Otsuse avalikult teatavaks 23.11.2020, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-20-981
Haldusasi
X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 24.04.2020 otsuse nr E08827-1 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks määrata kaebajale soodustingimustel vanaduspension
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – X, esindaja Laurena Telk Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia Azojan
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistung 23.10.2020, Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajas
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23. detsembril 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kaebaja esitas 31.01.2020 Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) avalduse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (edaspidi SVPS) § 1 punkti 1 ning Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ (edaspidi määrus nr 206) kinnitatud nimekirja nr 1 peatüki VII „Ehitusmaterjalitööstus“ punkti 1 erialakoodi 13914 (pöördahju masinist) ja 16860 (pöördahju masinisti abi) alusel.
2.SKA 24.04.2020 a otsusega nr E08827-1 jäeti kaebajale soodustingimustel vanaduspension määramata.
3.24.05.2020 esitas X Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 24.04.2020 otsuse nr E08827-1 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks määrata kaebajale soodustingimustel vanaduspension. Kohus võttis kaebuse oma 25.05.2020 määrusega menetlusse. Asjas toimus kohtuistung Pärnus, 23.10.2020.
4.1.Kaebaja hinnangul on SKA rikkunud uurimispõhimõtet ja SKA on otsuse tegemisel ületanud enda pädevust. Kaebajal ei ole lastud selgitada täiendavalt enda töö sisu ja töö tegemist täistööaja ulatuses. Samuti ei ole SKA kogunud täiendavaid tõendeid asjas tähtust omavate asjaolude kohta, vaid on ise asunud täitma eriteadmistega isiku rolli.
4.2.SKA on otsuses selgitanud, et kuna määruse nr 206 loetelude koostamisel on silmas peetud tsemendi tootmisega seotud pöördahju masinisti ja tema abi ametikohti, on oluline, et pöördahju kasutamine oleks seotud tsemendi tootmisega. Antud järelduse tegemisel on Sotsiaalministeerium oma seisukohtadega ületanud pädevust, asudes Vabariigi Valitsuse rolli. Sotsiaalministeerium annab määruse nr 206 punkti 3 kohaselt küll selgitusi soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude nr 1 ja nr 2 rakendamise kohta, kuid SKA ei ole pädev andma hinnanguid, milleks on vajalikud eriteadmised.
4.3.Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-96-09 punktis 13 sedastanud, et: kohtute järeldus, et metalli töötlemise tõttu kõrgel temperatuuril toimus loetelu nr 1 V peatüki punkti 4 koodi 19906 all sätestatud keevitamine toodete kuumutamisega, ei tugine erialateadmistele. Kolleegiumi arvates ei olnud piisav pensionisoodustuste saamiseks vajaliku asjaolu tuvastamisel lähtuda vaid kaebaja seletustest, hankimata valdkonna asjatundja erialateadmistel põhinevaid seisukohti väljendavaid tõendeid.
4.4.Kaebaja on seisukohal, et tal on õigus soodustingimustel vanaduspensionile, kuna tema töö vastas pöördahju masinisti abi tööle (kood 16680). Kaebaja hinnangul tuleb loetelu tõlgendada laiendavalt ning lähtuda asjaolust, et töö pöördahjuga on tervist kahjustav määruse nr 206 nimekirja kantud pöördahjust endast tulenevatest ohuteguritest.
4.5.Riigikohus on leidnud, et soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on maksta vanaduspensioni tavapärasest soodsamatel tingimustel (üldisest pensionieast varem) isikutele, kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud perioodi vältel töötamine tervist kahjustavates tingimustes ja kokkupuude ohuteguritega. (3-3-1-10-08). Riigikohtu 28.02.2019 otsuses nr 317-1108 p-s 10 on kolleegium leidnud, et määruse nr 206 loeteludes tuleb eristada töid ja ametikohti, mille puhul soodustingimustel vanaduspensioni määramise eelduseks on see, et isik töötab ise 3. ohuklassi kahjulike ainetega, nendest töödest ja ametikohtadest, mille puhul eelduseks on ainuüksi tervistkahjustavas töökeskkonnas viibimine.
4.6.Kaebaja on hinnangul, et pöördahju masinisti abi töö puhul on soodustingimustel vanaduspensioni määramise eelduseks see, et isik viibib tervistkahjustavas töökeskkonnas ja seeläbi puutub kokku ohuteguritega.
