Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kaupo Kruusvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.11.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1208
Haldusasi
OÜ Roopa Arendus, OÜ Künnipõllu Arendus, OÜ Tähetorni Tehnopark, OÜ Hinno Invest (algselt OÜ Lukki Invest) ja Osaühing Favorte kaebused Audiitorkogu Audiitortegevuse järelevalve nõukogult kahju hüvitise väljamõistmiseks koos viivisega
Menetlusosalised
Kaebajad – OÜ Roopa Arendus, OÜ Künnipõllu Arendus, OÜ Tähetorni Tehnopargi, OÜ Hinno Invest (algselt OÜ Lukki Invest) ja Osaühing Favorte, volitatud esindaja vandeadvokaat Teele Viilup Vastustaja – Audiitorkogu, volitatud esindaja vandeadvokaat Margus Kõiva
Asja läbivaatamine
03.11.2020
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.12.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-19-1208 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Kaebajad esitasid 06.05.2019 AJN-ile kahju hüvitamise taotlused.
AJN-i 28.05.2019 otsusega nr 537 jäeti kaebajate taotlus kahju hüvitamiseks rahuldamata.
OÜ Hinno Invest (ühendav ühing) ja OÜ Lukki Invest (ühendatav ühing) ühinesid 15.05.2020 sõlmitud ühinemislepingu alusel. Ühinemisotsus on vastu võetud 01.06.2020. Ühinemine loeti toimunuks äriregistrisse 10.07.2020 ühinemiskande tegemisega. OÜ Lukki Invest on seoses ühinemisega äriregistrist kustutatud.
2(13)
3-19-1208 hakkas kehtima juba 02.04.2018. Sealjuures oli veel 08.02.2019 seisuga audiitortegevuse registris märge, mille kohaselt oli A.V.l OÜ Lemmur esindamise õigus audiitorteenuse osutamisel. Tänaseks on vastav kanne parandatud, kuid kaebajatele teadmata põhjusel parandati A.V.t puudutav kanne ebamõistlikult pika viivitusega, millest tingituna ei jõudnud info A.V. osas tehtud otsuse kohta õigeaegselt kolmandate isikuteni (sh kaebajateni). Vastustaja teavitas äriregistrit asjaolust, et A.V.l puudub vandeaudiitorina tegutsemine õigus, alles 01.02.2019. OÜ Lemmur tegevusluba on audiitortegevuse registrist nähtuvalt tunnistatud kehtetuks alles 15.01.2019. Seda olukorras, kus OÜ Lemmur ainuosanikult ja juhatuse liikmelt A.V.lt võeti vandeaudiitorina tegutsemise õigus ära juba aasta varem ning OÜ Lemmur kui audiitorettevõtja sai teenuseid osutada vaid A.V. kui (endise) vandeaudiitori vahendusel. Kuna vandeaudiitorina tegutsemise äravõtmise menetlust viis läbi vastustaja, kes oli ühtlasi teadlik, et A.V.lt vandeaudiitorina tegutsemise õiguse äravõtmisega ei ole enam täidetud OÜ Lemmur tegevusloa kehtivuse eeldused, siis jääb arusaamatuks, mis põhjusel tegevusloa kehtetuks tunnistamisega (või asjakohase info avalikustamisega) sedavõrd kaua oodati. 2) Juhul, kui äriregister oleks olnud juba enne 2017. a aruannete esitamise tähtaega teadlik, et OÜ-l Lemmur ja A.V.l puudub audiitorteenuse osutamise õigus, oleks äriregister saanud esimeste OÜ Lemmur poolt auditeeritud aruannete saabumise järgselt aruanded esitanud isikuid informeerida ning kaebajatele oleks jäänud kahju tekkimata. Kaebajatel on nimelt seosed OÜ-ga Lubja Residentsid, kes esitas OÜ Lemmur poolt auditeeritud aruande äriregistrile juba 12.05.2018. Juhul, kui äriregister oleks olnud ülalkirjeldatud asjaoludest teadlik, oleks info A.V. kutse äravõtmise kohta jõudnud kaebajateni hiljemalt 2018. a maikuus ning kahju ei oleks kaebajatele tekkinud. Seega on vastustaja tegevusetusel otsene seos kaebajatele tekkinud varalise kahjuga. 3) AudS § 90 lg 4, § 156 lg 5 ning Vabariigi Valitsuse 23.09.2010 määruse nr 141 „Audiitortegevuse registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (põhimäärus) § 2 lg 2 p 1 ja § 7 lg-te 5 ja 6 eesmärgiks on tagada, et kolmandad isikud (potentsiaalsed vandeaudiitori teenuse tarbijad) saaksid õigeaegselt korrektset ja kaasajastatud informatsiooni tegevuslubade kehtivuse ja vandeaudiitorina tegutsemise õiguse puudumise kohta. Kuigi seadusest ei tulene konkreetset tähtaega, mis ajaks oleks vastustaja pidanud A.V.t ja OÜ-d Lemmur puudutavad andmed parandama ja asjakohaseid ametiasutusi teavitama, on ilmne, et ligikaudu aastane viivitus andmete parandamisel ja äriregistri teavitamisel ei kvalifitseeru viivitamatu ega vahetu avaldamisena ning vastustaja on seega ülalviidatud õigusakte rikkunud. Audiitortegevuse registri peamiseks eesmärgiks on informatsiooni avalikkusele kättesaadavaks tegemine. 4) Vastustaja rõhutab, et tegi audiitortegevuse registris A.V. registrikaardile märke kutse äravõtmise kohta koheselt pärast haldusasjas nr 3-18-883 esialgse õiguskaitse määruse jõustumist 24.05.2018. Kaebajatele jääb arusaamatuks, millisele õiguslikule alusele tuginedes seob vastustaja kande tegemise kohustuse mistahes kutse äravõtmise otsuse tegemisele järgnevatega sündmustega. AudS-ist tuleneb üheselt, et kanne tuleb teha viivitamatult pärast otsuse tegemist (AudS § 32 lg 7). Samuti tuleneb AudS §-st 32 lg-st 8 kohustus teavitada viivitamatult ka asjakohaseid registreid (muuhulgas ka äriregistrit). Äriregistrisse jõudis info alles 01.02.2018. AJN süüdistab viivituses registripidajaid olukorras, kus info edastamise kohustus lasub AudS-st tulenevalt vastustajal. Vaidluse kontekstis on oluline, et veel 08.02.2019 seisuga nähtus A.V. registrikaardilt ebaõige info. Meelevaldne on seejuures vastustaja käsitlus justkui oleks kaebuste lisadest nähtuvalt kaebajad tutvunud Audiitorkogu tegevust käsitlevate andmetega alles 08.02.2019 seisuga. 5) Arusaamatu on vastustaja käsitlus justkui ei saaks OÜ Lemmur tegevusloa kehtivus tekitada mistahes õiguspärast ootust A.V. kutse olemasolu osas. A.V.lt vandeaudiitorina tegutsemise õiguse äravõtmisega ei olnud enam täidetud OÜ Lemmur tegevusloa kehtivused 3(13)
3-19-1208 eeldused ning kuigi audiitortegevuse registrist nähtuvalt oli OÜ-l Lemmur kehtiv tegevusluba, ei olnud kaebajatel võimalik OÜ Lemmur poolt koostatud aruandeid eesmärgipäraselt kasutada. AudS-i mõtteks on see, et tegevusluba oleks vaid ühingutel, kelle osas on täidetud tegevusloa väljastamise eeldused ning kui vastustajale on teada, et tegevusloa kehtivuse eeldused täidetud ei ole, siis on vastustaja kohustuseks asjatute viivitusteta tegevusluba kehtetuks tunnistada. Vastustaja viitab ekslikult justkui oleks kaebajad sõlminud lepingud A.V.ga. Lepingu pooleks oli OÜ Lemmur, kelle esindajana tegutses A.V. ning kelle esindusõiguse olemasolus puudus veel ka 2019. a veebruari seisuga audiitortegevuse registri andmetele tuginedes põhjus kahelda. Eeltoodust tulenevalt ei täitnud AJN oma kohustust tunnistada OÜ Lemmur tegevusluba kehtetuks ning AJN kõrvaldas vastava rikkumise ligikaudu aastase viivitusega, milliseks hetkeks oli aga juba mitmetele ettevõtjatele (sh kaebajatele) kahju tekkinud. 6) Kaebajad sõlmisid 17.04.2018-23.06.2018 OÜ-ga Lemmur kliendilepingud audiitorteenuse osutamiseks. Kooskõlas lepinguga tasus OÜ Roopa Arendus OÜ-le Lemmur 480 eurot, OÜ Künnipõllu Arendus 840 eurot, OÜ Tähetorni Tehnopark 840 eurot, OÜ Lukki Invest 840 eurot ja OÜ Favorte 1860 eurot. Kaebajad sõlmisid lepingud teadmises, et A.V.l on õigus vandeaudiitorina tegutseda ning ajal, kui OÜ Lemmur tegevusluba oli audiitortegevuse registrist nähtuvalt kehtiv. Kaebajad tuginesid lepingu sõlmimisel ja arvete tasumisel audiitortegevuse registris avaldatud andmetele, mis, nagu tänaseks on selgunud, olid ebaõiged. Info korrektse ja õigeaegse avalikustamata/parandamise jätmise tõttu tekkis kaebajatele varaline kahju, mida ei oleks audiitortegevuse registri volitatud töötleja poolt andmete õigeaegse parandamise ja avalikustamise korral tekkinud. 7) Vastustaja hinnangul ei ole kaebajate subjektiivseid õigusi rikutud, kuna AudS-is sätestatud normide eesmärk ei ole kaitsta kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajad vastustaja käsitlusega ei nõustu. Vastustaja üritab meelevaldset kitsendada AJN-i järelevalve eesmärke ning õigustada seeläbi kohustuste rikkumist, mille tagajärjel tekkis kaebajatele rahaline kahju. Nii AudS-ist kui valdkonda reguleerivatest teistest õigusaktidest tuleneb üheselt, et normide, mille rikkumist kaebajad vastustajale ette heidavad, eesmärk on muuhulgas ka kaebajate subjektiivsete õiguste kaitsmine. Sealjuures on AJN-i tõlgendus kohaldamisele kuuluvate normide kaitse eesmärgist enne käesolevat kohtumenetlust ühtinud kaebajate tõlgendusega. 8) Alused vastustaja vastutuse piiramiseks puuduvad. Vastustaja jätab tähelepanuta, et OÜ Lemmur ja A.V. said tavapäraselt audiitorteenuse osutamisega jätkata vaid põhjusel, et andmed A.V. kutse äravõtmise kohta ei jõudnud äriregistrini ning OÜ Lemmur tegevusloa äravõtmine viibis ebamõistlikult kaua. Vastavate andmete avaldamise eesmärk on muuhulgas tarbijate/klientide kaitse, mistõttu pidi (oleks pidanud) vastustaja nägema ette, et andmete avaldamisega ja tegevusloa äravõtmisega viivitamisel võivad olla negatiivsed tagajärjed isikutele, kes OÜ Lemmur ja A.V. teenuseid edasi tarbivad. Samuti pidi vastustaja nägema ette, et teenuseid edasi tarbides maksavad tarbijad OÜ-le Lemmur ja A.V.le ka tasu. On ilmne, et vastustaja ei järginud ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust ning kuigi vastustaja täitis lõpuks (viibega) oma seadusest tulenevaid kohustusi, põhjustas kohustuste täitmisega viivitamine kaebajatele kahju. Seega puuduvad õiguslikud alused vastustaja vastutuse vähendamiseks. 9) Vastustaja tegevusetuse tõttu olid kaebajad sunnitud sõlmima OÜ-ga Lemmur sõlmitud lepinguga silmas peetud eesmärgi saavutamiseks uue lepingu HLB-ga ja tasuma sama teenuse eest teistkordselt tasu. OÜ Roopa Arendus korduvauditeerimise maksumuseks oli 1360 eurot, seega on OÜ-le Roopa Arendus tekkinud kahju suuruseks juba tasutud ja täiendavalt tasumisele kuuluva majandusaasta aruande auditeerimise maksumuse vahe (1360 - 400) ehk 960 eurot. OÜ Künnipõllu Arendus korduvauditeerimise maksumuseks oli 1480 eurot, seega kahju 780 eurot (1480 - 400). OÜ Lukki Invest korduvauditeerimise maksumuseks oli 1200 eurot, seega kahju 4(13)
3-19-1208 500 eurot (1200 - 700). OÜ Favorte korduvauditeerimise maksumuseks oli 2600 eurot, seega kahju 1050 eurot (2600 - 1550). OÜ Tähetorni Tehnopark korduvauditeerimise maksumuseks oli 1480 eurot, seega kahju 780 eurot (1480 - 700). Kõik eeltoodud summad on käibemaksuta. 10) Kaebajad saatsid 06.05.2019 vastustajale kahju hüvitamise nõude. Vastustaja jättis 28.05.2019 otsusega kahju hüvitamise nõuded rahuldamata. Vastustaja 28.05.2019 otsus on õigusvastane. Vastustaja on rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi ning vastustaja tegevusetuse ja kaebajate kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos (võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg 3; riigivastutuse seaduse (RvastS) § 7 lg-d 1 ja 2, § 8 lg 1). 11) Kaebajad paluvad kohtumenetluses mõista vastustajalt välja kaebajate poolt OÜ-le Lemmur tasutud summad tervikuna. Kokku moodustab OÜ Roopa Arendus nõue seega 1360 eurot, OÜ Künnipõllu Arendus nõue 1480 eurot, OÜ Tähetorni Tehnopark nõue 1480 eurot, OÜ Lukki Invest nõue 1200 eurot ja OÜ Favorte nõue 2600 eurot. Juhul, kui kohtu hinnangul ei ole hinnavahe hüvitamine põhjendatud, paluvad kaebajad mõista vastustajalt kahjuna välja üksnes kulud, mis kaebajad tasusid OÜ-le Lemmur nõuetekohast teenust saamata. Alternatiivselt jäävad kaebajad ka nõude suuruse juurde hinnavahe hüvitamiseks (kaebuste eesmärgiks oli siiski hinnavahe hüvitamine lisaks juba kantud kulule). 12) Kaebajad teatasid vastustajale oma nõudest 06.05.2019, paludes hüvitada kahju hiljemalt 13.05.2019. Kuna vastustaja kahju nimetatud kuupäevaks ei hüvitanud on kaebajatel VÕS § 113 lg 2 alusel õigus nõuda vastustajalt viivist alates 14.05.2019 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kahju hüvitamiseni (HKMS § 38 lg 3). 13) Kaebajad on esitanud A.V.le ja OÜ-le Lemmur nõudekirjad, millele mis tahes vastust ei järgnenud ning nõude esitamine ei viinud ka OÜ-le Lemmur tasutud summade tagastamiseni. AJN-i eeldus, justkui oleksid A.V. ja/või OÜ Lemmur valmis kaebajate poolt tasutud summasid tagastama, on eluvõõras. OÜ Lemmur on varatu ja A.V. on surnud. Täielikult jääb arusaamatuks, millele tugineb vastustaja väide justkui ei olnud OÜ Lemmur kaudu nõutud summade näol tegemist vandeaudiitori teenuse eest turutingimustel tasutud teenustasuga.
3-19-1208 kodulehel, et hoiatada avalikkust. Täiendavalt teavitas AJN 01.02.2019 A.V. rikkumistest Tartu Maakohtu registriosakonda ja Registrite ja Infosüsteemide Keskust. Viidatud kohustust AJN-l ei olnud, kuid asjaolud viitasid sellele, et A.V. jätkab oma seadusvastast tegevust ja seekaudu ehk õnnestub peatada tema seadusvastane käitumine. 3) Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. AJN ei ole vandeaudiitor A.V. kutse äravõtmisel ja seonduvates toimingutes rikkunud kaebajate subjektiivseid õigusi, mh jätnud õigeaegselt toimingut sooritamata. 4) Kaebustest ei ole aru saada, millise kohustuse rikkumist vastustajale ette heidetakse ja milline oli konkreetse rikkumise põhjuslik seos väidetava kahjuga. Kaebustes jäetakse ekslikult eristamata vandeaudiitor (AudS 3. pt) ning audiitorühing (AudS 5. pt). Nii käsitlevad kaebajad neile kahju tekitanud asjaoluna nii A.V.lt vandeaudiitori kutse äravõtmise kohta teabe avaldamise väidetavat viibimist, kui OÜ-l Lemmur tegevusloa eelduste puudumist. Samuti on kaebused ebaselged ja tõendamata osas, millisele teabele tuginedes on kaebajad sõlminud lepingud OÜ-ga Lemmur ning teinud OÜ-le Lemmur makseid. Kaebuses viitavad kaebajad audiitortegevuse registri väidetavale märkele A.V.l OÜ Lemmur esindamise õiguse kohta ning OÜ Lemmur kehtivale tegevusloale, samas tuginetakse aga hoopis äriregistri avaldatud teabele. 5) Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib RVastS § 7 lg 2 alusel nõuda üksnes juhul, kui toiming jäi õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku subjektiivseid õigusi. Vastustaja on täitnud kõik õigusaktides sätestatud kohustused nõuetekohaselt ega ole jätnud toimingut õigeaegselt sooritamata. Vaatamata sellele, et ühegi kohustuse rikkumist vastustaja poolt ei ole aset leidnud, selgitab vastustaja, et kaebustes nimetatud väidetavalt rikutud normid tekitavad vastustajale küll kohustusi, kuid nende normide eesmärk ei ole lisaks avalikele huvidele kaitsta kaebajate subjektiivseid õigusi. AJN ei kaitse oma järelevalvelise tegevusega üksikuid isikuid, kellele vandeaudiitor audiitorettevõtte kaudu teenust osutab, vaid AJN-i kogu tegevus on suunatud avalike huvide kaitsele (AudS § 121 lg 1). Seega juba olemuselt on vale kaebajate eeldus, nagu AJN-i järelevalve eesmärgiks peaks olema üksikisiku, sh kaebajate, rahaliste huvide kaitse. AJN ei saa oma järelevalve ja seotud toimingute abil tagada, et üheski audiitortegevust puudutavas lepingulises suhtes kahju ei teki, ega ole oma seaduspäraste tegevustega igakordselt võimeline kõiki rikkumisi ja kaasnevat kahju ära hoidma. Seega kaebajate subjektiivsed avalikud õigused ei saaks antud olukorras olla rikutud ka sellisel ebatõenäolisel juhul, kui kohustuste rikkumine vastustaja poolt leiaks antud asjas tuvastamist. 6) Vastustaja tegi õigeaegselt kõik menetlustoimingud. Põhimääruse § 7 lg 5 kohaselt kajastatakse vandeaudiitori kutse äravõtmine menetlustoimikus koos vastava märke tegemisega registrikaardile. Kaebustest nähtuvalt oli sellise kande tegemine teada ka kaebajatele. A.V. vandeaudiitori registrikaardile kantud märge oli kõigile avalikult ja tasuta kättesaadav. Vastustaja täitis põhimääruse § 7 lg-st 5 tuleneva kohustuse viivituseta ja asjaolusid arvestavalt esimesel võimalikul juhul. Kaebajad on esitanud tõendina ekraanipildi audiitortegevuse portaalis avaldatud Audiitorkogu liikmete nimekirjast koos eksliku väitega, et tegemist on väljavõttega audiitortegevuse registrist. Audiitortegevuse portaali avalehel on selgelt kirjas, et portaal hõlmab audiitortegevuse registrit ning audiitortegevusega seotud teemasid. Audiitorkogu liikmete nimekirja ei peeta audiitortegevuse registri osana ja selle pidamist ei näe ette põhimäärus. Tegemist on Audiitorkogu kui kutseühenduse liikmete kontaktandmeid jm teavet koondava informatiivse nimekirjaga, millel puudub õiguslik tähendus ja mille väljad ei ole seotud registri väljadega. Nimekirja andmed on viidud registri andmetega vastavusse. 7) AJN ei ole OÜ Lemmur tegevusloa kehtetuks tunnistamisel jätnud õigeaegselt toimingut sooritamata. Vandeaudiitor osutab AudS § 7 lg 1 kohaselt kutseteenust audiitorettevõtja kaudu. OÜ Lemmur näol oli tegemist audiitorühinguga (AudS § 76). OÜ Lemmur kaudu tegutses
6(13)
3-19-1208 ainukese vandeaudiitorina A.V., kellel puudus alates 02.04.2018 õigus osutada OÜ Lemmur kaudu vandeaudiitori kutseteenust. OÜ Lemmur tegevusloa kehtivuse periood ei omanud mõju A.V. vandeaudiitorina tegutsemise õigusele ega saanud tekitada taotlejatele õiguspärast ootust A.V. kutse olemasolu osas. Kokkuvõttes ei saanud OÜ Lemmur tegevusloa olemasolu omada mingit rolli kaebajate otsuses valida oma vandeaudiitori teenuse osutajaks A.V. ja talle aluseta makseid teha. AJN tunnistas 15.01.2019 OÜ Lemmur audiitorettevõtja tegevusloa kehtetuks ja otsuse kohta tehti kooskõlas põhimääruse § 11 lg 1 p-ga 12 kanne audiitortegevuse registris 18.01.2019. Vastustaja avaldas teabe OÜ Lemmur tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta viivituseta ning kooskõlas kaebaja viidatud AudS sätetega. Ka ei ole kaebajatel subjektiivset õigust nõuda kolmanda isiku tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Lisaks ei nähtu kaebuse põhjendusest, kuidas OÜ Lemmur tegevusloaga seonduv, sõltumata A.V.lt kutse äravõtmise kohta teabe avaldamisest, sai põhjustada kaebajatele kahju tekkimise. 8) Kaebuste põhjal ei ole võimalik järeldada, et vastustaja toimingud saanuks isegi hüpoteetiliselt kaebajate käitumist mõjutada. Kaebajad ei ole tõendanud, et otsustasid OÜ Lemmur kaudu A.V. vandeaudiitori teenust tellida audiitortegevuse registri andmetele tuginedes. Kaebuste lisadest nähtuvalt on kaebajad tutvunud Audiitorkogu tegevust käsitlevate andmetega alles 08.02.2019 seisuga (jättes samas tutvumata audiitortegevuse registri registrikaardiga). Vaidlust ei saa siiski olla selles, et hiljemalt alates 24.05.2018 pidi audiitortegevuse registri andmete kontrollimise tulemuseks olema A.V.ga kliendilepingu sõlmimisest loobumine, kliendilepingu lõpetamine ja maksete peatamine. Isegi perioodil, kus OÜ Lemmur audiitorettevõtja tegevusluba kehtis, pidi A.V. vandeaudiitori kutse puudumine kaebajatele andma selge teabe selle kohta, et OÜ Lemmur kliendilepingutes kokku lepitud teenust ei ole võimalik õiguspäraselt osutada. Kaebajatel oli kohustus ise aktiivselt tegutseda, et kahju tekkimist vältida või vähendada (VÕS § 139). Kaebajad tuginevad registrikannetele valikuliselt. Kaebajatel oli võimalik audiitortegevuse registri vandeaudiitori registrikaardi kandeid kontrollida registriandmeid kliendilepingute sõlmimise (mis sõlmiti valdavalt pärast A.V.lt kutse äravõtmist ajavahemikus 17.04.-23.06.2018), tellimuste esitamise ning arvete tasumise ajal. Kaebajatele pidi olema mõistlikult ettenähtav, et selline hoolsus aitab teenuste ostmisel kahju ära hoida või vähendada. 9) Arusaamatu on kaebajate seisukoht, nagu oleks vastustaja pidanud tagama A.V.t käsitleva teabe kättesaadavuse äriregistri vahendusel või et see oleks pidanud vältima kaebajatele kahju tekkimist. Vastustaja täitis talle pandud kohustused A.V. registrikaardile märke tegemisega. Vastustaja on audiitortegevuse registri volitatud töötlejana oma kohustused täitnud. Vastustajal puudub äriregistris andmete muutmiseks seadusest tulev mandaat. Kaebajad püüavad jätta ebaõige mulje, nagu oleks vastustaja oma tegevuse või tegevusetusega jätnud õigusliku lünga, mille alusel A.V. sai teenuse osutamist jätkata. Sellist lünka ei eksisteerinud ning vastustaja astus kõik tema pädevuses olevad sammud selleks, et A.V. lõpetaks tegutsemise vandeaudiitorina. OÜ Lemmur tegevusloa kehtetuks tunnistamise osas puudus rikkumine ning vastavad registrikanded tehti viivituseta. 