Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Madis Ernits 19.11.2020, Tartu 3-19-504 X kaebus Tartu linna vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu 21.10.2019. a otsus X apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant X Volitatud esindaja Merle Albrant Vastustaja Tartu linn Volitatud esindaja v.-adv Alo Noormets
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Tartu linna esitatud T. Arjuse 03.05.2018. a e-kiri E. Kõrgessaarele (1 lk).
2.Tagastada Tartu linnale Facebooki väljatrükk (1 lk).
3.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 21.10.2019. a otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
4.Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.
5.Asendada otsuse avaldamisel kaebaja nimi otsuses tähemärgiga X ning A, B ning Ci nimed vastavalt tähemärkidega A, B ja C.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 21.12.2020 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Tartu Linnavalitsus avaldas 09.04.2018 töökuulutuse linnakujunduse vanemspetsialisti ametikohale (tl 9). Kuulutuses oli märgitud, et Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond võtab teenistusse linnakujunduse vanemspetsialisti, kelle ülesandeks on reklaami ja infokandjatega seonduvate ning erinevate avalikku ruumi puudutavate teemadega tegelemine.
Edukal kandidaadil on: 1) kõrgharidus, eelistatult arhitektuuri, linnaplaneerimise või disaini valdkonnas; 2) projektide lugemisoskus; 3) joonestamise või küljendamise tarkvara kasutamise oskus; 4) teadmised kohaliku omavalitsuse korraldust reguleerivatest õigusaktidest; 5) väga hea eesti keele oskus nii kõnes kui kirjas; 6) hea koostöö- ja suhtlemisoskus; 7) soov teha põhjalikult ning intensiivselt väga head tööd; 8) elav huvi Tartu linna hea käekäigu vastu. Teenistuskoht täidetakse tähtajaliselt, eemaloleva töötaja naasmiseni.
2.Konkursil osalemiseks esitasid tähtaegselt avalduse kokku 5 kandidaati: A (tl 64-66), K. Kägu (tl 67-69), B (tl 70-72), kaebaja (tl 73-75) ja C (tl 76-77).
3.Tartu Linnakantselei teavitas kaebajat 03.05.2018, et tema kandidatuur ei osutunud valituks (tl 13).
4.Kaebaja palus 07.05.2018 Tartu Linnavalitsusel tuua esile punktid, mille osas ta ei kvalifitseerunud (tl 14).
5.Tartu Linnavalitsus selgitas 04.06.2018 kaebajale: „Personali valimisel on otsuse langetamine keeruline ja mitmetahuline ülesanne, mille raames analüüsitakse kõiki võimalikke tegureid, hindamaks kandidaatide sobivust antud töökohale. Linnakujunduse vanemspetsialisti konkursile esitas kandideerimisavalduse mitu tugevat kandidaati, kuid pakkumises oli ainult üks koht. Vestlusele valisime välja kandidaadid avaldusele juurdelisatud sisuka ja köitva motivatsioonikirja, elulookirjelduse ning kuulutuses välja toodud eelduste põhjal. Lõpliku valiku tegemisel lähtusime lisaks ka tööintervjuust. Kõige eelneva koosmõjus selgus meie jaoks sobivaim kandidaat, kellele tegime ka koostööpakkumise“ (tl 15).
6.Kaebaja pöördus 12.06.2018 võrdõigusvoliniku poole (tl 16-17).
7.Kaebaja pöördus 19.06.2018 Tartu Linnavalitsuse poole täiendavate selgituste saamiseks (tl 18). Kaebaja väitis, et kahtlustab diskrimineerimist ning seetõttu on tal õigus küsida tööandjalt, kas ja mis osas olid konkursi võitnud kandidaadi tööalased näitajad kaebaja omadest paremad. Kaebaja palus linnakujunduse vanemspetsialisti kohale korraldatud konkursile esitatud kvalifikatsiooniandmeid (st dokumendid, mis konkursi võitnu esitas kandideerimisel) tööle kvalifitseerunud ja valitud isiku kohta.
8.Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja-linnaarhitekt edastas 02.07.2018 kaebajale vastuse nr 21.1-5.3/PT-2975 (tl 19). Selles kirjas sisaldusid mh järgmised laused: „Tartu linnavalitsus ei langeta otsuseid, mis baseeruvad sünniajal, vaid hindavad inimeste kogemusi, arusaamasid ja põhimõtete haakumist tänaste arengudokumentidega. Väidate oma kirjas, et konkursi võitnud kandidaat on kehvema hariduse ja CV-ga ning selle tõttu on arusaamatu, miks ta osutus Teie asemel valituks. Linnavalitsus on seisukohal, et pigem on selline väide vastuolus võrdõiguslikkusega, kuna on ilmselge, et noorematel inimestele ei ole võimalik saavutada sama mitmekesist töökogemust kui vanematel. Samas, jättes selle tõttu noored eemale võimalusest panustada ühiskonna arengusse, teeksime tõesti otsuseid vanuse najalt ja ei annaks ruumi värsketele mõtetele.“
9.Kaebaja pöördus 10.07.2018 õiguskantsleri poole ning õiguskantsler vastas kaebajale 24.08.2018. a kirjaga nr 16-4/181037/1803568 (tl 25-27). Kaebus
10.Kaebaja esitas 18.03.2019 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles nõudis diskrimineerimise tuvastamist Tartu Linnavalitsuse poolt ja tekitatud kahju hüvitamist (tl 2-7, 3541, 47-48). Kaebuse kohaselt tekitas Tartu Linnavalitsuse solvav ja üleolev suhtumine, alandamine, diskrimineerimise marginaliseerimine ja teema naeruvääristamine kaebajale moraalse kahju summas 20 240 eurot. Lisaks on kaebaja saanud Tartu Linnavalitsuse ja selle ametnike käitumise tulemusena mitmekordse hingelise trauma. Olukorras, kus kohus ei nõustu kaebaja põhjendustega mittevaralise kahju suuruse osas, palub kaebaja kohtul määrata õiglane mittevaralise kahju hüvitis.
11.Kuna kaebajat ei kutsutud isegi tööintervjuule, siis langes kaebaja välja nn esimeses voorus. Kuna ametisse osutus valituks isik, kes on väga noor ja kellel on tunduvalt madalam haridustase kui kaebajal, kahtlustab kaebaja vanuselist diskrimineerimist.
12.Kaebaja hinnangul oli võrdlussubjektiks Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri- ja ehituse osakonda linnakujunduse vanemspetsialisti teenistuskohale valitud K. Kägu.
13.Vastustaja lähtus kaebaja väitel valiku tegemisel üldlevinud stereotüüpsest lähenemisest, et 60+ vanuses inimesed ei ole kõlblikud enam tööturul osalema. Sellist suhtumist pidas kaebaja diskrimineerivaks ning inimväärikust riivavaks. Samuti tundis kaebaja end Tartu Linnavalitsusest saadud vastuse tõttu alandatuna, sest tajus suhtumist, et vanemaealised inimesed on rumalad ning ei kõlba riigiasutusse tööle.
14.Tartu Linnavalitsus ajas segamini ühiskonda panustamise ja avaliku teenistuse. Juba väidet, „noori kõrvale jättes ei annaks me ruumi värsketele mõtetele“, pidas kaebaja halvustavaks ja sildistavaks kõigi vanemaealiste inimeste suhtes, nagu värsked mõtted oleksid vaid noorematel inimestel ning vanemaealised inimesed poleks selleks enam võimelised.
15.Tartu Linnavalitsuse kodulehelt ega dokumentatsioonist ei nähtunud, kuidas vastustaja lahendab diskrimineerimise vaidlusi. Samuti ei nähtunud avalikest dokumentidest teavet selle kohta, kuidas Tartu Linnavalitsus arvestab värbamisel võrdse kohtlemise põhimõtet ning kuidas edendab võrdset kohtlemist.
16.Tartu Linnavalitsuse kirjavahetuse suhtlusstiil oli üleolev ja ülbe, kaebajat alandav. Kogu esmasest kirjavahetusest jäi mulje, et kui julged küsida informatsiooni võimaliku õiguste rikkumiste kohta, oled ebameeldiv isik.
17.Tartu Linnavalitsuse ja selle ametnike käitumise tulemusena sai kaebaja mitmekordse hingelise trauma. Negatiivsed märkused ja kommentaarid kaebaja vanuse kohta olid alandavad.
18.Kaebaja on palju panustanud enda täiendamisse ning oli lõpetamas doktoriõpet.
19.Kogumis on kaebajale tekitatud mitmekordne moraalne kahju: solvav suhtumine, alandamine, diskrimineerimise marginaliseerimine, üleolev suhtumine, teema naeruvääristamine. Vastustaja vastused andisid hoobi kaebaja enesehinnangule ja see võttis ära julguse üldse kuskile kandideerida. Vastus kaebusele
20.Tartu linn palus vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata (tl 56-60).
21.Konkursi läbiviimisel lähtus vastustaja lisaks seadustele ka Tartu linna ametiasutuste ametnike värbamise ja valiku korrast (värbamise kord), mis on vastu võetud Tartu Linnavalitsuse 04.11.2014. a määrusega nr 51. Vastavalt värbamise korrale tuli konkursi läbiviijatel esmalt välja selgitada kandidaatide poolt esitatud dokumentide alusel kandidaatide vastavus konkursi nõuetele ning seejärel analüüsida kandidaatide sobivust ametikohale. Värbamise korra § 6 lg 1 kohaselt kutsuvad konkursi läbiviijad seejärel enim sobivad kandidaadid vestlusele, kusjuures vestlusele kutsutavate kandidaatide arvu määravad konkursi läbiviijad.
22.Konkursi läbiviijad otsustasid esitatud dokumentide põhjal kutsuda vestlusele K. Kägu ja B ning jätta vestlusele kutsumata A, kaebaja ja Ci. Sellise otsuse tegemisel ei lähtunud konkursi läbiviijad mitte kordagi kandidaatide vanusest, vaid üksnes ja ainult kandidaatide poolt saadetud dokumentidest ning avalikult kättesaadavatest materjalidest lähtuvast informatsioonist kandidaatide hariduse, töökogemuse ja muude ametikoha täitmisega seotud omaduste kohta. Lisaks kaebajale jäeti vestlusele kutsumata veel kaks kandidaati, kes olid vanuse poolest kaebajast oluliselt nooremad (sündinud vastavalt 1987. a ja 1994. a).
23.Konkursi läbiviijad otsustasid kaebajat vestlusele mitte kutsuda seetõttu, et konkursi läbiviijate jaoks oli kaebaja ametikohale sobivusse puutuv informatsioon nähtav nii tema põhjalikust CV-st, motivatsioonikirjast kui ka tema poolt avaldatud avalikult kättesaadavatest arvamusartiklitest, millele kaebaja viitas ka oma CV-s. Ühena neist avaldas kaebaja 06.03.2017 Postimehes arvamusartikli teemal „Kui teeks parkimismaja hoopis kaubamaja kõrvale“, milles kaebaja tutvustas oma nägemust sellest, miks ja kuidas võiks Tartu linna rajatav parkimismaja linna poolt planeeritud Vabaduse pst 6 kinnistu asemel ehitada hoopis Tartu Kaubamaja ja endise postimaja (nüüdse Playtech’i kontori) vahelisele alale (tl 81-82). Konkursi läbiviijad otsustasid kõnealuse artikli põhjal, et kaebaja teadmised linnakujundusest ning planeerimis- ja ehitusnõuetest on ebasobivad värvatava ametikoha edukaks täitmiseks. Kaebaja poolt artiklis tehtud ettepanek näitas Tartu linna arvates, et pikale kogemusele vaatamata puudub kaebajal arusaam kaasaegsetest inimsõbraliku linnaruumi põhimõtetest ja elementaarsetest ehituslikest nõuetest. Lisaks tehnilisele teostamatusele oli kaebaja artiklis tehtud ettepanek vastuolus ka linna kehtiva üldplaneeringuga. Kaebaja poolt avaldatud artiklist nähtusid konkursi läbiviijate jaoks ilmselged asjaolud, mis andis neile piisava aluse (ilma teda eraldi vestlusele kutsumata) järeldada, et kaebaja ei ole ametikohale sobilik kandidaat.
24.Vastustaja hinnangul oli temal kui tööandjal õigus valida endale sobiv töötaja ja sealjuures võtta valikukriteeriumiks ka kandidaadi nägemus ametikoha täitmisega seotud olulistest asjaoludest, nagu selleks antud juhul linnakujunduse vanemspetsialisti ametikoha puhul on kandidaadi nägemus linna jaoks väga olulise kesklinna parkimismaja kavandamisest ja planeerimisest. Kui juba konkursi algstaadiumis on kandidaadi poolt avaldatud avaliku artikli alusel teada, et kandidaadi nägemus erineb selles küsimuses oluliselt tulevase tööandja omast ja läheb sellega isegi vastuollu, siis on Tartu linna väitel tulevasel tööandjal õigus ja voli jätta selline isik vestlusele kutsumata ja kuulutada tema kandidatuur ebaõnnestunuks.
25.Kaebusest nähtuvalt on kaebaja käsitlenud ainsa diskrimineerimisfakti kinnitava ja talle hingelisi traumasid tekitava asjaoluna Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja T. Arjuse 02.07.2018. a vastust kaebaja pöördumisele. Kaebaja on sellest kirjast valinud välja ühe lause („Samas, jättes selle tõttu noored eemale võimalusest panustada ühiskonna arengusse, teeksime tõesti otsuseid vanuse najalt ja ei annaks ruumi värsketele mõtetele.“) ning leidnud, et sellega on tõendatud, et vastustaja jättis ta vestlusele kutsumata tema vanusest lähtuvalt, diskrimineerides teda seeläbi tema vanuse tõttu ning tekitades talle nii diskrimineerimise kui ka kõnealuse kirjaga hingelisi traumasid. T. Arjus ei viidanud kaebaja
konkursist kõrvale jätmisele tema vanuse tõttu, vaid kinnitas kirjas korduvalt, et konkursil ei tehtud ühtegi otsust (sh kaebaja suhtes) kandidaatide vanusest lähtuvalt.