4.7.Haldusasjas nr 3-19-175 on AS Nordic Tsement 06.09.2019 kirjas kohtule selgitanud, et tsemenditehase pöördahju masinist ja tema abi töötavad töötingimustes, kus töökeskkonna ohutegurid on müra, temperatuur, tolm, kõrgus, töötavad seadmed ning kemikaalide käitlemine. Nordic Tsement esindaja hinnangul, sarnases töökeskkonnas töötavad ka teised pöördahjuga kokku puutuvad töötajad. Käesolevas asjas on tööandja selgitanud, et kergkruusa tootmisel kasutatav pöördahi on analoogne tsemendi pöördahjule, erinevad on tootmises kasutatavad toor- ja lisaained.
4.8.Haldusasjas nr 3-19-192 on kaebaja endine tööandja, Leca Eesti OÜ 05.07.2019 esitanud tõendi, mille kohaselt on kergkruusa tootmine väga sarnane tsemendi tootmisele. Arusaamatu on, miks SKA jätnud kogumata käesolevas asjas täiendavaid selgitusi tööandjalt või muudelt eriteadmisi omavatelt isikutelt teavet tootmisprotsesside ja nende ohutegurite osas.
4.9.Soodustingimustel vanaduspensionide seadus ja selle alusel vastu võetud määrus nr 206 kehtestati 1992. a Nõukogude Liidus kehtinud viimase seaduse ja määruse alusel mõningate muudatustega. Muid, sh selgitavaid materjale või ametikohtade tööülesannete kirjeldusi seadusandja ei kehtestanud ja seega puudub ülevaade sellest, milline oli seadusandja tahe määruse nr 206 kehtestamise ajal. Haldusasja lahendist nr 3-15-725, nähtub, et olemas on Eesti NSV Sotsiaalhooldusministeeriumi Metoodilise Kabineti 1981. aasta juhendmaterjal nimekirjade nr 1 ja 2 rakendamise kohta. Kaebaja hinnangul on oluline asjas välja selgitada nimetatud metoodilise juhendi sisu, mis puudutab masinisti ja tema abi.
4.10.SKA on selgitanud, et isegi kui kergkruusatehase vahetuse mehaaniku tööülesanded vastaksid tsemenditootmise pöördahju masinisti ja tema abi tööülesannetele, ei täitnud X neid ülesandeid täistööajaga. Tõendatud ei ole asjaolu et kaebaja vahetusevanema ülesanded vähendasid kaebaja täistööaega tema põhitöökohal. Ainuüksi fakt, et kaebajale lisandus vahetusevanema kohutused, ei tähenda, et isik ei täitnud täistööaja ulatuse põhitööd. Vastupidiselt, tööandja on enda 12.02.2020 kirjas selgitanud SKA-le, et kaebaja täitis vahetuse vanema kohustusi 8 tunnise vahetuse jooksul puhkepausidel ehk tegi sisuliselt lisatööd.
4.11.Lõpetuseks märgib kaebaja, et tal on õigustatud ootus, et haldusasjade parktika oleks ühesugune. Sotsiaalkindlustusamet on haldusasjades 3-18-60 ja 3-16-1054 nõustunud, et kergkruusatehases töötanud vahetuse mehhaaniku ja põletusoperaatori ametikohta saab pidada määruse nr 206 lisa I erialakoodile 13914 vastavaks. Kuna soodustingimustel vanaduspensioni maksmisega kompenseeritakse isikule pikaajaline kokkupuude tervist kahjustavate faktoritega, ei ole põhjendatud erinevalt kohelda isikuid, kes on töötanud samasugustes tingimustes sama pika perioodi jooksul, kuid erinevas õiguslikus raamistikus.
4.12.Riigikohus on möönnud, et halduspraktikast võib tõusetuda haldusvälisele isikule usalduse kaitse, kuid rõhutanud, et ebaõige halduspraktika sellist usaldust ei tekita (RKHKo 33-1-23-06, p 12). Kaebaja hinnangul puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks ei peaks haldusorgan ka ebaõige halduspraktika puhul läbi viima kaalumist. Arusaadavalt ei saa isikul olla õiguspärast ootust olukorra muutumatuna säilimiseks, vaid halduspraktika põhjendatud muutmine on täiesti lubatav ja legaalne (RKHK 3-08-1976, 3-07-974). Seega kui on välja kujunenud halduspraktika, siis sellest kõrvalekaldumine peab kaebaja hinnangul olema põhjendatud ja otsuse motiivid selged.
4.13.Eeltoodud diskretsiooni vigade tõttu tuleb kaebaja hinnangul Sotsiaalkindlustusameti otsus nr E08827-1 tühistada ja kohustada vastustajat määrama kaebajale soodustingimustel vanaduspension.
4.14.Kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde.
4.15.Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist kokku summas 400 eurot.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
5.1.Vastustaja leiab haldusmenetluses kogutud tõenditele viidates, et isegi juhul, kui arvestada tööandja väitega, et kergkruusa tootmine on väga sarnane tsemendi tootmisele, ei oleks täidetud eeldused sooduspensionile loetelu nr 1 osa VII „ Ehitusmaterjalitööstus“ p 1 „Tsemendi tootmine“ koodi 13914 alusel kui pöördahju masinist. Samuti juhib vastustaja tähelepanu asjaolule, et haldusasjas 3-19-192 jättis Tallinna Halduskohus kaebuse rahuldamata ja soodusstaaži tuvastamata. Loetelus nr 1 puudub tootmisalade loeteludes kergkruusa tootmine ja selle tootmisega seonduvate ametikohtade loetelu. Pöördahju masinisti on nimetatud loetelus nr 1 tsemendi tootmise all, s.t seadusandja on sooduspensionile õigust andva pöördahju masinisti ametikoha sidunud tsemendi tootmisega. Kergkruusatehases ei toodetud tsementi. Asutuses toodeti kergkruusa ja kergkruusast valmistatud tooteid (Fibo ehitusplokid). Antud tooted ei ole kuidagi seotud tsemendiga ega tsemenditootmisega. Kergkruusa ja kergkruusast valmistatud toodete tootmisega seotud ametikohti ei ole loeteludes nimetatud. Seega ei ole seadusandja pidanud õigustatuks sooduspensioni määramist kergkruusa ja kergkruusast toodete tootmisel. Tallinna Halduskohtu poolt 30.08.2010 haldusasjas nr 3-10-601 tehtud otsuse (jõustunud Riigikohtu määrusega), mille p-des 15 ja 16 on asutud järgmisele seisukohale: „ 15. ... tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade, mida peeti töötamiseks tervist kahjustavates tingimustes ning kokkupuude ohuteguritega, määratlemise ainupädevus on tulenevalt SVPS §-st 1 lg 1 ja §-st 6 Vabariigi Valitsusel. Sotsiaalkindlustusametil ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga pelgalt selle tõttu, et tegemist oli töötamisega tervist kahjustavates tingimustes ja kokkupuutel ohuteguritega. ... 16. ... Seega ei olnud nimekirjade koostamisel eesmärk loetleda võimalikult täpselt üles kõikvõimalikud tervistkahjustavad tööd, vaid selekteerida, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on sooduspensioni määramine õigustatud. Asjaolu, et teatud tööd või ametikohad ei anna soodusstaaži, ei ole nende isikute õiguste rikkumine, kuna neile on tagatud vanaduspension üldises korras.“ Eeltoodust tulenevalt ei töötanud X sooduspensionile õigust andval ametikohal.
5.2.Kohtuistungil jäi vastustaja oma seisukohtade juurde.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud poolte seletustega, toimiku materjalidega ja kohtuistungil antud tunnistajate ütlustega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
7.Õiguslik regulatsioon Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p-s 1 sätestatakse, et isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 (edaspidi loetelu nr 1) järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel, on õigus pensionile 10 aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanusesse jõudmist. Loetelu nr 1 osa VII „ Ehitusmaterjalitööstus“ p 1 „Tsemendi tootmine“ koodi 13914 alusel on õigus pensionile pöördahju masinistil ja koodi 16860 alusel pöördahju masinisti abil.
8.Kohus märgib esmalt, et asjas on tõendamist leidnud, et tööraamatust nähtub X töötamine järgnevalt:
1.alates 01.02.1994 tööleping sõlmitud AS Leharu;
2.alates 09.02.1996 AS Leharu nimemuutus Fibo ExClay Eesti AS;
3.alates 01.11.1999 Fibo ExClay Eesti AS nimemuutus Optiroc AS Fibo Exclay;
4.alates 30.07.2004 ettevõtte nimemuutus maxit Estonia AS;
5.alates 20.07.2006 tööleping lõpetatud.
9.Vaidlust ei ole ka selles, et AS Leharu ja X vahel sõlmitud töölepingu nr 15 alusel asus X tööle ehitustöölisena alates 01.02.1994. Töölepingu tingimuste muudatusega asus X alates 05.01.1999 põhikohaga tööle kergkruusatehases vahetuse mehaanikuna. Optiroc AS ja X sõlmisid 01.11.1999 töölepingu nr 6047, mille alusel töötaja jätkas tööd kergkruusatehases vahetuse mehaanikuna. Töölepingu tingimuste muutmisega lisandus alates 01.11.2001 põhipalgale vahetuse vanema lisatasu. Töölepingu nr 7072, sõlmitud maxit Estonia AS (hilisem AS Saint-Gobain Ehitustooted AS) ja X vahel 30.07.2004 ja lõpetatud 20.07.2020, alusel jätkas X töötamist kergkruusatehases vahetuse mehaanikuna ja vahetuse vanemana, kelle töö sisuks oli: masinate ja seadmete töötamise kontroll ja korrashoid; kütuse ja lisandite etteandmine tootmisprotsessile; rataslaaduri hooldus ja remont; kergkruusa tehase koristamine ning vahetuse töö organiseerimine. Samuti sisaldas tööleping viidet, et täpsed kohustused, õigused ja vastutuse ulatus on määratud ametijuhendiga. Kergkruusatehase mehaaniku ametijuhendi nr 18 alusel oli X töö eesmärgiks tagada masinate ja seadmete häireteta töö vahetuse jooksul ning teenindada tootmisprotsessi vajaminevate kütuste ja lisaainetega, täites üldisi keskkonnanõudeid. Kergkruusatehase vahetuse vanema ametijuhendi nr 12 alusel oli X töö eesmärgiks vahetuse töötajate juhtimine tootmisprotsessi etteantud parameetrite tagamiseks, kvaliteetse toodangu saamiseks ja üldiste keskkonnanõuete täitmiseks.
10.Pooled ei vaidle selle üle ja ka Leca Eesti OÜ (Saint-Gobain Ehitustooted AS tütarfirma) kinnitas 12.02.2020 vastuses, et X töötas tehases Fibo ExClay alates 01.02.1994 kuni 08.02.1996 ehitustöölisena ja alates 09.02.1996, kui kergkruusatehas alustas tootmist, jätkas töötamist kergkruusatehases vahetuse mehaanikuna. Alates 01.11.2001 lisandusid mehhaaniku tööülesannetele vahetuse vanema kohustused, st. 8-tunnise vahetuse jooksul puhkepausidel ja puhkuste perioodil pöördahju põletusoperaatori-masinisti asendamist. Samas vastuses selgitas Leca Eesti OÜ järgevat: tehase töötamise ajal oli vahetuses 4 töötajat: põletusoperaator, savioperaator ja 2 mehaanikut. Põletusoperaator vastutas otseselt põletusprotsessi eest, savioperaator vastutas savi ettevalmistuse ja kuivatusahju suunamise eest, mehaanikute ülesandeks oli põletusprotsessi varustamine vajalike kütuste ja lisaainetega. Üks neljast töötajast oli alati määratud vahetuse vanemaks, kes vastutas kogu vahetuse jooksul kogu tootmisprotsessi korrektse toimimise eest ja asendas vajadusel vahetuse põletusoperaatorit. Kui lugeda määruse nr 206 soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu nr. 1, siis pöördahju masinistil ja tema abil on õigus soodustingimustel vanaduspensionile. Määruses on otsesõnu kirjas, et vastav osa käib tsemendi tootmise kohta. Kohus märgib, et määruse koostamise ja välja andmise ajal kergkruusa tehast alles ehitati. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et oma ametikohal tehases Fibo ExClay töötas X alates 01.02.1994 kuni 20.07.2006 täistööajaga.
11.Esimeseks vaidlusküsimuseks käesolevas asjas on see, kas kaebaja töötas olles vahetuse vanem ka täistööajaga kergkruusatehase mehhaanikuna või mitte määruse 206 mõttes. Kohus hinnates kõiki tõendeid kogumis on seisukohal, et antud juhul on kaebaja asunud õigesti seisukohale, et tema vahetuse vanema ülesanded ei vähendanud kaebaja täistööaega tema põhitöökohal pöördahju mehaanikuna. Eeltoodut kinnitavad endise tööandja poolt 12.02.2020
esitatud andmed (vt 15.06.2020 vastustaja vastus KIS dok 4s Leca Eesti OÜ vastuse lisad ja 13.10.2020 KIS dok 9s), mille üle pooltel vaidlus puudub, kui ka tunnistajate ütlused. Mõlemad tunnistajad ja ka kaebaja ise kinnitasid kohtuistungil, et vahetuseülema täiendavad ülesanded ei vabastanud kaebajat vahetuse jooksul mehaaniku ülesannete täitmisest. Vajaliku ja väga vähese bürokraatliku töö tegi kaebaja ära kas lõunapausi ajal või pärast vahetust. Mingeid konkreetseid täiendavaid töid ja ülesandeid tal vahetuse jooksul peale tavalise koordineerimise ja juhendamise täita ei tulnud.
12.Kohus toob asja edasise lahendamise käigus välja, et sarnase sisuga kohtuvaidluses on Tallinna Ringkonnakohus oma 14.04.2020 otsuses haldusasjas nr 3-19-175 leidnud, et asja lahendamisel on keskse tähendusega küsimus, kas määrust nr 206 saab tõlgendada laiendavalt. Nimelt nähtub erialakoodide 13914 (pöördahju masinist) ja 16860 (pöördahju masinisti abi) asukohast määruse nr 206 loetelu nr 1 peatüki VII p-s 1, et silmas on peetud tsemendi tootmisega seotud ametikohti. Ringkonnakohus ei sea kahtluse alla, et pöördahjuga töötamise tingimused võivad sarnased olla nii tsemendi kui ka kergkruusa tootmisel, kuid leiab, et ainuüksi sellest ei piisa, et erand laieneks ka kaebuse esitajale. Tallinna Ringkonnakohus leidis eelviidatud haldusasjas, et tsemendi tootmist ei saa ohtlikkuselt võrdsustada kergkruusa tootmisega. Avalikult kättesaadavatest materjalidest on näha, et tsemendi tootmise puhul on keskseks komponendiks lubjakivi, mille tõttu on tsement tugeva leelisusega. (file:///C:/Users/kaire.pikamae/Downloads/ohutuskaart.pdf) Kergkruusa seevastu valmistatakse savist ning tootjad reklaamivad seda kui keskkonnasõbralikku toodet, mis ei sisalda kahjulikke ühendeid (https://www.ee.weber/files/ee/201807/Kergkruus_2013_small.pdf). Ehitusmaterjalitööstusest on määruse nr 206 loetellu nr 1 arvatud üksnes kaks valdkonda: tsemendi tootmine ja mineraalvati tootmine. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul oluline, et pöördahju kasutamine oleks seotud tsemendi tootmisega, mitte mingi muu tootmisprotsessiga. Pöördahju käitamisega seotud tegevused on loetellu arvatud, sest nad asuvad tsemendi tootmis alapunktis, mitte vastupidi. Kergkruusa tootmist ei saa paigutada määruse nr 206 loetelu nr 1 ptk VII p 1 alla. Halduskohus jagab siinkohal eeltoodud ringkonnakohtu seisukohti ning leiab, et kuivõrd kaebaja töötas kergkruusatehases, mitte tsemenditehases, siis talle määrus nr 206 loetelu nr 1 ptk VII p 1 ei laiene. Tallinna Ringkonnakohus tõi otsuses välja, et määruse nr 206 loetelud nr 1 ja 2 on väga detailsed, mis viitab asjaolule, et õiguslooja on ette kirjutanud ammendava loetelu, mille laiendav tõlgendamine ei ole õigustatud. Samas on jäetud võimalus nimekirja täiendamiseks (SVPS § 6 ja määruse nr 206 p 3 ap 3). Isikutel, kes leiavad, et mingid tööd peaksid samuti loeteludes sisalduma, on õigus pöörduda vastava taotlusega Vabariigi Valitsuse poole määruse nr 206 p 3 ap-s 3 sätestatud korras. Kergkruusa tootjad ei ole kohtule teadaolevalt sellist pöördumist teinud. Halduskohus märgib, et käesoleva asja kohtuistungil selgitasid tunnistajad ja kaebaja küll seda, et sellise taotluse esitamist on arutatud, kuid seda ametlikult esitatud ei ole. Halduskohus nõustub nende kõrgema astme kohtu kohtupraktikas selgelt väljendatud seisukohtadega.
13.Kaebaja tõi välja, et vastustaja on varasemas praktikas soodustingimustel vanaduspensioni saajate hulka arvanud ka kergkruusatehases pöördahju masinisti või masinisti abina töötanud isikuid (nt nähtub see haldusasjadest nr 3-16-1054 ja 3-18-60), millest tulenevalt on kaebajal tekkinud õiguspärane ootus, et haldusasjade praktika on ühesugune. Kaebaja leidis veel, et antud juhul ei ole vastustaja halduspraktika muutmist põhjendanud. Kohus nõustub kaebajaga selles, et haldusorgan peab kõiki isikuid kohtlema võrdselt. Samas tuleb halduskohtul arvestada kohtupraktikas välja kujundatud seisukohta, mida selgitas ka Tallinna Ringkonnakohus oma 14.04.2020 otsuses haldusasjas nr 3-19-175 ning mille kohaselt ei loeta võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks seda, kui haldusorgan muudab oma halduspraktikat. Kui halduspraktika muutuse tingib õigusnormidele uue tõlgenduse andmine,
ei ole haldusorganil vaja seda täiendavalt põhistada või tõendada. Halduse tegevus peab olema kooskõlas õigusega ning kui leitakse, et varasemalt on mingit normi kohaldatud ebaõigesti, peab haldusorgan edaspidi lähtuma uuest ja õigest tõlgendusest. Kaebaja viitas veel asjaolule, et haldusasjas nr 3-19-192 on Leca Eesti OÜ 05.07.2019 esitanud tõendi, mille kohaselt on kergkruusa tootmine väga sarnane tsemendi tootmisele ning sellest tulenevalt oleks SKA pidanud koguma täiendavaid selgitusi tööandjalt või eriteadmisis omavatelt isikutel tootmisprotsesside ja ende ohutegurite suhtes. Kohus on seisukohal, et määruse nr 206 kontekstis ei ole see oluline. Kergkruusa tootmist ei ole määruses ehitusmaterjalitööstuse ühe alaliigina välja toodud. Nimekirja saab täiendada üksnes Vabariigi Valitsus. Sotsiaalministeeriumi 13.08.2019 vastusest kohtunõudele tuleneb, et kuna määruse nr 206 aluseks oli Nõukogu Liidus teadmata ajast kehtiv regulatsioon, ei pruugi kõigi tööde ohtlikkus olla tänapäeval enam tollaegse olukorraga võrreldav (nt tsemenditehase pöördahju masinisti töö iseloomustamiseks on kasutatud 1974. a materjale). Juba sel põhjusel pole õigustatud näiliselt sarnaste tööde võrdsustamine. Selle asemel tuleb soodustingimustel pensioni saamiseks läbi loetelu täiendamise menetluse tuvastada, et tegemist on tervist eriti kahjustava ja eriti raskete töötingimustega tööga, nagu nõuab SVPS § 1 lg 1.
14.Eelmises kahes punktis toodut kokku võttes on kohus sunnitud asuma seisukohale, et kaebaja taotlus on vaatamata varasemale haldus- ja kohtupraktikale põhjendamatu ja kohtul puudub alus tuvastada, et kaebaja töötas määruse nr 206 loetelu nr 1 peatüki VII p-s 1 nimetatud ja erialakoodidega 13914 (pöördahju masinist) ja 16860 (pöördahju masinisti abi) määratud ametikohal. Kuna kaebaja ei ole töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel, mis annaks võimaluse talle määrata soodustingimustel vanaduspensioni soodustingimustel vanaduspensionide seaduses ja selle alusel vastu võetud õigusaktides sätestatud korras ja alustel, tuleb kaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud
15.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist kokku summas 400 eurot. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.