja toonud, et kaebaja esitatud pearaamatud ei kajasta laenu andmist XX poolt ning ka Arentex OÜ majandusaasta aruannetes on kajastamata väidetavalt saadud laen. Järelikult ei ole kaebaja maksed XXle, mis olid pealkirjastatud kui „võlad omanikule“, laenu tagasimaksed, vaid ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed, mille pealt on kaebaja jätnud deklareerimata ja tasumata tulumaksu.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus lahendab esmalt vastustaja taotluse piirata osaliselt juurdepääsu käesoleva haldusasja toimikule. Seejärel lahendab kohus kaebuse ja lõpetuseks jaotab menetluskulud. Juurdepääsupiirangu kohaldamine
8.Vastustaja esitas 13.07.2020 vastuses kaebusele kohtule taotluse kontrollitoimiku lisasid 71-73 (XX isiklike pangakontode väljavõtted) MKS § 26 lg-st 1 tulenevalt kaebajale mitte avaldada. Erinevalt üldiselt haldusmenetluses kehtivast põhimõttest, mille kohaselt haldusmenetlus on avalik, kehtib maksumenetluses üldjuhul andmete avaldamise keeld. Maksukohustuslasel on õigus tutvuda maksuhalduri poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid või väljavõtteid (MKS § 14 lg 3). Lisad 71-73 sisaldavad maksusaladusega kaitstud andmeid XX kohta, sisaldades pangaandmeid (pangasaladus krediidiasutuste seaduse § 88 lg 1 tähenduses on samuti MKS § 26 lg 1 kohaselt maksusaladusega kaitstud). Olgugi et XX on käesoleval hetkel ka kaebaja juhatuse liige, on õiguslikus mõttes tegemist erinevate isikutega (füüsiline isik vs juriidilise isiku seaduslik esindaja). Seejuures ei ole välistatud ka tulevikus juhatuse liikme vahetumine, mille tulemusel saaks XX pangakontode väljavõtted avalikuks ka uuele juhatuse liikmele. 6 (17)
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 88 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel (sh äri-, maksu- või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks – vt HKMS 79 lg 1 punkt 5) ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. Juurdepääsu piiramise otsustamisel tuleb kaaluda ühelt poolt huvi asjassepuutuva saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tema õiguste tõhus kaitse oleks tagatud (vt nt Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 317-911, punktid 23–24; 09.06.2017 otsus nr 3-3-1-8-17, punkt 19; 15.05.2014 määrus nr 3-3-136-14, punktid 6 ja 8).
10.XX pangakontode väljavõtetel olevad andmed on kaitstud pangasaladusega krediidiasutuse seaduse (edaspidi KAS) § 88 lg 1 mõistes. Kuigi maksuhaldur võib selliseid andmeid kolmandatelt isikutelt maksumenetluses nõuda, siis kuulub MKS § 26 lg-st 1 tulenevalt maksukontrolli käigus saadud äri- ja pangasaladus kaitsmisele maksusaladusena (Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2018 määrus nr 3-18-1668, punkt 12) ning maksuhaldurile laieneb maksu- ja pangasaladuse hoidmise kohustus (MKS § 26 lg 1, KAS § 88 lg 7).
11.Pangakonto väljavõtetes sisalduvate andmete saladuses hoidmise huvi konto omaniku poolt tuleb eeldada ja see huvi on kaalukam kaebaja huvist andmete saamiseks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.02.2015 määrus nr 3-14-51339, punktid 11 ja 21). XX pangakontode väljavõtetel kajastub lisaks kaebaja tehtud ülekannetele ka muid rahalisi liikumisi, mis ei ole kuidagi seotud kaebaja majandustegevusega ning millele juurdepääsuks tal puudub õigustatud huvi. Kohus märgib siinjuures, et asja lahendamisel tähtsust omavad kanded XX pangakontodel on kontrolliakti punktides 1.3.1.1 ja 1.3.2.2 piisava detailsusega avatud ning kaebajale ei ole need seega teadmata. Kohus leiab, et kuna kontrollitaval perioodil ja maksumenetluse ajal oli kaebaja juhatuse liikmeks XX, siis oli kaebajal oma juhatuse liikme kaudu võimalus tutvuda XX pangakontode väljavõtetega täies ulatuses. Seega kohtumenetluses kaebaja juurdepääsu piiramine XX isiklikele pangakontode väljavõtetele ei piira kuidagi kaebaja võimalusi oma õigusi kohtumenetluses tõhusalt kaitsta. Seda ei väära ka asjaolu, et kohus lahendab vastustaja taotluse kohtuotsuses.
12.Eeltoodu tõttu tuleb pidada huvi maksu- ja pangasaladuse hoidmiseks suuremaks kui kaebaja õigust tutvuda XX pangakontode väljavõtetega. Kohus rahuldab maksuhalduri taotluse ning piirab kaebaja õigust tutvuda haldusasja toimikus sisalduvate XX pangakontode väljavõtetega. Kaebuse lahendamine
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas Albiorix OÜ osutas kontrollitaval perioodil kaebajale Arentex OÜ ja Albiorix OÜ vahel 21.12.2018 sõlmitud lepingus nr 21.12.18 ja selle lisas 11 näidatud teenuseid kokku summas 52 464 eurot. Sellest oleneb, kas kaebajal oli õigus kajastada enda sisendkäibemaksu hulgas käibemaksu summas 8 744 eurot ning kas maksuhaldur on õigesti määranud tulumaksu summas 3 851,35 eurot. Teiseks on vaidluse all, kas Estek Marketing OÜ osutas kaebajale 28.02.2019 arve nr 190004, 31.03.2019 arvete nr 190010, 1903317, 1903311,
Maksuhalduri lisa 3. 7 (17)
30.04.2019 arve nr 19043022 ning 31.01.2019 teatise 19.190001, 28.02.2019 teatise nr 19.190006 ja 30.03.2019 teatise nr 190021 (edaspidi Estek Marketing OÜ arved ja teatised) alusel teenuseid, kuna sellest oleneb, kas kaebajal oli õigus oma sisendkäibemaksu hulgas kajastada nimetatud arvetel ja teatistel märgitud käibemaksu kokku summas 16 188 eurot ning kas maksuhaldur on õigesti määranud tulumaksu summas 8 570 eurot. Kolmandaks on vaidluse all, kas Yapetus OÜ osutas kaebajale Arentex OÜ ja Yapetus OÜ vahel 11.03.2019 sõlmitud lepingu3 alusel teenust, kuna sellest sõltub, kas kaebajal oli õigus kajastada oma sisendkäibemaksu hulgas nimetatud arve alusel käibemaksu summas 2 800 eurot. Neljandaks vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja on saanud XXlt aastatel 2015 ja 2016 laenu, kuna sellest oleneb, kas maksuhaldur on õigesti leidnud, et kontrollitaval perioodil XXle tehtud väljamaksetelt laenu tagastamiseks tuli tasuda tulumaksu summas 4 050 eurot. Ning viiendaks on poolte vahel vaidlus Arentex OÜ ja Arentex OÜ filiaali vahelise laenutehingu tegelikkuse üle, kuna sellest oleneb, kas maksuhaldur on kaebajale õigesti määranud tulumaksu summas 11 738,51 eurot.