10) Kaebuste kohaselt on kahju suuruseks kaebaja poolt juba tasutud ja täiendavalt tasumisele kuuluva majandusaasta aruande auditeerimise maksumuse vahe. Kaebajate metoodika neile tekitatud kahju arvutamisel on arusaamatu, kuna kaks tehte aluseks olevat summat ei ole võrreldavad ega saa põhjendada vastustaja suhtes kahju hüvitamise taotluse esitamist. A.V.l puudus vandeaudiitori kutse, mis oleks võimaldanud õiguspäraselt maksete aluseks olevat vandeaudiitori teenust osutada. A.V. poolt OÜ Lemmur kaudu nõutud summade näol ei olnud tegemist vandeaudiitori teenuse eest turutingimustel tasutud teenustasuga. Tegemist oli kaebajatele tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise abil kasseeritud summadega, mille eest kaebajad vandeaudiitori teenust ei saanud. OÜ Lemmur arvete alusel tasutud summad võisid moodustada kaebajate kahju, mille eest vastutab A.V. ja/või OÜ Lemmur. Vandeaudiitori 7(13)
3-19-1208 teenust osutas kaebajatele hiljem sõlmitud kliendilepingute alusel hoopis HLB. Vaidlusalusel perioodil olid HLB-le tehtud maksed ainukesed, mille kaebajad vandeaudiitori poolt õiguspärase vandeaudiitori aruande koostamise eest tasusid. HLB-le turutingimustel tasutud summasid ei saa käsitleda kaebajatele tekkinud kahjuna, kuna vandeaudiitori aruande koostamine oli kaebajate majandustegevuses nõutav ning kaebajad sõlmisid uued kliendilepingud turutingimustel. Kaebajate enese käsitluse kohaselt on OÜ-le Lemmur mittenõuetekohase teenuse eest tasutud summade tagastamise eest vastutav OÜ Lemmur. Sellega, et OÜ Lemmur tagastas või tagastab kaebajatele nende poolt tasutud summad, saavad kaebajad asetatud olukorda, nagu nende õigusi ei oleks rikutud (VÕS 127 lg 1). Vastustajalt kahjuhüvitise väljamõistmine viiks aga kaebajate rikastumiseni vastustaja arvelt. Asjaolu, et kahju hüvitamise saavutamine selleks kohustatud isikult on keeruline, väheperspektiivne või ebamugav, ei muuda kahju hüvitamiseks kohustatud isikute ringi. 11) Kuna vastustaja pole rikkunud oma õigusaktides sätestatud kohustusi ega kaebaja subjektiivseid õigusi, vaid kaebajatele tekkinud väidetav kahju on põhjustatud A.V. ja/või OÜ Lemmur poolt, ei oleks käsitlus vastustaja tegevuse ja kaebajatel väidetavalt tekkinud kahju vahelise põhjusliku seose puudumisest antud asjaoludel asjakohane. Põhjusliku seose sisustamisel tuleb RVastS § 7 lg 4 alusel lähtuda VÕS § 127 lg-st 4 ja isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kuigi õiguslikult võib tegemist olla ka põhjuste ahelaga, ei tähenda see siiski, et kannatanule tuleb hüvitada igasugune ja rikkumisega ükskõik kui kauges seoses olev negatiivne tagajärg. Teoga liialt kauges põhjuslikus seoses oleva tagajärje eest hüvitise määramine on piiratud VÕS § 127 lg 2 ja § 1045 lg 3 alusel. Normi kaitseeesmärgiga hõlmamata õigusi halduse õigusvastane tegevus ei riku. AJN-i mistahes asjakohase tegevuse ja kaebajatel väidetavalt tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos ainuüksi seetõttu, et väidetava kahju on oma õigusvastase tegevusega vahetult põhjustanud A.V. ja/või OÜ Lemmur. Lisaks, nagu eelnevalt märgitud, ei ole kaebajad ära tõendanud, millisele teabele kaebajad tuginesid A.V.lt vandeaudiitori teenuse ostmisel. Kaebajate väited on vastava asjaolu osas vastuolulised. 12) Möönmata vastustaja viivitust toimingute tegemisel või vastutust kaebajatele väidetavalt tekkinud kahju eest viitab AJN ka RVastS §-s 13 sätestatud vastutuse piiramise alustele.
