Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. november 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1169
Haldusasi
OÜ Beetahansa kaebus Tallinna linna vastu 31. jaanuari 2019. a maksuteatega nr 5300020089 tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24. juuli 2020. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – OÜ Beetahansa, esindaja Tiina Pill Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Urmas Tammiksaar
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Beetahansa apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Beetahansa apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24. juuli 2020. a otsus haldusasjas nr 3-19-1169 muutmata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 28. detsembril 2020 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
1.Tallinna Transpordiameti 31.01.2019 maksuteatega nr 5300020089 määrati OÜ-le Beetahansa tasumiseks maksusumma 6115,63 eurot maksustamisperioodi 26.04.2018– 29.01.2019 eest. Maksuteade on antud kohtutäitur Kaja Lillojale sundtäitmiseks asjas nr 195/2019/825.
2.OÜ Beetahansa esitatud vaie maksuteate kehtetuks tunnistamiseks tagastati vaide esitamise tähtaja möödumise tõttu.
3.OÜ Beetahansa esitas 24.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikeks nõueteks pärast kaebuse muutmist jäi nõue tuvastada 31.01.2019 maksuteate õigusvastasus ja mõista Tallinna linnalt kaebajale maksuteatega tekitatud kahju eest hüvitis 50 eurot. Halduskohus võttis 08.08.2019 määrusega kaebuse menetlusse hüvitamisnõude osas. Kaebaja leidis, et maksuotsus ei ole faktiliselt põhjendatud. Põhjendatud ei ole ka maksusummat ega maksustamisperioodi valikut, samuti seda, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma arvutatud ning millistest õiguslikest alustest ja millistest maksumääradest on kaebajale kohustuse määramisel lähtutud. On alust arvata, et maksuteade on esitatud kaebajale seoses kaebaja poolt Erika tn 7 elamus teostatud ehitustöödega. Teeregistrisse kantud Erika tn 7 tee (tee nr 7840600, ehitisregistri nr 220725263) on sõidutee, mida ehitustegevuse tulemusena ei suletud kordagi. Kohalike maksude seaduse (KoMS) § 11 kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus kehtestada kohaliku maksuna teede ja tänavate sulgemise maks. Seda maksu saab nõuda ainult teeregistrisse kantud teede ja tänavate sulgemise eest. Muude teede puhul ei ole kohalikul omavalitsusel maksu kehtestamise pädevust. Erika tänaval asuva kergliiklustee (ehitisregistri nr 220785836; ehitusalune pind 840 m2) ehitus on pooleli ja tegemist ei ole kasutuses oleva ehitisega. Selle tee sulgemist ei saa vastustaja maksustada. Erika tn 7 elamu esine jalgtee ei oma kasutusluba. Jalakäijatel oli olemas võimalus kasutada ehituse ajaks rajatud ajutist jalgteed samal trajektooril liikumiseks. Jalgtee ei olnud seega suletud. Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 31 „Teede ja tänavate sulgemise maks“ § 6 sätestab tee maksu maksumäärad ja § 7 maksusumma arvutamise. Määruse nr 31 § 7 lg 4 kohaselt mõõdetakse tee sulgemise laiust meetrites, ümardades saadud arvu ühe kohani pärast koma. Seejärel arvutatakse välja sõidu- või jalgtee sulgemise ulatus protsentides sõidu- või jalgtee kogu laiusest. Seega toimub teede maksustamine sõltuvalt sellest, kui laialt on tee suletud. Selline maksustamine ei võimalda kohelda tee sulgejaid õiglaselt, mõistlikult, võrdselt ja proportsionaalselt. Kõik teed kui rajatised ning nende suurus on kantud ehitisregistrisse ja sellest tulenevalt oleks võimalik välja selgitada suletud tee pind, mis võimaldaks õiget ja õiglast tee sulgemise maksu määramist. Ei ole vahet, kas tänav suletakse terves pikkuses (43 m) või ainult 2 m pikkuselt, sest maksustamise aluseks on suletava teeosa laius, mitte aga reaalne suletava tee osa pindala (vt määruse nr 31 § 7 lg-d 4 ja 5). Selline maksustamise rakendamine on vastuolus põhiseadusega, sest see ei arvesta tegelikku tee sulgemise pindala ja võimaldab tee sulgejaid kohelda ebavõrdselt. Rakendatud ei ole määrusega nr 31 ette nähtud soodusaega. KoMS § 11 lg 2 ning määrus nr 31 ja selle lisa on vastuolus põhiseadusega. 2(5)
3-19-1169
Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata.
Kaebaja sulges Erika tn 7 esise kõnnitee. Tallinna Transpordiameti tuvastatud sulgemise algusajaks on 26.04.2018. Transpordiamet selgitas kaebajale, et vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 06.05.2013 määrusele nr 30 „Teede ja tänavate ajutise sulgemise eeskiri“ peab tänava sulgemiseks esitama sulgemistaotluse ja tänava sulgemisel tasutakse teede ja tänavate sulgemise maksu vastavalt määrusele nr 31. Kaebaja ei taotlenud sulgemisluba. Maksu arvutamise aluseks olevad andmed on kättesaadavad veebilehel https://opinfo.tallinn.ee/menetlus/39898. Transpordiamet esitas kaebajale 27.03.2019 sundtäitmise hoiatuse. Kaebaja väited KoMS § 11 lg 2 ja määruse nr 31 põhiseadusevastasuse kohta on otsitud. Maksuteade ei ole õigusvastane. E-kirjavahetuse käigus anti kaebajale maksuteate faktilistest ja õiguslikest alustest teada. Kaebaja esitas vastustajale oma vastuväited, väites, et sulges kõnnitee, kuna selle juures asuv hoone on varisemisohtlik. Kaebaja leidis, et kuna ta ostis kinnistu Tallinna linnalt, on vastustaja vastutav hoone esise kõnnitee ohutuse eest ja seeläbi ei pea kaebaja teede ja tänavate sulgemise maksu tasuma. Ostetud kinnistul puuduste olemasolu ei vabasta omanikku selle remontimisega või kinnistuga piirneva kõnnitee ohutuse tagamisega seonduva tee sulgemise puhul maksu tasumisest. Jalgtee sulgemine ehk tee kasutamine liiklusväliseks otstarbeks on toimunud siis, kui jalgteed (kas täielikult või osaliselt) liikumiseks kasutada ei saa. Jalakäijate suunamine alternatiivsele teele on juba suletud tee puhul majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määruse „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ § 27 nõuete täitmine.
Tallinna Halduskohtu 24.07.2020 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.
Kahju hüvitamise nõude eeldus on esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus (RVastS § 7 lg 1). Hüvitamisnõude võib jätta rahuldamata, kui isik oleks saanud kahju tekkimist ära hoida, esitades vaidemenetluses või halduskohtumenetluses nõude haldusakti tühistamiseks, toimingu lõpetamiseks, haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta ei vaidlustanud õigeaegselt maksuteadet. Seadusega kaitstavaks eesmärgiks ei saa olla maksuteatega määratud kohustuse täitmisest vabanemine kahjunõude esitamise läbi. Kuna hüvitamisnõuet ei tule lahendada sisuliselt, ei ole asjakohased kaebaja põhjendused õigustloovate aktide põhiseadusevastasuse kohta.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.OÜ Beetahansa apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 24.07.2020 otsus ja saata asi halduskohtule uueks lahendamiseks. Kaebaja esitas halduskohtule maksuteate õigusvastasuse tuvastamise nõude. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamisel on laiem tähendus, sest õigusvastase haldusakti täitmist ei saa nõuda. Maksusumma ei ole tervikuna sisse nõutud. Kaebaja oleks saanud pöörduda Tallinna Transpordiameti poole haldusmenetluse seaduse (HMS) alusel kohtuotsuse alusel haldusakti tühiseks tunnistamise taotlusega haldusorgani enda poolt ja paluda maksuvõla sissenõudmise lõpetamist. Halduskohus oleks pidanud tuvastamisnõuet menetlema. Halduskohtu otsus on üllatuslik. Kaebuse käiguta jätmisel ei selgitanud halduskohus, et ta kavatseb jätta kaebuse rahuldamata tühistamisnõude esitamata jätmise ja kaebetähtaja ennistamata jätmise tõttu. Kaebust menetlusse võttes jaatas halduskohus hüvitamisnõude 3(5)
3-19-1169 esitamise võimalust. Menetlus oli seetõttu ebaökonoomne ja seda oleks saanud vältida kaebajale selgituste andmise või menetluse varasemas staadiumis lõpetamisega.
7.Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde. HKMS § 38 lg 4 kohaselt peab tuvastamiskaebus sisaldama põhjust, miks on kaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Vastavalt HMS §-le 60 on kehtiv haldusakt täitmiseks kohustuslik. Tuvastamisnõudega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja ei selgitanud, miks oli halduskohtu otsus talle üllatuslik. Halduskohus selgitas 27.04.2020 määruses, et kaebuse rahuldamiseks ei ole edulootust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellandi väide, et halduskohtu otsus oli tema jaoks üllatuslik, ei too kaasa kohtuotsuse tühistamist. Halduskohus ei ole kohtuotsuses esitatava seisukoha menetlusosalistele varem teatavaks tegemata jätmisega rikkunud menetlusnorme. Apellant ei ole näidanud, millised tõendeid, taotlusi või nõudeid oleks ta saanud esitada, kui halduskohus oleks täitnud suuremal määral kohtul lasuvat selgitamiskohustust (HKMS § 2 lg-d 5 ja 6 ning § 59 lg 3). Halduskohus selgitas erinevate nõuete esitamise võimalusi ja nende rahuldamise tagajärgi 01.07.2019 määruses. Kahju hüvitamise nõuet ei jätnud halduskohus rahuldamata seetõttu, et kaebaja ei ole esitanud piisavalt tõendeid või muid menetlusdokumente peale nende, mille esitamise võimalusi selgitati viidatud määruses. Halduskohus ei selgitanud küll kaebajale enne kohtuotsust, et hüvitamisnõude rahuldamata jätmise aluseks võib olla esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine, kuid ei selgitanud ka seda, et hüvitamisnõudel oleks suured eduväljavaated olukorras, kus esmaseid õiguskaitsevahendeid ei ole õigeaegselt kasutatud.
9.Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud vaid juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Selle esitamisel peab kaebaja selgitama, miks on kaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4 ja § 45 lg 2). Halduskohus pidas tuvastamisnõuet hõlmatuks hüvitamisnõudega, leides, et selle esitamiseks ei saa kaebajal olla muud vajadust. Kaebaja arvates on tal maksuteate õigusvastasuse tuvastamise korral võimalik pöörduda haldusorgani poole taotlustega tunnistada haldusakt kehtetuks ja lõpetada maksuvõla sissenõudmine.
10.HMS § 61 ei näe haldusakti kehtivuse eeldusena ette selle õiguspärasust. Kehtivat haldusakti tuleb täita. Õigusvastasus ei anna alust jätta haldusakt täitmata. Seetõttu vabaneb kaebaja maksuteatega määratud maksukohustusest vaid juhul, kui maksuteade tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudega seda eesmärki ei ole võimalik saavutada.
11.Kaebaja võimalused taotleda vastustajalt maksuteate kehtetuks tunnistamist või sundtäitmisest loobumist ei sõltu sellest, kas kohtulahendiga on tuvastatud ettekirjutuse õigusvastasus. Sellise taotluse esitamise eelduseks ei ole kohtulahend. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 33 lg 1 võimaldab kaebajal esitada sellise taotluse igal ajal ja paneb vastustajale kohustuse selline taotlus läbi vaadata (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.11.2004 otsus asjas nr 3-3-1-36-04, p 17). Kohtuotsus kaebaja seda õigust ei laienda.
4(5)
3-19-1169
12.RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Riigikohtu järjepidevas praktikas on selgitatud, et sellest sättest tuleneb üldjuhul, et haldusmenetluse raames tekitatud kahju hüvitamise eelduseks on eelnevate õiguskaitsevahendite kasutamine isiku poolt ning esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine ei välista kahju hüvitamist vaid juhul, kui nende kasutamine poleks saanud kahju ära hoida või vähendada (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2002 otsus asjas nr 3-3-111-02, p 16; 20.11.2008 otsus asjas nr 3-3-1-47-08, p 22; 11.03.2010 otsus asjas nr 3-3-1-2-10, p 20; 15.06.2016 otsus asjas nr 3-3-1-16-16, p 14; 04.06.2018 otsus asjas nr 3-15-2943, p 14).
13.Maksuteate tühistamise nõude õigeaegse esitamisega oleks kaebaja selle nõude edukuse korral vabanenud maksuteatega määratud maksusumma tasumise kohustusest. Seega oleks esmase õiguskaitsevahendi kasutamisega jäänud talle kahju tekkimata. Asjaolusid, mis lubaksid kahju hüvitamise nõude rahuldada vaatamata esmase õiguskaitsevahendi kasutamata jätmisele, seetõttu ei esine.
14.Halduskohus selgitas õigesti, et kaebaja ei ole õigeaegselt esitanud maksuteate peale vaiet ega kohtumenetluses tühistamisnõuet. Kaebaja ei esitanud tühistamisnõuet koos kaebetähtaja ennistamise taotlusega ka pärast halduskohtu poolt selle võimaluse selgitamist 01.07.2019 määruses. Ringkonnakohtule ei ole menetlusdokumentide põhjal äratuntav, et kaebajal olid tühistamisnõude esitamise tähtaja möödalaskmiseks mõjuvad põhjused, kuid ta jättis selle nõude esitamata halduskohtu ekslike või ebapiisavate suuniste tõttu.
15.Seetõttu tuleb halduskohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
16.HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb apellandi menetluskulud jätta tema enda kanda. Tallinna linn ei ole väitnud apellatsioonimenetluses menetluskulude kandmist, mistõttu neid HKMS § 109 lg 1 alusel kaebajalt välja ei mõisteta.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.