14.Kohus leiab, et vaidlustatud maksuotsus4 on õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maksuhalduri põhjendused on esitatud nii maksuotsuses kui sellega lahutamatult seotud kontrolliaktis5. Maksuotsus on piisavalt põhjendatud ja jälgitav ning kontrolliaktis kajastatud asjaolud ja neist tehtud järeldused kinnitavad maksustamise õigsust. HKMS § 165 lgst 2 tuleneb, et kohus ei pea kordama vaidlustatud haldusakti põhjendusi, milles on juba piisava põhjalikkusega vastatud ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetele ja millega kohus nõustub (nt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, punkt 21; 02.06.2014 otsus nr 3-3-1-2714, punkt 12). Kuivõrd kaebuses esitatud vastuväited maksuotsusele ühtivad suures osas nendega, mida kaebaja oma eriarvamuses6 juba maksuhaldurile esitas ning millele maksuhaldur kohtu hinnangul maksuotsuses põhjalikult vastas, siis vastustajaga nõustudes ning seetõttu kõiki maksuotsuses ja kontrolliaktis olevaid põhjendusi kordamata, toob kohus kaebuses toodud väidetele vastates välja järgmist.
15.Kohus selgitab esmalt, et maksuhaldur on kohustatud maksumenetluses välja selgitama kõik asjas tähendust omavad asjaolud ning maksuhalduril on võimalik kasutada tõendite kogumiseks erinevaid MKS-is sätestatud viise, kuid see ei vabasta maksukohustuslast kaasaaitamiskohustusest ega kohustusest korraldada oma raamatupidamist ja maksuaarvestust viisil, et maksumenetluse alustamisel on maksuhaldurile võimalik esitada viimase nõutud dokumendid. Kohus märgib, et kuigi ükski maksuhalduri tuvastatud asjaolu või järeldus eraldi võetuna ei ole maksude määramiseks piisav, on maksuhaldur hinnanud tõendeid kogumis ja teinud ka oma järeldused tõendite kogumi pinnalt. Seejuures tuleb arvestada, et maksude tasumisest kõrvalehoidumise konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või isegi võimatu esitada otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta, seetõttu piisab maksu määramiseks mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav (vrd Riigikohtu 04.06.2013 otsus nr 3-3-1-15-13, punkt 13). Kui maksuhaldur on maksuotsuses välja toonud põhjendatud kahtluse, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele (MKS § 150). Seejuures, kui maks on määratud tõendite kogumile tuginedes, siis ei piisa selle ümberlükkamiseks iga üksiku asjaolu olulisuse kahtluse alla seadmisest, vaid maksukohustuslane peab esitama eluliselt usutava versiooni koos asjakohaste tõenditega, mis selgitaksid maksuhalduri välja toodud ebakõlasid ja muudaksid usutavaks tehingu toimumise raamatupidamisdokumentidel kajastatud viisil. Praegusel juhul ei kinnita kaebaja raamatupidamises ja deklaratsioonidel kajastatud viisil tehingute toimumist see, et tehingute kohta on vormistatud üldsõnalisi dokumente, arvete ja
Maksuhalduri lisad 20–24. Maksuhalduri lisa 35.
Maksuhalduri lisa 87.
Maksuhalduri lisa 85.
Maksuhalduri lisa 29.
8 (17)
kuluaruannete alusel on tehtud pangaülekandeid või sularaha sissemakseid ja tehingu osapooled jaatavad tehingute toimumist. Maksuhaldur on põhjendanud oma seisukohta, et teatud dokumente, arvete eest tasumisi, raamatupidamiskandeid, ütlusi jne ei saa pidada usaldusväärseteks ning ka seda, et tehingute toimumine ei ole piisavalt tõendatud.
16.KMS § 29 lg-st 1, lg 3 punktist 1 ja § 31 lg-st 1 tulenevalt on maksukohustuslasel õigus sisendkäibemaksu arvestada teiselt käibemaksukohustuslaselt kauba või teenuse soetamisel vastava arve alusel. KMS § 37 lg 7 punktide 5-7 kohaselt tuleb arvele märkida kauba või teenuse nimetus või kirjeldus, kauba kogus või teenuse maht, kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast. Ka arve, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust või kajastab seda valesti, ei vasta KMS § 37 nõuetele. KMS § 4 lg 1 punkt 1 ja § 11 lg 1 punktid 1 ja 2 võimaldavad käibeks lugeda konkreetse, oluliste tunnuste abil identifitseeritava teenuse osutamise. Seega sisendkäibemaksu mahaarvamise eelduseks on KMS § 37 nõuetele vastav arve ning isegi kui maksukohustuslane on teenuse saanud, puudub tal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus juhul, kui puudub nõuetekohane arve (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsus nr 3-3-1-57-13, punktid 11–13, ja seal viidatud 09.05.2013 otsus nr 3-3-1-8112, punktid 11 ja 16). Samas pole käibemaksu mahaarvamine välistatud ka muud nimetust kandva dokumendi kui arve alusel, kui see dokument vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele. Nõutavad andmed võivad jaguneda mitme dokumendi vahel, kui dokumentidel on selle kohta selge ja arusaadav viide (Riigikohtu 29.02.2016 otsus nr 3-3-1-59-15, punkt 8).
17.Tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1 sätestab, et residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. TuMS § 51 lg 2 punkti 3 järgi on ettevõtlusega mitteseotud kulu muuhulgas väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Riigikohus on otsuse nr 33-1-67-08 punktis 16 selgitanud, et TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 punkti 3 eesmärgiks on välistada põhjendamatute kulutuste tegemise kaudu äriühingust raha väljaviimine, mistõttu maksustatakse tulumaksuga kõik sellised väljamaksed, mille kohta maksukohustuslasel puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 51 lg 2 punkti 3 on väljakujunenud kohtupraktikas peetud kohaldatavaks muu hulgas juhtudel, kus arvel kajastatud tehingut ei ole tegelikult toimunud või ei ole arvel kajastatud müüja näol tegemist tegeliku müüjaga ning ostja teadis või pidi seda teadma (Riigikohus selgitas näiteks 13.02.2014 otsuse nr 3-3-1-83-13, punkt 19). Sisendkäibemaks tehingutes Albiorix OÜ-ga
18.Nii nagu vastuväites kontrolliaktile7 väidab kaebaja ka kohtule esitatud kaebuses, et on nõus parandama käibedeklaratsioone osas, mis puudutab Albiorix OÜ tehingutelt arvestatud käibemaksu summas 8 744 eurot tasumist, et kajastada neid tehinguid tulevikus. Kaebaja ei nõustu vastustaja järeldustega Albiorix OÜ-ga tehtud tehingute maksustamise osas. Kohus leiab, et vastustaja on nii maksuotsuse punktis 2.1.1.2 kui kontrolliakti punktis 1.1.1.2 veenvalt põhistanud, et kaebaja ei soetanud Albiorix OÜ-lt lepingu nr 21.12.18 alusel teenust ning seetõttu ei kuulu mahaarvamisele nimetatud lepingu alusel deklareeritud sisendkäibemaks perioodil jaanuar–mai 2019.
18.1.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt Albiorix OÜ-le lepingu alusel tasutud summad tuleb lugeda ettemaksuks ja need kuuluvad mahaarvamisele tulevikus, mistõttu on asjakohaseks lahenduseks vigase deklaratsiooni parandamine. Kaebaja ja Albiorix OÜ on
Maksuhalduri lisa 86, punkt 1. 9 (17)
lepingus nr 21.12.18 kokku leppinud, et Albiorix OÜ osutab kaebajale kaubamärgi arendamise ja kirjeldamise teenust (riskide analüüs, võrdlev analüüs, konkurentsi analüüs, tugevate ja nõrkade külgede analüüs), kusjuures teenuste osutamise algusajaks on märgitud veebruar ja Albiorix OÜ kohustub teenused teostama hiljemalt 30.09.2019. Seega ei ole kaebaja väited, et äriprotsesside ja kvaliteediriskide analüüsi teostamine on protsess, millel ei ole kehtivusaega ning see saab kesta 1 kuni 2 aastat, kooskõlas teenuse osutamise lepingus osapoolte poolt varem kokku lepituga. Vastasel juhul ei oleks olnud mõistlik lepingus sätestada ka seda, et kaebaja kohustub arve tasuma hiljemalt novembri lõpuks, kuivõrd teenust võiks peale seda kaebaja väidete kohaselt osutada veel vähemalt aasta jooksul. Kaebaja ei ole esitanud maksu- ega kohtumenetluses ühtegi tõendit kinnitamaks oma väidet, et lepingu alusel teenuse osutamine on ajutiselt peatatud või et kaebaja on mingi osa teenusest kätte saanud. Seega ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et kontrollitaval perioodil Albiorix OÜ-le väidetavalt osutatud teenuse eest tasutud summasid tuleks käsitleda ettemaksuna ning neilt summadelt tasutud käibemaks kuuluks mahaarvamisele tulevikus.
18.2.Puudub vaidlus, et kaebaja ei ole maksuhaldurile esitanud Arentex OÜ ja Albiorix OÜ vahel sõlmitud lepingu alusel tehtud väljamaksete aluseks olevaid arveid või muid XXle lepingu alusel tehtud väljamaksete aluseks olevaid dokumente, kus kajastuksid KMS § 37 lg-s 7 nimetatud andmed. Õige on maksuhalduri seisukoht, et üksnes lepingu esitamine ei tõenda teenuse tegelikku müümist ega saamist. Seepärast ei ole kaebaja maksuarvestuse aluseks võetud algdokumendina Arentex OÜ ja Albiorix OÜ vahel sõlmitud leping nõuetekohane.
18.3.Albiorix OÜ-ga tehingute toimumist ja teenuste saamist ei tõenda ka maksumenetluses esitatud dokumendid Albiorix OÜ-le tasumise kohta. Kaebaja esitas maksuhaldurile maksumenetluses koondtabeli8, milles kajastuvad Arentex OÜ poolt XXle kuluaruannete alusel tehtud 03.01.2019, 11.01.2019, 15.01.2019 (kaks kannet) ja 09.02.2019 ülekanded XX isiklikele pangakontodele. Kaebaja esitatud tabelist selgub, et kokku on Arentex OÜ pangakontolt seoses Albiorix OÜ-ga sõlmitud lepinguga XXle tehtud kandeid kuluaruannete alusel summas 15 405,40 eurot. Ülekandeid otse Albiorix OÜ-le lepingu nr 21.12.18 alusel Arentex OÜ pangakontode väljavõtetelt9 ei nähtu. Seega ei ole kaebaja maksumenetluses esitanud Albiorix OÜ-le teenuse eest tasumist tõendavaid dokumente deklareeritud summa ulatuses, mis põhistab maksuhalduri kahtlust, et tehingut tegelikult ei toimunud.
