Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

3-20-995

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 22. novembril 2021 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

SA KredEx on määruse nr 10 rakendamiseks koostanud „Erakorralise laenu tingimused“.

Tingimuste 27.03.2020–28.04.2020 kehtinud redaktsioon nägi mh ette järgmist: „Tingimused laenusaajale – Ettevõte on kantud Eesti Vabariigi äriregistrisse /.../“ Tingimuste alates 29.04.2020 kehtiv redaktsioon nägi mh ette järgmist: „Tingimused ettevõtjale – Ettevõtja1 on kantud Eesti Vabariigi äriregistrisse /.../. Ettevõtja on äriseadustiku kohaselt äriühing (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) ning füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus. /.../“

3-20-995 20% tasutakse kogutud reservide arvelt. CRG Eesti filiaali bilansimaht oli 2019. a lõpu seisuga 2 330 000 eurot (sh müügitulu 1 571 000 eurot) ja 2018. a lõpu seisuga 1 686 000 eurot (sh müügitulu 637 000 eurot).

3-20-995 (filiaal on olnud registreeritud Eesti äriregistris alates 25.05.2016). Seega ei ole õigusaktidega piiratud välismaa äriühingu filiaali õigust olla ettevõtjaks ja ettevõtluslaenu saajaks. Määruse nr 10 alusel rakendatavate meetmete eesmärk on aidata raskustesse sattunud Eesti ettevõtjaid. CRG Eesti filiaal on Eesti ettevõtja, kellele kohaldatakse Eesti õigust. Filiaali juhatus ja peaaegu kõik töötajad asuvad Eestis ning Eestis makstakse olulises summas ka tööjõumakse. Kuna kogu äritegevus toimub internetis, siis ei teki sellest põhitegevuskohta üheski teises liikmesriigis. SA KredEx 23.04.2020 otsus ja 29.04.2020 muudetud erakorralise laenu tingimused rikuvad CRG Eesti filiaali omandipõhiõigust ja ettevõtlusvabadust. Tingimused, mis piiravad teatud ettevõtjate ligipääsu piiratud avalikule ressursile, kahjustavad konkurentsi ja ettevõtlusvabadust. Seejuures ei olnud enne 29.04.2020 kehtinud tingimuste redaktsioonis tehtud sarnaseid kitsendusi ettevõtjale esitatavates nõuetes. Kuivõrd CRG Eesti filiaal esitas taotluse 22.04.2020, pidi SA KredEx taotlust HMS § 5 lg-st 5 tulenevalt menetlema, lähtudes tingimuste 27.03.2020–28.04.2020 kehtinud redaktsioonist. Alternatiivselt, kui SA KredEx pidi lähtuma alates 29.04.2020 kehtivatest tingimustest, tuleb need tühistada osas, milles need seavad laenu andmise tingimuseks, et laenusaaja on ettevõtja äriseadustiku (ÄS) tähenduses. Tõlgendades MSÜS § 5 lg-t 1, § 14 lg-t 1 ja § 16 lg-t 1 koosmõjus seaduse eelnõu seletuskirjaga ning seaduse kontseptsiooni p-ga 2.2.3.2 (lk 277), tuleb ka välismaa äriühingu filiaali käsitada ettevõtjana. Haldusorgan ei saa asuda ettevõtja mõistet seadusliku aluseta kitsendama. Kaebajal on õigus nõuda, et teda käsitatakse ettevõtjana määruse nr 10 § 1 tähenduses. Ettevõtluslaenu saaja defineerimisel ei saa lähtuda Vabariigi Valitsuse 28.04.2020 määruse nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ (määrus nr 31) § 7 p-st 3, sest 23.04.2020 otsuse tegemise ajal see veel ei kehtinud ning säte on lisaks vastuolus ETS § 5 lgga 1 ja määruse nr 10 §-ga 1 ning MSÜS § 5 lg-ga 1. Erakorralist laenu ei peagi andma vähest majanduslikku mõju omavatele mittetulundusühingutele, vaid ettevõtjatele, kellele laenu andmisega kaasneb positiivne mõju majandusele, regionaalarengule ja sotsiaalvaldkonnale. Kaebaja on kahtlemata selline ettevõtja, sest ta annab Eestis tööd ca 40 inimesele ja tasub Eesti riigile tööjõumakse. Jääb arusaamatuks, miks pakub riik kaebajale võrdselt Eesti äriühingutega võimalust ajatada maksuintressi ja saada töötukassalt hüvitist tööjõukulude katteks, kuid mitte võimalust saada ettevõtluslaenu. Ühendkuningriigis asutatud CRG ja selle filiaal on täielikult Eesti kapitalil loodud ettevõtted, mille 100% omanik on Eesti äriühing ja tegelik kasusaaja on Eesti kodanik. Kogu käive tekib just filiaali kaudu Eestis, mistõttu on asjakohatu hirm, et kaebajale laenu andmise korral viiakse kapital Eestist välja ja Eesti ei saa sellest kasu. Arvestades erakorralise laenu tingimustes sätestatud aruandluskohustust ning asjaolu, et filiaal on kohustatud pidama eraldi raamatupidamist ja esitama äriregistrile mh välismaa äriühingu majandusaasta aruanded, on põhjendamatu seisukoht, et välismaa äriühingu filiaali puhul ei oleks võimalik hoida ära kuritarvitusi ja tagada, et antav laen jääks Eestisse.

3-20-995 subsiidiumid. Laenu andmisega astub riik SA KredEx kaudu eraisikutega võrdsetesse eraõiguslikesse suhetesse (vt ETS § 1 lg 2), mistõttu on vastustajal suur otsustuspädevus selles osas, kellega vastavatesse laenusuhetesse astuda. Tingimuste eesmärk ei ole reguleerida haldusväliste isikute õigusi ja kohustusi ning kaebaja ei ole toonud välja, milles seisneb nende regulatiivne toime, võrreldes asjaomaste õigusaktidega. Isegi kui need omasid mingit regulatiivset toimet, on need olemuselt materiaalõiguslikud ja HMS § 5 lg 5 ei kohaldu. Kuivõrd kaebaja esitas taotluse 22.04.2020 ja vastustaja jättis selle 23.04.2020 kirjaga läbi vaatamata, siis on asjakohased vaid 27.03.2020–28.04.2020 kehtinud tingimused. Määrus nr 10 ega MSÜS ei laienda laenu andmise võimalust juriidilise isiku filiaalile ning tingimusi tuleb tõlgendada pigem kitsendavalt, et vältida ülemäärase ja mitte-eesmärgipärase riigiabi andmist. Filiaal ei ole ÄS § 384 lg 2 kohaselt juriidiline isik. Vastustaja ei ole kitsendanud ettevõtja mõistet. Määruse nr 31 § 7 p 3 piiritleb samuti konkreetselt, et lisaeelarve vahendite kasutamine finantsinstrumendina (sh laenu andmiseks) on võimalik üksnes juriidilise isiku puhul. Seega ei ole alates 29.04.2020 kehtivates erakorralise laenu tingimustes ettevõtja mõistet sisuliselt muudetud, vaid see on üksnes selgemalt lahti kirjutatud. Ka õiguskantsler on 04.06.2020 seisukohas märkinud, et põhiseadusega on kooskõlas see, et ettevõtluslaenu antakse vaid äriühingutele. Kui põhiseadusevastane ei ole mittetulundusühingute välistamine, siis seda enam on põhjendatud filiaalidele toetuste andmise välistamine. See, et filiaal saab mingil määral hõlbustada välismaise juriidilise isiku suhtlemist riigiga, ei muuda teda õiguste ja kohustuste subjektiks. Toetusmeetmete eesmärk on abistada Eesti ettevõtjaid ja soodustada Eesti majanduse taastumist, mida võimaldab tagada just Eesti äriregistrisse kantud juriidilise isiku nõude seadmine. Sarnaselt on toiminud ka CRG asukohariik ehk Ühendkuningriik. Ettevõtjatel ei ole õigust nõuda riigiabi saamist ja Eesti Vabariigil ei ole kohustust anda riigiabi. Filiaal on välismaa äriühingu tegevuskoht Eestis, millele kohalduvad Eestis oluliselt leebemad aruandluse nõuded. Eesti esitas Euroopa Komisjonile riigiabi loa taotluse seoses vastustaja pakutavate meetmetega ning Euroopa Komisjon andis 30.03.2020 riigiabi loa nr SA.56804, milles leidis, et meetmed on vajalikud, sobivad ja proportsionaalsed, et heastada liikmesriigi majanduses esinevat tõsist häiret. Eesti peab tagama, et ettevõtjale antud abi ei kumuleerita muu ajutise raamistiku abiga. Kui kaebaja saaks riigiabi nii Ühendkuningriigist kui ka Eestist, ei suudaks vastustaja täita riigiabi loaga seatud kumuleerimise ja antava abi ülemmääradega seonduvaid kohustusi. Filiaaliga sõlmitavate lepingute partneriks oleks välismaa äriühing, kelle puhul ei saaks vastustaja hinnata maksejõulisust ja usaldusväärsust. Filiaalile antud laen läheb automaatselt välismaa äriühingule ning Eesti ettevõtjate toetamise eesmärki arvestades ei ole filiaal võrreldav Eesti äriregistrisse kantud juriidilise isikuga. Laenusaajaks kvalifitseerumise aluseks ei saa võtta seda, kui suures ulatuses tasub majandusüksus Eestis makse. Võimaldades ettevõtluslaenu taotleda ka välisriigi äriühingu filiaalil, saaks laenutaotluse esitada mh selline filiaal, kelle tegevus ei ole Eestiga kuidagi seotud. Sellisel juhul ei oleks toetusmeede reaalselt suunatud Eesti majanduse toetamisele. Eestis kehtib üldjuhul mitte rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 14 lg-s 2 väljendatud asukohateooria, vaid REÕS § 14 lg-s 1 väljendatud asutamisriigi teooria, millest tulenevalt kohaldatakse juriidilisele isikule selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud. Lisaks on ÄS-s, MSÜS-s ja määruses nr 10 toodud ettevõtja mõiste REÕS-i suhtes ilmselgelt erisätteks. Töötukassa hüvitise eesmärgiks on toetada Eesti töötajaid, mitte tööandja majandustegevust, mistõttu võib selle puhul olla asjakohane võimaldada laiemat toetuse saajate ringi. Vastustajalt ei saa oodata, et ta hakkaks ettevõtjaks kvalifitseerumise kontrolli raames hindama konkreetse ettevõtja positiivset mõju, kuritarvituste puudumist vms. Kaebaja otsustas asutada ettevõtte Ühendkuningriigis ja peab kandma sellega seotud riske.

3-20-995 Riigi abimeetmed COVID-19 haiguspuhangu vastu võitlemisel (sh erakorralise laenu andmine) on põhiseaduse tähenduses toetused. Arvestades ka, et laenu antakse avalike vahendite arvelt ja see toetusmeede (kuigi laenu nimetuse all) on EL õiguse kohaselt käsitatav riigiabina, siis on SA KredEx kui laenuandja ja kaebaja kui laenu taotleja vahelised suhted avalik-õiguslikud ning laenutaotluse kohta tehtud vastustaja otsus haldusakt (vt HMS § 43 lg 2; Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p 11). SA KredEx vaatas kaebaja taotluse sisuliselt läbi ning jättis selle 23.04.2020 ja 09.05.2020 e-kirjadega rahuldamata, kuna taotleja ei vastanud erakorralise laenu saamise tingimustele. Vastuste kvalifitseerimisel haldusaktiks on määravaks nende sisu, mitte vorm, ning vorminõuete rikkumine ei tingi automaatselt haldusakti tühisust ega kehtetust. Kuna kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2), siis tuleb lähtuda erakorralise laenu tingimuste 27.03.2020 redaktsioonist ja juhinduda ei saa määrusest nr 31, mis ei kehtinud 23.04.2020 otsuse tegemise ajal, vaid võeti vastu 28.04.2020. Samas tuli ettevõtja mõistet ka 27.03.2020 tingimuste järgi sisustada selliselt, nagu vastustaja on seda 29.04.2020 redaktsioonis täpsustanud. ETS ettevõtja mõistet ei defineeri. Määruse nr 10 seletuskirja kohaselt on ettevõtluslaenu saajateks kõik Eesti äriregistrisse kantud ettevõtjad MSÜS tähenduses. MSÜS § 5 lg 1 kohaselt on ettevõtja majandustegevust alustav või seda teostav füüsiline või juriidiline isik. See on sarnane ettevõtja definitsioonile ÄS §-s 1. Filiaal ei ole ÄS § 384 lg 2 kohaselt juriidiline isik. Äriregistrisse kandmine ei muuda filiaali ettevõtjaks ÄS, MSÜS, määruse nr 10 ega 27.03.2020 erakorralise laenu tingimuste mõttes. Ühestki asjasse puutuvast õigusaktist ei nähtu tahet laiendada ettevõtja mõistet ka välismaa äriühingu filiaalile. Kaebaja seisukohta ei kinnita ka MSÜS kontseptsioon ning sellele tuginedes ei saa seadusele anda selle sõnastusest erinevat sisu. Vaidlust ei ole selles, et välismaised äriühingud võivad filiaalide kaudu Eestis teatud tingimuste täitmise korral (nt filiaali registreerimine äriregistris) majandustegevusega tegeleda, kuid see ei tähenda, et nad peaksid sarnaselt ettevõtjatele saama riigiabi. Kuna vastustaja ei ole 27.03.2020 tingimustes ettevõtja mõistet kitsendanud, siis pole vaja analüüsida, kas MSÜS-s sätestatud ettevõtja mõistet saab kitsendada üksnes õigusaktiga. Vaidlus on ettevõtja mõiste õiguslikus sisustamises, seega ei saa vastustaja otsuse õiguspärasust mõjutada see, kas kaebaja olukorda arvestades olnuks põhjendatud või õiglane laiendada talle erakorralise laenu meedet. SA-l KredEx ei ole õigust laenu väljastada üksnes põhjusel, et CRG omab Eestis püsivat tegevuskohta või laenu andmisel oleks Eesti majandusele positiivne mõju. Ka see, kas kaebajale kohaldub REÕS § 14 lg 1 või lg 2, ei muuda asjaolu, et Eesti õiguses ei kvalifitseeru filiaal juriidiliseks isikuks ega ettevõtjaks. Samas on kaebaja viidanud, et CRG asutati Ühendkuningriigis põhjusel, et äriühing tegeleb teenuste ekspordiga ja seda on lihtsam teha sellise riigi äriühingu kaudu, mille seadusi ja tavasid tunnevad äripartnerid paremini. Seega lähtutakse CRG tegevuses ikkagi Ühendkuningriigi õigusest. Erakorralise laenu puhul on samas tegemist osaga Eesti riigiabi kavast, mille on heaks kiitnud Euroopa Komisjon. Riigiabi loas on kasusaajatena määratletud „äriregistris registreeritud ettevõtjad“ ja Eesti riigil oleks lubamatu asuda meetmest kasusaajate ringi laiendama, lisades sinna nt välismaa äriühingu filiaalid. Sel juhul võiks mh toimuda riigiabi kumuleerimine, sest välismaiseid äriühinguid võidakse toetada ka nende asukohariigis. Ehkki kumuleerimist võib olla võimalik ära hoida, oleks selline kontroll aeganõudev (majandusaasta aruanded esitatakse tagantjärele) ning pärsiks riigi võimekust reageerida ootamatult tekkinud likviidsuskriisile. Ettevõtjatel ei ole õigust nõuda endale riigiabi andmist ja Eesti Vabariigil ei ole kohustust anda riigiabi. Vastustajal on lisaks õigus, et välismaa äriühingu filiaali toetamine ei võimalda saavutada meetme eesmärki, milleks on toetada Eesti ettevõtjaid. CRG kui ettevõtja saab võrdsetel tingimustel Eestis tegutseda ja tema puhul ei ole rikutud asutamisvabadust. SA KredEx ei oleks saanud laenutaotlust rahuldada ka juhul, kui tõlgendada filiaali esitatud taotlust CRG taotlusena. Asjaolust, et riik on kaebajale laiendanud teisi toetusmeetmeid, ei tulene riigi kohustust pakkuda talle ka ettevõtluslaenu. Kokkuvõttes 6(13)

3-20-995 sisaldasid SA KredEx 23.04.2020 ja 09.05.2020 e-kirjad arusaadavaid ja õigeid põhjendusi selle kohta, miks lükati kaebaja taotlus tagasi, ning vormivead ei mõjutanud asja otsustamist. Kaebaja menetluskulud (7375,50 eurot) jäävad tema enda kanda. Vastustaja taotleb 14 178 euro suuruste õigusabikulude väljamõistmist. SA KredEx ei ole tavapärane haldusorgan, kellelt tuleks eeldada üsna spetsiifilise haldusvaidluste pidamise kompetentsi loomist ja hoidmist sihtasutuse sees. Majanduslikult võib olla ökonoomsem õigusabiteenust sisse osta. Vastustajal on õigus nõuda väliste õigusabikulude hüvitamist, kuid need on üle paisutatud. Majanduskriisi tõttu abitaotlusega riigi poole pöördunud kaebaja koormamine äärmiselt suure menetluskulu hüvitamisega on lisaks vastuolus õigluse põhimõttega (HKMS § 108 lg 11). Asja mahtu ja keerukust arvestades on põhjendatud menetluskulu 3000 eurot ning väljamõistetavat summat vähendatakse HKMS § 108 lg 11 alusel 2000 euroni (koos käibemaksuga).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-20-995 saanud veel 20 Eestis tegutsevat filiaali) ning puudub loogiline põhjus, miks peaks riik pakkuma välismaa äriühingute filiaalidele võrdselt Eesti äriühingutega võimalust ajatada maksuintressi ja saada hüvitist tööjõukulude katteks, kuid mitte võimalust saada ettevõtluslaenu, kuigi neil meetmetel on sama eesmärk (st vältida ettevõtjate maksejõuetuse teket ja töötajate koondamist, mis omaks negatiivset mõju majandusele ja sotsiaalvaldkonnale). Kaebajale kohaldatakse Eesti õigust. CRG on Ühendkuningriigi äriühing, kuid tema emaettevõtja on Eesti äriühing Titanium Systems OÜ ja filiaali kogu tegevus toimub Eestis. Halduskohus ei ole põhjendanud järeldust, et CRG tegevuse suhtes tuleb kohaldada Ühendkuningriigi õigust. Kuigi CRG kliendid tegutsevad üle maailma, ei teki sellest põhitegevuskohta ühegi teise liikmesriigi juures peale Eesti, sest kogu äritegevus toimub võrgu vahendusel. CRG tulu maksustatakse Eestis. Kogu käive laekub just filiaali kaudu Eestisse, kus töötab sisuliselt kogu ettevõtte tiim. Seega pidanuks kohus jõudma järeldusele, et kui meetme eesmärk on toetada Eesti ettevõtjaid, siis oleks põhjendamatu ja võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus välistada kasusaajate hulgast välismaa äriühingu filiaalid, kelle kogu äritegevus toimub Eestis. SA KredEx menetluskulud oleks igal juhul tulnud jätta tema enda kanda. Halduskohus leidis vastuoluliselt, et SA-lt KredEx ei saa eeldada spetsiifiliste haldusvaidluste pidamist ning samas oli praegune vaidlus selgelt piiritletud ja puudutas üksnes ettevõtja mõiste sisustamist. Senise kohtupraktika järgi ei kuulu vastustaja õigusabikulud isegi kaebuse rahuldamata jätmise korral kaebajalt väljamõistmisele, kui vaidlus ei välju haldusorgani põhitegevusest. Seda põhimõtet on rakendatud ka SA KredEx puhul (vt Tallinna Halduskohtu 17.09.2014 otsus nr 3-14-50806, p 25). Ettevõtluslaenude väljastamine on SA KredEx õigusaktidest tulenev ülesanne (määruse nr 10 § 2 lg-d 1 ja 2 ning ETS § 51 lg 1), mistõttu ei ole võimalik väita, et vaidlus ei seondu SA KredEx põhitegevusega. Kohus ei ole selgitanud, millised erandlikud asjaolud õigustaksid vastustaja menetluskulude kaebajalt väljamõistmist. Selleks ei saa olla vastustaja ebapädevus enda põhitegevusega seotud normide tundmisel.

3-20-995 riigiabi anda ja saanud selleks Euroopa Komisjonilt loa. SA KredEx ei ole ettevõtja mõistet omavoliliselt kitsendanud, vaid lähtus 23.04.2020 otsuses laenutaotlejate ringi piiritlemisel otseselt õigusaktidest. Kuigi erakorralise laenu tingimuste 22.04.2020 taotluse esitamise ajal kehtinud redaktsioonis puudus konkreetne viide juriidiliseks isikuks kvalifitseerumise nõudele, tulenes see juba õigusaktidest, mis olid vastustajale siduvad (määruse nr 10 § 1 ja MSÜS § 5 lg 1). Kaebajale laenu andmine ei oleks kooskõlas asjaomase meetme eesmärgiga. CRG Eesti filiaal ei ole formaalselt ega ka sisuliselt Eesti ettevõtja. Vastustaja on selgitanud, miks tuleb välismaa äriühingu filiaali ja Eesti äriühingut kohelda laenutaotluste kontekstis erinevalt. Filiaal on välismaa äriühingu tegevuskoht Eestis, millele kohalduvad juriidiliste isikutega võrreldes oluliselt leebemad aruandluse nõuded. Tingimus, et laenusaaja peab olema Eesti äriregistrisse kantud juriidiline isik, võimaldab kontrollida taotlejaks kvalifitseerumise tingimuste täidetust ja tagada kumuleerimisreeglite täitmist. Samuti vastutaks filiaali puhul lepinguliste suhete eest välismaa äriühing. Neid asjaolusid ei mõjuta kaebaja selgitused maksulaekumiste, tegeliku kasusaaja ega töötajate asukoha kohta. Filiaalidele toetuste andmine on välistatud ka teiste riiklike toetuste puhul (nt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse meetmed). Riigil on õigus valida, keda ja milliste meetmetega majandusraskustes abistada. Asjaolust, et kaebajale on laiendatud teisi toetusmeetmeid, ei tulene riigi kohustust pakkuda kaebajale ka ettevõtluslaenu. Meetmete eesmärgid on erinevad. Eesti Töötukassa hüvitise eesmärk on toetada Eesti töötajaid, mitte tööandja majandustegevust. Kuna töötajad on eelduslikult rohkem seotud asukohariigiga, siis puudub oht, et toetust ei kasutata sihtotstarbeliselt ja viiakse Eestist väljapoole. Erakorraline laen on aga suunatud just Eesti majanduse elavdamisele ja Eesti ettevõtjate toetamisele. Tegu on osaga Eesti riigiabi kavast, mille on heaks kiitnud Euroopa Komisjon. Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) art 107 lg 1 kohaselt on riigiabi üheks tunnuseks selle valikuline iseloom. Määrusega nr 10 kehtestatud toetusmeedet on ettevõtja mõiste osas analüüsitud ka õiguskantsleri 04.06.2020 seisukohas ning jõutud järeldusele, et olukord, kus ettevõtluslaenu antakse vaid äriühingutele, on põhiseadusega kooskõlas, kuna põhiseaduse järgi ei ole sellise meetme rakendamine kohustuslik. Samuti kinnitas õiguskantsler, et riigil on lai valikuõigus otsustada, keda ja milliste meetmetega majandusraskustes abistada. Eesti ettevõtjate ja välismaa äriühingute filiaalide erinev kohtlemine on õigustatud ka eesmärgiga vältida kuritarvitusi (nt kui laenutaotluse saaks esitada ka filiaal, kelle tegevus ei ole Eestiga kuidagi seotud). Asjaolu, et aastatel 2018–2019 on kaebaja oma käibe enamasti investeerinud Eestisse, ei anna kindlust, et ta teeks seda ka tulevikus seoses vaidlusaluse laenuga. SA-lt KredEx ei saa oodata, et ta hakkaks ettevõtjaks kvalifitseerumise kontrolli raames igal üksikul juhul hindama konkreetse ettevõtja positiivset mõju, kuritarvituste puudumist vmt. Halduskohus on põhjendatult viidanud nii riigiabi kumuleerumise ohule kui ka asjaolule, et kaebaja kinnitas ise, et tema tegevuses lähtutakse Ühendkuningriigi õigusest. Ettevõtte asutamine Ühendkuningriigis oli teadlik äriline otsus ja sellega kaasnevad riskid peab kandma kaebaja. SA KredEx menetluskulude kaebajalt väljamõistmine oli põhjendatud ja kaebaja viidatud kohtupraktika ei ole kohaldatav, sest praegune vaidlus väljub SA KredEx põhitegevusest. Tegu on erakordse olukorraga, kus koroonakriisist tulenevalt on vastu võetud uudne ja esmakordne meetmete pakett, mis on õiguslikult pretsedenti loov ja mille osas puudub vastustajal praktiline kogemus. Vaidluse muudab õiguslikult keerukaks asjaolu, et selles põimuvad eri õigusharud (ühinguõigus, majandushaldusõigus, riigiabiõigus). Kaebaja viidatud haldusasi nr 3-14-50806 ei puudutanud riigiabi andmist ega EL õiguse kohaldamist. SA KredEx ei oleks saanud esitada eeltoodud küsimustes pädevaid seisukohti ilma välist õigusabi kasutamata. Halduskohus leidis õigesti, et SA-lt KredEx ei tohi eeldada spetsiifiliste haldusvaidluste kompetentsi (s.o juriidilise osakonna) loomist ja hoidmist, mis oleks majanduslikult ebaotstarbekas.

9(13)

3-20-995

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I Ettevõtluslaenu andmisest keeldumine

3-20-995 MSÜS kontseptsioonist (p 2.2.3.2) ei tulene, et ettevõtja mõiste hõlmaks ka Eesti äriregistrisse kantud välismaa äriühingu filiaali. Seletuskirjas on selgelt viidatud, et äriühingute kõrval on ettevõtja mõistet laiendatud ka muudele juriidilistele isikutele (nt mittetulundusühingutele), kui nad tegelevad majandustegevusega, ja lisaks alles alustavatele isikutele (sh veel asutamata juriidilistele isikutele). Asjaolu, et olukorras, kus välismaa äriühing tegutseb Eestis püsivalt loavõi teatamiskohustusega majandustegevusega filiaali kaudu, kantakse tema majandustegevuse üle arvestuse pidamiseks ja järelevalve teostamiseks (vt MSÜS § 8 lg 2) majandustegevuse registrisse või muudesse sarnastesse registritesse andmed filiaali kohta, ei anna alust käsitada filiaali välismaa äriühingust eraldi seisva ettevõtjana.

11(13)

3-20-995 II SA KredEx esindajakulud

12(13)

3-20-995 III Kokkuvõte ja menetluskulud

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.