lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-138/15

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 04.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-138/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.12.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
685
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-138

Määruse kuupäev

4. detsember 2020

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kaebaja hoidmisega osakonnas, mille üldkasutatavad ruumid olid koristamata ajavahemikul 27. juulist 2018 kuni 6. septembrini 2018

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus läbi vaatamata õigusvastasuse tuvastamise nõudes seoses kaebaja hoidmisega osakonnas, mille üldkasutatavad ruumid olid koristamata ajavahemikul 27. juulist 2018 kuni

6.septembrini 2018.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Halduskohtusse saabus 22. jaanuaril 2020 X kaebus, milles ta palus tuvastada, et Viru Vangla hoidis kaebajat õigusvastaselt: - 27. juulist 2018 kuni 13. augustini 2018 (18 päeva) suletud kambris, piirates sellega kaebaja õigust liikuda osakonna piires neli tundi päevas ja võimalust kasutada telefoni; - 27. juulist 2018 kuni 6. septembrini 2018 (42 päeva) osakonnas, mille üldkasutatavad ruumid olid koristamata, seades sellega ohtu kaebaja tervise ja heaolu ning vangla julgeoleku. Samuti palus kaebaja tuvastada, et eelnevalt nimetatud olukorrad on diskrimineerivad ja alandavad ning ei pea vangistusega paratamatult kaasnema. Kaebaja põhjendas tuvastamiskaebuse esitamist sooviga hoida ära kaebuses kirjeldatud sündmuste kordumist tulevikus.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus tagastas 1. augusti 2020. a määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes seoses kaebaja hoidmisega suletud kambris ajavahemikul
27.juulist 2018 kuni 13. augustini 2018. Sama määrusega võttis kohus menetlusse kaebuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes seoses kaebaja hoidmisega osakonnas, mille üldkasutatavad ruumid olid koristamata ajavahemikul 27. juulist 2018 kuni 6. septembrini 2018. Samuti märkis kohus, et kaebaja esitatud taotlust selle tuvastamiseks, et eelnevalt nimetatud olukorrad on

diskrimineerivad ja alandavad ning ei pea vangistusega paratamatult kaasnema, ei saa tõlgendada eraldiseisva nõudena, vaid see tuleb lugeda hõlmatuks kaebaja poolt esitatud kahe tuvastamisnõudega.

3.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 1. augusti 2020. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus tagastas 10. septembri 2020. a määrusega. Riigikohus ei võtnud 13. oktoobri 2020. a määrusega kaebaja määruskaebust menetlusse.
4.Vastustaja leidis 1. oktoobri 2020. a vastuses, et menetlusse võetud tuvastamisnõude osas tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Vastustaja on seisukohal, et see tuvastamisnõue ei ole lubatav. Tuvastamiskaebuse esitamise võimalused on piiratud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lõike 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada ainult juhul, kui puuduvad tõhusamad õiguskaitsevahendid. HKMS § 45 lõike 2 mõistet „tõhusam õiguskaitsevahend“ tuleb mõista mitte kitsalt konkreetse vaidluse, vaid isiku sarnaste õiguslike vaidluste kontekstis. Kui kaebaja leiab, et ruumide olmetingimused ei vasta tervisekaitsenõuetele, on tal võimalik esitada kohustamisnõue. Tuvastamisnõue ei ole lubatav ka preventiivsest huvist lähtuvalt. Kui kohus siiski otsustab kaebust menetleda, tuleb kaebus jätta rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

5.Praeguseks menetlusstaadiumiks on vaatluse alla jäänud õigusvastasuse tuvastamise nõue seoses kaebaja hoidmisega osakonnas, mille üldkasutatavad ruumid olid koristamata ajavahemikul 27. juulist 2018 kuni 6. septembrini 2018. Kaebaja põhjendas tuvastamisnõude esitamist preventiivse huviga.

Kohus nõustub vastustajaga, et kaebus tuleb selle nõude osas jätta läbi vaatamata.

Seaduse ja kohtupraktika järgi on tuvastamiskaebuse esitamise võimalused piiratud. HKMS § 45 lõike 2 esimese lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Riigikohtu halduskolleegium on 14. oktoobri 2020. a määruses asjas nr 3-19-882 selgitanud järgmist (punktid 23.1 ja 23.6). Tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema eriline preventiivne huvi. See tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske. Kui võimaliku tulevase õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis ei ole võimatu või ebamõistlikult raske, ei ole täidetud tuvastamiskaebuse eelduseks olev erilise preventiivse huvi kriteerium. Kui osakonnas, kus kaebaja paikneb, peaks kaebaja hinnangul jälle tekkima probleeme üldkasutatavate ruumide koristamisega, on kaebajal olemas tõhusamad õiguskaitsevahendid. Kaebaja saab esitada kohustamisnõude või hüvitamisnõude. Täidetud ei ole tuvastamiskaebuse eelduseks olev erilise preventiivse huvi kriteerium, sest võimaliku tulevase õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis ei ole praegusel juhul võimatu või ebamõistlikult raske. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus kõnealuse tuvastamisnõude esitamiseks. Kohus jätab kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu kaebuse selle nõude osas HKMS § 151 lõike 2 punkti 1 ja § 121 lõike 2 punkti 1 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium