X kaebus Keila Linnavalitsuse 15.12.2020 hoiatuse nr 4.11.3/1915-8 alusel asendustäitmise keelamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Kerstin Rjabov Vastustaja – Keila linn, volitatud esindaja Uno Paas
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Keelata Keila linnal Keila Linnavalitsuse 15.12.2020 hoiatuse nr 4.1-1.3/1915-8 alusel 18.12.2017 ettekirjutuse nr 4.1.-1.3/1915 täitmiseks asendustäitmise rakendamine.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1230 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 12.05.2021. a.
Keila linn tegi 18.12.2017 ettekirjutuse nr 4.1.-1.3/1915 (dtl 25 jj) korteriühistule Xxxxxxx, millega kohustati adressaati:
1.kaaluma maja ees asuvate, õigusliku aluseta püstitatud ja ehitusseadustiku nõuetele mittevastavate ehitiste lammutamist seadusega sätestatud korras;
2.juhul, kui ehitisi ei lammutata, tagama kinnistul asuvate ehitise visuaalne korrasolek, ohutus ja asjatundlik korrashoid. Keila linn tegi 15.12.2020 hoiatuse asendustäitmise rakendamiseks, tuginedes 18.12.2017 ettekirjutusele. Hoiatusega seati, et kui 18.12.2017 ettekirjutuse 4.1.-1.3/1915 nõudeid ei täideta 15.01.2021, asub Keila Linnavalitsus rakendama asendustäitmist. Asendustäitmist hakatakse rakendama pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist alates 18.01.2021 a.
2.X esitas 08.01.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse 15.12.2020 hoiatuse alusel asendustäitmise rakendamise keelamiseks. 1(6)
Kaebuse põhjendused:
1.Sõltumata asjaolust, et hoiatus ja selle aluseks olev ettekirjutus on adresseeritud korteriühistule, on kaebajal kaebeõigus. X on Keilas Xxxxxxx-2a asuva korteriomandi omanik ja seega vastava korteriühistu liige. Hoiatus puudutab ehitiste lammutamist, mis on kaasomandis ning mille üks kaasomanik on kaebaja. Hoiatus puudutab otseselt kaebaja omandit ning juhul, kui hoiatuse täitmist ei keelata, lammutatakse kaebaja kaasomandis olevad ja kaebajale vajalikud ehitised.
2.Hoiatuses ja ettekirjutuses viidatud rikkumine on tõendamata ning ATSS § 2 lg 1 ja § 8 lg 1 sunnivahendi rakendamise eeldused on täitmata. Hoiatuse aluseks oleva ettekirjutusega ei ole kohustatud korteriühistut kõnealuseid abihooneid lammutama. Arvestades asjaolu, et korteriühistule pandud kohustus seisnes lammutamise kaalumises, ei saanud haldusorgan paikvaatlusel kuidagi tuvastada, et korteriühistu oleks jätnud vastava kohustuse täitmata ehk lammutamise kaalumata. Seega ei vasta hoiatus ettekirjutusele, kuivõrd ettekirjutuse nõue nr 1 oli kaaluda ehitise lammutamist.
3.15.01.2020 ja 05.06.2020 paikvaatluse protokollid, millele hoiatuses tuginetakse ei võimalda tuvastada ettekirjutuses toodud kohustuste rikkumisi. Sama on Tallinna Halduskohus leidnud 25.11.2020 otsuses haldusasjas nr 3-20-1175. Protokollidest ei nähtu, kuidas tuvastas vastustaja ettekirjutuse nõude nr 1 (abihoonete lammutamise kaalumine) täitmata jätmise. Samuti on kontrollide teostamine vastustaja poolt tõendamata. Protokollidest ei nähtu, kas keegi peale paikvaatluse läbiviija (nt korteriühistu liige või majaelanik) paikvaatlusel osales, paikvaatlused kestsid vastavalt 5 ja 10 minutit ning kaebaja ega ükski kaebaja perekonnaliige paikvaatluse läbiviijat kinnistul ei näinud.
