3-20-1571 Aqua Pesulad OÜ kaebus Paide Linnavolikogu 11.06.2020 otsusele nr 23 ning Paide Linnavolikogu 23.07.2020 vaideotsusele nr 30 Kaebaja: Aqua Pesulad OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrina Juhkami Vastustaja: Paide linn, volitatud esindaja Oliver Raal Kaasatud haldusorgan: Terviseamet, volitatud esindaja Sander Põllumäe 16.11.2020 istung, digitoimik
3.Kohustada Paide linna otsustama uuesti Pärnu tn 60 kinnisasja detailplaneeringu menetluses keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise üle.
4.Tühistada Paide Linnavolikogu 23.07.2020 vaideotsus nr 30.
5.Mõista välja Paide linnalt menetluskulud 1500 eurot Aqua Pesulad OÜ (registrikood 12666327) kasuks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.01.2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aqua Pesulad OÜ (edaspidi kaebaja) omandas juulis 2017 kinnisasja aadressil Pärnu tn 60, Paide autopesula-kiirsöögikoha ehitamiseks. Paide linn (edaspidi vastustaja) kinnitas enne kinnisasja omandamist kaebajale 23.05.2017 saadetud e-kirjas (kaebuse lisa 1), et kinnisasja piirkonda ei ole autopesula ehitamine põhimõtteliselt välistatud ning autopesula rajamiseks on vajalik detailplaneeringu menetluse algatamine.
2.Vastustaja andis 22.04.2019 korraldusega projekteerimistingimused kinnisasjale autopesulakiirsöögikoha ehitusprojekti koostamiseks. Tallinna Halduskohus tühistas 12.11.2019 otsusega asjas nr 3-19-1411 vastustaja korralduse. Otsuse p 52 sõnastus: Projekteerimistingimustega on lubatud ehitada Pärnu tn 60 kinnistule autopesula-kiirsöögikoht. Kohus nõustub vastustajaga, et nimetatud kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg-s 1 loetletud tegevuste hulka. Küll aga on KeHJS § 6 lg 2 punktis 22 märgitud, et kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 22) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Seega on seadusandja jätnud loetelu olulise keskkonnamõjuga tegevustest lahtisteks ning haldusorgani ülesandeks on sisuliselt hinnata, kas kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga. Vaidlustatud korralduses on märgitud, et kuivõrd tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud tegevuste alla, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu kas tegevusel on oluline keskkonnamõju, siis ei ole keskkonnamõju algatamine vajalik. Eelnevast nähtub, et vaidlustatud korraldusest ei selgu, millistel argumentidel on vastustaja järeldanud, et kavandataval tegevusel ei ole KeHJS § 6 lg 2 punkti 22 kohaselt olulist keskkonnamõju, arvestades, et tegemist on avatud boksidega autopesulaga ning kolmanda isiku väitel kasutatakse autopesuks spetsiaalseid vahendeid.
3.OÜ Hendrikson & Ko koostas märtsis 2020 keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu „Paides, Pärnu tn 60 iseteenindusliku autopesula detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“ (võetud asja materjalide juurde 16.11.2020 kohtuistungil), milles märgitakse, et kavandatava autopesula rajamise ja opereerimisega kaasneb teatud müra, vibratsiooni ja õhusaasteainete emissioon. Eelhinnangu järeldus on, et tegevusega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju.
4.Vastustaja küsis eelhinnangu kohta seisukohta Terviseametilt (edaspidi TA). TA leidis 11.05.2020 kirjas nr 9.3-1/20/3895-2 (vastustaja 23.10.2020 seisukoha lisa 2), et kui otsustatakse autopesula planeerimisega edasi minna, tuleks ameti hinnangul viia läbi KSH. KSH eelhinnangus on arvestatud vaid ehitusaegsete häiringutega. Arvestada tuleks ka töötavatest seadmetest tulenevate keskkonnahäiringutega (müra, vibratsioon jm). Varem on TA-le esitatud mitmeid kaebusi selliste autopesulate osas. Eriti paljude kaebuste põhjuseks on autopesula lähedus müratundlikele hoonetele. DP puhul on müratundlik ala autopesulast ca 20 meetri kaugusel.
5.Vastustaja otsustas 11.06.2020 otsusega nr 23 (vastustaja 09.11.2020 menetlusdokumendi lisades 5, 7 ja 8) algatada kinnisasja detailplaneeringu (edaspidi DP) ning KSH. Kaebaja esitas KSH algatamise otsuse peale vaide, mille vastustaja jättis 23.07.2020 vaideotsusega nr 30 (vastustaja 09.11.2020 menetlusdokumendi lisa 6) rahuldamata.
6.Kaebaja esitas 24.08.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Paide Linnavolikogu 11.06.2020 otsusele nr 23 ning Paide Linnavolikogu 23.07.2020 vaideotsusele nr 30.
7.Kohus võttis kaebuse menetlusse järgmistes nõuetes: 1) tuvastada Pärnu tn 60 kinnistu detailplaneeringu menetluses otsustatud keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise õigusvastasus, 2) kohustada Paide linna otsustama uuesti Pärnu tn 60 kinnistu detailplaneeringu menetluses keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise üle. Sama määrusega kaasas kohus haldusorganina menetlusse TA ja vaatas 16.11.2020 istungil kaebuse läbi ning luges kaebuse esitatuks ka vaideotsuse nr 30 tühistamise nõudes.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
8.Kaebaja menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue, kohustamisnõue ja vaideotsuse tühistamise nõue põhinevad järeldusel, et KSH algatamine on õigusvastane.
9.Vastustaja võttis KSH algatamise otsuse vastu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 p 4 alusel. KSH algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust (KeHJS § 33 lg 2 p 4). Vastustaja märgib otsuses, et detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus ei ole KeHJS § 6 lg-s 1 ega 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevus. Kuna on täitmata tingimus - KeHJS § 6 lg 2 nimetatud valdkonda kuuluv tegevus - puudus vastustajal seaduslik alus kaaluda KSH algatamist.
10.Vastustaja tugineb otsuses Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusele nr 224 (Tegevusvaldkonnad, mille korral tuleb anda KSH vajalikkuse eelhinnang). KSH vajalikkuse eelhinnang on tegevuse korral, mis võib kaasa tuua ebameeldiva või ärritava lõhnaaine eraldumise välisõhku (määruse § 15 p 9). Vastustaja ei ole KSH algatamist põhjendanud ebameeldiva või ärritava lõhnaaine eraldumisega välisõhku. Vastustaja tugineb üksnes Terviseameti (edaspidi TA) seisukohale, millise kohaselt tuleks arvestada ka töötavatest seadmetest tulenevate keskkonnahäiringutega (müra, vibratsioon jm). TA ei viita ebameeldiva või ärritava lõhnaaine eraldumisega kaasnevatele keskkonnahäiringutele TA ei viita.
11.KSH vajalikkus otsustatakse KeHJS § 33 lg 3-5 sätestatud kriteeriumite ja lg-s 6 nimetatud asutuste arvamuse põhjal. Vaidlustatud otsus ei sisalda KSH algatamiseks mistahes motivatsiooni, va viide TA arvamusele. Vastustaja tugines TA arvamusele, esitamata põhjendust, miks ta sellest arvamusest lähtub. Vastustaja möönab vaideotsuses, et olulist keskkonnamõju on puudulikult põhjendatud.
12.Vastustaja väidab vaideotsuses, et ta tugines lisaks TA arvamusele Tallinna Halduskohtu otsusele asjas nr 3-19-1411 ning Pärnu tn 62 kinnistu omaniku vastuväidetele. Kohus ei asunud seisukohale, et tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju ning ainus etteheide puudutas seda, et ei selgunud, millistele kaalutlustele tuginedes väitis vastustaja olulise keskkonnamõju puudumist. Tegevusega kaasnev müra ei olnud Pärnu tn 62 kinnistu omaniku peamiseks vastuväiteks.
13.Pelgalt keskkonnahäiring ei ole samastatav olulise keskkonnamõjuga ega anna alust KSH algatamiseks. KeHJS § 6 lg 1 esitatud loetelust nähtuvad olulise keskkonnamõjuga tegevused. On ilmne, et üksiku autopesula mastaap ning kaasnev mõju keskkonnale ei ole nimetatud tegevustega võrreldav.
