lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1208/22

Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

HaldusasiOsaliselt jõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 20.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1208/22
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.11.2020
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
5792
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.11.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1208

Haldusasi

OÜ Roopa Arendus, OÜ Künnipõllu Arendus, OÜ Tähetorni Tehnopark, OÜ Hinno Invest (algselt OÜ Lukki Invest) ja Osaühing Favorte kaebused Audiitorkogu Audiitortegevuse järelevalve nõukogult kahju hüvitise väljamõistmiseks koos viivisega

Menetlusosalised

Kaebajad – OÜ Roopa Arendus, OÜ Künnipõllu Arendus, OÜ Tähetorni Tehnopargi, OÜ Hinno Invest (algselt OÜ Lukki Invest) ja Osaühing Favorte, volitatud esindaja vandeadvokaat Teele Viilup Vastustaja – Audiitorkogu, volitatud esindaja vandeadvokaat Margus Kõiva

Asja läbivaatamine

03.11.2020

RESOLUTSIOON

1.Jätta OÜ Roopa Arendus, OÜ Künnipõllu Arendus, OÜ Tähetorni Tehnopark, OÜ Hinno Invest ja Osaühing Favorte kaebused rahuldamata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.12.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

Sarnased lahendid

Majandushaldusõigus
  • 16.07.20263-26-1953/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.06.20263-26-154/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-25-2748/55Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-23-1187/27Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-24-304/42Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-640/45Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-19-1208 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Audiitorkogu audiitortegevuse järelevalve nõukogu (AJN) alustas 26.09.2017 audiitortegevuse seaduse (AudS) § 132 lg 1 alusel OÜ LEMMUR (OÜ Lemmur) ja vandeaudiitor A.V. suhtes uurimismenetlust.
2.AJN-i 27.03.2018 otsusega nr 386 võeti ära A.V. vandeaudiitori kutse. Alates otsuse jõustumisest 02.04.2018 puudus A.V.l vandeaudiitori kutse ning õigus osutada vandeaudiitori kutseteenust (sh allkirjastada majandusaasta aruandeid).
3.A.V. esitas AJN-i 27.03.2018 otsuse peale 02.05.2018 kaebuse halduskohtule ning taotles esialgse õiguskaitse korras õigust tegutseda vandeaudiitorina kohtuvaidluse vältel. Tallinna Halduskohus jättis 07.05.2018 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-18-883 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. A.V. loobus 18.12.2018 kaebusest ning kohus lõpetas 21.12.2018 määrusega menetluse.
4.OÜ Lemmur sõlmis 17.04.2018-23.06.2018 OÜ-ga Roopa Arendus, Osaühinguga Favortega (OÜ Favorte), OÜ-ga Künnipõllu Arendus, OÜ-ga Lukki Invest1 ja OÜ-ga Tähetorni Tehnopark (kaebajad) kliendilepingud audiitorteenuse osutamiseks. A.V. allkirjastatud vandeaudiitori aruandena pealkirjastatud dokumendid esitati äriregistrile koos kaebajate majandusaasta aruannetega ajavahemikul 24.06.2018-27.06.2018.
5.Tartu Maakohtu registriosakonna 07.02.2019-08.02.2019 määrustega anti kaebajatele tähtaeg seaduse nõuetele vastava 2017. a majandusaasta aruannete esitamiseks. Määruse kohaselt otsustas AJN 27.03.2018 võtta ära A.V. vandeaudiitori kutse. Otsus jõustus 02.04.2018 ning alates nimetatud kuupäevast ei ole A.V.l vandeaudiitori aruande allkirjastamise õigust. Audiitorteenust on osutatud OÜ Lemmur kaudu, mis ei vastanud audiitorettevõtja nõuetele ja millel puudus tegevusluba. Seega tuleb kaebajatel esitada 2017. a majandusaasta aruanded koos vandeaudiitori uue arvamusega.
6.AJN rahuldas 15.01.2019 OÜ Lemmur taotluse tunnistada tema tegevusluba kehtetuks. Vastav kanne tehti audiitortegevuse registrisse 18.01.2019.
7.Kaebajad sõlmisid 2019. a alguses kliendilepingud HLB Expertus KLF OÜ-ga (HLB) sama audiitorteenuse osutamiseks, mis oli tellitud OÜ-lt Lemmur.

Kaebajad esitasid 06.05.2019 AJN-ile kahju hüvitamise taotlused.

AJN-i 28.05.2019 otsusega nr 537 jäeti kaebajate taotlus kahju hüvitamiseks rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10.OÜ Roopa Arendus, OÜ Künnipõllu Arendus, OÜ Tähetorni Tehnopark, OÜ Lukki Invest ja OÜ Favorte esitasid 27.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebused (täiendatud 05.07.2020 ja 14.10.2020) AJN-ilt kahju hüvitise väljamõistmiseks koos viivisega. 1) AJN väljastas 01.02.2019 teadaande ja hoiatuse, et on otsustanud 27.03.2018 (ehk peaaegu aasta enne hoiatuse edastamist) võtta ära A.V. vandeaudiitori kutse. Otsus, millele AJN viitas,

OÜ Hinno Invest (ühendav ühing) ja OÜ Lukki Invest (ühendatav ühing) ühinesid 15.05.2020 sõlmitud ühinemislepingu alusel. Ühinemisotsus on vastu võetud 01.06.2020. Ühinemine loeti toimunuks äriregistrisse 10.07.2020 ühinemiskande tegemisega. OÜ Lukki Invest on seoses ühinemisega äriregistrist kustutatud.

2(13)