8(13)
3-19-1208
Kaebuste lisa 1, allkirjastatud lepingud esitatud kaebaja poolt kohtule 02.11.2020 Asub veebiaadressil https://www.audiitortegevus.ee/
Kaebuste lisa 7
AJN-i 09.09.2019 vastus kaebusele, lisa 2
9(13)
3-19-1208 Kohus leiab, et käesoleva vaidluse kontekstis ei saa omistada määravat tähendust küsimusele, millal tehti audiitortegevuse registris A.V. registrikaardil muudatus teabe osas „Esindamise õigus audiitorteenuse osutamisel“. Nimelt ei ole vaidluse seisukohast oluline A.V. poolne OÜ Lemmur esindusõigus, vaid asjaolu, et A.V.l puudus alates AJN-i 27.03.2018 otsuse jõustumisest, s.o alates 02.04.2018 vandeaudiitori kutse. Vandeaudiitori kutse olemasolu nähtub audiitortegevuse registris konkreetse isiku registrikaardi alakategooriast „Kutsed ja tunnustused“. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et info A.V.lt vandeaudiitori kutse äravõtmise kohta kanti audiitortegevuse registrisse 07.05.2018, s.o pärast seda kui Tallinna Halduskohus jättis 07.05.2018 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-18-883 rahuldamata A.V. esialgse õiguskaitse taotluse AJN-i 27.03.2018 otsuse täitmise peatamiseks. Vastustaja on esitanud selle kohta tõendina registri vastutava töötleja (rahandusministeeriumi) e-kirjaga kinnitatud logi väljavõtte6. Seega saab asuda seisukohale, et audiitortegevuse registris kajastus A.V. registrikaardi alakategoorias „Kutsed ja tunnustused“ alates 07.05.2018 teave A.V.lt vandeaudiitori kutse äravõtmise kohta7. Kaebajad ei ole vastupidist tõendanud (s.o esitanud väljatrükki A.V. registrikaardi alakategooriast „Kutsed ja tunnustused“ seisuga pärast 07.05.2018).
AJN-i 09.09.2019 vastus kaebusele, lisa 3 Tänasel päeval vastav teave A.V. registrikaardil kajastub (Register – Audiitorite nimekiri – Detailotsing): https://www.audiitortegevus.ee/atr/web/valisaudit/register/vaata/38/kutse?_cId=1605702079765
10(13)
3-19-1208 oleks pidanud jõudma nendeni muul moel, kui kaebajate poolt audiitortegevuse registri kontrollimise teel.
Kohtuistungi helisalvestis kl 10:39:28-10:41:35
11(13)
3-19-1208
Vastustaja 02.11.2020 ja 04.11.2020 menetlusdokumendid
12(13)
3-19-1208 võimelised oma haldusakte halduskohtumenetluses iseseisvalt kaitsma, kasutamata advokaadi abi (nt Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-19-01 p 3 ja lahendi nr 3-3-1-75-03 p 9). Käesolevas asjas on Audiitorkogu osalenud menetluses vastustajana, seega tuleb eelkirjeldatud Riigikohtu praktikat kohaldada ka Audiitorkogu suhtes. Praegusel juhul ei ole küll tegemist haldusakti üle toimuva vaidlusega, samas on AJN lahendanud kohtuvaidluse eelselt kaebajate kahjunõude ning samadel asjaoludel toimub ka kohtuvaidlus. Kahjunõue / kohtuvaidlus keskendub oma olemuselt peaasjalikult sellele, millised on Audiitorkogu (AJN-i) AudS-ist tulenevad kohustused ning kas vastustaja on neid kohustusi rikkunud. Selles osas tuleb pidada Audiitorkogu piisavalt kompetentseks välist õigusabi kasutamata, st sellesisuline vaidlus ei välju vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest. Asjaolu, et kahjunõuete lahendamine ei ole Audiitorkogu igapäevane põhitegevus (nagu see ei ole eelduslikult enamike haldusorganite igapäevaseks tegevuseks) ning spetsiifilisi kahjunõudeid puudutav kohtupraktika on napp, ei tähenda, et käesolevat vaidlust saaks Riigikohtu praktikast tulenevalt lugeda vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks. Seejuures on Riigikohus selgitanud, et nt Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine (mis ei ole samuti eelduslikult haldusorganite igapäevane tegevus) ei muuda vaidlust veel haldusorgani põhitegevusest väljuvaks (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-26-12, p 30). Eelnev ei tähenda samas seda, et Audiitorkogu poolt kasutatud välise õigusabi sisuline kvaliteet ei oleks tunnustamist väärt. Kohtu seisukoht menetluskulude väljamõistetavuse osas tugineb eelviidatud kohtupraktikal, millest ei saa järeldada, et kõnealuses olukorras võiks olla põhjendatud vastustaja esindajatasu jätmine kaebajate kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik
14.05.2021
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.