26.Kuivõrd vastavalt võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) § 8 lg-le 3 ei kohaldata § 8 lg-tes 1 ja 2 sätestatud jagatud tõendamiskohustust halduskohtu- ja kriminaalmenetluses, siis ei piisa käesolevas halduskohtumenetluses üksnes sellest, et kaebaja esitab oma kaebuses faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et toimunud on diskrimineerimine, ning vastustaja peab menetluses ainsa isikuna tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Seega peab antud juhul kaebaja esmalt ise tõendama, et vastustaja rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja seda tõendanud ning kõik tema väited vastustaja poolt võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kohta on seniajani paljasõnalised ja tõendamata.
27.Juhul, kui isegi hüpoteetiliselt oletada, et kaebaja suudab tõendada vastustaja poolt võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist, siis ei ole käesoleva juhtumi asjaolusid arvesse võttes põhjendatud pidada kaebajale seeläbi tekkinud mittevaralise kahju suuruseks kaebaja poolt väidetud 20 240 eurot. Tegemist on ebamõistlikult ja ebaproportsionaalselt suure summaga, mis ei ole mingil viisil kooskõlas kaebaja poolt avaldatud (teda väidetavalt kahjustanud) asjaoludega ega ka kehtiva kohtupraktikaga. Halduskohtu otsus
28.Tartu Halduskohus jättis 21.10.2019. a otsusega kaebuse rahuldamata.
29.Halduskohus tugines VõrdKS § 1 lg-le 1, § 2 lg-tele 1 ja 2, § 3 lg-tele 1, 2, 4 ja 6 ja § 8 lg-le 3 ning avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-le 13.
30.Euroopa Kohus on oma praktikas asunud seisukohale, et kohus peab tuvastama faktilise asjaolu, mille põhjal võib eeldada, et on toimunud otsene või kaudne diskrimineerimine. Sel juhul on diskrimineerimisjuhtum esmapilgul ilmne ja rakendada tuleb tõendamiskohustuse regulatsiooni (vt EKo 10.07.2008, C-54/07, Centrum voor gelijkheid van kansen en voor racismebestrijding, p 30-34; 17.07.2008, C-303/06, S. Coleman, p 53-56). Näiteks leidis Euroopa Kohus, et selline asjaolu, mille kohaselt saab otsest diskrimineerimist eeldada, on tuvastatud, kui tööandja on teatanud avalikult, et ta ei võta tööle teatava etnilise või rassilise päritoluga töötajaid (viidatud EKo C-54/07). Ka Riigikohus on selgitanud, et diskrimineerimisvaidluste lahendamisel peab kohus tuvastama faktilise asjaolu, mille põhjal võib eeldada, et on toimunud otsene või kaudne diskrimineerimine. Sel juhul tuleb väidetaval diskrimineerijal esitada põhjendused, näitamaks, et võrdse kohtlemise põhimõtet ei rikutud. Objektiivsete põhjenduste esitamine tõendab, et võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud (RKHKo 17.05.2010, 3-3-1-13-10, p 16 ja 20). Samad järeldused tulenevad tsiviilkolleegiumi otsusest, milles käsitleti diskrimineerimise tuvastamist soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel (kõnealuse seaduse alusel diskrimineerimise tuvastamine on analoogne VõrdKS regulatsiooniga) (RKTKo 04.01.2012, 3-2-1-135-11). Riigikohus märkis, et diskrimineerimise tuvastamine eeldab esmalt ebavõrdse kohtlemise (eristamise) tuvastamist, misjärel tuleb hinnata erineva kohtlemise õigustatust (seda, kas erinevaks kohtlemiseks on mõistlik põhjus) (otsuse p 11).
31.Halduskohus järeldas eeltoodust, et kohtul tuleb esmalt kontrollida, kas vastustaja rikkumist kinnitav asjaolu on tuvastatud, ja alles seejärel tuleb vajadusel kontrollida, kas vastustaja rikkus võrdse kohtlemise põhimõtteid või mitte.
32.Kaebaja väidetud faktilised asjaolud olid lühidalt järgmised (tl 35-35p): Tartu Linnavalitsus valis linnakujunduse vanemspetsialisti ametikohale K. Kägu, kes on alla 30-aastane. Tartu
Linnavalitsuse kodulehel on info, et antud isik omab Maaülikooli bakalaureusekraadi maastikuarhitektuuri erialal (lõpetanud 2013. a). Kaebajale teadaolevalt puudus avalikult kättesaadavate andmete alusel hinnates ka antud isikul varasem märkimisväärne töökogemus antud erialal. Tartu Linnavalitsus ei selgitanud 04.06.2018. a kirjas kaebajale, miks tema kandidatuur ei osutunud sobilikuks, samuti ei toodud vastuses esile punkte, mille osas kaebaja ei kvalifitseerunud. Kaebajale ei antud isegi võimalust väljendada oma arusaamasid linnakujunduse valdkonnas võrdselt teiste kandidaatidega, kuna teda ei kutsutud isegi vestlusele. Tartu Linnavalitsuse 04.06. ja 02.07.2018. a kirjad on vastuolulised.
33.Diskrimineerimiskahtluse puhul tuleb tõendada, et ebasoodne kohtlemine toimus teatud tunnuse tõttu. Halduskohus nõustus kaebajaga, et diskrimineerimiskahtluse põhjendamisel on põhimõtteliselt võimalik võtta aluseks ka töökuulutuses nimetatud kriteeriumid, millele peab edukas kandidaat vastama. Siiski leidis halduskohus, et 09.04.2018. a töökuulutus ei tõendanud ebasoodsat kohtlemist vanuse tõttu. Töökuulutuses on märgitud, et edukal kandidaadil on: 1) kõrgharidus, eelistatult arhitektuuri, linnaplaneerimise või disaini valdkonnas; 2) projektide lugemisoskus; 3) joonestamise või küljendamise tarkvara kasutamise oskus; 4) teadmised kohaliku omavalitsuse korraldust reguleerivatest õigusaktidest; 5) väga hea eesti keele oskus nii kõnes kui kirjas; 6) hea koostöö- ja suhtlemisoskus; 7) soov teha põhjalikult ning intensiivselt väga head tööd; 8) elav huvi Tartu linna hea käekäigu vastu. Ükski töökuulutuses märgitud kriteeriumitest ei olnud halduskohtu hinnangul kaebajat vanuseliselt diskrimineeriv. Samuti ei tõendanud diskrimineerimiskahtlust töökuulutuses märgitu, et Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond võtab teenistusse linnakujunduse vanemspetsialisti, kelle ülesanneteks on reklaami ja infokandjatega seonduvate ning erinevate avalikku ruumi puudutavate teemadega tegelemine. Halduskohtu hinnangul ei rikkunud töökuulutus soolise võrdõiguslikkuse seadust ega võrdse kohtlemise seadust. Kuulutusest ei nähtunud soolist ja vanuselist eelistamist ega kaebaja alavääristamist.
34.Halduskohus ei nõustunud kaebaja väitega, et asjaolu, et kogemuse nõue töökuulutusest välja jäeti, oli viide kaudsele diskrimineerimisele. Töökuulutuses nimetatud eduka kandidaadi omadused nõudsid juba iseenesest teatud kogemuse olemasolu. Näiteks projektide lugemisoskus eeldab seda, et kandidaat on varasemalt projektidega kokku puutunud ja omandanud teatud vilumuse nende lugemisel. Samuti eeldavad varasemat kogemust joonestamise või küljendamise tarkvara kasutamine. Ka teadmised kohaliku omavalitsuse korraldust reguleerivatest õigusaktidest ei tule kogemuseta. Pealegi lähtus vastustaja ametnike värbamisel lisaks töökuulutusele ka Tartu linna ametiasutuste ametnike värbamise ja valiku korra § 1 lg-st 2 ja § 3 lg-st 2. Kuulutuses oli eraldi märgitud, et võimalus oli küsida lisainfot T. Arjuselt.
35.Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond tegi kokkuvõtte konkursist (tl 80). Halduskohus järeldas konkursi kokkuvõttest, et protseduuriliselt toimus see kooskõlas Tartu linna ametnike värbamise ja valiku korraga. Konkursil osalevate kandidaatide hindamisel osales vähemalt vabale ametikohale valitava ametniku vahetu juht ja personaliteenistuse töötaja (värbamise korra § 4 lg 1). Personalitöötaja korraldas pärast dokumentide esitamise tähtaja möödumist dokumentide ülevaatamise (värbamise korra § 5 lg 1). Pärast nõuetele vastavate kandidaatide väljaselgitamist analüüsisid konkursi läbiviijad kandidaatide sobivust ametikohale ja ametikohale enim sobivad kandidaadid kutsuti vestlusele. Vestlusele kutsutavate kandidaatide arvu määramise õigus on seejuures konkursi läbiviijatel (värbamise korra § 6 lg 1). Seetõttu ei leidnud halduskohus, et rikutud oleks värbamise korra punkte 4, 5 ja 6 (tl 115).
36.Linnaarhitekt T. Arjuse seletustest nähtus, et kaebaja oli kolme parima kandidaadi seas, kuid teda otsustati vestlusele mitte kutsuda, sest kaebaja poolt avaldatud artiklist nähtusid konkursi
läbiviijate jaoks ilmselged asjaolud, mis andis neile piisava aluse (ilma teda eraldi vestlusele kutsumata) järeldada, et kaebaja ei ole ametikohale sobilik kandidaat.
37.Halduskohus nõustus vastustaja hinnanguga, et temal kui tööandjal on õigus valida endale sobiv töötaja ja sealjuures võtta valikukriteeriumiks ka kandidaadi nägemus ametikoha täitmisega seotud olulistest asjaoludest, nagu selleks linnakujunduse vanemspetsialisti ametikoha puhul on kandidaadi nägemus linna jaoks väga olulise kesklinna parkimismaja kavandamisest ja planeerimisest. Halduskohus leidis, et see on tööandja otsustada, keda ta värbamisprotsessis vestlusvooru kutsub. Halduskohut veenis vastustaja argument, et valik langetati kõikide vastavate kvalifikatsioonidega kandidaatide hulgast ning vestlusele paluti eelkõige kandidaadid, kelle kohta sooviti täiendavaid küsimusi esitada ja aru saada nende olemusest (tl 19).
38.03.05.2018. a kiri ei tundunud kohtule üleoleva, ülbe ega kaebajat alandava kirjana. Samas möönis halduskohus, et juhul, kui tööandja jätab konkursil kõrvale isiku, kes vastab kõigile tööandja poolt töökuulutuses uuele teenistujale esitatud tingimustele, on tööandjal kohustus kandideerijale põhjendada, miks ta sellise otsuse tegi, ning selgitada vaidlustamise võimalusi. Põhjendamata jätmist ei saa siiski pidada veel kaebaja diskrimineerimiseks.
39.Kuigi linnavalitsus ei vastanud kaebaja kirjale tähtaegselt ega selgitanud kaebajale, milliste punktide osas ta ei kvalifitseerunud (kaebaja palus seda 07.05.2018. a kirjas teha, tl 14), ei saanud ka vastustaja teist, 04.06.2018. a kirja pidada üleolevaks, ülbeks ega kaebajat alandavaks. Kaebajat tänati täiendava pöördumise eest, vabandati, et vastus viibis, esitati lühidalt selgitused ning sooviti kaebajale edu edaspidiseks. Kokkuvõttes pidas halduskohus kirja viisakaks ja ametlikuks.
40.Kolmanda kirja allkirjastas 02.07.2018 Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja linnaarhitekt T. Arjus (tl 19). Halduskohus ei jaganud kaebaja väidet, et nimetatud kiri oli ülbe, üleolev või kaebajat alandav. Samuti ei pidanud halduskohus seda kirja kaebaja naeruvääristamiseks. Kui tutvuda vastusega tervikuna, siis oli üheselt võimalik järeldada, et T. Arjus ei viidanud otseselt ega kaudselt kaebaja konkursist kõrvale jätmisele tema vanuse tõttu. T. Arjus soovis oma kirjas selgitada, et kui tööandja jätab konkursist kõrvale sobiliku kandidaadi üksnes seetõttu, et tema vanuselise nooruse tõttu on tema varasem töökogemus teiste kandidaatidega võrreldes vähesem, kujutaks ka see kaudses mõttes vanuselist diskrimineerimist, sest tööandja teeks siinkohal otsuse samuti kaudselt kandidaadi vanusest/noorusest tulenevalt. Halduskohtu hinnangul on vaidlusalune kiri kirjutatud viisakas kirjaviisis ning kaebaja suhtes ametlikult ja lugupidavalt.
41.Ka tunnistaja T. Arjuse selgitustest nähtus, et kaebaja konkursile mittekutsumise peamine põhjus oli kaebaja nägemus parkimismajast. Halduskohtule tundus usutav vastustaja positsioon, et kaebaja vestlusele mittekutsumise ja sellest tulenevalt ka värbamata jätmise peamine põhjus oli tema arvamusartikkel ajalehes. Seega ei teinud vastustaja oma otsustust kaebaja vanusest lähtuvalt. Kuivõrd artikkel ilmus aasta enne konkurssi, oleks vastustaja võinud kaebajale anda võimaluse oma seisukohti vestlusel avada. Seda enam, et artikkel oli konkursi läbiviijate arvates koostatud uitmõttena, uurimata avalikult kättesaadavaid dokumente ja hindamata kriitiliselt ettepaneku tegelikku eesmärgipärasust (tl 57). Samas ei saa sellist vastustaja käitumist pidada kaebajat vanuseliselt diskrimineerivaks.
42.Tartu Linnavalitsuse teenistuses töötab üle saja üle 50 aastase isiku. Euroopa Kohus on öelnud, et nagu tuleneb direktiivide 2000/43 ja 2000/78 põhjendusest 15 ning direktiivi 2006/54 põhjendusest 30, võivad liikmesriikide õigus ja tavad konkreetselt ette näha, et kaudset diskrimineerimist tuvastatakse mis tahes vahenditega, kaasa arvatud statistiline tõendusmaterjal
(EKo 19.04.2012, C-415/10, p 43). Samamoodi saab statistiline tõendusmaterjal näidata, et diskrimineerimist ei toimu.
43.Halduskohtu hinnangul oli kaebaja jätnud tõendamata niisuguste faktiliste asjaolude olemasolu, mille põhjal oleks võinud eeldada, et toimus otsene või kaudne diskrimineerimine. Ka halduskohus ei tuvastanud faktilist asjaolu, mille põhjal võib eeldada, et toimunud on otsene või kaudne diskrimineerimine. Seetõttu ei olnud diskrimineerimisjuhtum ilmne ja rakendada ei tulnud tõendamiskoormuse regulatsiooni. Sellest omakorda tulenevalt ei pidanud vastustaja esitama põhjendusi, et võrdse kohtlemise põhimõtet ei olnud rikutud. Üksnes juhul, kui kaebaja on tõendanud niisuguste faktiliste asjaolude olemasolu, peaks vastustaja tõendama, et diskrimineerimiskeelu põhimõtet ei ole rikutud (EKo 19.04.2012, C 415/10, p 36). Kokkuvõttes leidis halduskohus, et kuigi vastustaja eksis konkursi korraldamisel mitme menetlus- ja vormireegli vastu, ei olnud see kaebuse rahuldamise aluseks, sest käesoleva vaidluse esemeks ei olnud konkursi tulemuste kohta tehtud otsuse tühistamine.
44.Halduskohus lisas, et varalise kahju kandmine ei olnud tõendatud. Mittevaralise kahju hüvitamise korral on eelduseks vanuselise diskrimineerimise tuvastamine kohtu poolt ja põhjusliku seose tuvastamine. Kuivõrd kohus vanuselist diskrimineerimist ei tuvastanud, ei saanud kaebajale ka mittevaralist kahju tekkida.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
Kaebaja apellatsioonkaebus
45.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale 20.11.2019 apellatsioonkaebuse (tl 144-147p), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada.
46.Kaebaja väitel on halduskohus ebaõigesti kohaldanud nii menetlusõiguse kui materiaalõiguse norme. Halduskohus on ebaõigesti tuvastanud diskrimineerimise puudumise.
47.Kaebaja arvates piisab, kui inimene kirjeldab erinevat kohtlemist, ning põhjendab, miks ta leiab, et erineva kohtlemise põhjuseks on tema vanus. Üldjuhul peab inimene viitama, kes on võrdlusisik, kellega võrreldes teda on ebasoodsamalt koheldud. Faktiline asjaolu on see, et valituks osutus 27-aastane isik ja kõrvale jäeti 60-aastane isik.
48.Kaebaja väitel on Tartu linna esitatud dokumentatsioon puudulik. Tartu Linnavalitsus ei esitanud kogu konkursi protsessi kohta ainsatki kandidaatide hindamisega seotud dokumenti. Ainuke Tartu Linnavalitsuse poolt esitatud dokument on kokkuvõte konkursist, millel puudub dokumendi koostamise kuupäev, koostaja, koht ja allkirjad. Valiku protsess on dokumenteerimata ja pole ajaliselt ega sisuliselt jälgitav, st puudus läbipaistvus.
49.Kaebaja hinnangul diskrimineeris teda see, et teda kui vastava kvalifikatsiooniga kandidaati ei soovitud vestlusele kutsuda.
50.Tartu linna arhitektuuri- ja linnakujundusteenistuses on ametis viis ametnikku, kellest neli inimest on alla 40-aastased. See viitab sellele, et teenistuses puudub vanuseline tasakaal. See võib viidata ka kaudsele diskrimineerimisele linnavalitsuses.
51.Kuna Tartu Linnavalitsuses pole ühtegi diskrimineerimise vältimise tagamisega seotud juhendit, siis pole ka analüüsi, mis näitaks, kas linnavalitsuse personalipoliitika on võrdset kohtlemist edendav.
52.Tartu Linnavalitsus ei ole toonud välja, kui suure protsendi ametnike hulgast moodustavad üle 60-aastased isikud. Kaebaja väitel võib viidata asjaolu, kui nende isikute osakaal on väike või need töötavad madalama positsiooniga ametkohtadel, kaudsele diskrimineerimisele personalipoliitikas.
53.Tartu Linnavalitsuse ametlik kirjavahetus ei ole kaebaja arvates koht, kus kasutada kujundlikku väljendit ametlike seisukohtade väljendamiseks. Ka õiguskantsler on pidanud sellist järeldust vildakaks ja märkinud, et avalikku teenistusse kandideerimisel tuleb eelistada parimat kandidaati (tl 25-27). Kaebaja väitel on Tartu Linnavalitsuse kirjas toodud värskete mõtete omistamine noortele halvustava ja solvava õhkkonna loomine, mis kujutab endast otsest diskrimineerimist. Vastus apellatsioonkaebusele
54.Tartu linn palub vastuses apellatsioonkaebusele (tl 150-155) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
55.Kaebajal puuduvad halduskohtu otsuse vaidlustamiseks sisulised argumendid.
56.Halduskohus kohustas vastustajat 25.03.2019. a määrusega (resolutiivosa p 3 ja põhjendava osa p 5) esitama kohtule haldusmenetluse toimiku, viimase puudumisel koopiad haldusmenetluses kogutud ja antud dokumentidest, mida ei ole kaebaja poolt juba varasemalt asja materjalide hulka esitatud. Vastustaja täitis vastava kohtunõude ja esitas koos 22.04.2019. a vastusega kõik konkursiga seotud dokumendid.
57.Kaebaja ei ole õiguslikult põhjendanud, miks vastustajal peaksid olemas olema võrdse kohtlemise ja diskrimineerimisega seotud juhtumite lahendamise juhised, mitmekesisuse edendamise strateegia jms dokumendid.
58.Vastustaja väitel tuleks kaebaja etteheide, justkui oleks vastustaja esitatud konkursi kokkuvõte (tl 80) fiktiivne dokument, kuna sellel puudub nii kuupäev kui ka koostaja, koht ja allkirjad, jätta HKMS § 198 lg 3 alusel tähelepanuta, sest kaebaja esitas kõnealuse vastuväite alles apellatsioonkaebuses. Halduskohus pidas kõnealust tõendit asjakohaseks ja lubatavaks ning arvestas sellega otsuse tegemisel (otsuse p 27). Vastustaja esitab kahtluste välistamiseks väljavõtte konkursi läbiviijate hulka kuulunud Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja T. Arjuse 03.05.2018. a e-kirjast, mille manuses on kõnealune „konkursi kokkuvõte“ saadetud samuti konkursi läbiviijate hulka kuulunud Tartu Linnavalitsuse personaliteenistuse personialispetsialist E. Kõrgesaarele. See tõendab nii kõnealuse dokumendi ehtsust kui ka selle koostamise aega (2018. a maikuu algus).
59.Käesoleva vaidluse tõendamisesemeks ei ole, kas kaebajat ja K. Kägu on võrdselt koheldud, vaid hoopis see, kas kaebajat on tema vanusest lähtuvalt diskrimineeritud. Ametikoha täitmiseks korraldatav konkurss on juba oma olemuselt selline, et selles saab ainult üks isik osutuda valituks. See ei tähenda veel automaatselt seda, et ülejäänud isikuid, kes valituks ei osutunud, on diskrimineeritud.
60.Käesoleva haldusasja esemeks ei ole kaebaja võimalik diskrimineerimine tema veendumuste alusel. Ehkki halduskohus andis kaebajale kohtuistungil võimaluse oma kaebust täiendada, ei soovinud kaebaja seda teha ja jäi üksnes vanuselise diskrimineerimise väite juurde.
61.Kaebaja väidab, et asjaolu, et Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnakujundusteenistuses on viiest ametnikus neli alla 40-aastased, viitab kaudsele diskrimineerimisele linnavalitsuses. Vastustaja väitel tuleks ka see väide jätta HKMS § 198 lg 3 alusel tähelepanuta. Vastustaja hinnangul võiks hoopis asjaolu, et kõnealuses teenistuses töötab ka üle 40-aastane töötaja, viidata kaudse tõendina sellele, et vanuselist diskrimineerimist linnavalitsuses ei toimu.
62.Kaebaja heidab esmakordselt apellatsioonkaebuses ette, et vastustaja ei ole oma töötajate vanuste statistiliste andmete juures välja toonud protsentuaalset osakaalu ja vanemate töötajate ametikohtade positsioone. Vastustaja oleks saanud seda teha, kui kaebaja oleks sellekohased vastuväited esitanud õigeaegselt halduskohtu menetluses. Halduskohus on järeldanud, et Tartu Linnavalitsuses töötajate vanuselist diskrimineerimist ei toimu.
63.Lähtuvalt VõrdKS § 8 lg-st 3 ei olnud vastustaja kohustatud tõendama, et ta ei ole toime pannud diskrimineerimist, vaid väidetava diskrimineerimise toimepanemise tõendamine oli kaebaja kohustus.
64.Vastustaja ei ole kunagi kinnitanud (ei kaudselt ega otseselt) kaebaja diskrimineerimist. Vastustaja selgitas oma 22.04.2019. a vastuses (tl 57p-58p) T. Arjuse 02.07.2018. a vastuse sisu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
65.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata, kuid täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
66.Tulenevalt uurimispõhimõttest võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde Tartu linna esitatud T. Arjuse 03.05.2018. a e-kirja E. Kõrgessaarele (1 lk). Ringkonnakohus tagastab Tartu linnale kohtule esitatud Facebooki lehekülje väljatrüki viitega Vikerraadio kodulehele (1 lk) HKMS § 62 lg 2 alusel kui asjakohatu teabe.
67.Ringkonnakohus selgitab kaebajale järgnevat. Kaebaja on esitanud mittevaralise ja osalt varalise kahju hüvitamise nõude VõrdKS § 24 lg-te 1 ja 2 alusel. VõrdKS kohaldamisala on käesoleval juhtumil vastavalt VõrdKS § 2 lg 2 punktile 2 avatud. VõrdKS § 24 lg-te 1 ja 2 kõlavad: „(1) Kui isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib ta õigusi rikkunud isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras diskrimineerimise lõpetamist ning talle rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. (2) Isik, kelle õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib nõuda, et lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule makstaks talle rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma.“ Kaebaja ei ole soovinud hoolimata halduskohtu asjakohasest viitest esitada riigivastutusnõuet ega ole esitanud nõuet Tartu Linnavalitsuse poolt korraldatud linnakujunduse vanemspetsialisti konkursi tulemuste vaidlustamiseks. HKMS § 41 lg 1 lause 2 kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Seetõttu sõltub kaebaja kaebuse ja apellatsioonkaebuse edukus ainult sellest, kas VõrdKS § 24 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõudeõiguse eeldused on täidetud.
68.Kuna VõrdKS § 24 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõudeõiguse eeldused ei ole täidetud, ei rahuldanud halduskohus kaebaja kaebust ega saa ka ringkonnakohus rahuldada kaebaja apellatsioonkaebust. Diskrimineerimise alusel esitatud nõudeõiguse rahuldamiseks ei piisa vastustaja toimingu või õigusakti õigusvastasusest, vaid lisaks peab olema tõendatud ka kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine vähemalt ühe VõrdKS § 1 lg-s 1 nimetatud tunnuse alusel diskrimineerimise tõttu. See tähendab, et kui kaebaja väidab, et teda diskrimineeriti vanuse tõttu, mis on üks VõrdKS § 1 lg-s 1 nimetatud tunnustest, siis peab olema tõendatud tema
kõrvalejätmine linnakujunduse vanemspetsialisti konkursilt just tema ea tõttu. Sellele osundas oma vastuses kaebajale ka õiguskantsler.
69.Kaebaja arvates piisab, kui inimene kirjeldab erinevat kohtlemist, ning põhjendab, miks ta leiab, et erineva kohtlemise põhjuseks on tema vanus. Üldjuhul peab kaebaja arvates inimene viitama, kes on võrdlusisik, kellega võrreldes teda on ebasoodsamalt koheldud. Faktiline asjaolu on see, et valituks osutus 27-aastane isik ja kõrvale jäeti 60-aastane isik. Ringkonnakohus selgitab, et iga ebavõrdne kohtlemine ei pruugi veel olla diskrimineerimine. Diskrimineerimine võib vastavalt VõrdKS § 3 lg-tele 2, 3 ja 4 olla kas otsene või kaudne. VõrdKS seletuskirjas on otsest diskrimineerimist defineeritud järgmiselt: „Otsene diskrimineerimine on samalaadses olukorras olevate inimeste vahel õigusvastane ja põhjendamata vahetegemine VKS-i [s.t VõrdKS] § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuste alusel.“1 Vastavalt VõrdKS § 3 lg-le 3 on diskrimineerimine kaudne, kui näiliselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab isiku VõrdKS § 1 lg-s 1 nimetatud tunnuse alusel teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui sättel, kriteeriumil või taval on objektiivne õiguspärane eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud. Mõlema VõrdKS-i mõttes diskrimineerimise liigi ühine tunnus on, et tegemist peab olema mitte lihtsalt ebavõrdse kohtlemisega, vaid põhjendamatu kvalifitseeritud ebavõrdse kohtlemisega, s.t põhjendamatu vahetegemisega teatud kvalifitseeritud tunnuse alusel. Näiteks võib ka hoolimata soolise diskrimineerimise keelust teha vahet naiste ja meeste vahel, kui see on tingitud sootunnuste spetsiifikast. Samuti on lubatud teha vahet vanuse alusel, kui see on tingitud ealistest iseärasustest. Kui vanusele ei pöörata tähelepanu, ei pruugi see veel tähendada ealist diskrimineerimist, nagu ka ühest või teisest soost töötaja töölevõtmine ei pruugi kujutada endast veel soolist diskrimineerimist. Käesoleval juhtumil ei ole sugugi tõendatud see, et Tartu Linnavalitsus tegi konkursil osalenute vahel vahet just vanuse alusel.