3-19-1208 hakkas kehtima juba 02.04.2018. Sealjuures oli veel 08.02.2019 seisuga audiitortegevuse registris märge, mille kohaselt oli A.V.l OÜ Lemmur esindamise õigus audiitorteenuse osutamisel. Tänaseks on vastav kanne parandatud, kuid kaebajatele teadmata põhjusel parandati A.V.t puudutav kanne ebamõistlikult pika viivitusega, millest tingituna ei jõudnud info A.V. osas tehtud otsuse kohta õigeaegselt kolmandate isikuteni (sh kaebajateni). Vastustaja teavitas äriregistrit asjaolust, et A.V.l puudub vandeaudiitorina tegutsemine õigus, alles 01.02.2019. OÜ Lemmur tegevusluba on audiitortegevuse registrist nähtuvalt tunnistatud kehtetuks alles 15.01.2019. Seda olukorras, kus OÜ Lemmur ainuosanikult ja juhatuse liikmelt A.V.lt võeti vandeaudiitorina tegutsemise õigus ära juba aasta varem ning OÜ Lemmur kui audiitorettevõtja sai teenuseid osutada vaid A.V. kui (endise) vandeaudiitori vahendusel. Kuna vandeaudiitorina tegutsemise äravõtmise menetlust viis läbi vastustaja, kes oli ühtlasi teadlik, et A.V.lt vandeaudiitorina tegutsemise õiguse äravõtmisega ei ole enam täidetud OÜ Lemmur tegevusloa kehtivuse eeldused, siis jääb arusaamatuks, mis põhjusel tegevusloa kehtetuks tunnistamisega (või asjakohase info avalikustamisega) sedavõrd kaua oodati. 2) Juhul, kui äriregister oleks olnud juba enne 2017. a aruannete esitamise tähtaega teadlik, et OÜ-l Lemmur ja A.V.l puudub audiitorteenuse osutamise õigus, oleks äriregister saanud esimeste OÜ Lemmur poolt auditeeritud aruannete saabumise järgselt aruanded esitanud isikuid informeerida ning kaebajatele oleks jäänud kahju tekkimata. Kaebajatel on nimelt seosed OÜ-ga Lubja Residentsid, kes esitas OÜ Lemmur poolt auditeeritud aruande äriregistrile juba 12.05.2018. Juhul, kui äriregister oleks olnud ülalkirjeldatud asjaoludest teadlik, oleks info A.V. kutse äravõtmise kohta jõudnud kaebajateni hiljemalt 2018. a maikuus ning kahju ei oleks kaebajatele tekkinud. Seega on vastustaja tegevusetusel otsene seos kaebajatele tekkinud varalise kahjuga. 3) AudS § 90 lg 4, § 156 lg 5 ning Vabariigi Valitsuse 23.09.2010 määruse nr 141 „Audiitortegevuse registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (põhimäärus) § 2 lg 2 p 1 ja § 7 lg-te 5 ja 6 eesmärgiks on tagada, et kolmandad isikud (potentsiaalsed vandeaudiitori teenuse tarbijad) saaksid õigeaegselt korrektset ja kaasajastatud informatsiooni tegevuslubade kehtivuse ja vandeaudiitorina tegutsemise õiguse puudumise kohta. Kuigi seadusest ei tulene konkreetset tähtaega, mis ajaks oleks vastustaja pidanud A.V.t ja OÜ-d Lemmur puudutavad andmed parandama ja asjakohaseid ametiasutusi teavitama, on ilmne, et ligikaudu aastane viivitus andmete parandamisel ja äriregistri teavitamisel ei kvalifitseeru viivitamatu ega vahetu avaldamisena ning vastustaja on seega ülalviidatud õigusakte rikkunud. Audiitortegevuse registri peamiseks eesmärgiks on informatsiooni avalikkusele kättesaadavaks tegemine. 4) Vastustaja rõhutab, et tegi audiitortegevuse registris A.V. registrikaardile märke kutse äravõtmise kohta koheselt pärast haldusasjas nr 3-18-883 esialgse õiguskaitse määruse jõustumist 24.05.2018. Kaebajatele jääb arusaamatuks, millisele õiguslikule alusele tuginedes seob vastustaja kande tegemise kohustuse mistahes kutse äravõtmise otsuse tegemisele järgnevatega sündmustega. AudS-ist tuleneb üheselt, et kanne tuleb teha viivitamatult pärast otsuse tegemist (AudS § 32 lg 7). Samuti tuleneb AudS §-st 32 lg-st 8 kohustus teavitada viivitamatult ka asjakohaseid registreid (muuhulgas ka äriregistrit). Äriregistrisse jõudis info alles 01.02.2018. AJN süüdistab viivituses registripidajaid olukorras, kus info edastamise kohustus lasub AudS-st tulenevalt vastustajal. Vaidluse kontekstis on oluline, et veel 08.02.2019 seisuga nähtus A.V. registrikaardilt ebaõige info. Meelevaldne on seejuures vastustaja käsitlus justkui oleks kaebuste lisadest nähtuvalt kaebajad tutvunud Audiitorkogu tegevust käsitlevate andmetega alles 08.02.2019 seisuga. 5) Arusaamatu on vastustaja käsitlus justkui ei saaks OÜ Lemmur tegevusloa kehtivus tekitada mistahes õiguspärast ootust A.V. kutse olemasolu osas. A.V.lt vandeaudiitorina tegutsemise õiguse äravõtmisega ei olnud enam täidetud OÜ Lemmur tegevusloa kehtivused 3(13)

3-19-1208 eeldused ning kuigi audiitortegevuse registrist nähtuvalt oli OÜ-l Lemmur kehtiv tegevusluba, ei olnud kaebajatel võimalik OÜ Lemmur poolt koostatud aruandeid eesmärgipäraselt kasutada. AudS-i mõtteks on see, et tegevusluba oleks vaid ühingutel, kelle osas on täidetud tegevusloa väljastamise eeldused ning kui vastustajale on teada, et tegevusloa kehtivuse eeldused täidetud ei ole, siis on vastustaja kohustuseks asjatute viivitusteta tegevusluba kehtetuks tunnistada. Vastustaja viitab ekslikult justkui oleks kaebajad sõlminud lepingud A.V.ga. Lepingu pooleks oli OÜ Lemmur, kelle esindajana tegutses A.V. ning kelle esindusõiguse olemasolus puudus veel ka 2019. a veebruari seisuga audiitortegevuse registri andmetele tuginedes põhjus kahelda. Eeltoodust tulenevalt ei täitnud AJN oma kohustust tunnistada OÜ Lemmur tegevusluba kehtetuks ning AJN kõrvaldas vastava rikkumise ligikaudu aastase viivitusega, milliseks hetkeks oli aga juba mitmetele ettevõtjatele (sh kaebajatele) kahju tekkinud. 6) Kaebajad sõlmisid 17.04.2018-23.06.2018 OÜ-ga Lemmur kliendilepingud audiitorteenuse osutamiseks. Kooskõlas lepinguga tasus OÜ Roopa Arendus OÜ-le Lemmur 480 eurot, OÜ Künnipõllu Arendus 840 eurot, OÜ Tähetorni Tehnopark 840 eurot, OÜ Lukki Invest 840 eurot ja OÜ Favorte 1860 eurot. Kaebajad sõlmisid lepingud teadmises, et A.V.l on õigus vandeaudiitorina tegutseda ning ajal, kui OÜ Lemmur tegevusluba oli audiitortegevuse registrist nähtuvalt kehtiv. Kaebajad tuginesid lepingu sõlmimisel ja arvete tasumisel audiitortegevuse registris avaldatud andmetele, mis, nagu tänaseks on selgunud, olid ebaõiged. Info korrektse ja õigeaegse avalikustamata/parandamise jätmise tõttu tekkis kaebajatele varaline kahju, mida ei oleks audiitortegevuse registri volitatud töötleja poolt andmete õigeaegse parandamise ja avalikustamise korral tekkinud. 7) Vastustaja hinnangul ei ole kaebajate subjektiivseid õigusi rikutud, kuna AudS-is sätestatud normide eesmärk ei ole kaitsta kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajad vastustaja käsitlusega ei nõustu. Vastustaja üritab meelevaldset kitsendada AJN-i järelevalve eesmärke ning õigustada seeläbi kohustuste rikkumist, mille tagajärjel tekkis kaebajatele rahaline kahju. Nii AudS-ist kui valdkonda reguleerivatest teistest õigusaktidest tuleneb üheselt, et normide, mille rikkumist kaebajad vastustajale ette heidavad, eesmärk on muuhulgas ka kaebajate subjektiivsete õiguste kaitsmine. Sealjuures on AJN-i tõlgendus kohaldamisele kuuluvate normide kaitse eesmärgist enne käesolevat kohtumenetlust ühtinud kaebajate tõlgendusega. 8) Alused vastustaja vastutuse piiramiseks puuduvad. Vastustaja jätab tähelepanuta, et OÜ Lemmur ja A.V. said tavapäraselt audiitorteenuse osutamisega jätkata vaid põhjusel, et andmed A.V. kutse äravõtmise kohta ei jõudnud äriregistrini ning OÜ Lemmur tegevusloa äravõtmine viibis ebamõistlikult kaua. Vastavate andmete avaldamise eesmärk on muuhulgas tarbijate/klientide kaitse, mistõttu pidi (oleks pidanud) vastustaja nägema ette, et andmete avaldamisega ja tegevusloa äravõtmisega viivitamisel võivad olla negatiivsed tagajärjed isikutele, kes OÜ Lemmur ja A.V. teenuseid edasi tarbivad. Samuti pidi vastustaja nägema ette, et teenuseid edasi tarbides maksavad tarbijad OÜ-le Lemmur ja A.V.le ka tasu. On ilmne, et vastustaja ei järginud ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust ning kuigi vastustaja täitis lõpuks (viibega) oma seadusest tulenevaid kohustusi, põhjustas kohustuste täitmisega viivitamine kaebajatele kahju. Seega puuduvad õiguslikud alused vastustaja vastutuse vähendamiseks. 9) Vastustaja tegevusetuse tõttu olid kaebajad sunnitud sõlmima OÜ-ga Lemmur sõlmitud lepinguga silmas peetud eesmärgi saavutamiseks uue lepingu HLB-ga ja tasuma sama teenuse eest teistkordselt tasu. OÜ Roopa Arendus korduvauditeerimise maksumuseks oli 1360 eurot, seega on OÜ-le Roopa Arendus tekkinud kahju suuruseks juba tasutud ja täiendavalt tasumisele kuuluva majandusaasta aruande auditeerimise maksumuse vahe (1360 - 400) ehk 960 eurot. OÜ Künnipõllu Arendus korduvauditeerimise maksumuseks oli 1480 eurot, seega kahju 780 eurot (1480 - 400). OÜ Lukki Invest korduvauditeerimise maksumuseks oli 1200 eurot, seega kahju 4(13)

3-19-1208 500 eurot (1200 - 700). OÜ Favorte korduvauditeerimise maksumuseks oli 2600 eurot, seega kahju 1050 eurot (2600 - 1550). OÜ Tähetorni Tehnopark korduvauditeerimise maksumuseks oli 1480 eurot, seega kahju 780 eurot (1480 - 700). Kõik eeltoodud summad on käibemaksuta. 10) Kaebajad saatsid 06.05.2019 vastustajale kahju hüvitamise nõude. Vastustaja jättis 28.05.2019 otsusega kahju hüvitamise nõuded rahuldamata. Vastustaja 28.05.2019 otsus on õigusvastane. Vastustaja on rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi ning vastustaja tegevusetuse ja kaebajate kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos (võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg 3; riigivastutuse seaduse (RvastS) § 7 lg-d 1 ja 2, § 8 lg 1). 11) Kaebajad paluvad kohtumenetluses mõista vastustajalt välja kaebajate poolt OÜ-le Lemmur tasutud summad tervikuna. Kokku moodustab OÜ Roopa Arendus nõue seega 1360 eurot, OÜ Künnipõllu Arendus nõue 1480 eurot, OÜ Tähetorni Tehnopark nõue 1480 eurot, OÜ Lukki Invest nõue 1200 eurot ja OÜ Favorte nõue 2600 eurot. Juhul, kui kohtu hinnangul ei ole hinnavahe hüvitamine põhjendatud, paluvad kaebajad mõista vastustajalt kahjuna välja üksnes kulud, mis kaebajad tasusid OÜ-le Lemmur nõuetekohast teenust saamata. Alternatiivselt jäävad kaebajad ka nõude suuruse juurde hinnavahe hüvitamiseks (kaebuste eesmärgiks oli siiski hinnavahe hüvitamine lisaks juba kantud kulule). 12) Kaebajad teatasid vastustajale oma nõudest 06.05.2019, paludes hüvitada kahju hiljemalt 13.05.2019. Kuna vastustaja kahju nimetatud kuupäevaks ei hüvitanud on kaebajatel VÕS § 113 lg 2 alusel õigus nõuda vastustajalt viivist alates 14.05.2019 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kahju hüvitamiseni (HKMS § 38 lg 3). 13) Kaebajad on esitanud A.V.le ja OÜ-le Lemmur nõudekirjad, millele mis tahes vastust ei järgnenud ning nõude esitamine ei viinud ka OÜ-le Lemmur tasutud summade tagastamiseni. AJN-i eeldus, justkui oleksid A.V. ja/või OÜ Lemmur valmis kaebajate poolt tasutud summasid tagastama, on eluvõõras. OÜ Lemmur on varatu ja A.V. on surnud. Täielikult jääb arusaamatuks, millele tugineb vastustaja väide justkui ei olnud OÜ Lemmur kaudu nõutud summade näol tegemist vandeaudiitori teenuse eest turutingimustel tasutud teenustasuga.

11.Audiitorkogu palub 09.09.2019 vastuses (täiendatud 26.10.2020) jätta kaebused rahuldamata. 1) AJN-i 27.03.2018 otsusega võeti ära A.V. vandeaudiitori kutse. Alates otsuse jõustumisest 02.04.2018 puudus A.V.l vandeaudiitori kutse ning õigus osutada vandeaudiitori kutseteenust (sh allkirjastada majandusaasta aruandeid). Tallinna Halduskohus jättis 07.05.2018 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-18-883 A.V. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja vastav määrus jõustus 24.05.2018. Koheselt pärast kohtumääruse jõustumist tegi AJN 24.05.2018 kl 16.04 audiitortegevuse registris A.V. vandeaudiitori registrikaardile märke kutse äravõtmise kohta. 2) Kaebajad sõlmisid kaebuste kohaselt 2018. a aprillis kuni juunis OÜ-ga Lemmur kliendilepingud, mille kohaselt pidi audiitorteenust osutama vandeaudiitor A.V.. OÜ-le Lemmur oli audiitorettevõtjana (AudS § 7) antud tegevusluba (AudS § 81 jj) kuni 15.01.2019, kui AJN rahuldas OÜ Lemmur taotluse tunnistada tema tegevusluba kehtetuks. A.V. allkirjastatud vandeaudiitori aruandena pealkirjastatud dokumendid esitati äriregistrile koos majandusaasta aruannetega juunis 2018. a. AJN tegi 21.11.2018 prokuratuurile ettepaneku kriminaalmenetluse algatamiseks seoses kahtlusega, et A.V. on oma teadliku tegevusega täitnud karistusseadustiku § 372 koosseisu, kuna on korduvalt (perioodil kuni 22.09.2018) tegutsenud vandeaudiitorina ajal, kui tal puudus vandeaudiitori kutse. Tingituna asjaolust, et A.V. osutas ka detsembris 2018 ja jaanuaris 2019 vandeaudiitorina lubamatut teenust, pidas AJN 01.02.2019 hädavajalikuks avalikustada A.V. õigusvastast tegevust käsitleva teabe oma 5(13)

3-19-1208 kodulehel, et hoiatada avalikkust. Täiendavalt teavitas AJN 01.02.2019 A.V. rikkumistest Tartu Maakohtu registriosakonda ja Registrite ja Infosüsteemide Keskust. Viidatud kohustust AJN-l ei olnud, kuid asjaolud viitasid sellele, et A.V. jätkab oma seadusvastast tegevust ja seekaudu ehk õnnestub peatada tema seadusvastane käitumine. 3) Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. AJN ei ole vandeaudiitor A.V. kutse äravõtmisel ja seonduvates toimingutes rikkunud kaebajate subjektiivseid õigusi, mh jätnud õigeaegselt toimingut sooritamata. 4) Kaebustest ei ole aru saada, millise kohustuse rikkumist vastustajale ette heidetakse ja milline oli konkreetse rikkumise põhjuslik seos väidetava kahjuga. Kaebustes jäetakse ekslikult eristamata vandeaudiitor (AudS 3. pt) ning audiitorühing (AudS 5. pt). Nii käsitlevad kaebajad neile kahju tekitanud asjaoluna nii A.V.lt vandeaudiitori kutse äravõtmise kohta teabe avaldamise väidetavat viibimist, kui OÜ-l Lemmur tegevusloa eelduste puudumist. Samuti on kaebused ebaselged ja tõendamata osas, millisele teabele tuginedes on kaebajad sõlminud lepingud OÜ-ga Lemmur ning teinud OÜ-le Lemmur makseid. Kaebuses viitavad kaebajad audiitortegevuse registri väidetavale märkele A.V.l OÜ Lemmur esindamise õiguse kohta ning OÜ Lemmur kehtivale tegevusloale, samas tuginetakse aga hoopis äriregistri avaldatud teabele. 5) Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib RVastS § 7 lg 2 alusel nõuda üksnes juhul, kui toiming jäi õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku subjektiivseid õigusi. Vastustaja on täitnud kõik õigusaktides sätestatud kohustused nõuetekohaselt ega ole jätnud toimingut õigeaegselt sooritamata. Vaatamata sellele, et ühegi kohustuse rikkumist vastustaja poolt ei ole aset leidnud, selgitab vastustaja, et kaebustes nimetatud väidetavalt rikutud normid tekitavad vastustajale küll kohustusi, kuid nende normide eesmärk ei ole lisaks avalikele huvidele kaitsta kaebajate subjektiivseid õigusi. AJN ei kaitse oma järelevalvelise tegevusega üksikuid isikuid, kellele vandeaudiitor audiitorettevõtte kaudu teenust osutab, vaid AJN-i kogu tegevus on suunatud avalike huvide kaitsele (AudS § 121 lg 1). Seega juba olemuselt on vale kaebajate eeldus, nagu AJN-i järelevalve eesmärgiks peaks olema üksikisiku, sh kaebajate, rahaliste huvide kaitse. AJN ei saa oma järelevalve ja seotud toimingute abil tagada, et üheski audiitortegevust puudutavas lepingulises suhtes kahju ei teki, ega ole oma seaduspäraste tegevustega igakordselt võimeline kõiki rikkumisi ja kaasnevat kahju ära hoidma. Seega kaebajate subjektiivsed avalikud õigused ei saaks antud olukorras olla rikutud ka sellisel ebatõenäolisel juhul, kui kohustuste rikkumine vastustaja poolt leiaks antud asjas tuvastamist. 6) Vastustaja tegi õigeaegselt kõik menetlustoimingud. Põhimääruse § 7 lg 5 kohaselt kajastatakse vandeaudiitori kutse äravõtmine menetlustoimikus koos vastava märke tegemisega registrikaardile. Kaebustest nähtuvalt oli sellise kande tegemine teada ka kaebajatele. A.V. vandeaudiitori registrikaardile kantud märge oli kõigile avalikult ja tasuta kättesaadav. Vastustaja täitis põhimääruse § 7 lg-st 5 tuleneva kohustuse viivituseta ja asjaolusid arvestavalt esimesel võimalikul juhul. Kaebajad on esitanud tõendina ekraanipildi audiitortegevuse portaalis avaldatud Audiitorkogu liikmete nimekirjast koos eksliku väitega, et tegemist on väljavõttega audiitortegevuse registrist. Audiitortegevuse portaali avalehel on selgelt kirjas, et portaal hõlmab audiitortegevuse registrit ning audiitortegevusega seotud teemasid. Audiitorkogu liikmete nimekirja ei peeta audiitortegevuse registri osana ja selle pidamist ei näe ette põhimäärus. Tegemist on Audiitorkogu kui kutseühenduse liikmete kontaktandmeid jm teavet koondava informatiivse nimekirjaga, millel puudub õiguslik tähendus ja mille väljad ei ole seotud registri väljadega. Nimekirja andmed on viidud registri andmetega vastavusse. 7) AJN ei ole OÜ Lemmur tegevusloa kehtetuks tunnistamisel jätnud õigeaegselt toimingut sooritamata. Vandeaudiitor osutab AudS § 7 lg 1 kohaselt kutseteenust audiitorettevõtja kaudu. OÜ Lemmur näol oli tegemist audiitorühinguga (AudS § 76). OÜ Lemmur kaudu tegutses

6(13)

