Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis
Tallinna Halduskohus Tristan Ploom 25.11.2020, Tallinn 3-20-1175 XX kaebus Keila linna vastu 08.06.2020 täitekorralduse nr 4.1-1.3/1915-1 alusel asendustäitmise rakendamise keelamiseks Kaebaja: XX, lepinguline esindaja Kerstin Malberg Vastustaja: Keila linn, volitatud esindaja Uno Paas Kirjalik menetlus, digitoimik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXi kaebus.
2.Keelata Keila linnal 08.06.2020 täitekorralduse nr 4.1-1.3/1915-1 asendustäitmise rakendamine.
3.Mõista Keila linnalt välja XXi kasuks menetluskulud 870 eurot.
alusel
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.12.2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.XX (edaspidi kaebaja) on xxxxxxx, Keila asuva korteriomandi, registriosa numbriga xxxxxx, omanik ja Korteriühistu xxxxxxx liige.
2.Keila linn (edaspidi vastustaja) tegi korteriühistule xxxxxx (edaspidi KÜ) 18.12.2017 ettekirjutuse nr 4.1.-1.3/1915 (edaspidi ettekirjutus), millega kohustas KÜ-d: 1) kaaluma maja ees asuvate, õigusliku aluseta püstitatud ja ehitusseadustiku nõuetele mittevastavate ehitiste lammutamist seadusega sätestatud korras ning 2) juhul, kui ehitisi ei lammutata, tagama kinnistul asuvate ehitise visuaalne korrasolek, ohutus ja asjatundlik korrashoid. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks oli punkti 1 puhul 01.08.2018 ning punkti 2 puhul 01.07.2018. Ettekirjutuses tegi vastustaja hoiatuse sunnivahendi – sunniraha – määramiseks, juhul kui ettekirjutuses sisalduvat kohustust tähtaegselt või kohaselt täideta.
3.Vastustaja tegi 08.06.2020 täitekorralduse sunniraha rakendamiseks nr 4.1-1.3/1915-1 (edaspidi täitekorraldus). Vastustaja tuvastas, et ettekirjutuse punktides 1 ja 2 toodud nõuded on kohaselt täitmata. Vastustaja märkis, et ettekirjutuses sisaldunud hoiatuses märgitud sunniraha ei rakendata, vaid asendustäitmise käigus lammutatakse kuurid ja abihoone.
4.Kaebaja esitas 17.06.2020 Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse asendustäitmise rakendamise keelamiseks. Kaebusega koos esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, millega taotles keelata asendustäitmise rakendamine.
5.Kohus võttis 19.06.2020 kaebuse menetlusse ning rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus määras 22.10.2020 asi läbi vaadata kirjalikus menetluses.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
6.Sõltumata asjaolust, et täitekorraldus ja selle aluseks olev ettekirjutus on adresseeritud korteriühistule, on kaebajal kaebeõigus. Kaebaja on xxxxxx, Keila asuva korteriomandi, omanik ja KÜ liige. Täitekorraldus puudutab ehitiste lammutamist, mis on kaasomandis ning mille üks kaasomanik on kaebaja. Täitekorraldus puudutab kaebaja omandit ning juhul kui täitekorralduse täitmist ei keelata, lammutatakse kaebaja omandis (kaasomandis) olevad ja kaebajale vajalikud ehitised.
7.Ettekirjutuse p-s 6 hoiatas vastustaja sunniraha määramisega. Etekirjutuses puudub hoiatus asendustäitmise kui sunnivahendi kohta. Ettekirjutuses ei ole viidatud sellele, et lisaks sunniraha määramisele rakendab haldusorgan asendustäitmist. Vastustaja ei ole märkinud asendustäitmise kulude eeldatavat suurust. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (edaspidi ATSS) §-s 12 sätestatud asendustäitmise erijuhtusid ei esine. Seega ei ole sunnivahendi rakendamise eeldused täidetud.
8.Vastustaja ei kohustanud KÜ-d ettekirjutusega abihooneid lammutama. Vastustaja kohustas KÜ-d kaaluma lammutamist. Järelikult ei saanud vastustaja paikvaatlusega tuvastada kaalutluse teostamist.
9.Vastustaja viivitas ettekirjutuse täitmisega üle 2 aasta ning seejärel ilma eelneva hoiatuseta asus asendustäitmist teostama. Täitekorralduses puuduvad põhjendused, miks vastustaja ei rakenda sunniraha, vaid teostab asendustäitmist kui rangeimat meedet.
10.Ettekirjutusest ei nähtu selgelt, millised hooned tuleb asendustäitmise korras lammutada. xxxxxxx, Keila aadressil asub lisaks elumajale arvukalt suuremaid ja väiksemaid abihooneid ning küttepuude katuselauseid, mistõttu on oluline, et täitekorraldus (mida hakkab täitma kolmas isik) oleks selge ja üheselt mõistetav.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
11.KÜ seaduslik esindaja saab olla ainult ühistu juhatus (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 24) või üldkoosolek (KrtS § 20). Iga KÜ liige ei saa esindada korteriühistut, kui ühistul on olemas toimiv juhatus. Kaebaja ei ole KÜ juhatuse liige. KÜ võttis üldkoosolekul vastu otsuse ehitiste lammutamiseks. Otsus on jõustunud. KÜ ei ole volitanud kaebajat ennast esindama. Kaebajal puudub kaebeõigus.
12.Vastustaja otsustas asendustäitmise kasuks, kuna sunniraha rakendamine KÜ suhtes ei oleks toonud kaasa adressaadi poolt soovitud lammutamist. Vastustaja teavitas KÜ-d sunniraha asendamisest asendustäitmisega. KÜ on nõus sunniraha asendamisega asendustäitmisega, mis on talle oluliselt leebem, kui sunniraha määramine (ATSS § 3 lg 3). Sunniraha rakendamine tooks kaasa ebaõiglase kohustuse õiguskuulekatele KÜ liikmetele.
13.Asendustäitmise kulusid ei ole olnud võimalik adekvaatselt hinnata ja ettekirjutuse adressaat on sellega olnud nõus. Asendustäitmise kulud hoitakse minimaalsed.
14.KÜ saab kinnitada, et vastustaja on pidevalt kontrollinud kinnistul asuvate ehitiste seisukorda. Täitekorralduses on koostöös KÜ-ga täpselt määratletud ehitised, mis kuuluvad lammutamisele. Lammutatakse ehitise nõuetele mittevastavad (võimalik oht) ehitised, mida ei ole kantud 01.01.2020 seisuga ehitisregistrisse. KÜ-le on täitekorralduse ja ettekirjutuse sisu arusaadavad.
15.Täitekorraldus on täitmisavaldus, mida ei saadeta ettekirjutuse adressaadile ning mis seetõttu ei saa iseseisvalt rikkuda kohustatud isiku õigusi. Kui kohustatud isik tahab asendustäitmisele vastu vaielda, siis täitekorraldusest kui täitemenetluse algatamiseks esitatud dokumendist lähtuvad vaidlused tuleks reeglina lahendada täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras (Tallinna Halduskohtu 17.10.2014 määrus nr 3-14-52154, p 6) ehk vastavalt TMS §-le 221 on isikul õigus esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
16.Kaebaja ei ole ettekirjutust ega hoiatust vaidlustanud. Ettekirjutus ja hoiatus on jõus. Ettekirjutuse nõuded on täitmata. xxxxxxx asuvad ehitised on ehitisregistrisse kandmata, ehitised on korrastamata ja ei vasta ehitusseadustikus (EhS) sätestatud nõuetele (§ 6, 7, 8, § 11 lg 1 ja lõige 2 p 10, § 16 lg-d 1-3). Muud sunnivahendi rakendamist välistavad asjaolud puuduvad.
17.Sunnivahendi rakendamine algab täitekorralduse koostamisega. Täitekorralduse adressaadiks ei ole isik, kelle suhtes sunnivahendit kohaldatakse. Haldusorganil ei ole kohustust väljastada lisaks ettekirjutusele ja hoiatusele täiendavat haldusakti, mis oleks täitedokumendiks. Täitedokumendiks sunniraha sissenõudmisel on TMS § 2 lg 1 p 11 tähenduses ettekirjutus koos hoiatusega. ATSS eelnõu seletuskirja kohaselt on täitekorraldus haldusesisene menetlustoiming, millega formaalselt algatatakse haldustäitemenetlus. Haldusväliselt põhjendab täitekorralduse andmine haldusorgani õigust adressaadi suhtes menetlustoimingute teostamiseks, sunnivahendite rakendamiseks.
18.Sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule antava täitekorralduse puhul, ei ole tegemist millegi muu kui täitemenetluse toiminguga, sest kuigi see puudutab kohustatud isiku õigusi, ei pane see talle mingit lisakohustust ega oma muud regulatiivset toimet. Täitekorraldus on järelkontroll, mille käigus haldusorgan fikseerib asjaolud, mis kinnitavad, et sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, st eelkõige seda, et ettekirjutus on täitmata. Haldusorgani kinnitus täitekorralduses, et ettekirjutus on jäetud täitmata, on piisav, et tõendada tingimuse saabumist ja alustada täitemenetlust.
19.Asendustäitmise kulud kannab KÜ ja vastustaja kokkuleppel vastustaja, kuna ehitised on püstitatud ilma õigusliku aluseta ja tuvastada, kes need ehitised on püstitanud, ei ole olnud võimalik.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse põhjendatuse osas (I) ning seejärel otsustab menetluskulude jaotuse (II). I
20.Poolte vahel on vaidlus selles, kas xxxxxx kinnistul asendustäitmise (kinnistul asuvate abihoonete lammutamine kolmanda isiku poolt) rakendamise eeldused on täidetud ning sunnivahendi kohaldamine õiguspärane.
21.Vastustaja on kahtluse alla seadnud halduskohtu pädevuse käesoleva vaidluse lahendamisel leides, et täitekorralduse vaidlustamisest tulenevad vaidlused tuleks lahendada TMS-s sätestatud korras tsiviilkohtumenetluses. Asendustäitmise kulud ja sunniraha nõutakse sisse TMS sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue (ATSS § 15 lg 1). Vaidlus ei seisne asendustäitmise kulude ega sunniraha sissenõudmises vaid asendustäitmise kui sunnivahendi rakendamise lubatavuses. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Halduskohtu pädevuses on sunnivahendi rakendamise õiguspärasuse kontrollimine (ATSS § 16 lg 1). Vastustaja on kahtluse alla seadnud kaebaja kaebeõiguse viitega asjaolule, et kaebaja ei olnud täitekorralduse adressaadiks. Kohus on oma seisukohta kaebaja kaebeõiguse osas kajastanud 19.06.2020 määruses. Kuivõrd ettekirjutuse esemeks olevad abihooned on korteriomanike kaasomandis ning kaebaja on üks xxxxxxx kortermaja korteriomanikke, riivab abihoonete lammutamine kaebaja omandiõigust. Sõltumata sellest, et täitekorralduse adressaadiks on asendustäitmise läbiviija AS Keila Vesi, kaasneb asendustäitmise rakendamisega riive kaebaja subjektiivsetele õigustele (Põhiseaduse § 32).
22.Sunnivahendit rakendatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata (ATSS § 2 lg 1). Sunnivahendit on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud (ATSS § 8 lg 1).
22.1.Vaidlus puudub selles, et vastustaja ettekirjutuse on kehtiv. Ettekirjutuse kohustuseks oli, esiteks, kaaluda kinnistul asuvate õigusliku aluseta püstitatud ehitiste lammutamist ning teiseks, lammutamise kasuks mitte otsustamisel tagada ehitiste korrasolek. Vastustaja esitas kohtule 15.01.2020 ja 05.06.2020 toimunud paikvaatluste protokollid, mille sisu on identne. Paikvaatlustel on tuvastatud, et xxxxxxx kinnistul asub puukuur, mis on kinnistu põhjapoolses osas mõõtudega umbes 2,2 x 4,8 m ning mõõtudega umbes 2,2 x 3 m. Mõlemad ehitised toetuvad kinnistu põhjapoolsele müürile ja moodustavad terviku, kuna neil on üks ühine tagumine sein. Puukuuri seinad on kõik eri värvi ja eri materjalist, kulunud ja koledad. Kinnistul asub saun, mõõtudega umbes 4,8 x 5,4m (ca 26 m2), mille fassaad koosneb erinevatest materjalidest. Fassaadil on kolme värvi puitu, osaliselt on see kaetud eterniidiga, osaliselt puidu ja plekiga. Hoone ehitusmaterjal on eri aegadest ja silmnähtavalt kulunud ja vana. Sauna kaugus elumajast on ca 4,5 meetrit. Ehitised on asjatundlikult hooldamata ja fassaad ning selle osad on osaliselt puudu ning amortiseerunud. Kohtu hinnangul ei ole jälgitav, kuidas vastustaja on tuvastanud ettekirjutuses sätestatud kohustuse täitmata jätmise asjaolu. Paikvaatluse protokollidest ei nähtu, et vastustaja oleks küsinud KÜ liikmetelt selgitusi kohustuste täitmise või täitmata jätmise osas. Protokollides sisalduvad küll faktid ja konstateeringud abihoonete välise olukorra kohta, kuid ei nähtu, milles seisneb konkreetne tuvastatud rikkumine.
Kohtul puudub arusaam, kuidas on vastustaja kontrollinud ettekirjutuse nõude p 1 (abihoonete lammutamise kaalumine) täitmata jätmist. Sunnivahendit kui isiku subjektiivseid õigusi intensiivselt riivavat meedet rakendades peab olema üheselt tuvastatud ettekirjutuses sätestatud kohustuste rikkumine või juhul kui kohustuste täitmine on olnud mittekohane, siis milles seisneb kohustuse täitmise ebapiisavus. Kohus leiab, et vastustaja ei ole nõuetekohaselt fikseerinud ettekirjutuses sätestatud kohustus(t)e täitmata jätmise või mittekohase täitmise asjaolu.
22.2.Sunnivahendi rakendamise eelduseks on hoiatuse tegemine (ATSS § 7). Haldusorgan teeb enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse, milles peab sisalduma: 1) adressaadi ees- ja perekonnanimi ning aadress või juriidilise isiku nimi ja postiaadress; 2) viide ettekirjutusele, mille täitmist taotletakse; 3) kuupäev, milleni on aega ettekirjutus vabatahtlikult täita (kui ettekirjutus sisaldab kohustust teatud teost hoiduda, ei ole kuupäeva vaja märkida); 4) sunnivahend, mida rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral; 5) hoiatuse teinud haldusorgani nimetus; 6) hoiatuse teinud haldusorgani volitatud ametiisiku allkiri; 7) hoiatuse koostamise kuupäev. Kui ettekirjutuse täitmiseks on võimalik rakendada mitut sunnivahendit, tuleb märkida nende liigid ja rakendamise järjekord ning rakendamise alustamise kuupäevad. Sunnivahendeid ei tohi hoiatuses kindlaks määrata alternatiivselt ega jätta sunni rakendajale õigust nende vahel valida. Uut sunnivahendit võib haldusorgan rakendada siis, kui esialgse sunnivahendiga ei ole ettekirjutuse täitmist saavutatud (ATSS § 7 lg 4). Ettekirjutuse punktis 6 tegi vastustaja hoiatuse, mille kohaselt rakendatakse kummagi ettekirjutuses sätestatud nõude mittekohase täitmise või tähtaegselt täitmata jätmise korral sunniraha. Seega oli sunnivahendi liigina ettekirjutuses sisalduvas hoiatuses määratletud sunniraha. Ettekirjutuses sisalduvas hoiatusest ei nähtu, et vastustaja oleks soovinud sunnivahendina rakendada asendustäitmist. Pidades silmas ATSS § 7 lg-s 4 sätestatut, tulnuks vastustajal hoiatuses tuua rakendatava sunnivahendi liigina ka asendustäitmine, sunnivahendi eri liikide rakendamise järjekord ning rakendamise kuupäevad. Vastustaja ei ole seda teinud. Esmakordselt mainis vastustaja asendustäitmise kohaldamist alles täitekorralduses. Sunnivahendit võib muuta (ATSS § 2 lg 2), kui sunnivahendi rakendamise hoiatuses on selline võimalus ette nähtud. Ettekirjutuse adressaadile peab olema ettenähtav, milliseid meetmeid rakendatakse juhul, kui ta ettekirjutuses sätestatud kohustusi õigeaegselt ja kohaselt ei täida. Kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse, mis peab sisaldama kinnitust, et hoiatuses märgitud sunnivahendit hakatakse rakendama (ATSS § 9 lg 1 p 4). Viidatud sättest nähtub, et rakendada saab sunnivahendit, mille osas on eelnevalt tehtud hoiatus. Vastustaja kinnitas täitekorralduses, et ei rakenda ettekirjutuses toodud sunnivahendit – sunniraha, vaid teostab selle asemel asendustäitmist. Vastustaja selline tegutsemine on vastuolus ATSS regulatsiooniga ning sunnivahendi rakendamise põhimõtetega. Vastustaja ei ole täitekorralduses määranud tähtaega, mille jooksul on ettekirjutuse adressaadil võimalik ettekirjutust vabatahtlikult täita. Selline kuupäev oli määratud ettekirjutuses, kuid arvestades asjaolu, et sunnivahendi liigina oli ettekirjutuses määratud üksnes sunniraha, ei olnud nõuetekohast hoiatust tehtud asendustäitmise osas. Vastustaja ei ole täitekorralduses märkinud asendustäitmise kulud, mis on ATSS § 7 lg 6 kohaselt kohustuslik õiguspärase hoiatuse tegemisel. Asendustäitmise kulude määratlemata jätmine ei saa olla põhjendatud asjaoluga, et kulusid on ei ole võimalik adekvaatselt hinnata. Isegi juhul kui vastustaja on KÜ-ga sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt kannab täitmiskulud vastustaja (kohtule sellekohast dokumentaalset tõendit esitatud ei ole), ei saa isiku õigusi ulatuslikult riivava asendustäitmise oluliste tingimuste
märkimata jätmine olla vabandatav kulude hindamise keerukusega. Vastustaja ei ole põhjendanud, milles seisneb lammutamiskulude suuruse hindamise raskendatus. ATSS § 12 sätestab erijuhud, kui asendustäitmist on lubatud rakendada ettekirjutuse, hoiatuse ja täitekorralduseta. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid erijuhu kohaldamiseks ning vastustaja ei ole ka sellistele asjaoludele tuginenud. ATSS § 3 lg 3 sätestab sunnivahendi proportsionaalsuse põhimõtte - kohustuse täitmise tagamiseks kasutatakse leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust. Vastustaja ei ole täitekorralduses põhjendanud, miks rakendatakse sunniraha asemel ehitiste lammutamist asendustäitmise korras kui isiku õigusi oluliselt rohkem riivavat meedet.
23.Kokkuvõtvalt on vastustaja viinud asendustäitmise kui sunnivahendi rakendamise menetluse läbi oluliste puudustega: eiranud olulisi reegleid ja põhimõtteid, mille eesmärk on võimaldada menetluse ettenähtavus ja selgus ning isiku õigusi võimalikult vähe riivav tulemus. Vastustaja ei ole asendustäitmise rakendamise kohta teinud nõuetekohast hoiatust. Asendustäitmise eeldused ei ole seega täidetud, mistõttu on asendustäitmise rakendamine õigusvastane. Kohus rahuldab kaebuse ning keelab vastustajal asendustäitmise rakendamise. II
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse vastustaja kahjuks, mistõttu kannab vastustaja menetluskulud. HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
25.Kaebaja on esitanud menetluskulude nimekirja ning palub kohtul mõista kaebaja kasuks vastustajalt välja lepingulise esindaja kulud summas 1161,60 eurot (sh käibemaks 20%) ning riigilõiv summas 30 eurot, seega kokku menetluskulud summas 1191,60 eurot. Kaebajale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 70 eurot + km 20%, kokku 13 tundi ja 50 minutit.
26.HKMS § 101 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Lõige 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. HKMS § 103 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
27.Kohtupraktikas kinnitamist leidnud seisukohtade kohaselt ei ole menetlusdokumentide analüüs, materjalidega tutvumine jms toimingud eraldiseisvatena hüvitatavad, vaid peavad seonduma mingi konkreetse väljundiga, milleks on reeglina kas kohtule esitatav menetlusdokument või kohtuistung.
28.Kohus loeb, arvestades asja keerukust ja mahtu (HKMS § 109 lg 6), põhjendatuks õigusabikulu 10 tunni ulatuses, s.o 840 eurot (sh käibemaks 140 eurot). Lisaks on menetluskuludeks riigilõiv summas 30 eurot. Seega tuleb vastustajalt mõista välja menetluskulud 870 eurot kaebaja kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.