18.4.Kaebaja esitas maksuhaldurile teenuse saamise ja selle eest tasumise tõendamiseks ka Albiorix OÜ kassa sissetuleku orderid, mis kannavad kuupäevi 17.01.2019, 14.02.2019, 20.03.2019, 18.04.2019 ja 30.05.201910. Esmalt märgib kohus, et loetletud kuupäevad ei lange kokku nendega, mil Arentex OÜ kandis XX isiklikule pangakontole kuluaruannete alusel väidetavalt lepingu nr 21.12.18 alusel Arbiorix OÜ-le tasumisele kuuluvad summad. Nimetatud dokumentidel on kassasse sissemaksu tegemise aluseks märgitud „poolte kokkuleppel filiaali dokumentide koostamise jaoks“ ning orderitel puudub igasugune märge sellest, et tegemist võiks olla Arentex OÜ ja Albiorix OÜ vahel sõlmitud lepingu alusel toimunud teenuse eest tasumisega. Esitatud orderite alusel on Albiorix OÜ-le kokku sularahas tasutud 9 360 eurot. Kuna orderitel puudub märge, et tasumine oleks toimunud lepingu nr 21.12.18 alusel, summad ja ülekannete ning tasumise kuupäevad ei lange kokku ning Albiorix OÜ-ga sõlmitud lepingu alusel on kaebaja deklareerinud oluliselt suurema summa, siis ei tõenda ka esitatud Albiorix OÜ orderid, et kaebaja oleks lepingus nimetatud teenuseid saanud ning nende eest tasunud.
Maksuhalduri lisa 7. Maksuhalduri lisad 42 ja 43.
Maksuhalduri lisad 10–14.
10 (17)
18.5.Tehingu mittetoimumist kinnitab täiendavalt ka Albiorix OÜ perioodi märts–september 2019 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimise käigus tuvastatud asjaolu, et Albiorix OÜ pearaamatus ei kajastu perioodist märts–september 2019 Arentex OÜ poolt esitatud Albiorix OÜ kassa sissetuleku orderid11.
19.Kõik eeltoodu kogumis viitab üheselt sellele, et kaebaja ja Albiorix OÜ vahel sõlmitud leping nr 21.12.18 ja Albiorix OÜ kassa sissetuleku orderid on koostatud üksnes selleks, et jätta muljet teenuse eest tasumisest sularahas, kuid tegelikult sularahas tasumist ega tehingut lepingu nr 21.12.18 alusel ei toimunud. Arvestades kõiki maksuotsuses ja kontrolliaktis käsitletud asjaolusid, sh kaebaja ja Albiorix OÜ omavahelist seotust, on õige ka maksuhalduri seisukoht, et kaebaja oli teadlik, et teenust Albiorix OÜ-lt tegelikkuses ei saadud ning tehingut ei toimunud. Kohus nõustub maksuhalduriga, et tehingud Arentex OÜ ja Albiorix OÜ vahel olid vajalikud üksnes maksueelise, s.t sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse, saamiseks ning tegelikult on tegemist MKS § 83 lg 4 tähenduses näiliku tehinguga, mida maksustamisel arvesse ei võeta. Kuna kaebaja ei ole tehingute toimumise tõendamiseks esitanud KMS §-s 37 toodud nõuetele vastavaid arveid, siis on õige maksuhalduri järeldus, et sisendkäibemaksu mahaarvamine Albiorix OÜ poolt väidetavalt osutatud teenuse maksumuse pealt ei ole KMS § 31 lg 1 alusel lubatud. Tulumaks tehingutes Albiorix OÜ-ga
20.Maksumenetluses on tuvastatud, et kaebaja tegi kontrollitaval perioodil XXle ülekandeid summas 15 405,40 eurot kuluaruannete alusel, mis kaebaja koondtabeli kohaselt on seotud kaebaja ja Albiorix OÜ vahel sõlmitud lepingu nr 21.12.18 alusel teenuste eest tasumisega. Kuna eelnevalt on tuvastatud, et väljamakse aluseks olevat teenust kaebaja Albiorix OÜ-lt tegelikult ei saanud, sest maksumenetluses kogutud asjaolud seda ei kinnita ning puuduvad nõuetekohased algdokumendid, ning kaebaja oli sellest teadlik, siis on maksuhaldur kooskõlas kehtiva õiguse ja väljakujunenud kohtupraktikaga õiguspäraselt maksustanud kaebaja tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed TuMS § 51 lg 2 punkti 3 alusel. Käibemaks tehingutes Estek Marketing OÜ-ga
21.Kohus ei nõustu kaebajaga, et Estek Marketing OÜ arvetel kirjalike selgituste puudumine on põhjendatud seeläbi, et kaebaja ja Estek Marketing OÜ kuuluvad mõlemad samale omanikule ning oli niigi arusaadav millega tegemist on. Ettevõtete kuulumine samale omanikule ei õigusta nendevahelise tehingu puhul arvete ja teiste nende juurde kuuluvate dokumentide puudulikkust ega välista seda, et arved peavad vastama KMS §-s 37 sätestatud nõuetele.
21.1.Estek Marketing OÜ arvetel on üldsõnaliselt tehingu sisuks märgitud muud teenused, projekteerimine, juhendamine12 ning remonditööd13. Kui arve teenust ei ava, siis tuleb arvel märkida viide dokumendile, kus on toodud teenuse piisavalt üksikasjalik kirjeldus ja arvandmed. Ka arvete aluseks olevates saatelehtedes/aktides ei ole teenuste sisu täpsemalt avatud. Üksnes üldsõnaline teenuse liigi märkimine ei ole piisav. Teenuse kirjeldus on piisavalt üksikasjalik siis, kui sellega tagatakse teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus. Arvandmed täiendavad teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse mahu usutavust. Seega peab nõuetekohane algdokument võimaldama teha kindlaks ja kontrollida väidetavate majandustehingute sisu ja arvnäitajaid ning teenuse saamise fakt ja teenust osutanud isikud peavad olema usaldusväärselt tuvastatavad (nt Riigikohtu 02.02.2014 otsus nr 3-3-1-2711
Vastavast perioodist maksuhalduri lisad 12–14. Maksuhalduri lisad 20 ja 21.