4.Valitud sunni liik ja selle kohaldamise viis ei ole proportsionaalsed. Hoiatusest ei nähtu, et vastustaja oleks teostanud kaalutlusõigust ja arvestanud proportsionaalsuse põhimõttega. Peale ettekirjutuse tegemist viivitas vastustaja pea 3 aastat, kuid teatas asendustäitmisest ette vaid ühe kuu. Hoiatuses märgitud 08.05.2020 täitekorraldus nr 4.1-1.3/1915-1 on asjassepuutumatu, kuivõrd varasemas kohtuvaidluses (haldusasi nr 3-20-1175) tuvastas halduskohus, et vastav asendustäitmise rakendamine on õigusvastane. Vabatahtliku täitmise tähtaeg üks kuu on ATSS § 7 lg 3 mõttes selgelt ebamõistlikult lühike, arvestades ka tähtaja kulgemist pühade perioodil, COVID-19 haiguse levikut ning talviseid ilmastikutingimusi.
5.Ettekirjutuse punktis 6 hoiatas vastustaja, et kummagi nõude mittenõuetekohase täitmise või tähtaegselt täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha. Vaidlustatud hoiatuses on kohaldatud hoopis asendustäitmist. Vastustaja selline tegevus on vastuolus ATSS regulatsiooni ja sunnivahendi rakendamise põhimõtetega, kuivõrd ettenähtav ei olnud, milliseid meetmeid rakendatakse juhul, kui ettekirjutuse nõudeid õigeaegselt ja kohaselt ei täideta.
6.Vastustaja ei ole sisuliselt põhjendanud, miks rakendatakse sunniraha asemel ehitiste lammutamist asendustäitmise korras kui isiku õigusi oluliselt rohkem riivavat meedet. Ebaõige ja meelevaldne on põhjendus, et uueks sunnivahendiks on valitud asendustäitmine, kuna määratav sunniraha kahjustaks ülemäära korteriühistu liikmeid, kes on vastu võtnud otsuse abihoone ja puukuurid lammutada. Kaasomandis oleva ehitise lammutamiseks on vajalik korteriomanike kokkulepe (st kõigi korteriomanike nõusolek, mitte tavapärane häälteenamusega tehtud otsus), mis antud juhul puudub. Asendustäitmise korras ehitiste lammutamine on selgelt ebaproportsionaalne ja ebasobiv meede arvestades asjaolu, et vastustaja on teadlik sellest, et kaebaja kasutab ja vajab kõnealuseid abihooneid. Kaebaja on juba aastaid teinud pingutusi, sh kulutusi, et saavutada kõnealuste ehitiste seadustamine ja sauna ehitisregistrisse kandmine.
7.Hoiatus on oluliste puudustega ja ebaselge. Hoiatuses puudub vaidlustamisviide. Hoiatus ei ole lammutatavate abihoonete osas selge. Ei nähtu, millised abihooned tuleb lammutada. Kinnistul asub mitmeid suuremaid ja väiksemaid abihooneid ja küttepuude katusealuseid. Samuti on täpsustamata, mida konkreetselt peab ühistu ettekirjutuse täitmiseks tegema. Ehitiste korrashoiu nõude osas on täpsustamata, milliseid töid tuleb teostada. Samuti ei ole ATSS § 7 lg 6 kohaselt hoiatuses märgitud asendustäitmise kulude eeldatavat suurust. Isegi, kui kulud kannab vastustaja, ei saa isiku õigusi ulatuslikult riivava asendustäitmise oluliste tingimuste täitmata jätmine olla vabandatav. 2(6)
8.Hoiatus on vastuolus hea halduse põhimõttega. Kõnealune hoiatus on ajendatud vaid vastustaja soovist lammutada kaebaja omandis (kaasomandis) ja kasutuses olevad ning kaebajale vajalikud ehitised ilma, et kaebajal õnnestuks järjekordselt takistada vastavat pahatahtlikku tegevust. Kaebaja tagakiusamine on kestnud juba 3,5 aastat, sh on vastustaja varasemalt teinud kaebajale vaidlusaluste hoonete osas ettekirjutusi ja täitekorraldusi, mille kaebaja on kohtus vaidlustanud.
3.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata:
1.Hoiatus on koostatud võttes arvesse olukorda kinnistul ja halduskohtu suuniseid haldusasjas nr 320-1175. Uus hoiatus oli vajalik, kuna halduskohus leidis, et lammutamiseks on vajalik koostada hoiatus, enne kui teha täitekorraldus.