14.Vastustaja on varasemalt pidanud müra vastuväidet põhjendamatuks. Vastustaja märkis vastuses kaebusele haldusasjas nr 3-19-1411: Projekteerimistingimuste taotluses kavandatav tegevus ei ole KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevus, mille puhul keskkonnamõju hindamine on kohustuslik. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste alla, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu kas tegevusel on oluline keskkonnamõju ning seetõttu ei ole keskkonnamõju hindamise algatamine vajalik.
Olemasoleva taristuga tühjalt seisva krundi kasutuselevõtt on kooskõlas ka keskkonnahoidliku arengu põhimõtetega. Samuti ei teki krundi kasutamisel keskkonnahäiringuid, kuna kolmas isik kasutab enda tegevuses kaasaegseid lahendusi, pidades silmas keskkonna huve ja inimese tervist. Seega on vastustaja seisukohal, et on projekteerimistingimuste väljastamisel on mõjud keskkonnale välja selgitanud määral, mis vastab ehitusseadustikus ja KeHJS-s toodud nõuetele ning andnud projekteerimistingimustes ehitusprojekti koostamiseks vajalikud suunised, kuidas keskkonnanõuete täitmine tagada. Seega on vastustaja seisukohal, et selgitas projekteerimistingimuste väljastamisel välja keskkonnamõjud määral, mis vastab õigusnormide nõuetele ning andis projekteerimistingimustes vajalikud suunised keskkonnanõuete täitmise tagamiseks. Vaidlustatud haldusaktist ega ka vaideotsusest ei nähtu kaalutlusi, millest tulenevalt vastustaja oma seisukohti muutis.
15.OÜ Hendrikson & Ko koostas KSH eelhinnangu. Eelhinnangu järeldus on: arvestades kavandatud tegevuse mahtu, logistiliselt head asukohta ja tehnovõrkude head kättesaadavust, on detailplaneeringu ala sobilik iseteenindusliku autopesula rajamiseks. Tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist ebasoodsat keskkonnamõju ning KSH protsessi algatamine ei ole vajalik, kui järgitakse eelhinnangus välja toodud leevendavaid meetmeid. Vastustaja ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei pidanud võimalikuks nõuda eelhinnangu täiendamist müra osas või täiendavaid uuringuid KSH algatamise asemel. Müra on ainus keskkonnahäiring, millega vastustaja põhjendab KSH algatamist. Peale TA seisukoha saamist avaldas kaebaja valmisolekut KSH täiendamiseks keskkonnahäiringute (müra, vibratsioon jms) osas ning vastav tellimus oli OÜ-le Hendrikson & Ko ka esitatud, kuid peatatud vaidluse tõttu. Kaebaja lähtus seejuures Paide linnaarhitekti kirjast, mis nimetas võimaliku variandina KSH eelhinnangu täiendamise müra, vibratsiooni ja õhukvaliteedi osas. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks ei oodatud eelhinnangu täiendamise esitamist, vaid algatati KSH.
16.Keskkonnaamet kui KeHJS § 33 lg 6 nimetatud asjaomane asutus ei pidanud KSH läbiviimist vajalikuks: tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.
17.KSH läbiviimine on ebaproportsionaalne nõue. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (Haldusmenetluse seaduse, edaspidi HMS, § 3 lg 2). Riigikohus rõhutas lahendis nr 3-3-1-11-15, et menetluse sujuvuse ja proportsionaalsuse tagamine on haldusmenetluse läbiviija üks põhikohustusi (haldusmenetluse seadus § 3 lg 2, § 5 lg 2). HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. KSH läbiviimine on kulukas ja väga aeganõudev protsess (prognoos 1,5-2 aastat). KSH aruannete koostamisega tegelev Alkranel OÜ selgitab, et tavaliselt on ühe probleemi lahendamiseks KSH menetluse läbiviimine ebaproportsionaalne.
18.Mürataseme mõõtmine ei pea toimuma KSH käigus. Kaebaja omab Tartus 4 boksiga, kus on võimalik teostada mõõtmine. Kui müratase ei ületa normtaset (tööstusettevõtete müra puhul II kategooria aladel päeval 50 dB), on TA poolt viidatud nõuded täidetud ning KSH läbiviimine põhjendamatu. Mürataseme mõõtmisel on võimalik mõõtmispunktid määrata sellise arvestusega, kus asuvad pesula suhtes lähim kinnisasi, eluhoone või magamistuba. Mõõtmistulemused modelleeritakse pesulat arvestades.
19.Kaebaja on valmis paigaldama müratõkke seina(d) või kasvõi ehitama pesula kinniseks. Mürahinnangu saab koostada ja leevendusmeetmeid kaaluda ka KSH väliselt. Vastustaja ei ole alternatiivseid meetmeid kaalunud ning otsusest ei selgu, miks vastustaja nendega ei nõustu.
20.Vastustaja otsus KSH algatada erineb teiste omavalitsuste praktikast analoogsetel juhtudel.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
21.Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud.
22.Vastustaja nõustub, et KeHJS § 6 lg 1 kohaselt ei ole KSH kavandatava tegevuse realiseerimisel kohustuslik. Vastustaja kaalutlusotsus lähtub suuresti TA 11.05.2020 seisukohast. Samuti tugines vastustaja kaalutlusõiguse teostamisel eelkõige Tallinna Halduskohtu 12.11.2019 otsusele haldusasjas nr 3-19-1411 ning Pärnu tn 62 kinnistu omaniku vastuväidetele. Vastustaja hinnangul pole täit selgust kõikide kaasnevate keskkonnahäiringute suhtes ning mõju võib osutuda kokkuvõttes oluliseks KeHJS § 22 mõistes. Vältimaks hilisemaid võimalikke kahjusid tuleb KSH viia läbi detailplaneeringu menetluse staadiumis. Kõigi keskkonnamõjude väljaselgitamine on vajalik ka kaebaja enda suhtes, et saada enne suuremahulisi investeeringuid selgus konkreetses asukohas kavandatava majandustegevuse võimalikkuses.
23.Seadusandja on jätnud loetelu olulise keskkonnamõjuga tegevustest lahtisteks ning haldusorgani ülesandeks on sisuliselt hinnata, kas kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohtu 18.06.2010 määrus asjas nr 3-3-1101-09. Haldusorgan peab järgima keskkonnakaitse põhimõtet – ettevaatusprintsiipi – iga tegevuse lubamise üle otsustades kaaluda tegevusega kaasnevat võimalikku mõju keskkonnale.
24.KSH algatamisvajaduse üle otsustamisel tuleb lähtuda: 1) strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust; 2) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast; 3) asjaomaste asutuste seisukohast (KeHJS § 33). Vastustaja hinnangul olid TA seisukohad asjas piisavalt mõjukad ja asjakohased, et neid otsustamisel arvesse võtta ja üheks peamiseks argumendiks pidada KSH algatamise vajalikkuse otsustamisel. Eelhinnangu täiendamisest kogumis ei piisa kõikide olemasolevate riskide ja nende mõju hindamiseks. Vastustaja juhtis seejuures kaebaja tähelepanu mitmel korral KSH tegemise vajadusele ning seega anti kaebajale võimalus ka lisauuringute tegemiseks. Kaebaja saanuks ka pärast KSH algatamist teha vastustajale ettepaneku otsuse ümberhindamiseks.
25.Keskkonnaamet ei ole pidanud vajalikuks KSH läbiviimist enda vastutusvaldkonnas tingitud mõjutuste osas. Keskkonnaamet pädevusse ei kuulu müratasemele, vibratsioonile ja välisõhu kvaliteedile hinnangu andmine. Keskkond on laiema tähendusega mõiste, kui seda on Keskkonnaameti vastutusvaldkond. Vastustaja peab põhjendatuks TA seisukoha küsimist, sest kavandatav tegevus võib avaldada mõju läheduses elavate inimeste tervisele ja heaolule.