3-19-1208 ainukese vandeaudiitorina A.V., kellel puudus alates 02.04.2018 õigus osutada OÜ Lemmur kaudu vandeaudiitori kutseteenust. OÜ Lemmur tegevusloa kehtivuse periood ei omanud mõju A.V. vandeaudiitorina tegutsemise õigusele ega saanud tekitada taotlejatele õiguspärast ootust A.V. kutse olemasolu osas. Kokkuvõttes ei saanud OÜ Lemmur tegevusloa olemasolu omada mingit rolli kaebajate otsuses valida oma vandeaudiitori teenuse osutajaks A.V. ja talle aluseta makseid teha. AJN tunnistas 15.01.2019 OÜ Lemmur audiitorettevõtja tegevusloa kehtetuks ja otsuse kohta tehti kooskõlas põhimääruse § 11 lg 1 p-ga 12 kanne audiitortegevuse registris 18.01.2019. Vastustaja avaldas teabe OÜ Lemmur tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta viivituseta ning kooskõlas kaebaja viidatud AudS sätetega. Ka ei ole kaebajatel subjektiivset õigust nõuda kolmanda isiku tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Lisaks ei nähtu kaebuse põhjendusest, kuidas OÜ Lemmur tegevusloaga seonduv, sõltumata A.V.lt kutse äravõtmise kohta teabe avaldamisest, sai põhjustada kaebajatele kahju tekkimise. 8) Kaebuste põhjal ei ole võimalik järeldada, et vastustaja toimingud saanuks isegi hüpoteetiliselt kaebajate käitumist mõjutada. Kaebajad ei ole tõendanud, et otsustasid OÜ Lemmur kaudu A.V. vandeaudiitori teenust tellida audiitortegevuse registri andmetele tuginedes. Kaebuste lisadest nähtuvalt on kaebajad tutvunud Audiitorkogu tegevust käsitlevate andmetega alles 08.02.2019 seisuga (jättes samas tutvumata audiitortegevuse registri registrikaardiga). Vaidlust ei saa siiski olla selles, et hiljemalt alates 24.05.2018 pidi audiitortegevuse registri andmete kontrollimise tulemuseks olema A.V.ga kliendilepingu sõlmimisest loobumine, kliendilepingu lõpetamine ja maksete peatamine. Isegi perioodil, kus OÜ Lemmur audiitorettevõtja tegevusluba kehtis, pidi A.V. vandeaudiitori kutse puudumine kaebajatele andma selge teabe selle kohta, et OÜ Lemmur kliendilepingutes kokku lepitud teenust ei ole võimalik õiguspäraselt osutada. Kaebajatel oli kohustus ise aktiivselt tegutseda, et kahju tekkimist vältida või vähendada (VÕS § 139). Kaebajad tuginevad registrikannetele valikuliselt. Kaebajatel oli võimalik audiitortegevuse registri vandeaudiitori registrikaardi kandeid kontrollida registriandmeid kliendilepingute sõlmimise (mis sõlmiti valdavalt pärast A.V.lt kutse äravõtmist ajavahemikus 17.04.-23.06.2018), tellimuste esitamise ning arvete tasumise ajal. Kaebajatele pidi olema mõistlikult ettenähtav, et selline hoolsus aitab teenuste ostmisel kahju ära hoida või vähendada. 9) Arusaamatu on kaebajate seisukoht, nagu oleks vastustaja pidanud tagama A.V.t käsitleva teabe kättesaadavuse äriregistri vahendusel või et see oleks pidanud vältima kaebajatele kahju tekkimist. Vastustaja täitis talle pandud kohustused A.V. registrikaardile märke tegemisega. Vastustaja on audiitortegevuse registri volitatud töötlejana oma kohustused täitnud. Vastustajal puudub äriregistris andmete muutmiseks seadusest tulev mandaat. Kaebajad püüavad jätta ebaõige mulje, nagu oleks vastustaja oma tegevuse või tegevusetusega jätnud õigusliku lünga, mille alusel A.V. sai teenuse osutamist jätkata. Sellist lünka ei eksisteerinud ning vastustaja astus kõik tema pädevuses olevad sammud selleks, et A.V. lõpetaks tegutsemise vandeaudiitorina. OÜ Lemmur tegevusloa kehtetuks tunnistamise osas puudus rikkumine ning vastavad registrikanded tehti viivituseta. 10) Kaebuste kohaselt on kahju suuruseks kaebaja poolt juba tasutud ja täiendavalt tasumisele kuuluva majandusaasta aruande auditeerimise maksumuse vahe. Kaebajate metoodika neile tekitatud kahju arvutamisel on arusaamatu, kuna kaks tehte aluseks olevat summat ei ole võrreldavad ega saa põhjendada vastustaja suhtes kahju hüvitamise taotluse esitamist. A.V.l puudus vandeaudiitori kutse, mis oleks võimaldanud õiguspäraselt maksete aluseks olevat vandeaudiitori teenust osutada. A.V. poolt OÜ Lemmur kaudu nõutud summade näol ei olnud tegemist vandeaudiitori teenuse eest turutingimustel tasutud teenustasuga. Tegemist oli kaebajatele tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise abil kasseeritud summadega, mille eest kaebajad vandeaudiitori teenust ei saanud. OÜ Lemmur arvete alusel tasutud summad võisid moodustada kaebajate kahju, mille eest vastutab A.V. ja/või OÜ Lemmur. Vandeaudiitori 7(13)

3-19-1208 teenust osutas kaebajatele hiljem sõlmitud kliendilepingute alusel hoopis HLB. Vaidlusalusel perioodil olid HLB-le tehtud maksed ainukesed, mille kaebajad vandeaudiitori poolt õiguspärase vandeaudiitori aruande koostamise eest tasusid. HLB-le turutingimustel tasutud summasid ei saa käsitleda kaebajatele tekkinud kahjuna, kuna vandeaudiitori aruande koostamine oli kaebajate majandustegevuses nõutav ning kaebajad sõlmisid uued kliendilepingud turutingimustel. Kaebajate enese käsitluse kohaselt on OÜ-le Lemmur mittenõuetekohase teenuse eest tasutud summade tagastamise eest vastutav OÜ Lemmur. Sellega, et OÜ Lemmur tagastas või tagastab kaebajatele nende poolt tasutud summad, saavad kaebajad asetatud olukorda, nagu nende õigusi ei oleks rikutud (VÕS 127 lg 1). Vastustajalt kahjuhüvitise väljamõistmine viiks aga kaebajate rikastumiseni vastustaja arvelt. Asjaolu, et kahju hüvitamise saavutamine selleks kohustatud isikult on keeruline, väheperspektiivne või ebamugav, ei muuda kahju hüvitamiseks kohustatud isikute ringi. 11) Kuna vastustaja pole rikkunud oma õigusaktides sätestatud kohustusi ega kaebaja subjektiivseid õigusi, vaid kaebajatele tekkinud väidetav kahju on põhjustatud A.V. ja/või OÜ Lemmur poolt, ei oleks käsitlus vastustaja tegevuse ja kaebajatel väidetavalt tekkinud kahju vahelise põhjusliku seose puudumisest antud asjaoludel asjakohane. Põhjusliku seose sisustamisel tuleb RVastS § 7 lg 4 alusel lähtuda VÕS § 127 lg-st 4 ja isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kuigi õiguslikult võib tegemist olla ka põhjuste ahelaga, ei tähenda see siiski, et kannatanule tuleb hüvitada igasugune ja rikkumisega ükskõik kui kauges seoses olev negatiivne tagajärg. Teoga liialt kauges põhjuslikus seoses oleva tagajärje eest hüvitise määramine on piiratud VÕS § 127 lg 2 ja § 1045 lg 3 alusel. Normi kaitseeesmärgiga hõlmamata õigusi halduse õigusvastane tegevus ei riku. AJN-i mistahes asjakohase tegevuse ja kaebajatel väidetavalt tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos ainuüksi seetõttu, et väidetava kahju on oma õigusvastase tegevusega vahetult põhjustanud A.V. ja/või OÜ Lemmur. Lisaks, nagu eelnevalt märgitud, ei ole kaebajad ära tõendanud, millisele teabele kaebajad tuginesid A.V.lt vandeaudiitori teenuse ostmisel. Kaebajate väited on vastava asjaolu osas vastuolulised. 12) Möönmata vastustaja viivitust toimingute tegemisel või vastutust kaebajatele väidetavalt tekkinud kahju eest viitab AJN ka RVastS §-s 13 sätestatud vastutuse piiramise alustele.

KOHTU PÕHJENDUSED

12.Kohus leiab, et OÜ Roopa Arendus, OÜ Künnipõllu Arendus, OÜ Tähetorni Tehnopark, OÜ Hinno Invest (algselt OÜ Lukki Invest) ja OÜ Favorte kaebused ei anna alust kahjuhüvitise väljamõistmiseks Audiitorkogult.
13.Kaebajad taotlevad kahju hüvitamist RVastS § 7 lg-te 1 ja 2 alusel. RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et Audiitorkogu ja selle sõltumatut järelevalveorganit AJN-i tuleb käsitada AudS-is sätestatud ülesannete täitmisel avaliku võimu kandjana (AudS § 101 lg 1 ja § 121 lg 1). Järgnevalt tuleb seega hinnata, kas AJN on õigusvastase tegevusega või tegevusetusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud kaebajate õigusi.

8(13)

3-19-1208

14.Kaebajate hinnangul puudus neil AJN-i õigusvastase tegevuse / tegevusetuse tulemusena võimalus saada perioodil aprill-juuni 2018. a (sisuliselt kuni veebruarini 2019. a) infot selle kohta, et A.V. ja OÜ Lemmur ei saa neile vandeaudiitori teenuseid osutada. Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et AJN-i tegevuses / tegevusetuses esineb õigusvastasus, põhjendades seda alljärgnevalt.
15.Kaebajad sõlmisid kohtule esitatud teabe kohaselt perioodil 17.(18.)04.2018-23.06.2018 OÜ-ga Lemmur, kui audiitorettevõtjaga, kliendilepingud audiitorteenuse saamiseks2. OÜ-d Lemmur esindas lepingute kohaselt juhatuse liige ja vandeaudiitor A.V. (kes kirjutas lepingutele ka alla). Lepingute kohaselt on audiitorettevõtja poolt vandeaudiitori aruande allkirjastajaks vandeaudiitor A.V. (lepingute p 3.1). Kohtu hinnangul saab asuda seisukohale, et A.V.l puudus alates 02.04.2018 vandeaudiitori kutse (kutse võeti ära AJN-i 27.03.2018 otsusega nr 386, mis jõustus 02.04.2018) ning A.V. oli sellest teadlik. Viimast kinnitab mh asjaolu, et A.V. on AJN-i 27.03.2018 otsuse 02.05.2018 kohtus vaidlustanud (kinnitades kaebuses, et sai AJN-i otsuse kätte 02.04.2018) ning taotlenud ka esialgse õiguskaitse korras selle täitmise peatamist. Tallinna Halduskohus jättis A.V. esialgse õiguskaitse taotluse 07.05.2018 määrusega haldusasjas nr 3-18-883 rahuldamata ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt on A.V. esindaja määruse samal päeval kätte saanud. A.V. on 18.12.2018 kaebusest loobunud seoses tervise olulise halvenemisega ning kohus on 21.12.2018 määrusega menetluse lõpetanud. Seega saab asuda seisukohale, et OÜ Lemmur poolt perioodil 17.04.2018-23.06.2018 kaebajatega kliendilepingute sõlmimisel ja nende täitmisel pidi A.V. olema teadlik sellest, et ei saa osutada vandeaudiitorina teenust (allkirjastada vandeaudiitori aruandeid), nagu lepiti kokku kõnelustes kliendilepingutes.
16.Audiitortegevuse registri3 (AudS § 1 p 9 ja § 152 lg 1 ning § 153 lg 1 alusel kehtestatud põhimäärus) osas tuleb esmalt märkida, et tänasel päeval koosneb see neljast alakategooriast: „Audiitorite nimekiri“, „Audiitorettevõtete nimekiri“, „Siseaudiitorite nimekiri“ ja „Audiitorkogu liikmete nimekiri“. Valides esimesest kategooriast („Audiitorite nimekiri“) konkreetse audiitori, avaneb tema registrikaart, kus on omakorda viis alakategooriat: „Üldinfo“, „Kutsed ja tunnustused“, „Kutsetegevus“, „Menetlused“ ja „Täiendusõpe“. Kaebajad on esitanud kohtule 08.02.2019 väljatrüki audiitortegevuse registrist ja täpsemalt A.V. registrikaardi alakategooriast „Üldinfo“4. Nimetatud lehel kajastub A.V. osas mh järgmine teave: „Kutsetegevuse vorm: Audiitorühing“, „Esindamise õigus audiitorteenuse osutamisel: Jah“, „Audiitortegevuse seaduse § 78 mõistes esindatav ühing: OÜ LEMMUR“. Vastustaja on omakorda esitanud kohtule 05.09.2019 väljatrüki samast A.V. registrikaardi alakategooriast „Üldinfo“, kust nähtub järgmine info: „Kutsetegevuse vorm: Audiitorühing“, „Esindamise õigus audiitorteenuse osutamisel: Ei“5. Kohtul puudub teave, milline oli audiitortegevuse registri veebilehe vaade 2018. ja 2019. a-l. Samas nähtub nii kaebaja kui vastustaja esitatud väljatrükkidest, et menetlusosalised olid jõudnud registris A.V. registrikaardi lehele ning see oli analoogne tänase registrikaardi ülesehitusega, st registrikaart kajastas valikuid „Üldinfo“, „Kutsed ja tunnustused“, „Kutsetegevus“, „Menetlused“ ja „Täiendusõpe“.

Kaebuste lisa 1, allkirjastatud lepingud esitatud kaebaja poolt kohtule 02.11.2020 Asub veebiaadressil https://www.audiitortegevus.ee/

Kaebuste lisa 7

AJN-i 09.09.2019 vastus kaebusele, lisa 2

9(13)

3-19-1208 Kohus leiab, et käesoleva vaidluse kontekstis ei saa omistada määravat tähendust küsimusele, millal tehti audiitortegevuse registris A.V. registrikaardil muudatus teabe osas „Esindamise õigus audiitorteenuse osutamisel“. Nimelt ei ole vaidluse seisukohast oluline A.V. poolne OÜ Lemmur esindusõigus, vaid asjaolu, et A.V.l puudus alates AJN-i 27.03.2018 otsuse jõustumisest, s.o alates 02.04.2018 vandeaudiitori kutse. Vandeaudiitori kutse olemasolu nähtub audiitortegevuse registris konkreetse isiku registrikaardi alakategooriast „Kutsed ja tunnustused“. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et info A.V.lt vandeaudiitori kutse äravõtmise kohta kanti audiitortegevuse registrisse 07.05.2018, s.o pärast seda kui Tallinna Halduskohus jättis 07.05.2018 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-18-883 rahuldamata A.V. esialgse õiguskaitse taotluse AJN-i 27.03.2018 otsuse täitmise peatamiseks. Vastustaja on esitanud selle kohta tõendina registri vastutava töötleja (rahandusministeeriumi) e-kirjaga kinnitatud logi väljavõtte6. Seega saab asuda seisukohale, et audiitortegevuse registris kajastus A.V. registrikaardi alakategoorias „Kutsed ja tunnustused“ alates 07.05.2018 teave A.V.lt vandeaudiitori kutse äravõtmise kohta7. Kaebajad ei ole vastupidist tõendanud (s.o esitanud väljatrükki A.V. registrikaardi alakategooriast „Kutsed ja tunnustused“ seisuga pärast 07.05.2018).

17.Kohtu hinnangul ei ole AJN kaebajate kirjeldatud viisil rikkunud kaebajate poolt viidatud õigusnorme, s.o AudS § 32 lg-d 7 ja 8, § 90 lg 4, § 156 lg 5 ning põhimääruse § 2 lg 2 p 1 ja § 7 lg-d 5 ja 6. Nimetatud normidest ei tulene AJN-ile kohustust teavitada avalikkust vandeaudiitori kutse ära võtmisest muul viisil, kui seda AJN-i poolt tehti (s.o siseriiklikult vastava kande tegemisega audiitortegevuse registrisse). Kohtu hinnangul ei saa ka mõistlikult eeldada, et Audiitorkogu tegevust reguleerivatest õigusnormidest oleks tuletatav Audiitorkogu ülesanne hoida ära vandeaudiitori kutset mitteomavate isikute poolt vandeaudiitorina esinemine, sh selliste isikute ja nende võimalike klientide tuvastamine ning klientide informeerituse tagamine. Mõistlik on vastupidi eeldada, et isikud on üldjuhul seaduskuulekad, st kui isikul puudub vandeaudiitori kutse, siis informeeritakse sellest enda lepingupartnereid ning vandeaudiitorina oma teenuseid ei müüda. Eriti on seda mõistlik eeldada isikute osas, kes on olnud vandeaudiitorid ning peaksid seetõttu olema hästi kursis selle kutseala väärtustega ja rolliga ühiskonnas. Audiitorkogul on kahtlemata võimalik tegutseda ka kõrgemate standardite järgi, kui on seaduses ette nähtud, samas ei saa seaduses ettenähtust enama tegemata jätmine olla sisustatav õigusvastase tegevusena / tegevusetusena RVastS § 7 lg-te 1 ja 2 tähenduses. Vastustaja on seejuures selgitanud, et astus aktiivsemaid samme avalikkuse (sh äriregistri) teavitamiseks pärast seda, kui nendeni jõudis info A.V. poolt vandeaudiitorina tegutsemise jätkamise kohta kutse äravõtmise järgselt (tegemist ei olnud vastava kohustuse hilinemisega täitmisega, vaid initsiatiiviga, milleks kohustus puudus). Seejuures on eelkõige seadusandja roll kehtestada regulatsioon, mis tagab seaduse eesmärgi saavutamise. Regulatsioon, mis näeb ette vandeaudiitori kutse äravõtmise kajastamise avalikus registris (AudS § 32 lg 7, põhimääruse § 7 lg 5) hõlmab endas ühtlasi põhimõtet, et isikud, keda vastav teave mõjutada võib, peavad ise olema aktiivsed registri kontrollimisel. Seega ei saa kehtivast regulatsioonist tuletada kaebajate õigust, et info A.V.lt vandeaudiitori kutse äravõtmise kohta

AJN-i 09.09.2019 vastus kaebusele, lisa 3 Tänasel päeval vastav teave A.V. registrikaardil kajastub (Register – Audiitorite nimekiri – Detailotsing): https://www.audiitortegevus.ee/atr/web/valisaudit/register/vaata/38/kutse?_cId=1605702079765

10(13)

3-19-1208 oleks pidanud jõudma nendeni muul moel, kui kaebajate poolt audiitortegevuse registri kontrollimise teel.

18.Kaebajate etteheide seisneb täiendavalt ka selles, et AJN ei olnud paralleelselt A.V.lt vandeaudiitori kutse äravõtmisega võtnud ära OÜ Lemmur audiitorettevõtja tegevusluba (AudS § 81 lg 1). Kohtu hinnangul ei sisalda AudS sellist regulatsiooni, et audiitorettevõtja kaudu kutseteenust osutanud vandeaudiitorilt kutse äravõtmisel peatuks, lõpeks või tuleks vältimatult kehtetuks tunnistada ka audiitorettevõtja tegevusluba (vt AudS §-d 86-89). Seda ka juhul, kui audiitorettevõtja kaudu osutas kutseteenust vaid üks vandeaudiitor, kellelt kutse ära võeti. Vastustaja on ühtlasi selgitanud8, et audiitorettevõtjal, kelle kaudu osutas kutseteenust vaid üks vandeaudiitor, on võimalik sellelt vandeaudiitorilt kutse äravõtmise järgselt leida mõni teine vandeaudiitor, kes osutab selle audiitorettevõtja kaudu vandeaudiitori kutseteenust ja esindab audiitorettevõtjat seaduse alusel. Kohus leiab, et seda saab pidada olemuslikult mõistlikuks, et vandeaudiitorilt kutse äravõtmise tulemusena ei muudeta automaatselt / koheselt võimatuks ka audiitorettevõtja tegevuse jätkamist. Siinkohal tuleb rõhutada, et audiitorettevõtja tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused on diskretsioonilised, mitte imperatiivsed (AudS § 87 lg 4). Seejuures ka AudS § 87 lg 4 p 8, mis võimaldab koostoimes § 77 lg-ga 1 tunnistada audiitorettevõtja tegevusloa kehtetuks juhul, kui audiitorühingut seaduse alusel esindavatest isikutest vähemalt kolm neljandikku ei ole vandeaudiitorid. AudS § 87 lg 4 p 8 seab ühtlasi lisatingimuseks, et sel alusel saab loa kehtetuks tunnistada juhul, kui audiitorühing on vastavat nõuet rikkunud üle kolme kuu. Seega ei oleks OÜ Lemmur tegevusloa kehtetuks tunnistamine saanud ka teoreetiliselt toimuda oluliselt varem, kui A.V. poolt allkirjastatud vandeaudiitori aruanded valmisid ja esitati kaebajate poolt äriregistrile (s.o ajavahemikul 24.06.2018-27.06.2018). Teiste sõnadega ei oleks OÜ-lt Lemmur sel alusel tegevusloa äravõtmine taganud kaebajate õigeaegset informeeritust sellest, et A.V.l puudub vandeaudiitori kutse. Lisaks tuleb veelkord rõhutada, et audiitortegevuse registris kajastunud teave A.V. poolt OÜ Lemmur kui audiitorettevõtja esindamise õiguse kohta ei saanud tekitada kaebajates veendumust, et A.V.l on kehtiv vandeaudiitori kutse. Kehtiv õigus ei välista olukorda, et audiitorettevõtja tegevusluba omava äriühingu esindusõiguslik isik (seaduslik esindaja) ei ole vandeaudiitor. Seega ei saa lugeda A.V. poolset OÜ Lemmur esindusõigust (ja sellele viitamist audiitortegevuse registris) ebaõigeks või õigusvastaseks teabeks, mis sai tekitada kaebajates veendumuse, et A.V.l on kehtiv vandeaudiitori kutse.
19.Kokkuvõttes saab möönda, et kui kaebajateni ei olnud õigeaegselt jõudnud info selle kohta, et A.V.l puudus õigus (ja OÜ-l Lemmur seega võimalus) osutada vandeaudiitori kutseteenust, siis on nad tasunud OÜ-le Lemmur alusetult tasu vandeaudiitori teenuse eest. Samas on mõistetav ka see, et audiitortegevuse regulatsiooni ja AJN-i tegevust ei rajata eeldusele, et vandeaudiitori kutsest ilma jäänud isikud jätkavad esinemist vandeaudiitorina ja vandeaudiitori teenuse müümist. Kaebajate poolt piisava hoolsuskohustuse järgmisel oleks seejuures teave A.V.l vandeaudiitori kutse puudumise kohta olnud audiitortegevuse registrist kättesaadav. Eeltoodud asjaoludel ei ole kaebajate kantud kahju etteheidetav AJN-ile. Seejuures juhib kohus tähelepanu, et kui kaebajatel ei ole võimalik OÜ-lt Lemmur ja/või A.V.lt kahjuhüvitist nõuda, siis tasub kontrollida ka OÜ Lemmur kutsekindlustuslepingu olemasolu (AudS § 63 lg 1).