Maksuhalduri lisad 22–24.
11 (17)
14, punkt 32; 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, punktid 14‒18). Kui algdokumentidest ei selgu, millise konkreetse teenuse eest on arve esitatud, on põhjendatud asuda maksustamisel seisukohale, et maksukohustuslane pole teenust saanud. Estek Marketing OÜ-lt saadud teenuste soetus on lisaks deklareeritud ka teatiste alusel, mille kohta kaebaja maksuhaldurile dokumente ei esitanud.
21.2.Maksukohustuslane, kelle suhtes on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus teenuse mitte saamise osas, ei saa sellist kahtlust ümber lükata paljasõnalise väitega, et nõuetele mitte vastavate arvete saajaks ja esitajaks olid sama omaniku ettevõtted ning teenuse sisu oli seetõttu teada ega vajanud kirjeldamist. Samuti ei ole usaldusväärseks tõendiks äriühingu enda kinnitus, et arvetes ja aktides kajastatud tegevused on reaalsed. Maksukohustuslane peab korraldama oma ettevõtlustegevuse selliselt, et majandustehingud oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud oleksid kontrollitavad (Riigikohtu 04.06.2013 otsus nr 3-3-1-15-13, punkt 15). Praegusel juhul ei ole kaebaja Estek Marketing OÜ-ga väidetavalt toimunud tehingute osas oma majandustegevust selliselt korraldanud ning arvetest ei nähtu teenuste täpne sisu ning osaliselt ka osutatud teenuste maht.
22.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja etteheide kaebajale tööajatabelite esitamata jätmise osas on põhjendamata ja asjakohatu, leides, et Estek Marketing OÜ poolt osutatud teenuste eest tasuti vastavalt aktis toodud mahule, mitte töötundide alusel. Kohus märgib esmalt, et maksuotsuse punktis 2.1.2.2. toob maksuhaldur välja, et kaebaja juhatuse liikmega seotud Estek Marketing OÜ jättis maksuhaldurile esitamata oma pearaamatu ja tööajatabelid, seega etteheide ei ole suunatud mitte kaebajale vaid maksuhaldur käsitleb Estek Marketing OÜ poolt väidetavalt osutatud teenuse osutamist tõendavate dokumentide esitamata jätmist ühe tõendina tehingute tegeliku toimumise osas seisukoha kujundamisel. Arentex OÜ-le teenuseid osutanud töötajate XX ja YYi14 tööajagraafikuid küsis maksuhaldur Estek Marketing OÜ-lt, kuna Estek Marketing OÜ arvete kohaselt osutas XX perioodil jaanuar–märts 2019 kaebajale teenuseid kokku 455 tundi ja YY osutas remonttöid märtsis 400 tundi ja aprillis 200 tundi ning maksuhalduri hinnangul ei olnud eluliselt usutav, et sellises mahus töö eest kummalegi isikule tasu ei maksta. Kaebaja väidab kaebuses, et tööajaarvestuse esitamine ei olnud vajalik sel põhjusel, et Estek Marketing OÜ osutatud teenuste eest ei tasutud töötundide arvu alusel vaid vastavalt aktis toodud mahule. Samas on Estek Marketing OÜ arvete nr 19000415 ja 19001016 aluseks saatelehed, kus mõlemal juhul on märgitud ühikuks tund ja toodud kogusena välja töötundide arv. Kaebaja enda selgituste kohaselt on tegemist XX teostatud teenuste mahuga. Seevastu arvete 190331717 ja 190331118 aluseks olevatel aktidel ei ole üldse töömaht välja toodud, kuid arvetel on märgitud töötundide arv ning arvel nr 190430219 on ühikuks märgitud tükk ja koguseks 1 ning arve aluseks oleval aktil ei ole samuti töömahtu märgitud. Nende arvete alusel tegi kaebaja vastuse kohaselt remonttöid YY. Seega on kaebaja väited esitatud dokumentidega vastuolus ning arvetest ega saatelehtest/aktidest ei ole võimalik aru saada, milliseid konkreetseid töid, millal ja kelle poolt kaebaja jaoks Estek Marketing OÜ poolt ja millises mahus tehti ning seetõttu üksnes maksuhaldurile esitatud Estek Marketing OÜ arved ja aktid ei võimalda kontrollida teenuse mahu usutavust. Estek Marketing OÜ tööajagraafikud oleksid võimaldanud kontrollida XX ja Y Y poolt Arentex OÜ-le osutatud teenuste mahtu ja kontrollida arvetel ning aktidel märgitut, seega ei ole
Maksuhalduri lisa 28, vastused küsimustele 21–25. Maksuhalduri lisa 20.
Maksuhalduri lisa 21.
Maksuhalduri lisa 22.
Maksuhalduri lisa 23.
Maksuhalduri lisa 24.
12 (17)
vastustaja poolt maksuotsuses Estek Marketing OÜ tööajate tööajaarvestuse esitamata jätmise väljatoomine asjakohatu ega põhjendamata.
23.Kaebaja ei nõustu ka vastutaja seisukohaga, mille kohaselt kaebaja poolt Estek Marketing OÜ-lt sisseostetud teenuste puhul ei ole tegemist mõistlike kuludega, olukorras, kus ettevõtluse eesmärgiks peaks olema teenida kasumit. Maksuhaldur on kontrolliakti punkti 1.1.2.2. alapunktis 5 piisavalt põhjendanud, miks maksuhalduri hinnangul kaebaja ja Estek Marketing OÜ vahelistes tehingutes majanduslik loogika puudub. Kaebaja ei ole ka kaebuses oma ärimudelit avanud ega põhjendanud Estek Marketing OÜ-ga tehtud tehingute majanduslikku mõistlikkust olukorras, kus XX kaebaja töötajana oleks saanud väidetavad tööd kaebaja heaks ise teha ning ei oleks olnud vajadust neid temalt sisse osta Estek Marketing OÜ kaudu. Kuigi tuleb tõdeda, et äriühing planeerib ja viib oma äriplaanid ellu ise, siis selliselt toimides tuleb arvestada ka sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimustega. Sisendkäibemaksu mahaarvamise üheks tingimuseks on see, et kaup peab olema soetatud arvele märgitud käibemaksukohustuslaselt. Kuna maksuhalduril tekkis põhjendatud kahtlus, et Arentex OÜ ei soetanud arvetel märgitud teenuseid Estek Marketing OÜ-lt, siis kinnitab seda kahtlust ka asjaolu, et kaebaja töötaja XX oli võimeline tellitud teenuse kaebajale osutama ka ise, mitte Estek Marketing OÜ kaudu. Praegusel juhul on maksuhalduril selliste asjaoludega võimalik arvestada asjale tervikuna hinnangu andmisel ja tehingute osas järelduste tegemisel ning kaebaja vastuväide maksuhalduri hinnangule ei muuda maksuhalduri lõppjäreldust õigusvastaseks.
24.Kaebaja väited, mis puudutavad XX töötamise registris registreerimata jätmist, siis selles osas on maksuhaldur kaebaja väidetele maksuotsuse punktis 3.4.2 vastanud ning kohus nõustub maksuhalduriga. Täiendavalt toob kohus välja, et töötasu ja dividendid on olemuselt erinevad ning tehingute maksustamine toimub vastavalt nende majanduslikule sisule.
25.Kaebaja vastuväited maksuotsusele tuginevad pigem üksikutele maksuhalduri väidetele ning ehkki iga maksuhalduri poolt välja toodud eraldiseisev argument ei pruugi iseseisvalt maksuhalduri järeldusi põhjendada, siis loovad need ülejäänud tõenditega kogumis tervikpildi, mis vastab maksuhalduri järeldustele. Asjaolud, et tehingupoolte juhatuse liikmeks ja osanikuks oli kontrollitaval perioodil sama isik, kes ise väidetavalt teenuseid (osaliselt) kaebajale teise ettevõtte alt osutas, ning tehingute kohta vormistatud dokumentatsioon ei ole piisav ega võimalda tuvastada tehingu täpset sisu, viitavad sellele, et kaebaja teadis, et Estek Marketing OÜ arvetel näidatud teenuseid tegelikkuses Arentex OÜ-le ei osutatud. Maksuhaldur on kontrolliaktis veenvalt põhjendanud ning kaebaja väited kohtumenetluses ei ole ümber lükanud seda, et Estek Marketing OÜ esitatud arvete alusel kaebaja teenust ei soetanud ning tehing Estek Marketing OÜ-ga oli näilik. Arvete esitamine osutamata teenuse eest saab olla vaid tahtlik tegevus eesmärgiga saada maksueelis alusetu sisendkäibemaksu maha arvamise läbi käibemaksukohustuse vähendamine ja raha tulumaksuvabalt ettevõtlusest välja viimine. Tulumaks tehingutes Estek Marketing OÜ-ga
26.Maksumenetluses on tõendatud, et kaebaja tegi ülekandega pangakontolt20 ja sularahas kassast väljamakseid Estek Marketing OÜ-le21 kokku summas 34 280 eurot ning esitas väljamaksete algdokumendina Estek Marketing OÜ esitatud arved ja teatised, mis ei ole nõuetekohased KMS § 37 tähenduses. Kuna maksuhaldur tuvastas õigesti, et väljamaksete aluseks olevaid teenuseid Estek Marketing OÜ kaebajale tegelikult ei osutanud, kaebaja oli sellest teadlik ja väljamaksete alusena esitatud arved ja teatised ei ole väljamaksete alusdokumentidena
Maksuhalduri lisa 43. Maksuhalduri lisad 17 ja 18. 13 (17)
nõuetekohased, siis on õige ka maksuhalduri järeldus, et tegemist on ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega, mis kuuluvad maksustamisele TuMS § 51 lg 2 punkti 3 alusel tulumaksuga. Käibemaks tehingult Yapetus OÜ-ga
27.Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et Yapetus OÜ-ga tehtud tehingute olemasolu ei ole dokumentidega tõendatud, leides, et käibe tekkimise fakt on tõendatud Yapetus OÜ arvega nr 1902622 ja muude maksumenetluses esitatud dokumentidega.
27.1.Kaebaja esitas koos kaebusega kohtule uue tõendina Arentex OÜ-le adresseeritud Yapetus OÜ arve nr 19026 summas 17 136 eurot, mis kannab kuupäeva 31.05.2019 ning milles on kauba/teenuste nimetusena märgitud „siseaudit Saksamaa turu jaoks“. Vastuseks kohtunõudele, milles kohus palus kaebajal täiendavalt selgitada arvega seotud asjaolusid, esitas kaebaja 13.07.2020 kohtule arve aluseks oleva kaebaja ja Yapetus OÜ vahel sõlmitud lepingu nr 30.05.1923, mis on sõlmitud 30.05.2019 ning mille sisuks on „kogu süsteemi audit – 204 tundi“ ning arvestades lepingus märgitud tunnihinda 70 eurot pluss käibemaks, on lepingu maksumuseks samuti 17 136 eurot. Arve nr 19026 esitamist alles kohtumenetluses põhjendas kaebaja oma vastuses sellega, et maksuhaldur ei küsinud kaebajalt lepingut ega arvet ja seetõttu ei saanud kaebaja arvestada sellega, et need dokumendid on kontrollimenetluse käigus vajalikud.
27.2.Kohus on seisukohal, et Yapetus OÜ arvet nr 19026 ei saa asja lahendamisel arvestada. MKS § 56 lg 1 sätestab, et maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. MKS § 92 lg 4 kohaselt ei ole maksuhaldur maksusumma määramisel kohustatud arvestama maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks maksukohustuslase deklareerimata jäetud maksukohustust vähendavat asjaolu, millest maksuhaldur ei ole teadlik ilma maksukohustuslase tahteavalduseta. MKS § 102 lg 1 punktist 2 tulenevalt saab maksukohustuse vähendamiseks maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Neist sätetest tulenevalt ei saa maksukohustuslane kohtumenetluses edukalt tugineda maksukohustust vähendavatele uutele tõenditele, kui need jäid maksuhaldurile esitamata kaasaaitamiskohustuse tahtlikult või raske hooletuse vormis rikkumise tõttu (nt Riigikohtu 14.11.2007 otsus nr 3-3-1-47-07, punktid 12-13). Kuna arve nr 19026 on koostatud 31.05.2020, siis on see seotud kontrolliperioodiga ning pidi kaebajal olemas olema juba maksumenetluse ajal. Kaebaja nimetatud arvet maksuhaldurile aga esitanud ei ole. Kohus ei nõustu kaebaja põhjendusega, mille kohaselt ei esitanud kaebaja arvet üksnes seetõttu, et maksuhaldur seda ei küsinud.
27.3.Maksumenetluse materjalidest nähtub üheselt, et vastustaja on korduvalt kaebajalt täiendavaid dokumente küsinud ning andnud võimalusi selgituste andmiseks ja dokumentide esitamiseks, sh kontrolliaktile vastuväite esitamiseks. Vastuseks maksuhalduri 08.07.2019 korraldusele24 esitada kõik jaanuar–mai 2019 toimunud majandustehingute ostuarved ja lepingud, esitas kaebaja Arentex OÜ ja Yapetus OÜ vahel sõlmitud lepingu nr 11.03.2019 ja Yapetus OÜ 31.05.2019 kassa sissetuleku orderi summas 4 000 eurot. Vastuseks maksuhalduri 13.01.2020 korralduse25 punkti 1 alapunktis 10 esitatud küsimusele seoses sellega, millise dokumendi alusel deklareeris kaebaja soetuse Yapetus OÜ-lt summas 16 800 eurot, vastas kaebaja, et deklaratsiooni
Kaebuse lisa 3. Kaebaja 13.07.2020 vastuse lisa.
Maksuhalduri lisa 2.
Maksuhalduri lisa 4.
14 (17)
aluseks on KMD INF B osas väljatoodud Arentex OÜ ja Yapetus OÜ vahel sõlmitud leping26. 13.01.2020 korralduses andis maksuhaldur kaebajale ka võimaluse esitada kõik teenuse saamisega seotud dokumendid, mis kinnitavad teenuse saamist Yapetus OÜ-lt, kuid sellele vastas kaebaja, et küsitud dokumendid ei kehti kontrolliperioodi kohta27. Kaebaja pidi lisaks ka kontrolliaktist aru saama, et arve esitamine maksukohustuse vähendamiseks on vajalik, kuna maksuhaldur põhjendas maksukohustuse määramist just KMS § 37 nõuetekohase arve esitamata jätmisega28. Seega ei ole kaebaja põhjendus arve nr 19026 esitamata jätmise kohta maksumenetluses asjakohane ning kaebaja jättis kohtumenetluses esitatud tõendi maksumenetluses esitamata tahtlikult.
27.4.Maksumenetluses esitas kaebaja maksuhaldurile Yapetus OÜ-ga 11.03.2019 sõlmitud lepingu nr 11.03.1929, mille on allkirjastanud kaebaja esindajana XX ja Yapetus OÜ esindajana juhatuse liige ZZ, kes vormistati Yapetus OÜ juhatuse liikmeks alates 22.04.202030 ja kellel seetõttu puudus õigus lepingut allkirjastada. Lepingu punktis 1 lepiti kokku, et Yapetus OÜ teostab kaebajale järgmiseid teenuseid: finantsaudit mahus 63 tundi ja osade vastuste ettevalmistamine finantsasutusele filiaali kohta mahus 105 tundi. Lepingu maksumuseks on märgitud 17 136 eurot ning lepingu punktis 1.3. on märgitud, et teenuste eest tasumine toimub vastavalt esitatud ettemaksu teatisele, saatelehele. Lisaks eelnimetatud lepingule esitas kaebaja maksuhaldurile Yapetus OÜ kassa sissetuleku orderi kuupäevaga 31.05.202031, millest nähtub Arentex OÜ poolt tasutud summa 4000 eurot ning tasumise alus „ettemaks siseauditi eest“. Kaebaja esitatud mai 2019 KMD ja KMD INF B osast nähtub, et kaebaja soetas mais 2019 Yapetus OÜ-lt teenuseid arve „ettemaks 31.05.2019“ alusel ning deklareeris soetust summas 16 800 eurot, millelt arvestas sisendkäibemaksu summas 2 800 eurot. Peale lepingu nr 11.03.19 ja 31.05.2020 kassa sissetuleku orderi kaebaja maksumenetluses ühtegi dokumenti, sh arvet, teenuse saamise või selle eest tasumise kohta ei esitanud, väites sealjuures, et deklaratsiooni 16 800 euro aluseks oli just leping nr 11.03.19. Seega ei esitanud kaebaja KMS § 37 sätestatud nõuetele vastavat algdokumenti ning maksuhaldur jõudis õiguspäraselt järeldusele, et sisendkäibemaksu mahaarvamine ei ole lubatud. Maksuhaldur on kontrolliakti punktis 1.1.3.2. veenvalt ja usutavalt põhjendanud oma järeldust, et kaebaja ei ole Yapetus OÜ-lt teenust saanud ning maksuhalduriga nõustudes ei korda kohus vastavaid põhjendusi kohtuotsuses. Nõuetekohase arve puudumist ei asenda ka kaebaja kinnitus tehingute toimumise kohta, ega käibemaksu deklareerimine ja tasumine Yapetus OÜ poolt. Kohus jagab maksuhalduri seisukohta, et tehinguid kaebaja ja Yapetus OÜ vahel tegelikkuses ei toimunud ning Yapetus OÜ-ga sõlmitud leping nr 11.03.19 on näilik ning seeläbi toimumata tehingu kajastamine raamatupidamises saab olla üksnes tahtlik. Selliselt tehingult ei ole lubatud sisendkäibemaksu maha arvata. Tulumaks laenutehingutes Arentex OÜ ja Arentex OÜ filiaali vahel
28.Seoses Arentex OÜ ja Arentex OÜ filiaali vahelise laenutehinguga väidab kaebaja, et laenu andmine filiaalile on seotud investeeringutega filiaali tegevusse ning investeerimisraha üleandmine on maksumenetluses tõendatud ja kaebajalt XXle tehtud ülekanded on tema kaudu makstud Arentex OÜ filiaalile.