70.Nii otsese kui kaudse diskrimineerimise juhtumil kehtib halduskohtumenetluses vastavalt VõrdKS § 8 lg-le 3 üldine tõendamiskoormuse jaotus, s.t tähendab, et kaebaja peab HKMS § 59 lg 1 kohaselt tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs; kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. HKMS § 59 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita tõendit asjaolu kohta, mida ta peab HKMS § 59 lg 1 kohaselt tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu tema kahjuks. Järelikult on kaebaja vastutusalas esitada piisavad tõendid oma väidete kinnituseks: kaebajal tuli tõendada, et ta jäeti konkursilt kõrvale just tema vanuse tõttu. Ainus otsene tõend, mille kaebaja on esitanud, on Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna juhatajalinnaarhitekt 02.07.2018. a vastus nr 21.1-5.3/PT-2975, milles sisaldus mh vaidlusalune tekstiosa: „...on ilmselge, et noorematel inimestele ei ole võimalik saavutada sama mitmekesist töökogemust kui vanematel. Samas, jättes selle tõttu noored eemale võimalusest panustada ühiskonna arengusse, teeksime tõesti otsuseid vanuse najalt ja ei annaks ruumi värsketele mõtetele.“ Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et tsiteeritud tekstiosa on ebaõnnestunud, ning märgib, et ei ole sugugi välistatud, et vastustaja põhjendused koosmõjus kaebaja kõrvalejätmisega konkursi suulisest voorust ja muude kaudsete tõenditega oleks võinud viia selleni, et konkurss osutub tervikuna õigusvastaseks. Ka õiguskantsler leidis, et nimetatud tekstiosa on vildakas. Kuid, nagu juba eelpool tõdetud, kaebaja ei ole esitanud kohtule konkursi tulemuse vaidlustamise nõuet. Vastustaja ülesanne kaebaja pöördumisele vastamisel ei olnud targutada vanuse teemal, vaid heastada varasem tegematajätmine ja põhjendada kaebajale, miks kaebaja edasiselt konkursilt kõrvale jäeti ja miks teda vestlusele ei kutsutud. Kuid
ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et taasesitatud tekstiosa tõendab kaebaja otsest diskrimineerimist vanuse tõttu. See ei tõenda – ei eraldi võetult ega koosmõjus ülejäänud kaudsete tõenditega –, et kaebaja oleks konkursilt kõrvaldatud just tema ea tõttu. Pigem annab see tunnistust vastuse koostaja ebakompetentsusest kui diskrimineerimisest, ent iga ebakompetentsus ei pruugi kujutada endast veel diskrimineerimist. Ülejäänud tõendeid on halduskohus piisavalt analüüsinud kohtuotsuse punktides 24–27, 29, 32–36 ja 38–39. Ringkonnakohus nõustub neis punktides, samuti punktides 19–23 ja 40–43 toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.
71.Vastuseks kaebaja apellatsioonkaebuse ülejäänud väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
72.Kaebaja väitel on Tartu linna esitatud dokumentatsioon puudulik. Tartu Linnavalitsus ei esitanud kogu konkursi protsessi kohta ainsatki kandidaatide hindamisega seotud dokumenti. Ainuke Tartu Linnavalitsuse poolt esitatud dokument on kokkuvõte konkursist, millel puudub dokumendi koostamise kuupäev, koostaja, koht ja allkirjad. Valiku protsess on dokumenteerimata ja pole ajaliselt ega sisuliselt jälgitav, st puudus läbipaistvus. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga osaliselt. Tartu linn on küll kehtestanud üsna detailse värbamise korra, kuid puuduvad dokumendid, mille alusel oleks võimalik veenduda, et vastustaja tegelikult seda korda järgis. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus ka halduskohtu otsuse põhjenduste punktiga 28. Halduskohus kohustas 25.03.2019. a määruse resolutsiooni punktiga 2 vastustajat esitama kohtule haldusmenetluse toimiku materjalid, mida ei ole kohtuasja materjalides. Vastustaja esitas 22.04.2019 halduskohtule koos vastusega kaebusele järgmised dokumendid: (1) A 09.04.2018. a e-kiri koos CV ja motivatsioonikirjaga; (2) K. Kägu 11.04.2018. a e-kiri koos CV ja motivatsioonikirjaga; (3) B 17.04.2018. a e-kiri koos CV ja motivatsioonikirjaga; (4) kaebaja 18.04.2018. a e-kiri koos CV ja motivatsioonikirjaga; (5) Ci 18.04.2018. a e-kiri koos CV ja motivatsioonikirjaga; (6) teavitus Ale; (7) teavitus Cile; (8) konkursi kokkuvõte. Iseäranis on kaebaja apellatsioonkaebuses osutanud puudustele konkursi kokkuvõtte vormistuses. Vastavalt haldusmenetluse seadusele (HMS) § 19 lg-le 1 säilitab haldusorgan avaldused, taotlused, tõendid, protokollid, andmed kutsete saatmise ja dokumentide kättetoimetamise kohta ning muud haldusmenetluses tähtsust omavad dokumendid, luues vajadusel toimiku. HMS § 19 lg 3 kohaselt säilitatakse HMS § 19 lg-s 1 nimetatud dokumente arhiiviseaduses (ArhS) ja selle alusel antud arhiivieeskirjas ettenähtud korras. ArhS § 2 lg 1 järgi on dokument ArhS tähenduses mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. Konkursi kokkuvõttel ei ole kuupäeva ning kuigi sellele on märgitud „Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond“, ei nähtu sellest konkreetset isikut, kes selle koostas. Ringkonnakohus nõustub kaebaja etteheitega, et konkursi kokkuvõtte vormistus on ebakorrektne. Ringkonnakohus võttis uurimispõhimõttest lähtuvalt asja materjalide juurde vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud T. Arjuse 03.05.2018. a e-kirja E. Kõrgessaarele. Ringkonnakohus peab usutavaks, et nimetatud väljatrükilt nähtuv manus on seesama kokkuvõte, mille vastustaja esitas kohtule koos vastusega kaebusele. Koosmõjus asja materjalide juurde võetud e-kirjaga on ringkonnakohtu arvates siiski võimalik pidada konkursi kokkuvõtet dokumendiks ArhS tähenduses, lugedes selle koostamise kuupäevaks 03.05.2018 ja koostajaks T. Arjuse. Ringkonnakohus leiab, et ülejäänud dokumentide puudumine puudutab konkursi läbiviimise õiguspärasust, kuid see ei tingi kaebaja vanuselist diskrimineerimist.
73.Kaebaja hinnangul diskrimineeris teda see, et teda kui vastava kvalifikatsiooniga kandidaati ei soovitud vestlusele kutsuda. Ringkonnakohus peab selles kontekstis vajalikuks märkida, et ei nõustu halduskohtu otsuse põhjenduste punktides 30–31 ja 37 esitatud halduskohtu seisukohtadega, mis puudutavad hinnangut kaebaja poolt ajalehes Postimees avaldatud
arvamusartiklile ja selle põhjal kaebaja vestlusele kutsumata jätmisele. Ringkonnakohus nõustub õiguskantsleriga, et ajakirjanduses väljendatud seisukohad ega teadustöö tegemine ei saa olla aluseks kvalifitseeritud kandidaadi vestlusele kutsumata jätmisele. Siiski ei tõenda kaebaja vestlusele kutsumata jätmine veel vanuselist diskrimineerimist, isegi kui vastustaja on selle kohta andnud vastuolulisi ja õigusvastaseid põhjendusi. Vastustaja on ühelt poolt korduvalt rõhutanud, et 06.03.2017. a artikli põhjal otsustasid konkursi läbiviijad, et kaebaja arusaam linnakujundusest on vastuolus muuhulgas üldplaneeringuga. Samas otsis Tartu linn kuulutusega linnakujunduse spetsialisti, kelle tööülesannete hulka pidi kuuluma ka ettepanekute tegemine üldplaneeringu muutmiseks. T. Arjuse poolt 03.05.2018 koostatud konkursi kokkuvõttest nähtuvalt kutsuti vestlusele viiest kandidaadist kaks „motivatsioonikirja ja CV alusel“. Samas ei lähe see kokku vastustaja poolt käesolevas kohtumenetluses korduvalt esitatud väidetega, nagu oleks kaebaja kõrvale jäetud ajalehes Postimees avaldatud arvamusartikli sisu tõttu. Ringkonnakohus märgib siiski veelkord, et nimetatud asjaolud oleksid võinud mõjutada kohtu hinnangut konkursi õiguspärasusele, kuid neist ei saa järeldada kaebaja diskrimineerimist vanuse tõttu. Kuid käesoleval juhtumil ei tule hinnata konkursi õiguspärasust, vaid kaebaja VõrdKS § 24 lg-te 1 ja 2 alusel esitatud hüvitisnõude põhjendatust.
74.Lisaks on kaebaja heitnud ette statistilisi ebakõlasid vastustaja tegevuses laiemalt. Esiteks väidab kaebaja, et Tartu linna arhitektuuri- ja linnakujundusteenistuses on ametis viis ametnikku, kellest neli inimest on alla 40-aastased. See viitab kaebaja arvates sellele, et teenistuses puudub vanuseline tasakaal, mis võib viidata ka kaudsele diskrimineerimisele linnavalitsuses. Veel väidab kaebaja, et kuna Tartu Linnavalitsuses pole ühtegi diskrimineerimise vältimise tagamisega seotud juhendit, siis pole ka analüüsi, mis näitaks, kas linnavalitsuse personalipoliitika on võrdset kohtlemist edendav. Edasi tõstab kaebaja esile, et Tartu Linnavalitsus ei ole toonud välja, kui suure protsendi ametnike hulgast moodustavad üle 60aastased isikud. Kaebaja väitel võib viidata asjaolu, kui nende isikute osakaal on väike või need töötavad madalama positsiooniga ametkohtadel, kaudsele diskrimineerimisele personalipoliitikas. Ringkonnakohus on seisukohal, et objektiivseid asjaolusid, mis alusel saaks usutavalt oletada Tartu Linnavalitsuse üldist vanuselist diskrimineerimist soodustavat fooni, ei nähtu kusagilt. Halduskohus on statistika argumenti käsitlenud otsuse punktis 38. Ringkonnakohtul ei ole sellele midagi lisada.
75.Kokkuvõttes jääb apellatsioonkaebus niisiis rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
76.Ringkonnakohus peab täiendavalt vajalikuks juhtida vastustaja tähelepanu järgnevale. Vastustaja esindaja on kasutanud vastuses kaebusele kaebaja suhtes mh järgmisi väljendeid: „kaebaja üleolev ja parastav suhtumine vastustajasse“; „Vastustaja ei saa kaebajale ette heita emotsioonide avaldumist, kuid sellise avaliku sotsiaalmeedia kampaania-laadse asja algatamine vastustaja vastu keset kohtuvaidlust (ja enne vastustaja poolt kaebusele vastuse esitamist) ei ole vastustaja hinnangul eetiline ning iseloomustab täiendavalt kaebaja olemust“; „Kaebaja kommentaaridest kumab läbi isiklik pettumus ja negatiivne hoiak vastustaja vastu“. Apellatsioonkaebuses sisalduvad mh järgmised laused: „Kaebaja jätkab paraku ka oma apellatsioonkaebuses lauseosade kontekstist väljarebimist ning T. Arjuse vastuses esitatud lausetele sellise tõlgenduse andmist, mida isegi ühel objektiivsel kõrvaltvaatajal (kohtul) ei ole võimalik tuvastada“; „Vastustaja tõi juba oma 22.04.2019 vastuse p-s 2.15. välja, et kaebaja on oma Facebook’i lehel algatanud käesoleva vaidlusega seotud teemal avaliku arutelu ning et sealsetest kommentaaridest nähtub kaebaja üleolev ja parastav suhtumine vastustajasse, mis vastustaja hinnangul ei ole eetiline ning iseloomustab täiendavalt kaebaja olemust“; „Vastustaja jaoks tuli hämmastava üllatusena, et pärast halduskohtu 21.10.2019 otsuse avalikustamist
otsustas kaebaja jätkata käesoleva kohtuvaidluse üle avaliku arutelu pidamisega – eriti olukorras, kus ta ise oli taotlenud menetluse kinniseks kuulutamist“; „Vastustaja möönab, et sellised asjaolud ei puutu otseselt kaebaja väidetavasse diskrimineerimisjuhtumisse, kuid ilmestavad vastustaja hinnangul kaebaja olemust ja tema motiive kaebuse esitamisel ning saavad olla ka aluseks kohtul oma siseveendumuse kujundamisel nii vaidluse olemuse kui ka kaebaja isiku üle“. Ringkonnakohus juhib vastustaja tähelepanu sellele, et haldusorgani ega tema esindaja emotsioonid ega hinnangud kaebaja eetilisele palgele ei ole antud kontekstis relevantsed. Ringkonnakohus leiab, et eelpool taasesitatud suhtumine kaebajasse on haldusorgani esindajale diskrimineerimisasjas sobimatu. Ringkonnakohus juhib vastustaja tähelepanu sellele, et vastustaja esindaja käitumine on eelpool kirjeldatud osas vastuolus Nõukogu direktiiviga 2000/78/EÜ, millest lähtuvalt on vastu võetud VõrdKS. Nõukogu direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, põhjenduste p 30 järgi nõuab võrdse kohtlemise põhimõtte tõhus rakendamine kannatanutele piisava õiguskaitse tagamist ohvristamise suhtes. Sama direktiivi art 11 sätestab: „Liikmesriigid rakendavad oma siseriiklikus õigussüsteemis meetmed, mis on vajalikud töötajate kaitsmiseks töölt vabastamise või muu pahatahtliku kohtlemise eest, kui see on tööandja vastutegevus ettevõttesisesele kaebusele või kohtumenetlusele, mille eesmärk on tagada võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine.“ Ringkonnakohus juhib sellega seoses vastustaja tähelepanu HKMS § 28 lg 2 lausele 2: „Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist, esindajat või nõustajat võib kohus trahvida.“ Ringkonnakohus hoiatab vastustaja esindajat, et eelpooltoodud praktikaga sarnaneva praktika kordumisel võidakse vastustaja esindaja suhtes seda normi rakendada.
77.Ringkonnakohus jätab kaebaja menetluskulud tulenevalt tema enda taotlusest ja HKMS § 108 lg-st 1 kaebaja enda kanda. Vastustaja menetluskulud jäävad tulenevalt Riigikohtu praktikast (RKHKo 28.06.2017, 3-3-1-73-16, p 48 ja seal viidatud praktika) vastustaja enda kanda. Ringkonnakohus viitab selles osas halduskohtu otsuse põhjenduste punktile 42. Kuna käesolev vaidlus on võrsunud ametnike värbamisest ja valikust, siis on olemuslikult tegu siiski vastustaja igapäevane tegevusega.
78.Tulenevalt HKMS § 175 lg-st 3 tuleb otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi otsuses tähemärgiga X. Tulenevalt HKMS § 175 lg-st 3 tuleb otsuse avaldamisel asendada konkursil osalenud A, B ning Ci nimed vastavalt tähemärkidega A, B ja C.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.