Kohtuistungi helisalvestis kl 10:39:28-10:41:35

11(13)

3-19-1208

20.Olukorras, kui kohtu hinnangul puudub AJN-i tegevuses või tegevusetuses õigusvastasus, puudub vajadus täiendavalt analüüsida muid kahju hüvitamise eeldusi.
21.Eeltoodust tulenevalt jääb rahuldamata kaebajate kaebus kahjuhüvitise väljamõistmiseks Audiitorkogult (AJN-ilt).
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta
22.1.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb kaebajate menetluskulud jätta nende endi kanda (HKMS § 108 g 1).
22.2.Vastustaja taotleb menetluskulude (esindajatasu) väljamõistmist kaebajatelt kokku summas 3354 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohtule on esitatud kuludokumendid ja menetluskulude nimekiri9. Vastustaja leiab, et üldreeglina halduskohtumenetluses haldusorgani kantud menetluskulusid kaebajatelt välja ei mõisteta, kuid käesoleval juhul on tegemist erandliku olukorraga. Kohtupraktikas on haldusorgani menetluskulude hüvitamise taotluse hindamisel põhikriteeriumiks see, kas vaidlus puudutab haldusorgani igapäevast põhitegevust. Kahju hüvitamise nõue on esitatud vastustaja kui avaliku võimu kandja vastu (RVastS § 2 lg 1). Vastustaja pädevus ja talle pandud ülesanded on sätestatud AudS-s. Vastustaja on korraldanud oma töö ning värvanud palgalised töötajad selleks, et AJN-il oleks pädevus ja võimekus täita AudS-s sätestatud kohustusi. Vastustaja igapäevase põhitegevuse osaks ei ole kahju hüvitamise nõuete analüüsimine ja lahendamine ega osalemine RVastS-i alusel algatatud kahju hüvitamise nõude menetluses. Vastustajal puuduvad töötajad, kellel oleks põhiülesannete mahtu ja spetsialiseerumist arvestades võimalus ning pädevus sellises asjas vastustaja esindamiseks. Seetõttu oli vastustaja jaoks vajalik ning põhjendanud lepingulise esindaja kaasamine selleks, et tagada osalemine igapäevasest põhitegevusest väljapoole jäävas kohtuasjas. RVastS alusel esitatud kahju hüvitamise nõue on senist nappi kohtupraktikat arvestades erandlik mistahes haldusorgani jaoks. Vaidluse lahendamine omab vastustaja jaoks tema tegevusvaldkonnas erilist tähendust, mis samuti õigustab lepingulise esindaja kaasamist. Kaebajatele oli vastustaja seisukoht ning põhjendused teada AJN-i 28.05.2019 otsuse alusel. Kaebajatele pidi kaebuse esitamisel olema arusaadav vastustaja seisukoht, et kahju hüvitamiseks kohustatud isik on endine vandeaudiitor A.V.. Halduskohtumenetluse kulud olid kaebajate jaoks välditavad. Kaebajad leiavad, et sõltumata kohtulahendist tuleb vastustaja kulud jätta vastustaja enda kanda. Käesolev vaidlus on otseselt seotud vastustajale õigusaktide pandud ülesannete täitmise / mittekohase täitmisega, st vaidlus ei välja vastustaja põhitegevuse raamest ja vastustaja kulude väljamõistmine kaebajatelt oleks põhjendamatu. Kohus leiab, et vastustaja menetluskulud tuleb jätta vastustaja kanda. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et haldusorgani menetluskulusid ei mõisteta vastaspoolelt välja juhul, kui kohtuasi ei välju vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest (nt Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-63-10 p 32 ja lahendi nr 3-3-1-26-12 p 29). Haldusorgan võib välist õigusabi kasutada, kuid peab arvestama, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, siis võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse korral (nt Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-52-07 p 10). Lisaks on Riigikohus selgitanud, et haldusorganid peavad olema

Vastustaja 02.11.2020 ja 04.11.2020 menetlusdokumendid

12(13)

3-19-1208 võimelised oma haldusakte halduskohtumenetluses iseseisvalt kaitsma, kasutamata advokaadi abi (nt Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-19-01 p 3 ja lahendi nr 3-3-1-75-03 p 9). Käesolevas asjas on Audiitorkogu osalenud menetluses vastustajana, seega tuleb eelkirjeldatud Riigikohtu praktikat kohaldada ka Audiitorkogu suhtes. Praegusel juhul ei ole küll tegemist haldusakti üle toimuva vaidlusega, samas on AJN lahendanud kohtuvaidluse eelselt kaebajate kahjunõude ning samadel asjaoludel toimub ka kohtuvaidlus. Kahjunõue / kohtuvaidlus keskendub oma olemuselt peaasjalikult sellele, millised on Audiitorkogu (AJN-i) AudS-ist tulenevad kohustused ning kas vastustaja on neid kohustusi rikkunud. Selles osas tuleb pidada Audiitorkogu piisavalt kompetentseks välist õigusabi kasutamata, st sellesisuline vaidlus ei välju vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest. Asjaolu, et kahjunõuete lahendamine ei ole Audiitorkogu igapäevane põhitegevus (nagu see ei ole eelduslikult enamike haldusorganite igapäevaseks tegevuseks) ning spetsiifilisi kahjunõudeid puudutav kohtupraktika on napp, ei tähenda, et käesolevat vaidlust saaks Riigikohtu praktikast tulenevalt lugeda vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks. Seejuures on Riigikohus selgitanud, et nt Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine (mis ei ole samuti eelduslikult haldusorganite igapäevane tegevus) ei muuda vaidlust veel haldusorgani põhitegevusest väljuvaks (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-26-12, p 30). Eelnev ei tähenda samas seda, et Audiitorkogu poolt kasutatud välise õigusabi sisuline kvaliteet ei oleks tunnustamist väärt. Kohtu seisukoht menetluskulude väljamõistetavuse osas tugineb eelviidatud kohtupraktikal, millest ei saa järeldada, et kõnealuses olukorras võiks olla põhjendatud vastustaja esindajatasu jätmine kaebajate kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik

OSALISELT

TÜHISTATUD

KOHTUOTSUSEGA.

TALLINNA

RINGKONNAKOHTU

14.05.2021

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.06.20263-22-1017/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.06.20263-25-1309/27Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja