Sotsiaalõigus › Pensionid

3-20-981 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(6)

3-20-981 tootmine on väga sarnane tsemendi tootmisega. Sellises olukorras oleks pidanud SKA koguma täiendavat teavet tootmisprotsesside ja nendega seotud ohutegurite kohta. SKA halduspraktika ei ole järjekindel, sest haldusasjades nr 3-18-60 ja 3-16-1054 pidas ta määruse nr 206 loetelu 1 erialakoodile 13914 vastavaks ka kergkruusa tootmise tehases töötanud vahetuse mehaaniku ja põletusoperaatori ametikohti. Kaebajat ei ole põhjust kohelda erinevalt või vähemalt oleks pidanud seda täiendavalt põhjendama.

otsusega

rahuldamata

ja

SVPS § 1 p 1 kohaselt on isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel, õigus pensionile 10 aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 7 sätestatud vanusesse jõudmist. Nimekirja nr 1 osa VII „ Ehitusmaterjalitööstus“ p 1 „Tsemendi tootmine“ koodi 13914 alusel on õigus pensionile pöördahju masinistil ja koodi 16860 alusel pöördahju masinisti abil. Kuigi kaebaja täitis ka vahetuse vanema tööülesandeid, töötas ta täistööajaga pöördahju mehaanikuna. Seda kinnitavad kaebaja endise tööandja 12.02.2020 selgitus ja tunnistajate ütlused. Tõenditest tuleneb, et vahetuse vanemal olid mõned bürokraatlikud lisaülesanded ja neid täitis kaebaja lõunapausi ajal või pärast vahetust. Vahetuse ajal ei olnud tal mingeid konkreetseid lisaülesandeid või täiendavaid töid peale tavalise koordineerimise ja juhendamise. Tallinna Ringkonnakohus leidis 14.04.2020 otsuses nr 3-19-175, et erialakoodide 13914 (pöördahju masinist) ja 16860 (pöördahju masinisti abi) asukohast määruse nr 206 nimekirja nr 1 peatüki VII p-s 1 nähtub, et silmas on peetud tsemendi tootmisega seotud ametikohti. Pöördahjuga töötamise tingimused võivad olla sarnased nii tsemendi kui ka kergkruusa tootmisel, kuid määrust nr 206 ei saa tõlgendada laiendavalt. Tsemendi tootmist ei saa ohtlikkuselt võrdsustada kergkruusa tootmisega. Tsemendi tootmise puhul on keskseks komponendiks lubjakivi, mille tõttu on tsement tugeva leelisusega. Kergkruusa seevastu valmistatakse savist ning tootjad reklaamivad seda kui keskkonnasõbralikku toodet, mis ei sisalda kahjulikke ühendeid. Ehitusmaterjalitööstusest on määruse nr 206 nimekirja nr 1 arvatud üksnes kaks valdkonda: tsemendi ja mineraalvati tootmine. Eeltoodut arvestades on oluline, et pöördahju kasutamine oleks seotud tsemendi tootmise, mitte mingi muu tootmisprotsessiga. Pöördahju käitamisega seotud tegevused on nimekirja nr 1 arvatud, sest nad asuvad tsemendi tootmise alapunktis, mitte vastupidi. Kergkruusa tootmist ei saa paigutada määruse nr 206 nimekirja nr 1 ptk VII p 1 alla. Neist ringkonnakohtu seiskohtadest saab lähtuda ka praeguse asja lahendamisel. Kuna kaebaja töötas kergkruusa-, mitte tsemenditehases, siis ei laiene talle määrus nr 206 nimekirja nr 1 ptk VII p 1. Ringkonnakohus tõi viidatud haldusasjas välja, et määruse nr 206 nimekirjad nr 1 ja 2 on väga detailsed, mis viitab asjaolule, et õiguslooja on ette kirjutanud ammendava loetelu, mille laiendav tõlgendamine ei ole õigustatud. Samas on jäetud võimalus nimekirja täiendamiseks (SVPS § 6 ja määruse nr 206 p 3 ap 3). Isikutel, kes leiavad, et mingid tööd peaksid samuti loeteludes sisalduma, on õigus pöörduda vastava taotlusega Vabariigi Valitsuse poole määruse nr 206 p 3 ap-s 3 sätestatud korras. Kergkruusa tootjad ei ole sellist pöördumist teinud. Vastustaja on varasemas praktikas arvanud soodustingimustel vanaduspensioni saajate hulka ka kergkruusa tootmise tehases pöördahju masinisti või masinisti abina töötanud isikuid (vt 3(6)

3-20-981 haldusasjad nr 3-16-1054 ja 3-18-60). Kuigi haldusorgan peab kõiki isikuid kohtlema võrdselt, ei loeta võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks halduspraktika muutmist põhjusel, et õigusnormidele antakse uus tõlgendus. Halduse tegevus peab olema kooskõlas õigusega ning kui leitakse, et varem on normi kohaldatud ebaõigesti, peab haldusorgan edaspidi lähtuma uuest ja õigest tõlgendusest. Kaebaja viitas veel asjaolule, et haldusasjas nr 3-19-192 on L OÜ esitanud 05.07.2019 tõendi, mille kohaselt on kergkruusa tootmine väga sarnane tsemendi tootmisega ning sellest tulenevalt oleks SKA pidanud koguma täiendavaid selgitusi tööandjalt või eriteadmisi omavatelt isikutel tootmisprotsesside ja nende ohutegurite kohta. See ei ole määruse nr 206 kontekstis oluline. Kergkruusa tootmist ei ole määruses ehitusmaterjalitööstuse ühe alaliigina välja toodud. Nimekirja saab täiendada üksnes Vabariigi Valitsus. Sotsiaalministeeriumi 13.08.2019 vastusest tuleneb, et kuna määruse nr 206 aluseks oli Nõukogude Liidus teadmata ajast kehtiv regulatsioon, ei pruugi kõigi tööde ohtlikkus olla tänapäeval enam tollaegse olukorraga võrreldav (nt tsemenditehase pöördahju masinisti töö iseloomustamiseks on kasutatud 1974. a materjale). Juba sel põhjusel pole õigustatud näiliselt sarnaste tööde võrdsustamine. Selle asemel tuleb soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks läbi loetelu täiendamise menetluse tuvastada, et tegemist on tervist eriti kahjustava ja eriti raskete töötingimustega tööga, nagu nõuab SVPS § 1 lg 1. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4(6)

3-20-981

3-20-981 vanaduspensionile riikliku vanaduspensioni seaduses ettenähtud tingimustel. Kuna kaebaja ametikoht ei ole kunagi olnud määrusega nr 206 kehtestatud nimekirjas, ei ole tal tekkinud õiguspärast ootust saada soodustingimustel vanaduspensioni SVPS alusel. See soodustingimustel vanaduspension oli mõeldud kompensatsiooniks inimestele, kes olid töötanud pikka aega sellises töökeskkonnas, mis (eeldatavalt) kahjustas eriti tugevalt nende tervist või kus töötingimused olid eriti rasked. Ülemnõukogu võttis 09.06.1992 vastu Eesti Vabariigi töökaitseseaduse, mis sätestas mh nõuded töökeskkonnale ning tööandja kohustused ohutute ja tervislike töötingimuste tagamiseks. Alates 26.07.1999 kehtib töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mis sätestab veelgi rangemad nõuded töökeskkonnale ning tööandja kohustused selle tagamiseks. Seega alates 1992. a-st pani seadusandja töökeskkonnast tingitud eeldatavate tervisekahjustuste kompenseerimise asemel rõhu võimalikult ohutu ja töötaja tervist säästva töökeskkonna loomisele. Tööandjale oli seadusega kehtestatud nõuete täitmine kohustuslik. Seega saab eeldada, et töökeskkond ja töötingimused on 1992. a-ga võrreldes pidevalt paranenud. Inimestele, kelle tervis on töökeskkonna tõttu siiski halvenenud või kelle töövõime on vähenenud, on ette nähtud erinevad soodustused, toetused ja teenused, mis sellest inimesele tulenevaid piiranguid vähemalt osaliselt kompenseerivad või tasandavad (vt nt töövõimetoetuse seadus, tööturuteenuste ja -toetuste seadus, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus). Eeltoodut kogumis arvestades ei ole määrusandja olnud õigusvastaselt tegevusetu, kui ei ole omal algatusel täiendanud määruse nr 206 nimekirju ametikohtadega, millel töötas kaebaja ja mis oleks andnud kaebajale õiguse soodustingimustel vanaduspensionile.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.