26.TA nendib, et selvepesulate tegevuse peale on esitatud mitmeid kaebusi, eriti kui pesula on ehitatud müratundlike hoonete lähedusse. Vastustaja tuvastas, et meedias on kajastatud kaebusi selvepesulate peale (Narva, Tallinn). Üldjuhul asuvad selvepesulad elumajadest eemale, tootmisaladele ja kesklinnast. Kaebaja soovib ehitada pesula müratundlikkust alast 20 m kaugusele. KSH eelhinnangus esitatud prognoos näitab, et pesulat hakkaks külastama umbes 25-30 sõidukit ööpäevas. Autode kõrgsurvega pesemisel tekib seetõttu oluline müra, mis kandub lähedal olevatele elamualadele. Puudub teadmine, millist mõju see avaldab piirkonnale tervikuna. Töötavatest seadmetest tulenevad võimalikud keskkonnahäiringud tuleb ennetavalt selgeks teha ja neid vaadata koosmõjus juba olemasolevate häiringutega, mitte olemasolevatest häiringutest eraldiseisvana. Pärnu tn 62 kinnistu piirneb kahest küljest tänavamaaga. Üks tänav on kasutusel bussijaamana. Kavandatava tegevuse elluviimisel hakkaks elamumaa piirnema tänavaga sisuliselt kolmest kinnistu küljest ja selvepesula seadmete ja kasutamisest tulenevad mõjud (kõrgsurvepesurite kasutamine, sõiduautode tolmuimeja, sõidukite heitgaasid, söögikohta külastavatest klientidest tulenevad lisamõjud) on välja selgitamata.
27.Arvestades võimalikku kõrgendatud avalikku huvi detailplaneeringus kavandatud tegevuse vastu ja vajadust saavutada kindlus, et kavandatav planeeringulahendus arvestab KSH eelhinnangus väljatoodud tingimuste ja leevendavate meetmetega, pidas vastustaja vajalikuks KSH läbiviimist. Kohalikul omavalitsusel tuleb seista kogukonna huvide eest, tagades kvaliteetne elukeskkond ja linnaruum. Vaideotsuse tegemisel juhtisid volikogu liikmed istungil tähelepanu ka autopesula visuaalsele sobimatusele Paide linna keskkonda.
TA SEISUKOHAD
28.TA leiab, et ta ei esitanud vastustajale õiguslikult siduvat arvamust. TA ei saa vastustaja eest otsust teha. TA arvates saab vajalikud uuringud teha ka muul viisil ning puudub vajadus seda teha tingimata KSH kaudu. TA ei ole 11.05.2020 kirjas märkinud, et autopesulate puhul oleks tuvastatud müra normtasemete ületamine. TA esindaja ei osanud istungil täpsustada, kas selliseid normtasemete ületamisi autopesulate puhul üldse on olnud (16.11.2020 istungi salvestis 11:20:04 kuni 11:29:44).
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus, kogunud tõendeid ja uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus tuvastab KSH algatamise kui menetlustoimingu õigusvastasuse ja kohustab vastustajat uuesti otsustama KSH vajalikkuse üle. Sellest tulenevalt tühistab kohus ka vaideotsuse.
29.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et vastustaja otsus KSH algatada (edaspidi otsus) on kaalutlusotsus (KeHJS § 6 lg 2) ning vastustajal puudus KeHJS § 3 lg-st 1, § 6 lg-st 1 tulenev kohustus KSH algatamiseks. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ja ei teosta kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Kohus saab hinnata, kas vastustaja on välja selgitanud ja arvesse võtnud kõik olulised asjaolud ning kas vastustaja põhjendused KSH algatamiseks on kaalutletud ning asjakohased. Reeglina kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust haldusaktis sisalduvate põhjenduste alusel. Kohtul on võimalik arvesse võtta vaideotsuses esitatud põhjendusi.
28.DP kehtestamine on vastustaja pädevuses. Seega on vastustaja DP menetluses KSH vajalikkuse üle otsustaja (KeHJS § 33 lg 2; § 6 lg 2). Vastustaja märgib õigesti, et ta pidi KSH vajalikkuse üle otsustamisel lähtuma: 1) DP iseloomust ja sisust; 2) DP elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast; 3) asjaomaste asutuste, nende hulgas TA, seisukohast (KeHJS § 33 lg 3). KSH vajalikkuse üle otsustamisele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi (KeHJS § 1 lg 2). Vastustaja on kohustus põhjendama kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamist või algatamata jätmist (KeHJS § 11 lg 8 p 3).
29.KSH eelhinnang ja TA kiri on dokumentaalsed tõendid (HMS § 38 lg 2). Vastustajal oli kohustus mõlemat tõendit arvesse võtta (KeHJS § 33 lg 3). Haldusmenetluses kehtib tõendite vaba hindamine. Kui tõendid on teineteisele vastukäivad, siis ei tohi haldusorgan eelistada ühte tõendit meelevaldselt teisele. Valiku tegemine vastukäivate tõendite vahel peab olema ratsionaalselt põhjendatud ning nähtuma haldusakti motivatsioonist (Haldusmenetluse
käsiraamat, 2004, lk 175). Kohtu hinnangul tegi vastustaja 11.06.2020 otsuse üksnes TA kirjale tuginedes. Seda tõendab otsuse tekst eelnevale tuginedes leiab linnavalitsus. Enne teksti viidatakse TA 11.05.2020 kirjas esitatud seisukohale KSH vajalikkuse kohta. Vaideotsuse p-s 9 märgib vastustaja, et kasutas eelhinnangut abimaterjalina kaalutlusotsuse tegemisel. Vaideotsuse p-s 10 selgitab vastustaja, et TA seisukohad olid piisavalt mõjukad ja asjakohased, et neid otsustamisel arvesse võtta ja üheks peamiseks argumendiks pidada. Kohtule esitatud vastuse punktis 1.3 selgitas vastustaja, et KSH algatamise otsus on suuresti ajendatud TA 11.05.2020 seisukohast. Kohus on seisukohal, et vastustaja eksis tõendite hindamisel. Vastustaja ei ole otsuses, vaideotsuses ega kohtumenetluses suutnud ratsionaalselt põhjendada, miks ta eelistab KSH eelhinnangule vastukäivat TA seisukohta. Kohus leiab, et: 1) TA seisukoha väidetav mõjukus ei oma tähendust tõendite hindamisel; 2) TA seisukohta ei saa pidada asjakohaseks, kuna selle aluseks olev väide eelhinnangu osas on ekslik ning väide TA-le esitatud kaebuste osas ei ole asjakohane.
30.Tõendite hindamise aluseks on nende analüüs. Vaideotsuse tegemisel tuleneb vastav õiguslik kohustus HMS § 83 lg-st 2. Tõendite analüüs näitab, et TA väide eelhinnangu osas on ekslik. Nimelt on TA avaldanud 11.05.2020 (vastustaja 23.10.2020 seisukoha lisa 2) kirjas järgmist: KSH eelhinnangus on arvestatud vaid ehitusaegsete häiringutega. Arvestada tuleks ka töötavatest seadmetest tulenevate keskkonnahäiringutega (müra, vibratsioon jm). Väide ei vasta KSH eelhinnangus (p 4.4., lk 14) märgitule: Kavandatava pesula rajamise ja opereerimisega kaasneb teatud müra, vibratsiooni ja õhusaasteainete emissioon. Eelhinnangu andmisel on arvestatud nii pesula rajamisega kui ka rajatavaga pesula opereerimisega kaasnevate häiringutega.
31.KSH eelhinnangu eesmärgiks oli välja selgitada kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnev võimalik oluline keskkonnamõju ja selle ulatus. Eelhinnangu p 4.4. tervikuna lugedes järeldab kohus, et välja toodi mõjud, mis võivad endast kujutada olulist keskkonnamõju. Keskkonnakorralduse spetsialistidel ei tekkinud kahtlust, et autode survepesu tõttu tekkiv müra võib endast kujutada olulist keskkonnamõju. Pigem oli kahtlus, et autopesula võib kaasa tuua ebameeldiva või ärritava lõhnaaine eraldumise välisõhku (VV määrus Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, § 15 p 9). Kahtlus ei leidnud kinnitust (eelhinnangu p 4.4, lk 14).
32.Prognooside kohaselt hakkaks pesulat kasutama umbes 25-30 sõidukit ööpäevas (eelhinnangu p. 4.4., lk 14). Isikul on õigus elamut ümbritseval õuealal viibida keskkonnas, kus müranorme ei ületata (Riigikohtu 08.08.2016 otsus asjas nr 3-3-1-88-15, p 20). Kauakestev tugev soovimatu heli võib mõjutada inimese psühholoogilist heaolu ja selle kaudu tervist ning müra mõju isikule on individuaalne, sõltudes mh kuulmistajust, tervislikust seisundist, ümbritsevast keskkonnast ja teistest teguritest (Riigikohtu otsuse asjas nr 3-3-1-17-14, p 11.1). Tõendid ei kinnita selliseid asjaolusid. TA märgib 11.05.2020 kirjas, et neile on esitatud kaebusi autopesula müra peale. TA kirjast ei nähtu, et TA oleks kaebusi kontrollides tuvastanud müra normtaseme ületamise. TA esindaja kinnitas seda istungil. Seega ei ole TA väide kaebuste osas asjakohane KSH vajalikkuse seisukohast. Igasugune müra ei ole aluseks KSH algatamisele.