2.Ettekirjutuse adressaat ei ole kaebaja. Ettekirjutuse adressaat on Xxxxxxx korteriühistu, kellega on hoiatuse tingimused kooskõlastatud. Korteriühistu seaduslik esindaja saab olla ainult ühistu juhatus (KrtS § 24) või üldkoosolek (KrtS § 20). Korteriühistu on juba 01.10.2017 a. võtnud üldkoosolekul vastu otsuse vaidlusaluste ehitiste lammutamiseks. Üldkoosoleku otsus on jõustunud ja kaebaja ei ole seda vaidlustanud. Korteriühistu on palunud sunniraha mitte rakendada, kuna see ei taga ettekirjutuse eesmärki: korrastada kinnistul asuvate ehitiste ehitusõigus ja visuaalne korrasolek. Uus hoiatus on tehtud ettekirjutuse adressaadi huvides ja on talle oluliselt leebem kui sunniraha määramine (ATSS § 3 lg 3). Kaebaja on mitmes halduskohtu menetluses vaidlustanud talle isiklikult koostatud ettekirjutused põhjendusega, et ettekirjutuse adressaat saab olla ainult korteriühistu.
3.Hoiatus, kui menetlustoiming ei saa iseenesest kaebajale kaasa tuua kahjulikke tagajärgi, kuna edasisteks tegevusteks on vajalik täitekorraldus. Keelamiskaebuse võiks saada esitada täitekorralduse suhtes, kui selline kunagi antakse ja mille alusel oleks võimalik tegelikku lammutamist alustada.
4.Tegemist on õigusliku aluseta püstitatud ehitistega, mida ei ole kantud ehitisregistrisse ja mille lammutamiseks ei ole vaja ehitusluba. Neid ehitisi ei kantud ehitisregistrisse juba 2000.-tel aastatel, kui korterid erastati, kuna need ei vastanud ehitistele esitatud nõuetele. Kaebaja väide, et ta on teinud kulutusi õigusliku aluseta püstitatud ehitiste seadustamiseks ei ole asjakohased. Ehitiste kandmiseks ehitisregistrisse on vajalik kõikide kaasomanike nõusolek, mida ei ole, ja arvestades korteriühistu üldkoosoleku otsust ei saa ka kunagi olema. Seega ei ole ehitiste seadustamine võimalik.
5.Lammutamiseks on ülekaalukas avalik huvi, kuna visuaalselt korrastamata ehitised Xxxxxxx kinnistul asuvad Keila linna südames, ajaloolisel Jaama platsil. See on Keila linna üldplaneeringus määratud miljööväärtuslikuks alaks. Samuti varjavad need ehitised ajaloolise arhitektuuriga elumaja, mis võeti kasutusele juba 1907 aastal.
6.Vastustaja on pidevalt kontrollinud kinnistul asuvate ehitiste seisukorda. Selleks ei ole vaja siseneda kinnistule ja registrikannet saab kontrollida ilma kinnistule minemata. Kaebaja väide, et paikvaatlusi ei ole läbi viidud on vale. Samuti on asjakohatu kaebaja väide, et paikvaatluse kestus 5-10 minutit ei võimalda selle läbiviimist. Kuna paikvaatlusel on vaja jälgida, kas ehitiste visuaal on paranenud, siis seda saab aru ka lühema aja jooksul. Vastustaja on pidevalt ühenduses ettekirjutuse adressaadiga ja teab väga täpselt, mis kinnistul toimub, ka seda, kas kaebaja on midagi teinud ehitiste parendamiseks.
7.Kaebaja väide, et hoiatuses toodud tähtajad on liiga lühikesed, ei puutu asjasse. Kolme aasta jooksul, ettekirjutuse koostamisest ei ole kaebaja midagi ette võtnud ehitiste korrastamiseks. Kaebaja on viimase kolme aasta jooksul kõik vastustaja otsused vaidlustanud ja teinud kõik selleks, et mitte täita ettekirjutusi. Seetõttu on kohatu ka väide, et vastustaja on 3 aastat venitanud.
8.Ettekirjutus ja hoiatus ei ole ebaselged. Kaebaja teab täpselt, millistest ehitistest on jutt, seda on selgitatud nii paikvaatluse käigus kui kohtuvaidlustes.
9.Asendustäitmise kulud kannab vastustaja. Neid ei saa enne täitekorralduse koostamist määrata, kuivõrd korraldada on vaja pakkumised. Kulude märkimata jätmine ei saa kaebaja õigusi riivata.
3(6)
KOHTU PÕHJENDUSED
4.15.12.2020 hoiatuses ei ole selgesõnaliselt nimetatud, millist asendustäitmise meedet rakendatakse. Asendustäitmise meede on tuletatav hoiatuse üksikutest lausetest, kuivõrd hoiatuses on tõlgendatud, et korteriühistut kohustati 18.12.2017 ettekirjutusega abihooneid ja puurkuure lammutama (esimene lõik) ning kirjeldatud on ühistu otsust hooned lammutada ja kaebaja vastuseisu (kolmas lõik). Kuigi asendustäitmise korras oleks võimalik ka hooned korrastada, on ka vastustaja oma 15.02.2021 vastuses kinnitanud, et asendustäitmise korras soovitakse hooned lammutada (vastuse punktid 5, 6, 16, 30 jj).
5.Kohus jääb varem käsitletu juurde, et kaebajal on kaebeõigus. KrtS § 34 lg 2 kohaselt valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi eset korteriühistu kaudu. Tavapäraseks valitsemiseks on: 1) kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont; 2) korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimine; 3) kaasomandi eseme taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuslepingu sõlmimine; 4) korteriühistu vastutuse kindlustamine; 5) kohase suurusega reservkapitali ja remondifondi loomine; 6) laenu või muu laenusarnase mõjuga rahalise kohustuse võtmine, kui selle suurus ei ületa korteriühistu eelmise majandusaasta majandamiskulude summat; 7) energiaauditi ja energiamärgise tellimine (KrtS § 35 lg 2). Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet (KrtS § 38 lg 1). Kui üle poole hoonest hävib ja kahju ei ole kindlustusega või muul moel kaetud, ei saa hoonet taastada tavapärase valitsemise raames (KrtS § 38 lg 3). Eeltoodust järeldub, et suuremahuliste ümberehituste, ümberkorralduste ja hävimisega seotud küsimused ei ole otsustatavad tavapärase valitsemise raames. Sellega analoogselt tuleneb, et korteriühistu kaasomandi eseme, sh abihoone lammutamine ei pruugi kuuluda kitsalt üksnes korteriühistu poolt valitsemise pädevusse. Korteriühistu tavapärase valitsemise küsimused otsustatakse üksnes häälteenamuse alusel (KrtS § 35 lg 1), samas kui kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse (AÕS § 72 lg 1). Abihoone kui kinnisasja olulise osa (TsÜS § 54 lg 1) lammutamise küsimus kuulub olemuslikult omaniku õigusesse asja vallata, kasutada ja käsutada. Seega on kaebajal ka selles vaidluses kaebeõigus, kus otsustatakse tema kaasomandi osa lammutamine, mh asendustäitmise korras.
6.Kohus kordab ka, et kaebajal on õigus esitada keelamiskaebus. Asendustäitmise elluviimiseks on vajalik täitekorraldus. Täitekorraldus edastatakse vahetult rakendavale isikule (ATSS § 9 lg 1), kelle ülesandeks on lammutamine ellu viia. Vastustaja on hoiatuses selgitanud, et kui täitekorraldust 15.01.2021 (reedeks) ei täideta, asub vastustaja asendustäitmist rakendama 18.01.2021 (esmaspäeval). Sellises olukorras ei saa mõistlikult eeldada, et kaebajal oleks rakendamisel, s.o hoone lammutamisel võimalik veelkord kohtult õiguskaitset taotleda ja selle kohaldamiseks jääks kohtul piisavalt aega. Kuigi hea halduse tava kohaselt tuleb sunniraha määramisel enne selle täitmiseks kohtutäiturile andmist anda isikule ka võimalus sunniraha vabatahtlikult tasuda, ei ole analoogset praktikat asendustäitmise küsimuses, et isikule antaks veelkord võimalus ise ettekirjutus siiski täita. Arvestada tuleb ka vastustaja hoiatuse sisu, kus vastustaja sõnaselgelt hoiatab, et 18.01.2021 hakatakse rakendama asendustäitmist. Seega on kaebajal kaebeõigus keelamiskaebuse esitamisel, kuna kaebuse esitamise hetkel oli põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 1). 4(6)
7.Asendustäitmise eelduseks on kehtiv ettekirjutus, mida ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud (ATSS § 8 lg 1). Asendustäitmine peab olema suunatud ettekirjutuse resolutsiooni täitmisele. Kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa (HMS § 60 lg 2). Haldusakt, sh selle resolutsioon peab olema selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1). Riigikohus on 20.04.2018 lahendis nr 3-15-443 selgitanud: Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Järelevalveasutuse ettekirjutusest peavad nähtuma adressaadile asetatava kohustuse tekkimise eeldused ning nende sisu ja ulatus. Muu hulgas on kohustuse selgus ja täpsus vajalikud ettekirjutuse täitmise tagamiseks. Ettekirjutust tagav haldussunnivahend saab üldjuhul olla õiguspärane vaid siis, kui adressaadil on olnud mõistlik võimalus ettekirjutuse täitmiseks. See eeldab, et ettekirjutusega nõutav käitumine on adressaadile üheselt mõistetav. Ettekirjutuse sisu väljaselgitamisel on lisaks resolutiivosale võimalik arvestada ka ettekirjutuse muid osasid, sh põhjendust, samuti ettekirjutuse aluseks olevaid õigusnorme ja faktilist konteksti.
8.Keila linna 15.12.2020 hoiatuses on tuginetud 18.12.2017 ettekirjutusele. Vastavas ettekirjutuses (dtl 25 jj) on selgesõnaliselt seatud kaks kohustust:
1.Kaaluda maja ees asuvate, õigusliku aluseta püstitatud ja ehitusseadustiku nõuetele mittevastavate ehitiste lammutamist seadusega sätestatud korras.
2.Juhul, kui ehitisi ei lammutata, tagada kinnistul asuvate ehitise visuaalne korrasolek, ohutus ja asjatundlik korrashoid. Ümber sõnastades on vastustaja seadnud korteriühistule kohustuse tagada ehitiste korrashoid, kuid lubatav on selle asemel ka ehitis lammutada. Ettekirjutuse resolutsioonis ei ole tehtud lammutusettekirjutust. Adressaadile on seatud üksnes kaks kohustust: kaaluda sobivat lahendust ja tagada visuaalne korrasolek, ohutus ja korrashoid. Ka halduskohtu 25.11.2020 otsuses nr 3-20-1175 on leitud, et ettekirjutusest tuleneb üksnes kohustus kaaluda lammutamist (vt p 22.1). Samale eesmärgile viitavad ka ettekirjutuse põhjendused (samas dtl 53), kus on toodud, et hoonete fassaad on lagunenud, värv on maha koorunud ja tooni kaotanud, ehitised on visuaalselt korratud, ehitiste kohta puudub dokumentatsioon jne. Täiendavalt on viidatud EhS §-dele 6, 7, 11, 12, 16 ja 19, mis puudutavad ehitise korrashoidu, head tava, ehitisele, ehitamisele ja ehitise kasutamisele ja korrashoiule esitatavaid nõudeid ning omaniku kohustusi. Ettekirjutuses puudub viide EhS § 132 lg-le 3 või selle sisule, mis sätestab ehitise lammutamise võimalikud alused. Ettekirjutuses puuduvad ka sedasorti kaalutlused, mis viitaksid ühelt poolt omanike õigustele säilitada ehitis ning teiselt poolt sellele vastanduvatele avalikele huvidele. Üksnes korrashoiu kohustusele viitab ka vastustaja valik teha ettekirjutus korteriühistule. Nagu kohus eelnevalt sedastas, siis korteriomandi kaasomandi eseme valitsemine on korteriühistu pädevuses. Korteriühistu pädevuses on nii otsuse tegemine, kas ja kuidas kaasomandiga tavapärase valitsemise raames edasi toimida ning kuidas seda korras hoida. Lammutamiseks on aga vaja kaasomanike kokkulepe. Vastustaja ei ole ettekirjutust teinud kaasomanikele, millest saab järeldada, et ettekirjutuses sisalduv kohustus peab olema korteriühistu kaasomandi tavapärase valitsemise esemes. Kohus selgitab ka, et vastustajal oleks esmalt võimalik ATSS raames suunata ettekirjutuse alusel sunnivahendiga korteriühistut kaaluma ja otsustama, kuidas ehitistega edasi toimida (ettekirjutuse punkt 1). Nagu vastustaja on selgitanud, on korteriühistu juba sellekohase otsuse teinud, et ehitised tuleb lammutada. Kui ehitisi ei lammutata, sh sõltumata ühistu vastavast otsusest, siis on ATSS raames võimalik suunata sunnivahendiga tagama ehitiste visuaalset korrasolekut, ohutust ja korrashoidu (ettekirjutuse 5(6)
punkt 2). Need on ettekirjutuse resolutsioonist ja ka sisust tulenevad kohustused. Kohustust lammutada ei tulene ettekirjutuse resolutsioonist ega ka selle põhjendustest. Lammutamine võib olla korteriühistu (tsiviilõiguslik) tahe, kuid vaidlusaluse hoiatuse tegemise ajal puudus vastav avalik-õiguslik ettekirjutus, mida saaks ATSS alusel täita. Lammutusettekirjutus on tehtud 15.02.2021 ning see on hetkel vaidlustatud haldusasjas nr 3-21-496 (määruskaebus tagastamise määrusele on läbivaatamisel Tallinna Ringkonnakohtus). Asendustäitmise hoiatus ei muutu tagantjärele antud lammutusettekirjutuse alusel õiguspäraseks. Asjas ei oma tähtsust, et korteriühistu on teinud otsuse abihoonete lammutamise kohta. ATSS alusel asendustäitmine on haldusõiguslik meede avaliku huvi või naabrite õiguste tagamiseks, mitte tsiviilõiguslike vaidluste lahendamise või tsiviilõigusliku otsuse täitmise abinõu.
9.Kokkuvõttes kuna asendustäitmisega ei tagata ühegi hoiatuse andmise ajal kehtinud ettekirjutuse täitmist, millega oleks seatud lammutamise kohustus, on asendustäitmine õigusvastane ja kohus keelab 15.12.2020 hoiatusest tuleneva asendustäitmise. Kuna asendustäitmisega ei tagata kehtivast ettekirjutusest tulenevat kohustust, ei oma asjas tähtsust ka, kas ehitiseks on õiguslik alus, kas lammutamiseks on ülekaalukas avalik huvi, kas ehitiste seisukorda on kontrollitud, kas hoiatuses määratud tähtajad on liiga lühikesed või kuidas on korraldatud kulude tasumine. Vastustaja poolt asendustäitmise kulude kandmine ei saa rikkuda kaebaja õiguseid.
10.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja taotleb menetluskuludena riigilõivu 30 euro ja õigusabikulude 1801,41 euro väljamõistmist. Õigusabi osutamise tunnihind on arvete kohaselt 100 eurot (koos käibemaksuga), mis tähendab, et ajakuluks on kokku olnud ligikaudu 18 tundi. Tegemist on keskmisest lihtsama asjaga. Kohtute infosüsteemi andmetel on sama esindaja esindanud kaebajat juba sama probleemi osas enne käesolevat asja haldusasjades 3-17-2653, 3-19-2027, 3-20212 ja 3-20-1175. Seega leiab kohus, et kaebuse koostamiseks kulunud aeg, 14 tundi, on ülepaisutatud, sest asjas on lisandunud materjalina vaid hoiatus ning ATSS kohaldamine on olnud vajalik juba vähemalt eelmises kahes kohtuasjas. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kaebuse koostamise mõistlik aeg oli ligikaudu 8 tundi, vähendades seega õigusabikulude väljamõistetavat summat 1200 euroni. Kohus mõistab seega kokku vastustajalt välja kaebaja menetluskuluna 1230 eurot (õigusabikulud ja riigilõiv). /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.