Maksuhalduri lisa 6, punkt 1.10. Maksuhalduri lisa 6, punkt 2.4.
Maksuhalduri lisa 85, punkt 1.1.3.3.
Maksuhalduri lisa 35.
Maksuhalduri lisa 39.
Maksuhalduri lisa 36.
15 (17)
29.Kaebaja esitas maksumenetluses kaebaja ja Arentex OÜ filiaali vahel perioodil märts–mai 2019 sõlmitud laenulepingud32 kokku summas 47 000 eurot. Lisaks laenulepingutele esitas kaebaja Arentex OÜ filiaali kassa sissetuleku orderid kokku summas 46 953,99 eurot, millel on sissemaksu tasujaks märgitud XX ja sisuks laenulepingu kuupäev33. Kassa sissemaksu orderite osas nõustub kohus maksuhalduri järeldusega34, et neist nähtub üheselt, et sularaha sissemaksu tasujaks ja seega väidetavaks laenuandjaks on XX mitte kaebaja. Kohus ei pea ka eluliselt usutavaks, et äriühing annab oma filiaalile laenu läbi oma juhatuse liikme, kes seda läbi oma isikliku pangakonto seejärel kassa orderitest nähtuvalt pea igapäevaselt (mõnikord mitu korda samal päeval) ning senditäpsusega summades sularahas filiaalile üle annab. Maksuhaldur on põhjalikult analüüsinud ülekannete liikumist ja sularaha väljavõtmist kaebaja ja XX pangakontodel ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et Arentex OÜ ja Arentex OÜ filiaali vaheliste tehingute puhul on tegemist näilike tehingutega ning tegelikku laenu andmist ei toimunud. Kui laenusuhe tegelikult eksisteeriks, siis nähtuks see ka kaebaja pearaamatust, kuid pearaamatus tehtud kannetest ei ole võimalik seda välja lugeda ning selles ei kajastu ka laenunõuded Arentex OÜ filiaali vastu. Maksuhaldur küsis kaebajalt korduvalt pearaamatu kontode kohta selgitusi35, kuid kaebaja neid sellest hoolimata ei esitanud. Tõendatud on üksnes see, et kaebaja kontolt on XXle üle kantud kokku 46 953,99 eurot, kuid kaebaja ei ole esitanud usaldusväärseid dokumente ja selgitusi selle kohta, et see raha jõudis Arentex OÜ laenuna Arentex OÜ filiaalile. Seega on õige maksuhalduri järeldus, et XXle kantud summa 46 953,99 eurot osas on tegemist ettevõtlusega mitteseotud väljamaksega, millelt tuleb kinni pidada tulumaks TuMS § 51 lg 1 alusel. Tulumaks laenutehingus Arentex OÜ ja XX vahel
30.Kaebuses ei esitanud kaebaja konkreetseid vastuväiteid maksuhalduri järeldustele seoses laenutehingutega Arentex OÜ ja XX vahel. Kaebaja märgib üksnes, et tema seisukoht ei muutu ning vastus on antud kaebuse punktis 5.4, mis puudutab laenutehinguid Arentex OÜ ja Arentex OÜ filiaali vahel ning ei puutu kuidagi kaebaja ja XX vahelistesse laenutehingutesse. Kohus märgib seega kokkuvõtlikult, et maksuhaldur on ka eelnimetatud laenutehingut puudutavas osas kontrolliakti punktis 1.3.1.2 asjas kogutud tõenditele ja asjaoludele toetudes õigesti järeldanud, et XX ei ole kaebajale laenu andnud ning seetõttu on XXle tehtud ülekanded ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed. Maksumenetluses esitas kaebaja maksuhaldurile üksnes Arentex OÜ ja XX vahel 03.09.2015 sõlmitud laenulepingu nr 03/09/201536 ja kuluaruannete koondtabeli, millest nähtuvad XXle perioodil märts–mai 2019 laenulepingu alusel koos intressiga tasutud summad 16 200 eurot. Maksuhaldur on asjakohaselt välja toonud, et seejuures ei kajastu kaebajale XX poolt antud laen kaebaja pearaamatus, kaebaja ei ole maksuhalduri korduvatele päringutele selles osas vastanud ning kaebaja esindaja maksumenetluses antud napid selgitused ei ole piisavad tõendamaks kaebajale laenu andmist. Täiendavaid selgitusi ega tõendeid laenutehingu tegelikkuse kinnitamiseks ei esitanud kaebaja ka kohtumenetluses. Kuna laenu andmine kaebajale laenulepingu nr 03/09/2015 ei ole tõendantud ega usutav, siis on XXle Arentex OÜ-lt tasutud summa 16 200 eurot ettevõtlusega mitteseotud väljamakse, millelt kuulub TuMS § 51 lg 2 punktist 3 tulenevalt tasumisele tulumaks summas 4 050 eurot. Kokkuvõte
31.Kõike eeltoodut kokku võttes jääb kaebus koguulatuses rahuldamata. Maksuhaldur on usutavalt ja piisavalt põhistanud põhjendatud kahtlust tehingute mittetoimumise osas, mistõttu on tõendamiskoormus MKS § 150 kohaselt kaebajale üle läinud. Kohtumenetluses esitatud kaebaja väited ja tõendid ei ole aga suutnud maksuhalduri järeldusi ümber lükata. Menetluskulud
32.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks, seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
17 (17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.