33.Vastustaja tugines vaideotsuses (p 7) põhjendamatult Tallinna Halduskohtu otsusele asjas nr 3-19-1411. Kohus ei teinud otsuses järeldust, et kavandatav tegevus kujutab endast olulist
keskkonnamõju. Kaebaja märgib õigesti, et selles kohtuasjas heitis kohus vastustajale ette olulise keskkonnamõju välistamist puudutavate kaalutluste puudumist, st kohtul ei olnud võimalik kontrollida, milliste põhjenduste alusel eitas vastustaja olulise keskkonnamõju puudumist. Samuti tugines vastustaja vaideotsuses (p 7) põhjendamatult Ebakohane Pärnu mnt 62 kinnisasja omaniku vastuväidetele. Tegemist on arvamusega, et kavandatava tegevusega kaasnevad keskkonnahäiringud, mis võivad olla ohuks keskkonnale ning inimeste tervisele ja heaolule. Arvamuses ei ole selgitatud, milles seisneb oluline keskkonnamõju. Mõiste keskkonnahäiring on oluliselt laiema tähendusega kui oluline keskkonnamõju. Keskkonnahäiring on ebasoodne keskkonnamõju kõige üldisemalt, eristamata selle avaldumisvorme ja intensiivsust. See hõlmab igasugust inimtegevusest lähtuvat ebasoodsat mõju keskkonnale.
34.Eeltoodust tulenevalt põhineb vastustaja KSH algatamise otsus sobimatutel kaalutlustel. Järelikult ei teostanud vastustaja kaalutlusõigust õiguspäraselt.
35.Vastustaja oli kohustatud haldusmenetlust läbi viima lähtudes muuhulgas ökonoomse menetluse põhimõttest (HMS § 5 lg 2). Põhjendamatute kulude tekitamine taotlejale ei ole õiguspärane. Arvestades eelhinnangu sisu ja vastustaja asjakohatuid kaalutlusi, oli vastustaja tegevus KSH algatamisel õigusvastane. Kohus rahuldab kaebuse ja kohustab vastustajat uuesti otsustama KSH läbiviimise vajalikkuse üle. Kohus tühistab vaideotsuse.
36.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kuna kohus rahuldab kaebuse, tuleb kaebaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud vastustajalt välja mõista (HKMS § 109 lg 6).
36.1.Kaebaja esitas 13.11.2020 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 1494 eurot (koos käibemaksuga; arvestusega 8,3 tunni eest) ning taotleb ka esindaja kohtuistungil osalemise ajakulu hüvitamist, arvestusega, et kaebajale osutatakse õigusteenust tunnitasu alusel 150 eurot/tund (lisandub käibemaks). Taotluse ja kuludokumentide kohaselt hõlmas õigusteenus järgmiseid toiminguid järgmiste ajakuludega: kaebuse koostamine – 5,2 h (arve esitatud 28.08.2020); vastustaja vastuse ja esitatud tõenditega tutvumine – 1,1 h (arve esitatud 12.11.2020); 16.10.2019 kohtuistungiks ettevalmistumine – 2 tundi (arve esitatud 12.11.2020); 16.10.2019 kohtuistungil osalemine vastavalt kohtuistungi kestvusele kohtuistungi protokolli järgi. Kohtuistung kestis 1,22 tundi. Õigusteenuse maksumus selle aja on koos käibemaksuga 219,60 eurot.
36.2.Vastustaja leiab, et kaebuse koostamise ajakulu ei ole põhjendatud. Kaebus kattub suures osas vaidega. Kohus nõustub, et kaebuse ja vaide kattuvus on aluseks menetluskulude väljamõistmise vähendamisele. Kohus ei nõustu vastustajaga, et vastustaja vastusega (9 lk) tutvumisele ja kohtuistungi ettevalmistamisele märgitud ajakulu on ülemäära suur. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on 1500 eurot (koos käibemaksuga). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.